veri/ooker; luud/säilivus. - Surmakujutelmad: elav laip – usk inimese kehalisse ülestõusmisse ja selle võimalikkusesse kuni luud on säilinud. Peaks tekitama inimese hirmu ja see oma korda tõrjemaagia. Seda palju skandinaavias. - Surmatõrjemaagia: Sügav haud/koobastesse sulgemine; luustike kinni sidumine; pea maha/vai läbi rinna; kõhuli matmine; sõnamine; põletamine. ANIMISM - Üldiseloomustus: usk hingedesse, ühtset animismi pole, tuleb usk ka teispoolsusesse. - Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses - Jagatud hingede võrgustik: kõik olendid jagavad üksteisega hingeosasid. Ei ole abstraktne. Kindlad printiisbid: 1) ühtsusprintsiip; 2) tasakaaluprintsiip (tegu/tagajärg); 3) täiendpolaarne mõtlemine; 4) Maagiline kontaktsus – kirjeldab kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad. - Surmakujutelmad: surnukeha hirm
Animism Animismiks nimetatakse usku, mille kohaselt on igal olendil hing või vaim, mis võib inimest aidata, aga ka ohustada. Animismi leidub peaaegu kõikjal maailmas. Selliseid usundeid iseloomustab tihe side loodusega. Oma elu korraldatakse kooskõlas looduse rütmidega. Ei tehta erilist vahet loomuliku ja üleloomuliku vahel. Elukorraldus on animistlikes kogukondades reeglina rajatud vanemlikule põhimõttele. Esiisad on sugupõlvede ahela tähtis osa ja nooremad peavad neid austama. Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit.
Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12
Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse loomi peeti liialdamata öeldes pühaks, vahe seisnes ainult selles, et kelle eest kanti suurt hoolt ning kelle poole pöörduti palvetega.
Mida inimesed keskkonnaga ette võtavad sõltub sellest, kuidas nad näevad iseennast suhtes ümbritsevate asjadega. Inimökoloogia on tugevalt mõjutatud uskumustest- religioonist. Kristlus on kõige inimkesksem religioon, mida maailm on kunagi näinud. Jumala tahe on, et inimene tarvitaks loodust endale sobivatel eesmärkidel. Antiikajal oli igal puul, ojal künkal kaitsevaim, kui inimesed võtsid midagi looduselt siis andsid nad selle mingil moel tagasi- lepitad vaimu. Paganliku animismi hävides tegi kristlus võimalikuks looduse sellise ekspluateerimise, mille juures jäädi loodusobjektide tunnete suhtes ükskõikseks. Seal olevad hinged, mis varemalt olid loodust inimeste eest kaitsnud, haihtusid.
Prantsusmaal. Koopamaalid kujutasid loomi ja ka inimesi. Joonistati et saada jahiõnne. Ning maaliti looduslikke värvide ja asjadega. Levinud värvidmust, pruun, ookerkollane. Sellest ajast leitud ka pisiskulptuure. 3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk muutus animismi asemele usk teispoolsusesse kunstiobjektiks said sümbolid, "vahendava" taieste loomine. N: ornament kui müstilist või kaitsvat tähendust omav märk. Teispoolsuse vahendajad hõimukultuuris samaanid (kasutasid maske). Esivanemate kultusest tõukus üldistatud esivanemate kujutise loomine. N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4
Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa,
loputavad sageli suud. · Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. Animism Animism e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites. Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus-Guineas, Kanadas, Gröönimaal. Animismi järgijate arv pole täpselt teada. Peeti vanimaks usundivormiks, algas pale paleoliitikumis. Vaimude (jumaluste) süsteem on polüteismil põhinev. Tegu loodusaustusega (=natuureligioon =loodususund), aninismiga seotud on samaanlus. Hinduism Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku.
Mütoloogia Suur osa mütoloogia põhineb usk hinge ja alkohol - see tähendab, et pärast Animism oma üldisemas mõttes. Urarina müüdid, mis kujutavad taimi, elutu objekti, ja mitte inimeste loomade isiklik olendid on näited Animism oma rangemat mõttes. Kuid paljud mütoloogiate keskendutakse üldjuhul kehaline olendid, mitte "vaimne"; viimane võib isegi täiesti puududa. Lood ümberkujundamine, veeuputus ja doom müüdid ja müütide päritolu surm ei pruugi olla ühtegi animismi alusel. Kuna mütoloogia hakkas sisaldavad rohkem arvukamaid ja keerukamaid ideid tulevaseks eluks ja puhtalt vaimsed olendid, kattuvad mütoloogia ja Animism suurenenud. Kuid rikas mütoloogia ei sõltu tingimata usku paljud vaimsed olendid. Filosoofia Mõiste "Animism" on rakendatud erinevaid filosoofilisi süsteeme. Seda kasutatakse, et kirjeldada Aristotelese nägemus seoses hinge.Mis muudab elu või elu ja vaimu, direktiivi
Tähendus: shinto ,,jumalate tee" (hiina keelest). Vanus: on täiustunud loodususund, kus ajaloolised isikud on jumalikustatud (nt keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk
maailma mõista ei ole võimalik. Seda on võimalik mõista ainult kogemuse abil, kuid kogu maailmast meil kogemust saada ei ole võimalik. Eesti rahval on olemas omad usundid, mille aluseks on looduskeskkond ja inimeste elatusalad. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on
vahel isegi populaarteaduslikule. Miskipärast ei taheta Mikita triloogia viimast kaht osa liigitada Ilukirjanduseks, kuhu see kahtlemata kuulub. Janu kanoonilise ja tõelise identiteediloome järele on meis nii sügav, et tahaksime võtta kõnealust lugulaulu nii kindla peale, et justkui kahju on tunnistada, et üht-teist jääb siiski vaieldavaks. Mikita kaks peamist sõnumit on et Eesti on eriline ja et meie rahvusliku mentaliteedi alusmüüris on vaheldumisi kasutatud animismi ja kristlust. Loodususundit muidugi rohkem, sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel käepärast. Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks
sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust. Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus. · Religioossed uskumused: o Animism Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse. Igasugused asjad on hingega ja elus, küll mitte tavapärases mõttes. Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut.
(asteekide, maajade kalender) Ajalooline mõtteviis ei tunnista igavesi asju, sundmused järgnevad lineaarselt uksteisele. (Omaette probleemiks on see, et paljud autorid suhtuvad uleolevalt tsuklilisse ajakäsitusse nagu oleks see midagi madalamat meie lineaarsest ajaloolisest ajakäsitusest.) 39: Animismi teooria Hinge asupaigaks elundid, aju, udi, suda, maks, suguelundid, veri, juuksed, kuune d, sulg. Vrd kops läheb ule maksa, suda on täis. Looma vere ohverdamisega arvati ohvedatavat looma hing. 40.Millega põhjendavad kultuurimaterialistlikud antropoloogid( M.Harris ) sõdu loodusrahvastel? Marvin Harris: hõimud ja kulakogukonnad
uuendatakse ühetkuuluvust · Ohverdamine kui (ära)andmine (vt ohver = and, annid) · NB! Ohverdamisega võidakse ka sidet nõrgendada; siis on toimingul tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt).
Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg Keskajal on Eesti ajaloos väga oluline roll, sest just sel pikal ajaperioodil toimub üleminek muinasajast kristlikku ja uuetüübilisse seisuslik-feodaalsesse ühiskonda. Selle perioodi keskeks oli 15.sajand.
Amulett (amultum) on ese, mida kantakse tavaliselt kaelas või mujal kehal ning millel arvatakse olevat kaitsev jõud kurjade vaimude ja muu sellise vastu. Kõige tugevama toimega on isetehtud amuletid. Animatism (animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile. Animatism ei ole omaette usund, vaid ürgusundi koostisosa. Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi
Elutu elustamine- elutule esemele antakse elu. Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011 Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim -karjane isikulised hinged(väed) / vaimolendid -hoidja -haldjas -jumal Animatism oli kvantiteedid (hulk) Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. (toonela-eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht) · 35-40 000 aastat tagasi- animismi teke. Ürgne kunst: loomamotiivid, jahikunst, ruudustikud, täpid, käemotiiv kui teispoolsuse sümbol. · Inimene seostab reaalse maailma ja sümbolid ja hakkab elama kahes maailmas korraga. Nt loodus > tekst loodus->tekst tekstist mis on loodusest-> tekst mis on tekstist mis on loodusest · mõtlemine muutub Mitmedimensiooniliseks : Dualistlik eksistents-kõiki asju on maailmas vähemalt kaks. Kaks surma, kaks sündi, kaks inimest ,
Tänapäeva maailmas peaks olema juba elementaarseks saanud, et euroopalik kultuur ja valge inimene ei ole ülejäänutest ei ,,parem" ega ,,vägevam". Euroopa kultuur on lihtsalt täiesti teistsugune. Kaugemate regioonide kultuur sisaldab enamasti seesuguseid teadmisi ja oskusi, mis jäävad valgenahalisele haritud inimesele varjatuks. Teisi sõnu: ta ei taju selles kultuuris peituvat keerukust. Paljudel loodusrahvastel on samaanid. Samanism animismil põhineva usundi erivorm. Samanism on animismi alaliik (ka: vaimne distsipliin, tervistamispraktika). Samanism on eri vormides levinud üle maailma. EE: ,,Samaan arhailistes ühiskondades inimene, kes on teatud meeleseisundeis (ekstaasis, loves, transis) võimeline lahkuma kehast irdkehana, suhtlema vaimolenditega ning käima üleloomulikes maailmades (maailmapuu). Loves täitub samaan üleloomuliku väega ning on seetõttu suuteline olema selgeltnägija ja parandaja, kuid ta võib muutuda ka ohtlikuks (nõid)
Staatusepõhised ühiskonnad Traditsioonilised kultuurid rajanevad staatusele Kontrahtipõhised ühiskonnad Moodsad kultuurid/ühiskonnad rajanevad lepingule/kontrahtile Edward Tylor (1832 - 1917) Briti antropoloogia ja religiooniantropoloogia teerajaja. Oli esimene antropoloogia professor Oxfordi ülikoolis. Tema tuntumaid evolutsionistlikke teoseid oli Primitive Culture. Võttis kasutusele animismi mõiste. Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. Animismi peetakse üheks varaseimaks religiooni vormiks. Kultuuriline jäänuk sellised kultuurilised omadused, mis olid oma algse funktsiooni ühiskonnas kaotanud, kuid siiski mingil arusaamatul põhjusel säilinud. Tylor defineeris kultuuri mõistet järgmiselt: Kultuur, või tsivilisatsioon laias etnograafilises mõttes kujutab endas seda keerukat tervikut, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi ja palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud.
sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada. SU rahvaste traditsiooniökoloogilised kihid (Honko 1994): - Arktilise piirkonna kütikultuur - Põdrakasvatuskultuur - Alepõllundus ja karjakasvatuskultuur (püsiasustuse teke, animismi süvenemine, haldjausk, esivanematekultus ja omandisuhted, maagias: õhk, maa, tuli, vesi) - Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj
suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka
Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad. Algul ehitati mastabasid - madal maapealne hauakamber,haud maa all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid üksteise otsa laotud kiviblokid astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid. Egiptuse Vana-Riigi 4 dünastia ajal hakati ehitama õigeid, tõelisi püramiide
Süda ei tohi olla raskem kui sulg. Peale seda saab kas hea elu paradiisis või lihtsalt lakkab olemast. · Olid kindlad normid, mille järgi pidid inimesed käituma, et pääseda paradiisi. 02.11 Jaan Lahe India · Riik ja religioon on läbi põimunud. · 2001. a andmete järgi oli suurem osa(88%) hindusid, vähemuses olid budistid(0.8%), kes ei ole isegi India budistid, vaid sisse rännanud. Mingil määral esineb ka metslasi- animismi usku inimesi; alg-juute ja alg-kristlasi. Hinduism · Seda ei ole pmst olemas kui ühtset usundit. · Etniline ja ühiskondlik erinevus · Hinduks saab ainult sündida-sinu kastikuuluvus: - Marna(värv)-kast. Diskrimineerime toimub nahavärvi alusel. - Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra- töölised(need, kes kastidesse ei mahtunud),kastitud-puutumatud.
Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada Nimetab religiooni aluseks animismi inimeste esivanemal oli probleem: mis eristab elusat elutust ja mis põhjustab une, transi, haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade ette magades religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone Hing, vaim sõnad keeles, mis on universaalsed Kirjaeelsetes kultuurides tekkis hinge idee püüdest maailma seletada, praktilksed ühiskonnad, mis tugunesid ratsionaalsele mõtlemisele
verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismismist · Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust: · Flavelli (1983) katse kivi moodi värvitud käsnaga · DeVriesi (1969) katse kassiga, kelle pandi ette koera mask · Carey (1985) näidanud, et 4 aastased lapsed animismi omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest eristuvad neil on olemas intuitiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele aga puudub piisav bioloogiline teadmine. · Inagaki 1990 uurimus kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed · Siegali 1991 aasta katse piimaklaasiga · Seega animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogi põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest
loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm. *Animatism – Robert Marret pakub,et see oli esimene religiooni vorm. See on usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Jõud ei pea olema seotud mingi konkreetse objektiga, võivad lihtsalt meie ümber liikuda. Religiooni tekke hüpoteesid 2 *Psühholoogilise projektsiooni hüpotees(Freud) – religiooni teke põhineb süütundel ja isa-poja suhtel. Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma poegade tahte alla
vorm – sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismismist o Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust: o Flavelli (1983) kivi moodi värvitud käsn o DeVriesi (1969) kass, kelle pandi ette koera mask o Carey (1985) näidanud, et 4 aastased lapsed animismi omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest eristuvad – neil on olemas intuitiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele aga puudub piisav bioloogiline teadmine. o Inagaki (1990) kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed o Siegal (1991) katse piimaklaasiga o Seega – animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks
reaalseks. 4.aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust, nt katse kassiga, kellele pandi koera mask ette. 18 Kogemus erinevate asjadega kokkupuutumisel on oluline lapse maailmapildi avardamiseks. Näivusel ja tegelikkusel tehakse vahet juba väga noores eas. Lapse jaoks on kogemuste olemasolu mõtlemist arendav. Carey (1985) näitas, et 4.aastased lapsed on animismi omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest eristuvad neil on olemas intutiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele, aga puudub piisav bioloogiline teadmine. Seega animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogi põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele. Järjestamine
-18. sajandil) asusid arstiteadlased siiski üha enam uurima neid protsesse, mis surnud kehaga aset leiavad. Jälgiti muutusi kehapinnal, koolnukangestust ning algavaid lagunemisprotsesse. 18. sajandi keskel, lähtudes Georg Stahli (1660-1734) keemia-alastest ideedest, vaadeldi laiba lagunemist füüsikalis-keemilise protsessina, märgina sellest, et elule omane vitalistlik tung on keha maha jätnud ning viimane on jälle tavaliste mateeria seaduste kätte langenud (Stahl püsis meditsiinis nn animismi lainel, milline mõtteviis vastandus juba kuju võtvale materialismile ning mille kohaselt pidanuks eluprotsessid olema põhjustatud teatavast hingestatud protsessist). Kõnesoleval ajal vaadeldi elu seega mõnes mõttes nagu erandit üldise mateeria arengu kontekstis (vastupidiselt sellele, mida nt Aristoteles oli arvanud, et elu on looduse kõrgeim potentsiaal). 18. sajandil siiski kerkis esile trend, mille käigus hakati
), nii mõjutas ka Egiptuses religioon Egiptuse ühiskonna kõiki nähtusi, vajutades teatava pitseri kõigile kultuurielu külgedele. Elementaarsed usundlikud kujutlused, mis olid kujunenud ühes ürgkogukondade tekkimisega, tegid Egiptuse mitmesajandilise ajaloo kestel läbi muutusi, komplitseerusid ja muutusid üksikasjalisemaks. Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on selge, et ka nemad läbisid animismi või animatismi all tuntud faasi. Selle uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. (Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused
Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes. Animismi asemele tulid uued keerukamad mütoloogiad, kunst muutus skemaatilisemaks ja looduskaugeks - ei osatud enam otseselt kujutada uusi tekkinud mütoloogilisi sümboleid. Ometi areneti ka kunstis, õpiti tajuma proportsioone, sümmeetriat, rütmi jms, levis geomeetriline ornamentika. Pronksiajal tekkisid esimesed näited k i vi a r h i t e k t u u r i s t . Primitiivne inimene vajas juba maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või
loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad ,,hingestatud". See ongi lapseliku animismi põhiliseks iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed. Mütoloogiliste süzeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine. Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla inimese individuaalse ,,teadvuse" ja selle asemele tõstab esile kollektiivse ,,teadvuse". Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende
loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad ,,hingestatud". See ongi lapseliku animismi põhiliseks iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed. Mütoloogiliste süzeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine. Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla inimese individuaalse ,,teadvuse" ja selle asemele tõstab esile kollektiivse ,,teadvuse". Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende
loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad „hingestatud“. See ongi lapseliku animismi põhiliseks iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed. Mütoloogiliste süžeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine. Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla inimese individuaalse „teadvuse“ ja selle asemele tõstab esile kollektiivse „teadvuse“. Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende
annaabi.ee 
