) - S – subjekt intransitiivses (sihitu, kus pole objekti; nt poiss magab) lauses - A – agent transitiivlauses (sihiline lause; nt poiss lööb palli) - P – patsient transitiivlauses (nt poiss lööb PALLI) Poiss (S) magab Tüdruk (A) sööb saia (P) --- st A ja P on vaja eristada, et aru saada Ergatiiv – sihilise lause subjektikääne Nominatiiv-akusatiivkeel – [A, S] [P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause agent markeeritakse ühtemoodi ja neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause patsient. Ergatiiv-absolutiivkeeled – [A] [S, P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause patsient markeeritakse ühtemoodi ning neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause agent. (nt Avaari Kaukaasia keel) (DARGI KEEL) 4 mina jooksen. mina värvin pilti
· Tabelite seostamine: Seotud tabeli sama tunnustega objekt saab olla ülemustabeli objektiga seotud ainult üks kord. · Teine normaalkuju (2NF) - esimene normaalkuju, kus on kaotatud seotud tabeli väljade loogiline seos erinevate võtmetega; Osades ülemustabelites on kirjeldatud samas kirjes mitu erinevat objekti, mis on identifitseeritavad sama ID-ga. Sellist tabelit kutsutakse TRANSITIIVSE seosega tabeliks. Teise normaalkuju anomaaliad: · Kirjete lisamine: Transitiivse seosega tabelisse, ei saa lisada kirjet enne kui kõik objektid on teada (tavaliselt enne mingisuguse sündmuse toimumist seda teha ei saa). Seega ei saa registreerida baasis objekte, mis on meie jaoks juba teada, enne seda kui meile on teada ka teiste objekti andmed. Seejuures on objektide andmete
o Näide 2. Olgu X =R ja R= { ( x , y ) :| x− y|≤3 } . Siis Rn= { ( x , y ) :|x − y|≤3 n } Teoreem relatsiooni astmest o Teoreem. Paar (x, y) kuulub astmesse Rn, kus n > 1, parajasti siis, kui hulgas X leiduvad elemendid z0, . . . , zn nii, et z0 = x, zn = y ja iga i = 0, . . . , n − 1 korral (zi, zi+1) ∈ R. 31. Relatsiooni sulund omaduse suhtes. Näited sulundi olemasolu ja puudumise kohta. Transitiivne sulund. Teoreem transitiivse sulundi avaldumisest relatsiooni astmete kaudu. Refleksiivne transitiivne sulund. Transitiivse ja refleksiivse-transitiivse sulundi avaldiste seos ahelatega relatsiooni graafis. [2] Relatsiooni sulund omaduse suhtes o DEF. Relatsiooni � sulundiks vaadeldava omaduse suhtes nimetatakse (sisalduvuse mõttes) vähimat relatsiooni, mis sisaldab � ja millel on vaadeldav omadus o Kui leidub vähemalt üks vaadeldava omadusega relatsioon, mis sisaldab R , ja ühisosa
omadus. b. Refleksiivsel relatsioonil puudub antirefleksiivne sulund. Antisümmeetrilisele relatsioonile leidub sümmeetriline sulund. c. Transitiivne sulund on vähim transitiivne relatsioon, mis sisaldab antud relatsiooni, tähistus R+. d. Refleksiivne transitiivne sulund on vähim antud relatsiooni sisaldab relatsioon, mis on nii refleksiivne, kui ka transitiivne, tähistus R*. e. Teoreem transitiivse sulundi avaldumisest relatsiooni astmete kaudu. e.i. Tõestus.https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 103 f. Transitiivse sulundi seos: (x, y) R+ tähendab, et leidub suunatud ahel tipust x tippu y. g. Refleksiivse transitiivse sulundi seos: (x, y) R* tähendab, et x = y või leidub suunatud ahel tipust x tippu y. 30) a. R täiendrelatsiooni R' maatriks on ¬R = (¬rij). b
väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia. Maapõevarad ammenduvad kiiresti Meie veekogud on saastunud Seega pole refleksiivsetes lausetes kellegi tegevus otseseoses ebameeldivate nendingutega:
Mittetransitiivne funktsioon pole transitiivne ega antitransitiivne. 28. Mis on relatsiooni kaugus mingi konkreetse omaduseni? Relatsiooni kaugus omaduseni on järjestatud paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada või sellest eemaldada, et omadus kehtima hakkaks. 29. Mis on relatsiooni transitiivne sulund? Milline on tema tähis? Relatsiooni transitiivne sulund on vähima paaridearvuga transitiivne relatsioon, mis sisaldab endas alamhulgana relatsiooni. 30. Millega osutub võrdseks transitiivse relatsiooni transitiivne sulund? Transitiivse relatsiooni transitiivne sulund on võrdne transitiivse relatsiooni endaga. Tükeldused 1. Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. 2. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsiklassiks nimetatakse ekvivalentsisuhte sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis. 3. Mis on hulga tükeldus
akusatiivkeeltes. Mõnikord võivad passiivivormid leksikaliseeruda, nii et neid ei saa enam siduda vastava aktiivi vormiga. 34. Valentsi vähendamine: antipassiiv Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab objekti, mitte subjekti. Objekti taandatus vähendab selle mõjutatust. Silverstein: ,,Antipassiiv on ainult ergatiivkeeltes ja passiiv on ainult akusatiivkeeltes." Selle vastu on vaieldud, sest on ka akusatiivkeeli, kus on grammatiline konstruktsioon transitiivse verbi objekti kõrvaldamiseks. Neis keeltes ühildub verb aktiivilauses nii subjekti kui objektiga, seega kaob verbist antipassiivi tulemusel objektiühildumine. Üks antipassiivi ülesanne on taandada objekti mõjutatus, nagu eesti k: Jahimees lasi karu VS jahimees lasi karu poole. 35. Valentsi vähendamine: nimisõna inkorporeerimine Nimisõna, enamasti indefiniitne objekt, liidetakse verbitüvega (nt I'm hunting for deer VS I'm deerhunting).
viimane loendatud arv näitab hulga elementide arvu - Sama küsimuse esitamine 2korda järjest enne ja pärast välist muudatust, laps võib tõlgendada seda kui võimalust uuesti proovida koos vihjega õige vastuse suunas Loogiline järeldamine ,,A on pikem kui B ja B on pikem kui C", milline pulk on kõige pikem? - Kui laps suudab sellise ülesande lahendama on ta mõistnud transitiivse järelduse reegleid. Samas piirdub laste järeldamisvõime vaid konkreetsete objektidega Formaalne ja postformaalne mõtlemine - Formaalne mõtlemine ilmub 12-15 aasta vahel, selle kasutamine sõltub ülesandest ning ka 18 aastased ei kasuta seda kõigi ülesannete lahendamiseks - Postformaalne mõtlemine võime mõista, kooskõlastada ja kasutada paljusid vaatenurki Postformaalse mõtlemise 4 astet 1. Süsteemne 2
Transitiivne sulund on R-le lisatud vähima paaride arvuga seos, mis on transitiivne. Relatsiooni refleksiivne transitiivne sulund: R on seos hulgal A. R refleksiivne transitiivne sulund on seos R *, mille korral: · iga a puhul aR*a · aR*b kehtib, kui kehtib aR+b · R* sisaldab parajasti nii palju elemente, kui eelmised tingimused ette näevad * R on seos, mis on saadud R-le minimaalse arvu paaride lisamisel nii, et saaksime refleksiivse ja transitiivse seose. Järjestusseosed: · osalise järjestuse seos (kõigile saab leida ülem- ja alamelemendid, kuid kõik pole järjestusse seatud): o transitiivne o irrefkeksiivne (näiteks alamhulgaks olemise seos kõigi osahulkade hulgal) · refleksiivne osaline järjestus (seos R) o määrab lineaarse järjestuse kehtib kas aRb, bRa või a = b Hulgal A on määratud järjestusseos tähistuseks (A, R) Näiteks (N,<) 3. Kujutused. Hulga võimsus
kui nad on kahjustuse ajal aktiivsed!!! Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse kogemuse alusel järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt I. 3. Situatsioonid* Aeglasele uudse avastamisele eristunud; epilingvistiline keele tundmine lisandub insight ehk taipamine. Nt. Köhleri katsed * Puudulik metakognitsioon enese ja teiste vaimseid ahvidega
Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt 80% - ni. * Tuvid eristavad: noki kui on Monet, ära noki, kui on Picasso ... ja kunsti stiile -Monet Cezanne, Renoir Picasso Braque, Matisse * Tuvid eristavad ka Bachi Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C I. 3. Situatsioonid * Aeglasele uudse avastamisele lisandub insight ehk taipamine. Nt. Köhleri katsed ahvidega * ahvid teevad tööriistu keerulisemalt Kanzi õppis paari päevaga saama kivist terava servaga kilde sellises järjekorras: - taob käeshoitud kive nõrgalt üksteise vastu - taob käeshoitud kive tugevalt üksteise vastu - insight! viskas kivi vastu kivipõrandat
probleeme. · Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? · Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega · Bryant ja Trabasso (1971) värviliste pulkadega katse · Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil · Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine · Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Võgotski õppimine
Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks
eristuvad neil on olemas intutiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele, aga puudub piisav bioloogiline teadmine. Seega animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogi põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele. Järjestamine Kui öelda lapsele: A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Ja küsida, milline pulk on kõige pikem? Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid, samas piirbud järeldamisvõime vaid konkreetse objektiga. Russel (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil. Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks. Järjestamise etapiline areng on üsna pikka aega kestev. Küsimus: Kas nad ei saa aru
aru või ütleb ikka, et „aga sõnastikus on ju niimoodi kirjas”? 96 Terminoloogia Terminivaidluste kogemus näitab, et isegi üldtuntud sõnastike (nt ÕSi) tähistuste lugemine käib üle jõu isegi kogenud keeletoimetajatele. Ikka loetakse sõnastikest väiteid, mida koostaja sinna oma teada kirju- tanud ei ole, näiteks peetakse häälduse transkriptsiooni alternatiivseks kirjapildiks, etümoloogiat seletuseks või transitiivse verbi tähist (vt) sünonüümiviiteks – kõigi nende elust võetud näidete tekkepõhjus on olnud lugejale arusaamatu vormistus. Sõnastikes on seega mõtet esitada ainult asju, mida plaanitav lugeja põhimõtteliselt tahab ja oskab vastu võtta. Aga lisaks tuleb need asjad esitada arusaadaval viisil. Mida laiematele rahvahulkadele sõnastikku teha, seda lihtsamad peaksid tähistused olema, ja igal juhul peaksid nad sihtrühmale olema mõistetavad ka ilma eessõnaga tutvumata. Ei
annaabi.ee 
