08.06.2011). Kultuur hõlmab väga paljusid valdkondi nagu keel, traditsioonid, uskumused, moraal, väärtushoiakud, teadmised, kombed jne. Inimene omandab kultuurilised väärtused ühiskonnas kasvades ja arenedes ja vastupidiselt ühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada. Ühiskonna kaudu edasi antavat kultuurilist informatsiooni nimetatakse aimekirjanduses terminiga ,,meem". Meeme mõiste võttis 1976 aastal kasutusele Briti etoloog ja teduskirjanik Clinton Richard Dawkins raamatus ,,Isekas geen", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilses pärilikkuses. Erinevate piirkondade ja ajastute rahvastel on kultuuril erinev sisu ning seetõttu räägitakse ka kultuuride erinevusest. Enamasti on erinevused määratletavad keele kaudu. Reeglina kultuurid tekivad, siis arenevad ja ka kaovad. Mõned kultuurid on kestnud vaid sajandi ja teised jällegi aastatuhandeid.
keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem. Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on teadusliku meetodi abil kortuvalt
emotsioonide väljendus suhtlemisvahend esialgu tekib reaktsioonina sisemisele stiimulile üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele · Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Imprinting · Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Etoloog Konrad Lorenz Sensitiivne periood Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses "vermuvad ümber" Seotus · Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) · Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine
vaenulik agressiivsus suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm) agressiivsus. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Sotsiaalpsühholoogia käsitleb neid teemasid kui inimestevaheliste suhete omadusi/mõõteid. Mis neid põhjustab? kuidas seletada? kuidas mõjutada? Agressiivsuse bioloogilised seletused · Konrad Lorenz(etoloog). Aurukatla mudel (loomadel, laieneb inimestele) Meil kõigil on looduse poolt sisseprogrammeeritud jõud, mis vajab väljaelamist ja selle energia vallandab välisstiimul. · Sigmund Freud agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel. · Agressiivsus kui geneetiline tunnus(kaksikute agressiivsuse tase on sarnane); agressiivsuse hormonaalne regulatsioon (nt testosterooni tase veres on seotud agressiivse käitumisega) · Keskkond vs pärilikkus
• Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) • Harjutamine • Valikuline kinnitamine Kaasasündinud keeleomandamismehhanism Naom Chomsky- Inimesel on ajus kaasasündinud keelekasutusmehhanism. Kriitilise perioodi hüpotees Bioloogiliselt defineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz ja vermimine (Konrad Zacharias Lorenz oli Austria zooloog ja etoloog. Ta oli üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid.) Kõige parem ajavahe keele omandamiseks on 2-10(12) eluaastat- ühenduste loomine kõige suurem. Lapse kõne areng: Foneemitaju • Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed 32 33 • Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis
annaabi.ee 
