Arengupsühholoogia (0)

  AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane:
-                omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse
ja emotsionaalse arengu kohta; -                oskab kirjeldada eri arengustaadiumides 
olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni
täiskasvanute ning vanadeni);
-                omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist 
normaalse arenguga või võib olla tegemist 
arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H.   Gleitman,   J.   Gross   &   D.   Reisberg   (2014).
Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD
KORDAMISEKS Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt 
J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused J. 
Piaget’ teooriale.
L. Võgotski teooria ühisosa ja erinevused J. Piaget’ 
teooriaga võrreldes. Sotsiaalse arengu toimumise eeldused. 
Keskkonnategurite (sh lähedussuhe, ühine ehk jagatud 
tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele 
ja kognitiivsele arengule.
Kõne arengu etapid ning kõne arengut mõjutavad tegurid.
Arengu iseärasused murdeeas, täiseas ja vanaduses.
Peamised arenguprobleemid ja nende hindamine.   Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt J. Piaget’ teooriale.  Piaget’ kognitiivse arengu mudel
• Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat 
teadmise taset
• Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini 
reaalsuse nõudmistele
• Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad 
erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda.
• Staadiumide järjekord on muutumatu
• I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud 
liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades • Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus 


tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele
Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational)
mõtlemise areng
• Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps 
pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist.
• Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine 
reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt „konkreetsetest“ 
probleemidest
„siin ja praegu“.
Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele
• Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse
abstraktseid objekt, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Sensomotoorne staadium
• Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus 
ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu.
• Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne
• Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama.
Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on 
seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja
identiteet. Operatsioonide-eelne staadium (2,5- 6 a.)
• Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine – ülesandeks on 
mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks.
• Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid 
probleemi ühele silmatorkavale omadusele.
• Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat
• Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad 
tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõiste – arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, 
vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus.
Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus.
• Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni – 
võrreldakse osi osadega, mitte osi tervikuga 
• nt laps ei mõista, kuidas kitsamasse, aga kõrgemasse vaasi mahub 
madalama ja laiema vaasiga sama palju vett Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, 
võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel - laste kõne on samuti pigem egotsentriline -> olemuselt pigem 
monoloog kui dialoog, millel puudub selge kommunikatiivne 


funktsioon. Animism – elu omistamine elututele objektidele.
• Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani.
• Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, 
millest and aru saavad.
• Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust.
• Eelkooliealised lapsed usuvad, et tegevus on elu kriteeriumiks ning seetõttu
omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub
• Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt iseeneslikku 
liikumist Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) 
• Toimub üleminek tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele – selle 
tulemusena ei põhjusta jäävusprobleemide lahendamine enam raskusi
• Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata
• Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse 
raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti 
omadustele
• Mõtlemine jääb piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks 
konkreetset objekti – ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme.
• Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine 
(ajalise/ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide 
paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse 
klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine
A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem?
• Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud
transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid 
konkreetse objektidega
• Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse
• Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed
lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil
• Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse 
mõõtmine
• Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste
suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Formaalsed operatsioonid (puberteet)
Kõikidel rohelistel lindudel on kaks pead. Mul on kodus roheline papagoi. 
Mitu pead tal on?
• Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide 
kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti 


hüpoteetiliste situatsioonide üle.
• Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele 
rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud 
ülesannete
puhul.
• Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele 
olulisele omadusele Kaasaegsed täiendused J. Piaget’ teooriale. Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal
• Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust 
varases eas
• Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“.
• Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist
Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga 
vaid hoopis: - Motoorsete oskuste arenguga     – raskused haaramisel - Mäluga     – imiku võime asju meeles pidada on piiratud • Piaget’ teooriast võib paika pidada väide, et IV alastaadiumis on oluline 
just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid 
lõppeesmärgi saavutamiseks Operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval
• Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa 
laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest,
vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või
puudub ülesandel laste jaoks tähendus.
NB! Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult 
mõtleb ja millist vastust ta ootab Jäävusprobleemidest
Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem 
kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse 
käigus erinevalt Egotsentrilisusest
• Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega 
saavad ka väiksemad lapsed hakkama.
• Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad 
vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega 
kaasnevatest muutustest.


• Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne 
algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad 
üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm
– sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismist
• Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest ning 
peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba eristama 
näivust ja reaalsust: - Flavelli (1983) kivi moodi värvitud käsn - DeVriesi (1969) kass, kelle pandi ette koera mask • Carey (1985) näidanud, et 4 aastased lapsed animismi
omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest
asjadest, mis elututest objektidest eristuvad – neil on olemas intuitiivne 
teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele, aga puudub piisav bioloogiline
teadmine. - Inagaki (1990) kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed - Siegal (1991) katse piimaklaasiga • Seega – animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda 
analoogia põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest 
elututele asjadele Formaalsed operatsioonid tänapäeval
• Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele
omane
• Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine 
kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt
• Ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist
nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Notslas söövad kõik lapsed vihmausse.
Kui võlur sinu Notslamaa lapseks muudaks, kas sina sööksid vihmausse? L. Võgotski teooria ühisosa ja erinevused J. Piaget’ teooriaga võrreldes.  Erinevused: Piaget Võgotski Teadmise teke Teadmine tekib tegija 
tegutsemisel objektiga, 
kogu arengu alguseks on
imiku manipuleerimine 
esemetega, edasi  Teadmiste teke lähima 
arengu tsoonis 
koostegevust tehes, ei ole
staadiumeid


hakatakse 
manipuleerima ka 
abstraktsete objektidega 
(omadused) - teadmiste arengus
on lastel 3 
staadiumit Õpetamine Laste arengu toetamine Lapsele 
arenguvõimaluste 
pakkumine Keele tähtsus teoorias Väike, avaldub vaid 
egotsentrilises kõnes Suur, keel 
kujundabmõtlemist Sarnasused: mõlemad olid huvitatud laste arengust ja teooriate aluspõhjaks oli 
laste käitumise uurimine ja jälgimine Lev Võgotski (1896-1934) sotsio-kultuuriline käsitlus kirjeldab kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad 
indiviidi psüühikas
• Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega 
keskkondlikele tingimustele
• Kultuuriline areng on seotud sümboolsete ja/või kunstlike stiimulite 
omandamisega.
• Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks arenguliini on
paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Lähima arengu tsoon on metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab
indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust - Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel 
saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. - Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste - suunas täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu - Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei 
ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Sotsiaalse arengu toimumise eeldused. Keskkonnategurite (sh lähedussuhe, 
ühine ehk jagatud tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele ja 
kognitiivsele arengule. Sotsiaalne areng hõlmab
• Arusaama endast ja teistest


• Emotsioonide väljendamist ja reguleerimimist
• Vaimuteooriat
• Sotsiaalseid reegleid
• Suhteid vanemate ja eakaaslastega Sotsiaalse arengu eeldused vastsündinul - nägemismeel: eelistavad vaadata näosarnast mustrit - lõhnameel: tunnevad kõige paremini ema piima lõhna (ei meeldi 
teravad/tugevad lõhnaelamused) - jäljendamine: imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte 
prunditamist -> kaovad pärast kolme kuu möödumist, ainult haigutamine jääb 
(refleks) Sotsiaalne naeratus tekib u 3 kuuselt vastastikuse sotsiaalse kaaslasega - Sotsiaalne vastasmõju sh sotsiaalse kinnituse otsimine ehk juhised tundmatus
olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) - kui laps ei saa sotsiaalset kontakti, siis võivad frustreeruda - > ema 
tähelepanu saamine -> youtube’ist nt still face experiment: lapsel tekib stress, 
kui ema talle ei reageeri Lahusoleku rahutus ● Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega
● 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema/isa lahkumas ehk  protesteerib lahus olemise vastu ● kiindumuse aluseks on psühholoogiline turvatunne
● kuue kuuga võib ära õppida, et kui kutsub abi, siis keegi tuleb -> ootab ja on  vait, kuni abi jõuab ● 3 kuused imikud ei taha võõrale sülle tulla (1 kuused ei tee vahet, kas on ema või võõras), 6 kuused tavaliselt ei taha võõrale sülle veel rohkem ● kui last ehmatatakse, siis läheb selle juurde, kellesse ta on kiindunud, lohutust otsima ● stressis ei olda väga õpivõimeline
● turvalisevajadus on oluline -> hirm tundmatu ees • Kiindumus: tugev emotsionaalne side lapse ja tema
peamise hooldaja vahel.
• Kaks esimest eluaastat on sensitiivne periood
kiindumussuhte loomiseks. 1. 0-2 kuud. Kaasasündinud kalduvus teiste inimestega kontakti otsida,
mitte eristav sotsiaalsus.


2. 2-7 kuud. Kiindumuskäitumine on rohkem eristav. Võõraste suhtes
pole kartlik, vanematest lahutamine ei põhjusta ärevust.
3. 7-24 kuud. Lahutamiskartus, võõristamine, läheduse otsimine.
4. 24+ kuud. Vastastikkus, üksteise vajadustega arvestamine. Variatiivsus kiindumussuhte kvaliteedis
• Turvaline - valmis emast eemal olema, otsib lähedust kui vajab lohutamist,
kasutab ema turvalise tagalana maailma avastamiseks. 
• Vältiv-ärev – ei otsi emaga lähedust, ei eelista ema teistele inimestele.
• Tõrjuv-ärev - vähene ümbruse iseseisev uudistamine, lohutamatu, kui
vanematest lahutatud, taaskohtumisel on aga raske lohutada. 
• Kaootiline - tundub segaduses. Puudub organiseeritud viis stressiga
toimetulekuks. • Turvaliselt kiindunud: sotsiaalsemad, vähem klammerduvad, madalam
agressiivsus, kõrgem empaatilisus.
• Ebaturvaliselt kiindunud: madalam enesehinnang ja
enesekehtestamisoskus, sõprussuhted madalama kvaliteediga. Kasvatusstiilid
Mõju lastele
• Autoriteetne kasvatusstiil seotud parimate arenguliste tulemustega.
• Autoritaarne - vähem käitumisprobleeme, hea õppeedukus, kuid madalam 
sotsiaalne kompetentsus, enesehinnang, kõrgem depressioonitase.
• Kõikelubav - käitumisprobleemid, madalam õppeedukus, kuid kõrgem 
enesehinnang,
sotsiaalne kompetentsus, madalam depressioonitase.
• Hoolimatu - antisotsiaalsed kalduvused, sõltuvusainete tarvitamine, madalamad
saavutused.


Arusaam endast ja teistest
• Olen teistest eraldiseisev ning minu „mina“ on ajas ja ruumis püsiv.
• Olen samuti objekt, millel on omadused.  Enda iseloomustamine eelkoolieas
• Välised tunnused  
• Mis mul on
• Mis on väga tähtis?
• 4a: Minu asjad. Kõik mänguasjad.
• Mida ma teha oskan
• Mõned lihtsamad hinnangud Näited laste iseloomustustest:
• 9aastane: Minu nimi on Martin. Mul on pruunid silmad ja juuksed. Mulle
meeldib sporti teha. Minu perekonnas on seitse inimest. Mul on väga palju
sõpru. Mul on väga lahe onu. Ma mängin korvpalli. Ma olen oma klassis
peaaegu kõige targem.
• 11aastane: Minu nimi on Anna. Ma olen tüdruk. Olen aus. Ma oskan väga
hästi klaverit mängida. Oma vanuse kohta olen üsna pikk. Püüan olla
abivalmis. Enamasti olen rahulik, kuid vahel lähen närvi. Ma ei pea ennast
väga ilusaks. Arvan, et ma ei meeldi kõigile.
• 16aastane: Mina olen Helen. Olen inimene, olen indiviid. Ma olen tujukas,
ambitsioonikas, uudishimulik, otsustusvõimetu. Vahel tunnen end üksikuna.
Olen demokraat. Olen liberaalne, aga samas ka konservatiivne. Ma ei ole
klassifitseeritav. Teiste inimeste iseloomustamine
• Eelkõige nähtavad tunnused • Lihtsamad omadussõnad
• Hinnangud on ebastabiilsemad Näited:
2a: Minu issil on särk pruun. Issi ise on beež. Issi teeb arvutis tööd. Issile meeldib
boršisuppi süüa. Me paneme issiga puzzlet kokku. Ta võib ATV-ga sõita.
4a: Minu issi on paks. Ta on autodest ka paksem. Juuksed on beežid. Ta töötab 
geodeedina. Talle meeldib sünnipäeva pidada ja joonistada. Kui ta kodus on, teeb ta
tööd arvutis. Talle meeldib meiega autodega mängida. Sotsiaalse arengu seos kognitiivse arenguga
• 3-6a Tähelepanu kõige silmatorkavamal tunnusel.
• 7-10a Egotsentrism väheneb. Arusaam mahu jäävusest.
• 12-14a Loogiline ja süsteemne mõtlemine, abstraktsus. Emotsioonid


Teiste emotsioonide mõistmine
• 2-3. kuul tunnevad tuttavatelt nägudelt ära õnnelikkuse ja
kurbuse.
• 7. kuul viivad kokku (nt vihase) kehakeele ja näoilme. Püüd teisi
naerma ajada. Ebakindlates olukordades vanema emotsioonidest
lähtumine.
• 3-7aastased tunnevad näoilmetelt kõige paremini ära õnnelikkuse.
Hääle alusel kurbus ja viha lihtsamad.
• 6-10a vahel – näoilmetelt üllatus ja vastikus Emotsioonide reguleerimine
• Algselt vanematel suurem roll.
• Lihtsamad strateegiad juba 1. eluaastal
• 2-6.aasta vahel järjest osavamad. - Tähelepanu eemale juhtimine - Meeldivatest asjadest mõtlemine - Kogemuse ümbermõtestamine Vahukommi test - kui lapsed ootavad ja ei söö vahukommi ära, siis saavad nad veel 
ühe Vaimuteooria
• 3-5. eluaasta vahel areneb jõudsalt vaimuteooria (Theory of Mind, ToM)
- arusaam inimeste kavatsustest, eelistustest, uskumustest.
→ teiste mõistmine, nende käitumise ette ennustamine
→ teesklemine, empaatia, nalja tegemine, valetamine Sotsiaalsed reeglid Moraalsed
• Kuidas peaks teisi inimesi kohtlema? Konventsionaalsed
• Kuidas on sobilik käituda?


• Inimeste heaolu, õiglus ja õigused.
• Universaalsed ja üldkehtivad
vaatamata sellele, kas sõnastatud
või mitte. • Reguleerivad inimeste vahelist
suhtlust
• Vastastikkusel kokkuleppel
muudetavad. Prudentsiaalsed
• Inimese enda tervis, turvalisus,
heaolu Personaalsed
• Isiklikud eelistused, valikud Eesti 4-5aastased lapsed
• Vanemad lapsed mainisid konventsionaalseid reegleid sagedamini (“Ühe käiguga 
saab mitu korda rünnata, aga mitte ühe koletisega.”) .
• Konfliktide ajal viidati sagedamini moraalsetele reeglitele (“Sa ei tohi, see on minu 
oma!”). Suhted eakaaslastega
• Iga laps vajab kogemusi erinevat tüüpi suhetes
• Vertikaalsed – ühel rohkem teadmisi ja kogemusi. Pakub turvalisust,
kaitset. Õpitakse põhilisi sotsiaalseid oskusi.
• Horisontaalsed – võrdsed, suurem vastastikkus. Sotsiaalsete oskuste
praktiseerimine, uute oskuste õppimine.
Eakaaslaste jälgimine ja imiteerimine 1-2. eluaastal
• 14-16 kuu vanused lapsed imiteerivad rohkem eakaaslast kui
täiskasvanut. Mäng on peamine eakaaslastega suhtlemise vorm.
• Pealt vaatamine → paralleelne mäng → koos mängimine Sõprus
•Eelkoolieas: - Endaga sarnaste eelistamine - „Siin ja praegu“ - Sõpradelt kasu saamine • 7-8a Huvitav ja mugav koos olla.
• 10-11a Ühised huvid ja tegevused, usaldusväärsus, üksteise
eest seismine, lojaalsus.
• 11+ Sarnased hoiakud ja väärtused, emotsionaalne toetus ja
lähedus. Kõne arengu etapid ning kõne arengut mõjutavad tegurid. Kõne arengu perioodid • 3. kuu algul – koogamine


• 4. kuul – lalisemine • 6 kuul tunneb mõne sõna ära, 8 k. mõnda ütleb • 9. kuu – ehholaalia periood • 9. kuu – hakkab asju nimetama • 9-18. kuu – holofrastiline kõne (kogu lauset ühe sõnaga väljendav) ehk 
ühesõnaliste lausungite periood. Telegraafiline kõne. • 1.5aastaselt 20-50 sõna • 24. kuu – umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid. • 18-24 kuu hakkab tegijast/subjektist rääkima („Tommi teeb“, „Mina teen“) • 30. kuu – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid Keel hakkab pihta kõnetajust - kõnest arusaamine (taju) - kõnelaatsed häälitsused Beebiga rääkides - kasutame kõrgemat, peenemat, “nunnumat” häält - seda hääletooni muutust kasutavad spontaalselt 3-4 aastased beebidega 
rääkides - kui sa räägid beebiga kõrgema häälega, siis ta kuulab sind tähelepanelikumalt
ja kauem -> aitab kõne arengule kaasa! - räägime rõhutaustega ja pausidega - > aitab beebidel mõista, mis on tähtis 
(aitab kõne omandamisele kaasa ja hoiab nende tähelepanu) - kasutame lihtsamaid ja lühemaid lauseid ning sõnu - korrutamine (sama lause kordamine või kordan ühte märksõna või fraasi 
palju) - näoilmetel laseme rohkem mängida - nb!lapsed tunnetavaid erinevaid foneeme kuni 1 eluaastani ja pärast seda 
suudavad vahet teha ainult oma emakeele häälikutel -> aju õpib 
kategoriseerima sarnaseid häälikuid üheks kokku - sõnakasutus: võib lapsele öelda nii käsi ja kätu, ta saab aru ja see ei pidurda 
ta kõnearengut Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused


- 1 kuused hakkavad koogama 
- väikesed lapsed on viisakad - > on vait, kui temaga räägitakse, siis räägib  vastu, tulevad dialoogid - tatimullid  -> kõnelemine eeldab kontrollitud hingamist
- 4 kuu vanune koogamiselt minnakse üle lalisemisele
- 6-8 kuune kordab silpe, 10 kuune varieerib silpe
- üksiksõna tähenduse kujunemine - nt baastaseme sõnade omandamine  (kutsu, jänku, issi, aitäh), ei mõista liigset abstraktsust - nt ei saa aru, kes on 
imetajad - keskmiselt ütleb eesti laps 10ne kuuselt oma esimese sõna (üks kindel  hääliku kombinatsioon, mida ise kasutan kindlas tähenduses) Esimeste sõnade hulgas on sageli: - esemed, mis ta tähelepanu püüavad (nt auto)
- igapäevased sõnad (tadaa)
- tähtsate inimeste nimed (issi, emme)
- esimesel sünnipäeval peaks lapse sõnavaras olema 7 sõna (ei ole soolist  vahet) 2. eluaasta - laps ütleb emme, millel võib olla palju erinevaid tähendusi (tahan süüa, lähme 
õue jne) Soolised erinevused sõnavaras - (alates 1,5 aastaseks saamisest, 500 sõna u sõnavaras) - alates 1,5 aastaselt tüdrukute areng on poiste omast kiirem 2,5 a vana laps - hakkavad kasutama 2-3 sõnalisi lausungeid ja räägitakse asjadest, mida 
praegu siin ei ole (näiteks emme) - kasutavad telegrammi stiili (ütlevad lauses ainult tähtsamaid sõnu), jäljendab 
kuuldut (oskab nt öelda issi läks) 3. aastane - oskab kasutada lihtsaid liitlauseid - küsib juba lihtsamaid miks? küsimusi 3-5 aastased hakkavad kasutama reeglite üleüldistamist - > ei jäta üksikuid sõnu 
meelde, vaid üritab reegleid luua ja kasutada 4-5 aastased lapsed oskavad jutustada päris loogiliselt ja hästi


5. sünnipäevaks peaks laps oskama rääkida umbes sama hästi, kui täiskasvanud ja
peaks oskama r tähte emakeele omandamise võimekus: - kõige parem aeg selleks on kohe pärast sündimist kuni 3. eluaastani - - kui sul on ühe 1. aastane laps, kes ei ütle ühtegi sõna või 2 aastane laps, 
kes teab kõigest 50 sõna, tasub üle vaadata, kas kõik on ok - lobise ns lapsega, mitte ei keela ja kamanda - lasteaias vaja iga lapsega piisavalt palju suhelda Arengu iseärasused murdeeas, täiseas ja vanaduses. Murdeiga
Füüsiline areng
• Primaatsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem kui poistel.
• Tüdrukutel algab puberteet 8. ja 13.eluaasta vahel rindade arenguga. Lõppeb
esimese menstruatsiooniga (8. ja 16.eluaasta vahel, keskmiselt 12-13aastaselt;
100 a. tagasi 15aastaselt).
• Poistel algab 9. ja 14. eluaasta vahel seksuaalorganite kasvuga ja lõppeb
habemekarvade kasvamise ja häälemurdega. Füüsiline puberteet kestab umbes 5 aastat, psühholoogilised ja sotsiaal-
emotsionaalsed muutused kauem. Emotsionaalne areng
• Meeleolu kõikumine.
• Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse,
depressiivsusega.
• Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus
suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13.-15. eluaastal, 
suurenevad kuni 16.-19.a.
• Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana. Enesehinnang hoiak enda suhtes - üldine - spetsiifiline (nt akadeemiline, füüsilised võimed) teismeeas on minapildis järjest tugevam hinnanguline ja võrdlev aspekt


- 6 a “olen tark” - 10 a “olen targem kui minu klassikaaslased” - tähtis on toetus olulistelt inimestelt - teistepoolne sildistamine (nt keegi kommenteerib pikkust) lapsevanemad ja õpetajad - mis on hea mulle ja mis lapsele? - Eestis väärtuste paljusus sotsialiseerumine on kahesuunaline protsess - vanemad: milliseid väärtusi ja kuidas lapses arendada? - teismelised: milliseid väärtusi vastu võtta ja milliseid võtta? kas ta tajub 
väärtust? suhted eakaaslastega - sotsiaalstaatused on teismeeas väga olulised - populaarsus kui struktuuri looja - kõrgelt aktsepteeritus on need, kes on sõbralikud ja abivalmid, julged ja 
sotsiaalsed - populaarsed on kõrge sotsiaalse staatsusega aka populaarsed inimesed - 
vajadusel võimuks ja domineeriv - kardetakse kiusamist, seetõttu tahetakse olla populaarne eakaaslased ja meedia - eristu ja ole sarnane - enesele orienteeritud väärtused - kuulsusejanu sisemine kooskõla + kooskõla teiste inimeste väärtustega seosed populaarsusega - tugev positsioon, palju sõpru, head suhtlemisoskused, naljasoon - edukus õppimises (võib ka mõnes klassis olla vastupidu jne) - arukus - moodsad ja kallid asjad (telefon, riided) - tüdrukutel kena välimus, poistel füüsiline jõud ja sportlikkus - kampade/gruppide teke nt muusikamaitse järgi


eakaaslaste surve ja gruppide eksklusiivsus võib ohustada iseseisvat otsustusvõimet
ja eneseusku -> tuleb veeta aega ka iseendaga suhted vanematega - tegelt ei eraldu vanematest - kiindumus vanematesse püsib - ema on teismeeas kõige populaarsem valik, kelle juurde murede puhul 
pöördutakse Täiskasvanuiga ja vanadus vananemine jaguneb - primaarne - pidev, vältimatu protsess - sekundaarne - elustiili (haigused, harjumused, ainete kuritarvitamine jne) 
mõjul kulgev protsess - enamasti juhitav arenguperioodid: - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45 - 64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65 - … hiline täiskasvanuiga ehk vanadus täiskasvanuks saamise periood: 18-34. eluaastad füüsilised võimed on tipp-punktis 18-30 aasta vahel täiskasvanulikkus - inimene langetab oma elu otsuseid ise ja majandab oma elu ise, 
kuid võib ka vanematega konsulteerida tervise hoidmine - halb tervisekäitumine: liiga palju pidutsemist, vähe unetunde, ei tee sporti - tuleb mõelda oma ressursside säästmisele kognitiivne areng - intelligentsus areneb 30-40 eluaastaks - erivõimete (nt loovuse) kõrgpunkt on peale 30-ndaid noorem täiskasvanuiga


- partneri leidmine (sotsiaalne surve) - abiellumine (selleks ei ole kindlat vanust) - lapsevanemaks saamine (nihkunud 20-ndate teise poolde) - lahutus - üksindus Keskiga keskea läbimise võimalused: - pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine) - > parimad aastad, lapsed 
saavad suureks, rohkem vabadust, kvaliteetne ajaväärtustamine, 
emotsionaalne stabiilsus, rahunemine - segadus (kohanemine nõuab pingutust) - pidev kriis (elumuutustega kohanemine on raske läbi erinevate eluperioodide) - keskeakriis (naistel - välimus (pigem need, kelle välimus on ametiga seotud, 
nt baleriin), sotsiaalsete rollide muutus, meestel - saavutused, vastavus 
ühiskonna standarditele) füüsiline areng keskeas - hakkab langema - kuulmine halveneb - reaktsioonikiirus hakkab langema - naiste reproduktiivsus lõpeb - mälu langus - intelligentsus säilib sotsiaalne areng - lahutus ja nn “teise ringi” fenomen - abielu - vanemlikkuses “tühja pere” sündroom (või ka täiskasvanud lapsed kodus) - seotus õdede-vendadega kasvab - hoolitsemine vanemate eest Vanadus hoiakud mängivad suurt rolli - > tuleb ise olla positiivne vananemise suhtes tänapäeva 70. aastased käituvad kui 50. aastased paar kümnendit tagasi Füüsilised võimed


- reaktsioon aeglasem - füüsilise koormuse järel on taastumise aeg pikem - maitsetundlikkus väheneb (ei tunne nt soola supis), kipuvad toitu ülesoolama - kuulmine ja nägemine halvenevad (nt lugeda on raskem) Kognitiivsed muutused - õpivõime ei kao: pigem seotud hoiakutega vananemisse - intelligentsus ei vähene, nad lihtsalt on aeglasemad - kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena  - probleemid nt sõnade meenutamisega, keele peal olemise efekt Mälu muutused - Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus lühiajalises mälus 
(töömälu) - Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus 
(sündmused)  - vanematel inimestel soovitatakse treenida oma mälu protseduurilises mälus - teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus. Probleem 
siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus - probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti 
meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) - langus seotud 
pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Sotsiaalsed suhted - Üksindus? - Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) - Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 
1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside 
teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. - Abielu - Vanaemadus, -isadus. Peck'i täisea konfliktid vanaduses - Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine - Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel - Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine - Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus - Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine


- Keha muutumine vs keha domineerimine surmaga kohanemine - see on loomulik protsess -> aktsepteerimine - elage nii, et oleks midagi aktsepteerida Elisabeth Kübler-Ross surmaga leppimise staadiumid: - Eitus (see ei juhtu minuga) - Viha (see ei tohi minuga juhtuda!) - Tingimine (kui saaks veidi veel...) - Depressioon (see on ikkagi tõsi) - Omaksvõtt (kui nii, siis nii) Peamised arenguprobleemid ja nende hindamine. Normaalne areng vs häire • Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist • Arenguhäired kui - tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust - nooremale eale iseloomulik käitumine - ootuspärane, aga problemaatiline käitumine • Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus • Arvestada võimalikke mõjutegureid; keskkond ja kontekst; komorbiidsus Lapse – ja täiskasvanuea häired ● Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad
● täiskasvanute häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli
● arengut iseloomustavad järsud muutused, enamikel lastel ilmneb mõningaid  psühholoogilisi probleeme ● lapsed reeglina ei otsi ise abi, nad sõltuvad täiskasvanutest


Riskifaktorid ● Tingimused ja olukorrad, mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist • bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud• lapse ja keskkonna tasandil ● Mõjud kombineeritud !!!
● Võivad mõjutada igaüht, kuid eri viisil ja määral
● Mõjuvad teatud juhtudel suurema tõenäosusega, HAAVATAVUS Lapse arengu riskifaktorid: pärilikkus, sünnieelsed ja –järgsed kahjustused, 
haigused, temperament, võimed ja enesehinnang, atributsioonid Downi sündroom
• levimus 1:800 -8,32:10000
• vanemate vanus riskiteguriks
• aeglasem areng
• kognitiivne, keel, sotsiaalne areng
• mahajäämus motoorikas
• toimetulekuraskused igapäevases elus
• füüsilised anomaaliad, südamehaigused, hüpotoonia• lühem eluiga Klinefelteri sündroom - lisakromosoom XXY


- levimus 1:500-1:1000 - sotsiaalsed ja käitumisprobleemid (ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, 
kohanemisraskused, enesessetõmbumine, häbelikkus) - kognitiivsed probleemid (tähelepanu, kõne-keeleprobleemid kuni 85%, 
õpiraskused -> lugemine, kirjutamine) - peenmotoorika (koordinatsioon, kiirus, tugevus) - suurem haiguste risk (sigimatus, skisofreenia, rinnavähk) Alkohoolne fetopaatia (FAS)  - FAS ema alkoholi liigtarbimise tagajärjel ( 6 standardühikut alkoholi) - levimus 1-2:1000 elussünni kohta - käitumisprobleemid - kognitiivne defitsiit, õpiraskused, VAM (tähelepanu, mälu, EF, verbaalsed 
võimed) motoorikaprobleemid - anomaaliad (düsmorfne nägu, väike pea, lihas-luustiku arengu peetus) - probleemid hilisemas eas - ainetetarvitamine, seaduserikkumine, koolist väljalangemine Enneaegsus - on riskifaktor, enne 37 rasedusnädalat sündinud laps - lapse sünnikaal (< 2500g väike, < 1500 väga väike < 1000 üliväike sünnikaal) - arengu ennustajaks on ajukahjustuse olemasolu, lapse organid võivad olla 
väljakujunemata jne - arenguanomaaliad, arenguprobleemid kuni 50% enneaegsetel - Eestis 1,03% lastest enneaegsed Enneaegsete arenguprobleemid - lapsed kasvavad probleemi sisse - > kahjustused tulevad välja hiljem (samas 
ka kui vanemad on olnud ülihoolitsevad, laps ei saa hiljem hakkama) - tulemus mõjutatud varasest terviseseisundist - kognitiivsed võimed, motoorika ja keel, kõne (tähelepanu, visuomotoorsed 
võimed) - õpiraskused (klassikordajad, HEV) - käitumisprobleemid - sotsiaalsed suhted - kaugmõjude kohta vastakaid tulemusi - > käitumisprobleemid, riskivalmidus, 
lühem haridustee, stress, lähedussuhted Fenüülketonüüria - häiritud fenüülanaliini ainevahetus - levimus 1:15 000 - kahjustused kognitiivses arengus


- käitumisprobleemid - mikrotsefaalia - dieetravi korral on kognitiivsed kahjustused välditavad, ADHA enam 
kontrollitud Lapse arengut mõjutavad faktorid riskifaktorid - pereprotsessid - kaotused, lahutused, väärkohtlemine (nt väikse lapse 
raputamine -> ajukahjustused aju kiirete liigutuste tõttu, raputatud lapse 
sündroom), vanemlik hool - vanemad - vaimne tervis, ainete tarvitamine, haridus - pere struktuur - üksikvanem, stress, ülerahvastatus,  vaesus - eakaaslased - tõrjutus, hoolimatus - kool - õpetajad, kooli ressursid - ühiskond - sotsiaalne keskkond Institutsioonis kasvamine - Ceausescu (Rumeenia) 1966 a poliitika, rasedusvastaste vahendite ja abordi 
keeld - institutsioonis kasvamise mõjud on tagasipöördumatud, kuid kognittvne areng 
on võimalik enne 2a - asenduspered - tänapäeval on asenduskodud, mitte lastekodud


Kaitsefaktorid -  võimaldavad säilitada ja soodustada arengut - isiklikud - sugu, IQ, temperament - pere - head suhted lapse ja vanemate vahel, ressursid, ühtsus, rutiinid - välised - sõprus, kool, organiseeritud tegevused, õpetaja toetus jne Laste väärkohtlemine Raputatud lapse sündroom (RLS/SBS) • Eestis 40,5:100 000 <1a, mujal 27:100 000 <1a • Oht suurem kui P, <1a, rahutu, EV, mitmik, noor ema ja mittestabiilne pere • 75 % kahjustused erinevas ulatuses ja kombinatsioonis: surm, halvatus, epilepsia, 
VAM, kog häired, psüühikahäired, pimedaks jäämine, käitumisprobleemid Häirete epidemioloogia, vanus ja arenguhäired - käitumishäired - > emotsionaalsed probleemid - kriitilised vanused: 6-7 a, 9-10 a, 14-15 a - vastsündinu ja imikuiga - raske eristada probleeme


- väikelapsed -  seotud kommunikatsiooniga - eelkooliiga - emotsioonid, arenguhäired - koolilapsed - käitumine ja õpivilumus, emotsioonid - noorukid - emotsioonid, isiksus, käitumishäred, ainete tarbimine jne - tüdrukutel tekivad probleemid murdeeas, sarnasemad täiskasvanute 
häiretele, poistel tavaliselt nooremas eas - Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid,suitsiid, enurees, enkoprees, 
spetsiifilisedarenguhäired - Tüdrukud:spetsiifilised foobiad,enurees, enesevigastamine, depressioon, 
anoreksia, buliimia - ravimata häired on püsivad!!! Häirete prognoos - Ettekujutus normist - Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas
• antisotsiaalnekäitumine (50% ka täiskasvanueas) 
• ADHD ka täiskasvanueas   
• depressioon - Ravimata häired on püsivad - Sõltuvus sekkumisest ja ravist
• häirespetsiifilised sekkumised
• erinevate teraapiate efektiivsus• vahel vaja ravida pigem vanemaid (lastel 
tekivad pigem keskkonnast) Taksonoomia. Häirete klassifikatsioon - erinevad alused klassifikatsioonis (USAs ja Euroopas erinevad jne) - RHK-10s laste ja noorte erinevad kategooriad (varsti tuleb juba RHK-11) kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired - varasemas eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng - diagnostilised probleemid - nt tähelepanu keskendumise probleemid, 
häälepuue Pervasiivsed arenguhäired - autism, Aspergeri sündroom - autismi sagedus tõuseb - lastele ei panda diagnoosi kuni u kolmanda eluaastani Õpivilumuste spetsiifilised häired - raskusi RÕK omandamisega - kognitiivsed probleemid


- palju vigu õigekirjas jne - spetsiifiline arvutamisvilumuse häire - lugemisvilumuse häire - käitumis- ja tundeeluhäired - hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired (kui laps on kodus rahulik ja 
koolis mitte, siis on häire tingitud keskkonnast) - tundeelu häired (nt valetamine ja varastamine, sõltuvalt motiivist ja laste 
vanusest) Hirmud ja foobiad - sõltuvalt vanusest - aluseks sündmus, hinnang - mõjutused ühiskonnast - individuaalsed erinevused - enamus hiljem kaovad või asenduvad - koolifoobiate sagenemine -> kiusamise tõttu