getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003). Arengu- ja pedagoogiline psühholoogia. Viljandi. (WWW) Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn. Tulviste, P. (1984)
mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama võrrandeid, diagnoosima haigusi ja määrama kindlaks kivimite koostist, siis beebi, kelle aju on kõige komplitseerituma arvuti omast palju keerulisem, võiks samuti olla võimeline mõtlema. Juhul, kui masin suudab keerulist programmi käivitada, siis suudab seda teha ka beebi (Gopnik, Meltzoff, Kuhl 2003: 172). Mida võib aga öelda beebi ajusid käivitavate programmide kohta? Missuguseid teabeesitlusi ja reegleid nende programmid kasutavad? Praeguseni pole meil kaugeltki selged nende 36 süsteemide töötamise üksikasjad. Üks selle olulisi põhjuseid on, et beebide ajud töötavad ilmselt erinevalt olemasolevatest inimese poolt valmistatud arvutitest. Aga samas on meil
2) Kas laps oskab ette kujutada, mida keegi teine mõnest teisest asukohaks näeks. 3) Cox arvates nukk (politseinik) ja „kolme mäe“ testid testivad ikka erinevaid perspektiivne (nt...) SOTSIO-EMOTSIONAALNE ARENG IMIKUEAS JA LAPSEPÕLVES Imikutel on juba esimestest elupäevadest peale kalduvus inimeste nägusid vaadelda. Isegi mõne minuti vanused vastsündinud vaatavad kauem skemaatilist nägu kui segamini aetud sümboleid. Imikud kipuvad ka näoilmeid jäljendada. Meltzoff: uuringu läbiviija istuvad vastamisi vähem kui 21 päeva vanuste lastega ja tegid nägusid. Uurijad sirutasid näiteks keele suust välja või tegid suu pärani lahti. Laste näo hoolikal jälgimisel selgus, et kui uurija keelt suust välja ajas, tegi seda ka laps. Imikud pöravad nägudele tähelepanu ja reageerivad ilmetele ning õpivad selle käigus oma suhtluspartneri ilmet. KIINDUMINE Kui lapsed hakkavad sotsiaalse maailmaga tutvust tegema, siis loovad nad
2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära. Mehler et al, 1994: 4päevased prantsuse titad eelistasid kuulata prantsuse keelt, mitte vene keelt. Cristophe & Morton (1998): 2 kuu vanused inglise titad eristasid inglise keelt jaapani keelest, hollandi keelt inglise keelest aga ei eristanud. Ilmselt oluline keele prosoodiline (rütmiline) struktuur. Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist · Vinter (1986) näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi Snow (1977): beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) Võime ära tunda erinevaid häälikuid Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna Maccoby (1980)imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel
Nutt ja naer on kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Ei 4. Tingituse mobiil on: seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist 5. Vastsündinu nägemistaju puhul kehtib (vali kõik õiged): liikuvate stiimulite eelistamine, fikseeritud fookuspunkt. Sotsiaalse arengu eeldused: taju Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul: • Nägemine • Fantz (1961) vastsündinud eelistavad näosarnast mustrit • Meltzoff ja Moore (1977) imiteerimine vastsündinud imikutel • Kuulmine • De Casper ja Fifer (1980) emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine • Snow (1977) beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) • Võime ära tunda foneeme • Lõhnataju • MacFarlane (1975) imikud eelistavad ema piima lõhna Suhtlemisoskuste areng II • Nutt • Vastsündinu naeratus ja häälitsused: • Esialgu
Lähedussuhte areng Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul · Nägemismeel Robert Fantz (1965): visuaalse eelistuse meetod Fantz (1961): vastsündinud eelistavad vaadata näosarnast mustrit Bushnell, Sai ja Mullin (1989): kas imikud eelistavad ema vaadata? Vastsündinute jäljendusoskus · Maratos (1973) The origin and development of imitation in the first six month of life · Meltzoff ja Moore (1977) The imitation of facial and manual gestures by human neonates · Nagy & Molnar (2004) Homo imitans or homo provocans? Human imprinting model of neonatal imitation Jäljendamine · Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist
14 Kasutatud materjalid: [WWW] Mõtlemine. Vikipeedia vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5tlemine [28.12.2008] [WWW] Loominguline mõtlemine lepo.it.da.ut.ee/~kpata/ppt/Loominguline.doc [28.12.2008] [WWW] Õppida mõtlema.(2005). http://www.hot.ee/eririnne/heureka/title_heur.htm [28.12.2008] Einon. D (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus. Rumberg, T., Uljas, J. (2002) Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn : Koolibri. Tiko, A. (1996). Lapse areng ja selle jälgimine. Alushariduse õppekava projekt (tööversioon). 15
millist infot töötleb Väidab, et on alati teadnud asja, mida just kuulis Vastsündinud on lühinägelikud (fookuskaugus u 30 cm) o Eristavad eredust o Eristavad värve o Suudavad silmadega jälgida liikuvat stiimulit (Aslin, 1987; Bronstein, 1985) Sotsiaalse arengu eeldused vastsündinul Nägemismeel Fantz (1963): vastsündinud eelistavad vaadata näosarnast mustrit Jäljendamine Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Sotsiaalne vastasmõju sh sotsiaalse kinnituse otsimine ehk juhised tundmatus olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) Lahutusoleku rahutus Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu
objekt, mida ta eelistab. Nt kaks objekti ja kumba objekti vaatab tita kaugem, mõõdetakse ajas tema eelistust, mida kauem vaatab. Titadele meeldib kõige rohkem vaadata sellist mustrit, mis on näo sarnane ümmargune, silmad, nina, suu. Suudavad, seda keskkonnast paremini eristada. See kui tita vaatab meile otsa, soodustab suhtlemisolukorra tekkimist. Vastsündinute puhul on märgatud, et nad eelistavad nähtusi, mis on seotud oma emaga. Eelistatkse oma ema vaadata. Jäljendamisoskus. Meltzoff & Moore (1977): Imikud immiteerivad keele näitamist, suu avamist, ja huulte prunditamist jne. Hiljemas eas on tahtlik immiteerimine. Vinter (1986) 25 näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi. Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. Oluline, et vastsündinud näeksid kogu liikumise protsessi. Lapse jäljendamine soodustab arengut sotsiaalset, kõne jne
annaabi.ee 
