Arengupsühholoogia konspekt (3)

• Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega . Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni , et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin , kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte . Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis.
  
• Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget’, Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid hinnatakse põhjalikumalt järgnevates peatükkides, kus antakse ülevaade kaasaja avastustest arengupsühholoogia kognitiivsetes, sotsiaalsetes ja rakenduslikes aspektides. Kuigi teooriate põhirõhk on erinev, ühendab neid kõiki eeldus, et areng toimub astmelisel. Piaget’ teooria käsitleb eelkõige intellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ning materiaalsete struktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia , psühholoogia ja etoloogia allikatele, selles, et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalemotsionaalsest arengust. Nagu teistes psühholoogia harudes, nii esitatakse ka arengupsühholoogias uurimustele olulisi metodoloogilisi piiranguid, et kindlustada nende vastavus teaduse standarditele. Lähtudes selles, millisele küsimusele antud uurimus vastust otsib, saab valida erinevate uurimuse ülesehituste ning andmekogumise meetodite vahel. Neid erinevaid teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi selle raamatu ülejäänud lehekülgedel käsitletaksegi.
  
• Käesolevas peatükis käsitlesime inimese arengu päritolu ja loomusega seotud üldisi küsimusi viljastumise hetkest kuni sünnini. Sünnieelse arengu peamiste staadiumide ja üleminekute kirjeldamiseks kasutasime Piaget’ epigeneetilise maastiku mudelit, mille arengut käsitletakse kui aja jooksul toimuvate üleminekute protsessi. Lugeja võib küsida, kas areng on pidev muutumisprotsess või katkendlike üleminekute seeria ühelt organiseerimisviisilt teisele. Enamik kaasaja teoreetikuid väidaks, et arenguprotsesside terviklikuks mõistmiseks tuleb arvesse võtta nii pidevaid kui hüppelisi arengulisi muutuseid. Värsked ja põnevad sünnieelse arengu kirjeldused annavad meile pisutki aimu areneva organismi kui süsteemi esialgsest seisundist. Näiteks võib jälgida loote liigutusmustreid, mis sarnanevad roomamisele ja kõndimisele – liikumisviisidele, mis arenevad täielikult välja alles mitmeid kuid hiljem. Kas lapsed õpivad käima lihtsalt tänu küpsemisele või tekivad need motoorsed võimed juba olemasolevate süsteemide ühteliitmise ja ümberorganiseerimise tulemusena? Motoorse arenguga seotud küsimusi käsitleme 5. Peatükis. Sünniga toimub üleminek uude keskkonda, mis pakub uusi võimalusi – eriti just nägemiseks ja tegutsemiseks – kuid ka siin tulev arvesse võtta nii järjepidevat varasemate arenguastmetega kui hüppelisi muutusi. Taju arengu puhul võib tõendite põhjal väita, et peamised sensoorsed süsteemid on töövalmis sünnihetkest alates või isegi enne seda, mis aga ei tähenda, et tajuprotsessid oleks täielikult välja arenenud. Vastupidi, suur osa arengust seisab alles ees. Kuid isegi vastsündinud väljendavad oma nägemus-, kuulmis-, lõhna- ja maitse-eelistusi. Seega pole nad pelgalt stiimulite passiivsed vastuvõtjad ega ka lihtsalt sensoorsele stimulatsioonile allutatud. Jällegi tuleb küsida sama küsimus arengu järjepidevuse või hüppelisuse kohta. Kui vastsündinu suudab vastu võtta peamisi aistinguid reaalsest, siis kuidas seostub see algseisund edasise arengukäiguga. Ning lõpuks: isegi seal, kus areng näib esmapilgu bioloogiliselt määratud olevat, avalduvad oma mõju ka kultuurilised tegurid. Erinevates kultuurides on suhtumine järglaste soetamisse erinev ning see mõjutab rasestumise tõenäosust. Erinevusi võib leida ka sünnitusprotsessis ning viisis, kuidas erinevad ühiskonnas nad äsjasündinu vastu võtavad. Juba päris algusest peale on inimese areng samaaegselt nii bioloogiliselt kui kultuuriliselt määratud.
  
• Käesolevas peatükis andsime ülevaate kaasaegsetest imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofiliste ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele. Tutvusime Piaget’ teooriaga, mille kohaselt tegutsemine loob taju informatiivset väärtust. Imikute spontaansetel ja õpitud eelistustel põhinevatest lihtsatest taju-uurimise meetoditest ilmneb, et imikud tõepoolest tajuvad objektide kompleksseid omadusi, nagu nt kuju ja suuruse jäävust, tahkust ja püsivust, juba varases arengus, enne, kui neil on olnud võimalus need omadused ise oma tegevuste kaudu kokku seada. Samuti ilmneb imikutel jäljendamisvõime, mis võib olla seotud kõne omandamisega ning viidata ka sellele, et beebid tunnevad ära teiste inimeste olulise sarnasuse iseendaga . Seega on komplekssed tajusüsteemid osa meie evolutsioonilisest pärandist.
  

Kuigi seda, kuidas tajuda, pole vaja õppida, erineb see, mida tajutakse, kultuuriti , sõltudes keskkonnale iseloomulikest omadustest. Uurimused näitavad ka, et kaasaja arengupsühholoogia liigub uue, post-piaget’ liku etapi poole, kus detailsed uurimused tingivad klassikaliste teooriate ümbertöötamise. Tänapäeval on normiks üksikasjalikumad arengukirjeldused, mis toetuvad kindlalt empiirilistele andmetele. Kaasaja uurimuste tulemused ei toeta alati kahekümnenda sajandi alguses Piaget’ poolt tehtud oletusi ning seepärast vajab tema teooria mõningast ümbertöötamist, et võtta arvesse ka uut infot. Uuemad uurimused pööravad erilist tähelepanu just taju rollile intellektuaalses arengus, sest tajusüsteemid funktsioneerivad algusest peale. Kaasaja uurimused pakuvad siiski toetust Piaget’ üldisele teoreetilisele evolutsioonibioloogiaga seotud raamistikule. Mida rohkem saadakse teada vastsündinud taju kohta, seda enam tuleb tunnistad evolutsiooni panust inimese arengusse.

• Teooriat, mille kohaselt motoorne areng on automaatse küpsemise tulemus, on palju uuritud ning leitud, et see on puudulik. Kaasaegsed motoorse arengu uurimused ei käsitle motoorse arengu verstaposte küpsemise paratamatu tulemusena. Vastupidi, ka motoorse arengu puhul on igati sobilik lähtuda 2.peatükis kirjeldatud epigeneetilise maastiku mudelist. Tänaseks on leitud küllaltki tugevaid tõendeid selle kohta, et mõnede roomamisele ja kõndimisele iseloomulkike korduvate rütmiliste liigutusmustrite ja emaüsas vaadeldavate loote liigutusmudelite vahel võib olla järjepidav seos. Samas pole aga roomamine möödapääsmatu kõndimisele eelnev staadium. Mõned beebid ei rooma enne kõndima hakkamist üldse, teised liiguvad edasi istmiku peal. Viimaks omandatava püstise kehaasendini viib mitu erinevat teed. Nagu paljude teiste oskuste puhul, nõuab tahtelise kontrolli saavutamine siingi lisaks füüsilisele tugevusele ka vastuvõtlikkust erinevat liiki tagasisidedele. Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata.
  

Perioodid

• imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik , väikelaps (0-2. eluaasta ) - infancy 
  
• varane lapseiga ehk eelkooliiga
  

(2.-8. eluaasta)  

• keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)
  
• murdeiga  (12.-19. eluaasta)
  
• varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) 
  
• keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) 
  
• hiline täisiga (pärast 60. eluaastat)
  
• vanuriiga (70+)
  

DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära.
Mehler et al, 1994: 4päevased prantsuse titad eelistasid kuulata prantsuse keelt, mitte vene keelt.
Cristophe & Morton (1998): 2 kuu vanused inglise titad eristasid inglise keelt jaapani keelest, hollandi keelt inglise keelest aga ei eristanud . Ilmselt oluline keele prosoodiline (rütmiline) struktuur.
Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist
• Vinter (1986) näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi
Snow (1977): beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis)
– Võime ära tunda erinevaid häälikuid
Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna
Maccoby (1980)imik otsib lähedust esmase hooldajaga
distress esmasest hooldajast lahutamisel
rõõmustamine taaskohtumisel
hooldaja reaktsiooni otsimine
Harris , Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavaltlapse pilgu suund (7k)
lapse tegevus (10k)
tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k)
Sigmund Freudlapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele
• John Bowlby (1969)“söögilaua-armastuse” teooria vastu
emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus
Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks
Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Laps mängis koos emaga, jäeti laps võõraga üksi, ema tuli tagasi
Ärev-vältiv Seotus
ei otsi lähedust emaga
last ei häiri võõraga üksi jäämine

• 
  

• Ärev- resistentne seotus
hoidub ema lähedusse ja on ärev
laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada
taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada
Ebakindel desorganiseeritud seotus
laps on emaga uuesti kohtudes segaduses
võib „kangestuda” või teha stereotüüpilisi liigutusi
väga väike osa katses osalenud lastest

• 
  

On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme- poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979)
• Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984)
John Bowlby
ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel

• 
  

Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - „poisilikud või tüdrukud” objektid ja inimesed
Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse
Moraalne areng (2)
Lawrence Kohlberg
1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused)
2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine)
3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)

• 
  

Soolised erinevused ( Carol Gilligan)
Seos käitumisega
KOGNITIIVNE ARENG
Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaaluotsmine.
• Tasakaalu otsimine – inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele.
Tasakaalu puudumine:
• Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate
tulemustega
• Kompenseeritavuse puudumine – kui vastupidised
tegevused ei tühista üksteist
• Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole
Paratamatu
Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon – tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine.
• Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel.
• Samas võib eksisteerivaid teadmisi umber lükata akommodatsiooni käigus –olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu
Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest. Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng
• Operatsioonide -eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist.
• Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt „konkreetsetest“ probleemidest. „siin ja praegu“. Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele
• Formaalsete operatsioonide stadium ( puberteediiga ). konstrueeritakse abstraktseid objekte, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga
Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged
• Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks
• Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes
protsessides osalemise läbi.
• Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks
Bower ( 1971 ): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“.
• Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis:
• Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel
• Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud
• Piaget’ teooriast võib paika pidada väide, et IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks
Animism
• Animism– elu omistamine elututele objektidele.
• Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani.
• Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad.
• Ka animism viitab egotsentrilisusele – võimetus teha vahet psühholoogilise ja füüsilise maailma vahel
• Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust .
• Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub
• Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt
iseeneslikku liikumist
Kõne areng
3. kuu algul – koogamine
4. kuul – lalisemine
9. kuu – ehholaalia periood
9. kuu – asju nimetama
9-24. kuu – ühesõnaliste lausungite periood
1.5aastaselt 20-50 sõna
24. kuu – umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid
30. kuu – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid
AGRESSIIVSUS
Suhted eakaaslastega
Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt)
Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002).
Seosed suhete vahel. Ühise vaenlasega sõbrad on agressiivsemad. Kui vaenlasel on ka sõber, on ta vähem agressiivne. Ühine sõber vaenlasega vähendab agressiivsust (Hartup et al., 2002).
Arenguprobleemid
subjektiivne norm - ise
• normatiivne lähenemine - täiuslikkus
• kultuuriline lähenemine – enamus inimesi
• statistiline lähenemine – testide keskmine +/SD
• kliiniline norm -eksperthinnangud

• 
  

KÕNE- JA KEELE SPETSIIFILISED ARENGUHÄIRED
Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng
Diagnostilised probleemid:
raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis -, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired
raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist
raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest
EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE
•Kahjustus aktiivses kõnes
•Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika )
•Kõnemõistmine ~ normis
•MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll
•Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused

• 
  
• RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE
  
• •Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine)
  
• •Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid)
  
• •Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist
  
• •Välistatud pervasiivne arenguhäire
  
• •Kaasuvaks
  
• –ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
  
• –suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus)
  
• –kohanemisprobleemid ( isolatsioon )
  
• –emotsionaalsed häired (tundlikkus)
  
• –Käitumisprobleemid
  
• –tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus
  
• 
  

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED
•70ndad lapseea skisofreenia, 1977a eraldi häire
•Omane
–sotsiaalse retsiprooksuse häire
–kommunikatsiooni häire
–käitumise ja huvide piiratus
–kaasuvad häired
•Algus 30-36 elukuul
•Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest
–pole identseid juhtumeid
• Levimus 4,7-7,8:10 000, P>T (3:1), sagedus
•Erinevad tekkepõhjuste teooriad
VANANEMINE
geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110)
rakuline “praht” – vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima;
Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema
Cross- linkage –molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist.
Kasvuhormooni vähenemine
Makrobioloogilised teooriad:
immuunsüsteem – immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi “sissetungijaid”, nagu nt vähirakke.
Aju – alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel.
Kandmise ja kulumise teooria – mehhaaniline kulumine.
Vabad radikaalid (keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mille välimisel elektronkihil asetseb paaritu arv elektrone.)
Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry , 1961)
Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon , tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus.
PECKI täisea konfliktid
Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel
Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine
Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus
Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine
Keha muutumine vs keha domineerimine