Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid. Kõne arengu aeglustumine 24kuusel lapsel on: *alla 50 sõna (vahel: alla 30) *ei kombineeri sõnu lausungiteks *ka passiivne sõnavara väike kui sõnavara suurus alla 10 (vahel 20) protsentiili või alla 1 SD vanuse keskmisest. Poisid Tüdrukud 1/3 Vara rääkima 2/3 2/3 Hilja rääkima 1/3 LASTE KÕNE UURIMISMEETODID Testid Lapsele, nt Reynelli test 1-7aastastele (ekspressiivne kõne ja kõnest arusaamine) Lapsevanematele Vaatlusmeetod: *Päevikud *Spontaanse kõne analüüsimine MacWhinney, B. (1991). The CHILDES project: Tools for analyzing talk. Hillsdale, NJ: LEA. TESTID *EKSPRESSIIVNE KÕNE *ARUSAAMISÜLESANDED *IMITEERIMISÜLESANDED INTERJUEERIMINE *ANALÜÜSITAKSE LAPSE KEELT NAGU VÕÕRKEELT SPONTAANNE KÕNE Lapse kõne arengu uurimine vanemate raportite alusel
tüdrukute hulgas rohkem neid, kes hakkavad varem rääkima ◦ seletus: tüdrukud eelistavad mänge, kus räägitakse palju millal on tegu kõne arengu tõsisema aeglustumisega? ◦ Kui 2-a on alla 50 sõna, ei kasuta lausungeid, eriti halb, kui ei saa aru, millest räägitakse (väike passiivne sõnavara) ◦ kui laps langeb 10% kõige kehvema tulemustega laste alla, siis on halb, või 1 standardhälve võrra allpool kui teised mõõtmine ◦ testid nt Reynelli test (hea kõnest aru saamiseks, halvem eestlaste puhul ekspressiivse kõne mõõtmiseks; mänguasjakohver) ▪ küllalt efektiivsed ja kiired, aga ei välista isikuomadustest tulenevaid erinevusi nt häbelikkus, jonn võivad tulemusi halvendada ▪ olemas teste nii lastele kui ka lastevanematele ◦ vaatlused – päevikud, lapse jutu analüüsimine ◦ intervjuud – küsimustele vastamine, oskus imiteerida kuidas kõne omandatakse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
