Kes on kiusajad ja kiusatavad? Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasva...
Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine
Mis on kiusamine? Kiusamine on väärkohtlemise vorm, mis esineb oma tegevuse või käitumisega kellegile sihilikult ebameeldivuste tekitamises. Kiusamine võib olla sõnaline, füüsiline või psühholoogoline. Kiusamise põhjustest…. Inimesi narritakse tihti selllepärast, et nad on teistest erinevad (välimuse, kehakaalu, edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad alguses enda ohvriks neid kes ei julge ja ei suuda talle vast hakkata. Kui kiusajal on oma grupp kus on veel selliseid, on kiusajal julgem kiusata ka teisi, sest ta pole üksi ja arvab, et saab kõigist jagu. Lood neist keda kiusatud Nohik- noritakse teda, sest ta hinded on
klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas; 2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas; 3. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas.
üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui saladusi kuuleb ja oma emale või kellelegi teisele räägib , kes kuuldust kohe edasi räägib. Vanemad peaksid mõtlema , enne kui naabritele või teistele külamooridele rääkima lähevad , oma lapse heaolule. Ma ei väidagi , et kiusatavad ise kõigis asjades süüdi on , sest enamasti on kiusajad tundnud sama , mida oma ohvritele teevad. Kiusatavad peaksid mõtlema , miks neile nii tehakse ja seda võimalusel parandama või leppima sellega , millised nad on ja enesekindlust näitama. Kui aga nad ei suuda seda , tuleks see ära kannatada , kuna kui nad midagi ette võtavad ja poole peal alla annavad , läheb asi hullemaks. Kooli vahetamine võib aidata , aga ei pruugi. Kiusajad võiksid oma ohvritele mõelda ja selle rumaluse lõpetada.
Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama endast nõrgemaid. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende käitumisest ja olekust. Kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata
on endassetõmbunud. Tuleb õuest või koosolemiselt vara tuppa. Kellest võib saada kiusamise ohver? Igaühest võib saada kiusamise ohver. Ohver võib olla teisest rahvusest. Ohvri füüsiline või psüühiline erinevus. Arvatava seksuaalse suundumuse tõttu. Lisaks veel võib ohver olla vaene, ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves;
laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, kes on pärit vaesemast perekonnast. Ma olen tähele pannud, kiusatakse teisi ikka selle pärast, et nad on teistest kuidagi erinevad. Minu arust on kiusajad sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud, vägivaldsest perekonnast pärit lapsed, kes tahavad teiste silmis populaarsust võita või halva õppeedukusega lapsed. Vahel ka lapsed, kes on üleoleva suhtumisega teistesse õpilastesse. Kiusajad ise kardavad, et ka nemad võivad sattuda ohvriteks. Õnneks õpin ma väikeses maakoolis, kus probleemid koolivägivallaga ei ole suured, kuid kahjuks esineb seda ka meie klassis. Olen mõtlema hakanud, et ehk saavad klassikaaslased,
meeste vahel. Tähtsaim sotsiaalne tegur on sõbrad. Sõbrad mõjutavad lapse käitumist. Kui laps satub halba seltskonda siis ta võib hakata käituma nagu teised aga kui lapsel on head ja korralikud sõbrad siis ta peaks ka käituma korralikult. Koolil on küllaltki suur mõju lastele. Kooli mõjutab laste käitumist. Igas koolis on lapsi keda noritakse , tavaliselt tekib nendel tunne, et nad ei kuulu teiste hulka ja nad muutuvad väga araks. Need kes on kiusajad need arvavad, et nad võivad teha mida tahavad ja teised kuulavad neid. Tavaliselt kiusajad valivad endast nõrgemaid ja nooremaid, oma vanuses ja vanemaid nad ei julgeks kiusata. Sotsialiseerumiseteooriad George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat Selliste mängude põhjuseks on
kui sina oled kellegi ohvriks sattunud! Nõuandeid küberkiusamise korral Räägi juhtunust kellegagi, keda usaldada, kes toetab sind ja oskab aidata! Vaheta meiliaadressi, sulge konto. Lõpeta igasugune suhtlemine võõraga või kiusajaga! Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mõtle enne, kui midagi internetis teed või kellegi kohta postitad. Mis sulle tundub hetkel naljakas, võib olla teisele solvav ning veelgi enam see võib olla seadusevastane! Kiusajad Kiusajaid võib olla üks kuni mitu. Kiusamiseks leiab ta tavaliselt kõige väiksema põhjuse. Nad loovad erinevaid libakontosi, kuid see pole alati nii. Kiusajad võivad välja uurida sinu konto või kontode paroolid ja võivad sinu kontodelt halvustavalt kommenteerida sinu sõpru ja tuttavaid. Samuti kommenteerivad nad negatiivselt sinu kontolt pilte jms, mis võib sinule kaasa tuua pahandusi ja karistusi. Kui keegi on ohvriks sattunud
nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad seetõttu kiusama endast nõrgemaid. Nad ei hooli teiste tunnetest, et äkki on neil ka valus või mingisugused probleemid ja arvavad, et neile on kõik lubatud ja ainult neil on probleemid, mida teistel pole. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende olekust ja käitumisest.
Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi vahetada või minna politseisse,kirjutada avaldus nende kohta,kes halvasti sind kohtlevad. Kiusajad on tavaliselt need lapsed keda on halvasti koheldud, kas enda vanemate poolt, lasteaias või mõnes nooremas klassis.Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada.Tavaliselt on nende laste õppeedukus alla keskimise.Alati ei ole aga problemaatilsed kiusajad. On ka grupiviisiline koolivägivald, millest võib osa võtta ka väga hea õppeedukuse ja hea
panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioonis või kasvõi prillide kandmises Kiusatakse järjepidevalt ja halastamatult. Kiusajad ise ei tunnetagi enamasti, kui palju nad tegelikult inimestele haiget teevad aga tõenäoliselt nad lihtsalt ei tahagi sellele mõelda. Enamasti on kiusajad lapsed, kes ei suuda mõelda oma tegude tõelistele tagajärgedele. Füüsiline kiusamine ei pruugi jätta kiusatavate südamesse nii suurt jälge, kui verbaalne, kuigi see kõlab karmimalt. Üldiselt on siinkohal tegu olukorraga, kus vägivald sünnitab vägivalda
Õpetaja hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. Õpilase õppeedukus langeb ja halvemal juhul lahkub sellest koolist. Tavaliselt on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kellel ei ole eriti sõpru. Tihti kiusatakse ka klassi tulnud uusi õpilasi. Neid üritatakse panna proovile. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad on tegelikult ise nii nõrgad, et ei julge üksi sõimama hakata. Kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemid
seda alti muuta ja paremaks teha! Lähme esimese punkti juurde- Miks inimesed kiusavad ? Mõndasi inimesi kiusatakse tema välimuse,riietus stiili ,käitumise pärast. Paljusi inimesi kiusatakse nii lihtsate asjade pärast,mida tavainimene ei märkagi,aga kiusaja oskab ideaalselt inimese iga väiksema vea üles leida ja selle kallal teda norida. Mõnikord isegi kõige lihtsamate asjade pärast - prillide või inimese soo pärast. Aga miks kiusajad teevad seda ? Miks nad norivad inimesi nii väikeste asjade pärast? Vastus on vägagi lihtne,kiusaja on vägaigi ebakindel endas ja ta alahindab ennast,mõndadel on kodus rasked olukorad, mõnikord on juhuseid kus kodus alavääristatakse last ehk siis siin kohal kiusaja rolli täitvat inimest ja siis omakorda kiusaja elab end välja teiste omavanuste peal,ta ei suuda taluda ohvriks olemist. Kiusaja ei mõista aga, kui palju ta teise inimese mõttemaailma ja psüühikat kahjusat oma
sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka selliseid, kes hoiavad teadlikult eemale igasugustest situatsioonidest, kus peaks ebaõiglusele vahele sekkuma. Ja siis on veel kaitsjad neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad. Koolivägivallale saab panna piiri, kui selle vastu töötama asuda ja uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub. Asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes ohvrid, kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks asuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise ilmingu. Kõige suurem kahju laimust on laimaja südametunnistuse vaimne lagunemine. Need, kes rikuvad oma mõtte loomulikku kulgu kaotavad oma mõtte tasakaalu ja täiusliku käitumise süsteemi; lisaks inimeste tunnete vigastamisele, paljastades nende saladusi ja
Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja räägib sellest klassi ees siis ta enda teadmata teeb ta asja veel hullemaks kui see seni oli. Kui aga ohver ei räägi oma vanematele sellest siis tihti see ohver ei taha et teda kuisataks proovib ta oma kiusajatele jätta head muljet või olla nende moodi tehes midagi kas lõhkudes meelega koolivara, hakates õpetajale vastu, tehes kõike mida kiusajad tahavad, või hakates nendega koos kuskil kooli maja taga suitsetamas ja alkoholi joomas käima aga sellised tegevused päästavad kiusamisest väheseid. Kui aga ohvril ütleb närv üles ja ta isa on juhtumisi jahimees siis on suur võimalus, et poiss võib võtta relva kooli kaasa ja karistada neid kes on tema meelest kiusamises süüdi nagu kiusajad ja õpetaja, sest õpetaja pole viitsinud aidata.
kergesti. Diskrimineerimine on palju karmim ning selle eest peab igaüks end ise kaitsma, aga koolikiusamise puhul on võimalik kellelgi teisel sekkuda. Diskrimineerimine on kellegi õiguste kitsendamine mingitel teatud põhjustel, milleks kipuvad tavaliselt olema rass, sugu, religioon või rahvus. See on probleem, mis on olnud aktuaalne läbi aastakümnete ja endiselt ei ole sellele suudetud lõppu teha. Miskipärast arvavad kiusajad, et saavutavad oma tegevusega populaarsuse, mis tegelikult ei tohiks nii olla.Koolikiusamise all kannatajaid on palju, eriti on need lapsed, kes erinevad teistest kuidagi. Näiteks ei ole nad just kõige jõukamast perekonnast, on teisest rahvusest või mõne kaasasündinud omadusega. Nii kiusamine kui ka diskrimineerimine põhjustavad kõigile inimestele vigastusi, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Vaimse vägivalla alla liigitatakse verbaalne kiusamine
Koolikiusamine on korduv vägivaldne käitumine teise kaasõpilase või õpetaja suhtes. Seda võib jagada kaheks: vaimne ja füüsiline vägivald. Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgata. Tagajärjed võivad olla väga tõsised
Juba varases eas, näiteks lasteaias tahetakse ju sama mänguasju, mis teistel ja koolis olla `'sama tegija'' kui pinginaaber jne. Vanemad peaksid lapse eneseteostust ja teistega kohandumist pisut jälgima. See aitab kaasa sellele, et laps tulevikus pööraks rohkem tähelepanu iseendale kui teistega sarnanemisele. Me tahame kuuluda gruppi ja need kes seda ei oska, mõtlevad teistmoodi ja julgevad oma arvamust ka välja öelda, satuvad sageli noorukieas kiusamise ohvriks. Kiusajad on tavaliselt see vaikiv enamus, kes ei julge välja astuda ja öelda: `' Nii ei tohi''. Ka täiskasvanutele on raske teise inimese eest välja astuda. Samas on hoiatatud, et need, kes `'vooluga kaasa'' lähevad võivad täiskasvanute maailmas langeda veel suuremate kuritarvitamiste ohvriteks. Teismeiga on enamikele väga raske. Tuleb saada täiskasvanuks ja välja mõelda, mida elult tahetakse ja tekivad küsimused- Kes ma olen? Mis on minus erilist
psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei julge ka kiusatavat aidata, sest kardavad sattuda ohvriks. Füüsiline ja vaimne koolivägivald on selgelt eristatav. Tavaliselt esineb paljudes koolides mõlemat. Kui ikka sõnadest aru ei saa tuleb need talle pähe taguda arvavad kiusajad kindlasti. Füüsilist vägivalda kasutatakse üldjuhul, siis kui sõnadest enam ei piisa ja kiusaja läheb juba närvi ja tema arust on tark tegu teisele lihtsalt kallale minna. Kuid sellega sa võiks tekitada palju probleeme endale ning teha haiget teistele. Niiet kas oli ikka tark tegu minna kallale kui sõnadega oleks olnud lihtsam seletada ? Kindlasti võiksid paljud koolivägivallatsejad selle üle mõelda, aga mõelda oleks olnud juba hilja, sest tegu oli tehtud ja probleemid kaelas.
Grupi vägivalla puhul pole tarvis nõuandeid, kuidas sellega hakkama saada või kuidas õppida seda taluma. Grupivägivallaks nimetatakse korduvat negatiivset tegevust ( füüsiline või psüühiline rünnak või kollektiivist väljatõrjumine), kus kaks või rohkem üksteist mõjutavat indiviidi on suunanud selle ühele indiviidile. Rühma vägivallale on tüüpiline ebaseaduslikkus või sõdimine ühiskondlike normide vastu ning et kiusajad õhutavad üksteist tegevusele. Ebaseaduslikkusele viitab muuhulgas seegi, et tõsise koolivägivalla tulemused tuleb tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad
tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi kõige lahedam tüdruk ja Kaspar hakkasid suhtlema ja kiusajate juhile Andersile see ei meeldinud, nende vahel tekkis tüli. Kaspar oli positiivne tegelane
Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise. Enne politsei saabumist, lasi Joosep end maha, aga Kaspar ei suutnud seda teha. Positiivsed tegelased olid Thea, Kaspar ja Joosep. Kaspar armastas Thead, aga Andresele ei meeldinud see. Peale pidu läksid Kaspar ja Andres kaklema. Joosepit kiusati iga päev, pekstes teda. Ta ei rääkinud sellest murest oma perele. Kui lõpuks saadi aru, et teda kiusatakse, läksid
Kõige lihtsam olekski ju minna ning käskida kiusamine lõpetada, kuid vaikse loomuga ja omaette hoidvad eestlased seda tavaliselt ei tee. Seega peab kiusatav ise lahenduse leidma. Kuid kuidas? Kiusamine ei ole kindlasti mingi uus nähtus ning mida aeg edasi, seda rohkem on selleks erinevaid võimalusi. Viimase kümnendi jooksul on oma pead tõstnud küberkiusamine, mis on levinud ka eesti koolilaste seas. Selline kiusamine on kohati ohtlikum, kui päriselus kiusamine. Esiteks on kiusajad ekraani taga istudes kordades julgemad ning võivad öelda palju julmemaid asju. Teiseks on internet ning sotsiaalmeedia väga suur osa laste igapäevaelust ja tihtipeale ei räägita oma internetitegevustest vanematele, kes saaksid oma lapsi aidata. Peale küberkiusamise on levinud endiselt ka füüsiline ning sõnaline kiusamine. Kiusamine võib mõjuda inimestele erinevalt: mõni ei tee sellest üldse välja, mõni otsib abi, kuid osad satuvad "lõksu"
Sellisel juhul on vanemate klasside õpilased noorematele justkui sõbrad ja noorematel tekib kindlustunne ka omavanustega suhtlemisel ja neile vastu astumisel, mis võin viia tõrjumise lõpetamisenigi. Palju aitavad tõrjutuse tekkele kaasa laste kodus omandatud või omandamata jäetud sotsiaalsed oskused. Näiteks osa lapsi ei oska mõelda, mida teine tunneb, panna ennast tema olukorda. Sellise probleemi lahendamiseks võiks õpetaja panna näiteks kiusajad või tõrjujad kokku kiusatute ja tõrjututega ning kasutada probleemi lahendamiseks nende omi mõtteid, nii on kasutegur suurem. Kui nad on ise mõtte välja käinud, lasub ka vastutus neil enestel ja nad rakendavad oma ideed ellu suurema tõenäosusega kui õpetaja käsku. Õpetajal on suur roll kiusamise ja tõrjumise vähendamiseks koolis. Õpetaja peab esialgu märkama probleemi õpilaste seas ja suurema mõju saavutamiseks kasutama ka kaasõpilaste endi abi. Kindlasti
2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel. Kiusaja, ohver, kõrvalseisja. Kiusaja rollid 1. nn tark kiusaja 2. nn mittetark kiusaja 3. kiusaja/ohver saab ka olla täiskasvanute vahel kiusamine. 7% üldhariduskoolis on kiusajad. Ohver rollid 1. pasiivne 2. provokatiivne (provotseerib mitteeakohase käitumisega, tõmbab tähelepanu) 3. kiusaja/ohver kõrvalseisja rolled 1. kaasamineja 2. toetaja 3. neutraalne 4. kaitsja 40% neid kes aktiivselt kaasa aitavad 1/3 on keutraalsed 20% laias laastus läheb appi ja on kaitsja.
suitsetamas tunni vaheajal jne. Vastasid tuttavad 11. klassist Valga Vene Gümnaasiumist. Vastanutest oli kokku 27 inimest, nendest 11 tüdrukut ja 16 poissi. Niisiis, tulemustest: 1.) Küsimus ,,millised probleemid valmistavad teile muret koolis"? Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud probleemid, suur õppekoormus ja pinged, palju kodutööd; tüdrukud: eesti keele tase (kartus mitte saada tööd tulevikus), õppekoormus ning kiusajad) 2.) Küsimus ,,milliste probleemsete lastega olete koolis kokkupuutunud"? Vastused olid järgmised: 5 õpilast ei ole selliste õpilastega kokku puutunud üldse, 10 inimest vastasid et on kokku puutunud iga päev õpilastega, kellel on nägemis,- ja kuulmispuue, ning 8 õpilast vastasid et näevad palju probleemse käitumisega lapsi. 3.)Küsimus ,,mis mõjutab teie valikuid ja käitumist koolis"? Põhivastustest olid vanemad ning eakaaslased/sõbrad
hoolitsevad selle eest, et noored saaksid alkoholi ja tubakatooted kätte. Halva seltskonnaga puututakse kokku enamjaolt pidudel ning tavaliselt pakutakse korralikule noorele alguses proovida alkoholi või narkootikime, millest ajapikku tekib sõltuvus. Teismelised võivad küll tajuda, et sellised sõbrad õhutavad neid valesid valikuid tegema, kuid nad on kaitsetud selle vastu. Noorte enesehinnang, motivatsioon ning tahtejõud elada võib vägivalla või kiusamise tõttu langeda. Kiusajad, olgu nad siis vanemad või keegi teine, ei hooli kiusatavast ega tema tunnetest. Nende eesmärk ongi just noorte elu ära rikkuda, neid „vale“ käitumise pärast karistades või muul põhjusel. Kui noored on sattunud sõltuvusse, on neil üksi võimatu pääseda sellest. Samuti halvale seltskonnale on tihti raske ära öelda ning selle grupi tegevustega minnakse lihtsalt kaasa. Sellised olukorras ja sõbrad võivad tekitada näiteks
teisele midagi öelda, kardetakse teise inimese poolt midagi vastu ütlevat ja ega pole siis kellegile muljet ka avaldada, kui lahe olen vms. Kiusamistel kasutatakse tihtipeale füüsilist ja vaimset vägivalda. Väiksematel võetakse asju ära ja lõhutakse need. Kiusamiste tagajärjed on enesetapud. Vähesed julgevad hakata vastu kiusajatele ja mitte neist välja teha, kuid selliseid inimesi on vähe ja paljud näevad kergemat pääsemisest kisamisest teha enesetapp. Kiusajad ise mõistavad seda alles siis, et nad on kedagi kiusand ja teisele saanud väga haiget teha kas füüsiliselt või vaimselt, kui neid end kiusatakse samamoodi või teine inimene on juba enesetapu teinud siis tullakse alles mõistusele ning mõeldake, et kas see oli nüüd vajalik teist inimest kiusata.
Raamatu põhiteemad: kool, kodu ja sõbrad. Need kolm teemat vajuvad Johannesel kokku. Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi." Lugeja peaks eelkõige mõtlema sallivusele. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune tõrjumine, kas siis füüsiline või vaimne, avaldab mõju. See lugu näitab kiusatava sisemaailma, seda, mida tema tunneb. Kui keegi hoolimatult mõnele noorele midagi ütleb, võib väikeste nöögete summa ebakindla inimese elu kokkuvõttes raskeks teha.
tegelikku mõju ette. Minul õnneks isiklikke kogemusi pole, aga see eest saan rääkida lähedase sõbra kogemusest. Inimeste esimene mõte, nii nagu ka minul, on; ,, Aga pane siis oma kontod kinni." Jah see on mõistlik ettepanek ning ligi pooltel kordadel sellest tõesti aitab ja kõik saabki läbi. Teisel poolel noortest aga nii hästi ei lähe. Sagedane on kiusamise tugevnemine aga seda siis juba hoopiski päriselus. Täpselt nii nagu läks minu sõbrannal. Kiusajad läksid närvi sellepeale, et tal oli julgust justkui neile vastu hakata läbi kontode sulgemise. Peale seda vahejuhtumit ei julgenud tüdruk enam edasi kaebama minna ning kannatas vaikides. Alles peale seda kui asi läks esimest korda füüsiliseks ei kannatanud tüdruk seda enam välja ja pöördus politseisse. Seda kõike poleks olnud kui ei oleks olnud olemas võimalust kirjutada kellelegi anonüümselt. Mõned ehk veel mäletavad saiti nimega ,,Ask.fm". See
õpetajad, kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda nii kooliteel, huviringis, interneti kui ka telefoni teel. Koolikiusamine on vaimselt näiteks: * ähvardamine * solvamine * laimujuttude, mõnitavate ja piinlike fotode ja videote levitamine * mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest ja vahest kiusavad nad ka veel, sest neil on lihtsalt igav. Samuti võib neil olla ka hirm teiste kiusatajate ees, nad proovivad olla kõvemad ja kurjemad, et neid kardetaks. Kiusatakse tavaliste asjadega, et öeldakse kas sa oled liiga paks, rikas, vaene, lühem,
Vaimse vägivallaga seondub ohvri ignoreerimine, negatiivsete pilkude saatmine, ohvrist taga sosistamine ja mõnikord ka anonüümsete kirjade saatmine negatiivse sõnumiga. Sellisel juhul on väga raske sekkuda, sest eemalt vaadates ei ole midagi valesti ning kui kiusajate käest midagi uurida, saab tavaliselt vastuse: ,,Aga mina ei ole ju midagi teinud.'' Ja nii ongi. Ei saa sundida inimest kellegagi suhtlema, kui ta seda ei soovi. Kiusajad on kavala, sest nad oskavad süüd enda kaelast ära veeretada. Nad oskavad käituda nii, et vanemad inimesed ei märka midagi. Mõnikord suudavad isegi veenda, et ohver on ise süüdi, et selline olukord tekkinud on. Füüsilise vägivalla puhul on sekkumine natukene kergem. Väärtegu on silmaga nähtav ning tagajärjed ohvri kehal püsivad nädalaid. Füüsilisest vägivallast kardab ohver kõige rohkem rääkida, sest kardab uuesti ja hullemini kuskil nurga taga peksa saada
nad jõuda enesetapu mõteteni, kuid sügava jälje jätab taoline väärkohtlemine kindlasti. Kui inimesel on piisavalt tugev iseloom, suudab ta keerata enda kasuks ka esmapilgul takistustena paistvad asjalood. Seda tegi ka Johannes, olles enesetapu äärel, otsustas ta oma elu muuta. Ta tegi trenni, hakkas hästi õppima, ostis uued moodsamad riided, kolis rahu saamiseks ema juurest ära õe koju, tegeles huvi pakkuvate tegevustega ning isoleeris kiusajad oma elust. Peatselt sai Johannesest klassi üks populaarsemaid õpilasi, kuigi tema suhtles klassikaaslastega peamiselt seetõttu, et mitte ebaviisakas olla. Kuna klassikaaslased kohtlesid Johannest ebaõiglaselt, suutis ta muuta oma isiksuse tugevamaks. Ta ei muutunud kalgiks, vaid mõistis, et ta ei pea taluma kiusajate laimu. Mõeldes enesetapule ütles Johannes endale: „Ma tahan kõike uut. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu
nooruk peab üksi hakkama saama ning kuna laps ei saa kodus piisavalt tähelepanu, siis otsib ta seda kusagilt mujalt. Üha enam on peresi, kus vanemad lahutavad ning tihtipeale kaasnevad sellega suured tülid. Ei suudata ära jagada vara või kes saab laste hooldusõiguse. See kõik mõjutab last, tema käitumist ning mõttemaailma. Kui lapsel pole kodus kõik korras, siis kajastub see ka väljaspool kodu. Tihti on just sellised lapsed väga probleemsed, nendest võivad saada kiusajad koolis ning noored, kellega peavad tegelema politseid. Paljud noorte probleemid saavad alguse kohtadest, kus veedetakse kõige rohkem aega- kodu ja kool. Selleks, et lahendada neid probleeme, tuleks näha väga palju vaeva. Tuleks näha kaugemale, kui kodu ja kool, sest enamasti kõik, mis probleeme tekitab on paika pandud valitsuse poolt.
vaimselt ära lõigatud? Tänapäeva ühiskonnas on noorte seas väga populaarne liikuda ringi suurtes kampades, mis osadel puhkudel võib olla tingitud küll samadest huvidest, kuid mõnel puhul võib olla tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest paremaks. Koolikiusamine, mis on praegusel ajal väga aktuaalne teema, on tingitud sellest, et üks laps on jäänud koolikeskkonnas üksinda ning kiusajad, kes on tihti kambas ning peavad end paremaks, materdavad erakut nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mina leian, et ühiskond, mis soosib seda, et juba algklassides arvavad lapsed, et see kellel pole kõige uuemat telefoni ja firmariideid, on halvem kui teised, on väär. Ühiskond tingib selle, et paljud noored ei näegi muud võimalust, kui liituda halva kambaga, ilma, et nad saaks kaaludagi eraklikkuse valimist, sest muidu satuks nad pilkamise alla.
ebakindlus ja enesekindluse puudumine. Kui koolis ei ole kiusamist, läheb ka õppetöö paremini, kuna pole segavaid faktoreid, näiteks klassikaaslasi kes ähvardavad asju ära võtta või nõuavad kodust tööd. Kiusamist ei esine mitte ainult alg- või põhikoolis, vaid tegelikult ka gümnaasiumis. Mitte keegi meist ei tunnista seda, kuid klassikaaslase mõnitamine või solvamine avalikult on tegelikult samamoodi kiusamine. Kiusajad ei taju, mida nad teevad või kuidas kiusatu end tunneb. Solvamine tundub naljana, klassis seda tehes naerab enamik inimesi kaasa, mis teeb neist ka osalised koolikiusamises. Koolikiusamine kestab alati edasi, selle vastu peab pidevalt võitlema, kuna see ei kao. Igaüks meist siin saab aidata, olles tolerantsem kaaslaste suhtes ning aidates abivajajaid. Senikaua, kuni on erinevaid inimesi ja erinevaid mõttemaailmu, jääb ka see probleem püsima. Tänan kuulamast
Seejärel hakkasid õppalajuhataja ja klassijuhataja rääkima karistusest, mis järgneb, kui see arvuti ei ilmu välja. Poisid, kuulnud karistusest, rahatrahvist ja asja kinnimaksmisest, muutusid araks ja tunnistasid täielikult üles. Lõpuks ilmus ka minu arvuti välja. Arvuti oli muidugi kõige suurema irvitaja ja valetaja käes. Selline oli minu viimane halb kogemus oma klassis, kuid kindlasti ei ole see veel lõpp, sest ega kiusajad ei saa aru, ega soovigi aru saada sellest, mis nad teevad. Kuid siiski loodan ma, et ühel päeval läheb paremaks.
nooremas klassis. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Tavaliselt on need lapsed õppeedukuselt alla keskmise. Ise olen koolivägivallaga kokku puutunud algklassis. Olin küll kiusajate pundis ja rollis, aga poolekohaga olin ikkagi pealtvaataja. Otseselt ma kellelegi liiga ei teinud, aga ei takistanud ka neid, kes tegid. Kiusajad olid mu sõbrad ja nende vastu ma ei oleks saanud pöörata. Minu jaoks on kokkuvõtlikult koolivägivald midagi kohutavat. See võib ühele noorele lapsele väga suurt kahju tähendada ja tema psüühika totaalselt sassi ajada. Asi võib nii hullusti mõjuda et noored kannatanud ei saa elus enam ise hakkama, sest neil on hirm paljude asjade ees. On teada, et eriti ekstreemsetel juhtudel on koolivägivald lõppenud lausa tapmisega või enesetapuga.
võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad. Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm. Juba väikelapsena veedavad koolieelikud väga palju aega televiisori ees vägivaldseid multifilme vaadates. Mängitakse julme videomänge, kus pidevalt kedagi tapetakse. Lastevanematel ei ole mahti oma väikestele nähtut seletada, sest koosveedetud aega on väga vähe. Vanemad käivad
jms.) VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused) Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini. Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine. Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus. Esineb ka teistsugust käitumist, mida ekslikult peetakse kiusamiseks, aga mis on avalik ja millega ei kaasne jõudude ebavõrdsust
äärmiselt tähtis selle kellelegi võimalikult kiiresti rääkida. Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust tõsta , kuid nad pole suutelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad halva õppeedukuse ja tähelepanuvajadusega õpilased. Alati ei ole aga problemaatilised õpilased kiusajad. On ka grupiviisiline koolivägivald, millest võib osa võtta ka väga hea õppeedukuse ja kasvatusega laps. Aga muutustest rääkides - nagu ma eespool juba ka mainisin - inimesed muutuvad. Nad muutuvad targemaks. Nupp hakkab paremini nokkima. Vargad leiutavad iga jumala päev uusi võimalusi kuidas riigivõimukaitseorganeid ninapidi vedada, teenuste pakkujad leiavad uusi viise, kuidas tarbijate taskust rohkem raha enda taskusse näpata ja nii edasi kuni jõuame tagasi algusesse.
agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saab. Ta vastab, et ta pole selles eriti hea aga ta püüab ning seejärel ta lisab, et ta on kunstis hea ning kiidab poissi, et ta on jalgpallis väga hea ja pontsaks poiss püüab edasi üritada. Kiusajad vastavad seepeale,et nii halb ta ka nüüd pole ning võivad nippe näidata, kuidas mängida. See on näide sotsiaalsest intelligentsusest. Selleasemel, et kakelda üritati sõprussuhteid luua. SLAID 3 Sotiaalse intelligentsue koostisosad võib jagada kahte kategooriasse milleks on sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne osavus. Sotiaalne teadlikkus on see mida tajume teiste kohta kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukate situatsioonide arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad:
(Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine) Kiusamist võib vaadelda: - Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud - Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis - Kollektiivselt, sel juhul pööratakse tähelepanu kooli toimimisviisidele, mis moodustavad raamid laste interaktsioonile ja vastastikustele suhetele. Sel juhul on vaatluse objektiks kooli normid, atmosfäär ja tegevuskultuur. (Tallinn, Koolikiusamine) Sagedamini kiusatakse neid kes: ei löö vastu
peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on
tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist
annaabi.ee 
