*Piiratud sotsiaalne mõtlemine- ei suuda inimestega suheldes arvestada rohkem kui üht aspekti. Laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist. *Moraalne heteronoomia- täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine. Selline mõtlemine kestab kümnenda eluaastani. *Animism- laps ei erista elusaid ja elutuid asju ning peab kõike elusaks *Unenägude pidamine reaalsuseks- alguses peab laps neid reaalseks, aga suuremaks saades tajub, et unenäod on nähtamatud ja sünnivad inimeses endas. Lev Võgotski (1896-1934) Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Võgotski on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski sotsiaalkultuuriline ehk kultuur- ajalooline teooria Võgotski teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste.
, . « , , ». Õppimine sotsiaalses kontekstis Üks olulisemaid väljakutseid Piaget´teoorijale tuleneb sellelt hilisemalt arengupsühholoogia valdkonda kuuluvalt rõhuasetuselt keerulisele vastastikku üksteist mõjutavale üksikisiku ja sotsiaalse konteksti vahelisele suhtele. Piaget´ga nägi ka tema lapses teadmiste ja arusaamade aktiivset ülesehitajat. Kuid erinevalt Piagett, rõhutas ta selles õppeprotsessis targemate inimeste otsest sekuvat rolli. Võgotski väitis, et laps omandab mõtlemise ja õppimise ,,tööristad" enda kui kasvava lapse ja last ümbritseva keskkonna teiste liikmete vahelises sotsiaalses suhlemises. Võgotski psühholoogia teooria ühtis maksismiga, kuid see oli märksa peenekoelisem, kui stalinistlike perteiideoloogide soositud teooria. Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis, kui võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. Võgotski pööras keelele enam
Astmetel tagasi liikumine ei ole võimalik ja kui laps omandab teatud oskused, siis tema roll ja organiseerimisvõimed on jäädavalt muutunud. Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse. Lev Võgotski Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet
Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski
..........................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5 1.5. Rollimäng......................................................................................6 2 LEV VÕGOTSKI..................................................................................8 2.1 Elulugu.........................................................................................8 2.2 Võgotski mängust.............................................................................8 2.3 Kujutlusmäng..................................................................................9 2.4 Sotsiaalne kompetentsus mängus.........................................................10 2.5 Mängu ja arengu seos.......................................................................10 3 JEAN PIAGET....................................................................................11
mängulise kogemuse tulemust. 5 Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Kikas, 2008, 133). 6 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata
sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annan ülevaate Võgotski, Bronfenbrenneri ja Piaget`i mängu arengu teooriatest. LEV VÕGOTSKI Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt
tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei
tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. Sotsiaalse arengu teooria L.Võgotski · Areng sõltub sotsiaalsest interaktsioonist täiskasvanute ja kaaslastega, sotsiaalne õppimine kultuurikogemusest tingib kognitiivse arengu. Ülevaade: Võgotski teooria peamine mõte on selles, et tunnetuse arengus mängib fundamentaalset rolli sotsiaalne interaktsioon ehk suhtlemine. Võgotski on öelnud (1978): "Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon ilmneb kahel tasandil; algul sotsiaalsel ning hiljem individuaalsel tasandil. Esiteks, inimeste vahel (interpsühholoogiline) ja seejärel lapses eneses (intrapsühholoogiline). See rakendub võrdselt tahtlikus tähelepanus, loogilises mälus kui ka kontseptsioonide loomisel. Kõik kõrgemat järku funktsioonid saavad alguse tõelistest suhetest indiviidide vahel".
Samamoodi on ta ka selgeks õppinud, et kes on kutsu. Tema teooria kohaselt saab laps aru, et objektid eksisteerivad sõltumatult lapse tegevusest - objektide jäävus. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Ta tajus, et kutsu on olemas, kuigi koer sealt toast parasjagu lahkus, sest ta korrutas, et kutsu on õues. Lev Võgotski Võgotski väidab, et lapsed püüavad kõne abil suhelda, kuigi nad pole selle eesmärgi saavutamisel alati edukad. Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui mõtlemine, ja mõjutavad vastastikku teineteist. Nad ühinevad, et luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm - "sisemine kõne" ehk verbaalne mõtlemine. Joonas suutis nii oma mõtetes kui ka kõnes kokku panna selle, et koer oli toas ja järsku enam ei olnud, ta suutis ennast väljendada ja
Chateau jagab mängu reeglitega ja reegliteta mänguks. PIAGET 1896 - 1980 Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget teeb vahet kolme erineva mängu vahel. Harjutusmäng, sümbolimäng ning reeglitega mäng. Harjutus mängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, kätega, jalgadega. Sümboli mängu juures on sümbol reaalsuse asendajaks. Näiteks võib kepp olla püss jne. Reeglitega mäng jääb püsima kogu eluks. VÕGOTSKI 1896 - 1934 Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis. Nagu psühhoanalüütikud, arvab ka Võgotski, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumatute soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust (näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt): ,,Mäng on
· tegevuse algusest ei ole otseselt kasu; · tegevuse algus ei sõltu keskkonnastiimulitest. Lennebergi järgi algab keele omandamine pooleteise kuni kahe aasta vanuselt, kui lapse aju on saavutanud 60% ulatuses täiskasvanu aju struktuurilise, biokeemilise ja neurofüsioloogilise küpsuse. Peaaegu täiskasvanu tasemele jõuab lapse aju viie- kuni kuueaastaselt (Veisson, Vesipak 2005:46-48). Kognitiivsete teooriate tuntumateks esindajateks on J. Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride
Millised matemaatilised teadmised/oskused lapsel kinnistuvad/kujunevad? 1. Loendamismäng aitab arendada numbrite tundmiste oskust ja annab võimaluse alustada liitmise ja lahutamise õppimist. 2. Hulkade moodustamine Eesmärk: Laps oskab moodustada hulkasid värvuse/suuruse järgi. 3. Reeglimängud (nt lauamäng) Laps tunneb mängu reegleid ning oskab nendest kinni pidada. Laps ootab oma järjekorda, teab oma "nupu" värvust. 3. Tuleta Piaget ja Võgotski teooriate põhiseisukohtadest see, mida lasteaiamatemaatikas õppetegevusi planeerides arvestada tuleks. Piaget : Matemaatikapädevused omandatakse eelkõige konkreetsete tegevuste ning induktiivse järeldamise kaudu. Eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Võgotski : Lapsi ei tohi jätta üksi, vaid neid on vaja abistada. Õpetamine peab järgmima lapse arengut. Õpetaja peab esmalt kindlaks tegema lapse arengutaseme, millel ta tuleb ülesannetega toime ilma välise abita
3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad
olulisemaks kui keelekasutust (st verbaalseid skeeme) ning arvas keelt pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisest. Paljud hilisemad uurimused kinnitavad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. *Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Juba lapsena huvitasid teda linnud, mehaanika, merekarbid ja fossiild. Ta on avaldanud 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse. Lev Võgotski (1896 -1934): Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Üldiseloomustus: Sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad lastel mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. o Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. o Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult.
Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7.aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, nt. „Röövel ja politseinik“. Lev Võgotski (1896 -1934): Lev Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Ta oli inimese kultuurilise ja biosotsiaalse arengu teooria (kultuurilis-ajaloolise teooria) rajaja ning Võgotski Ringi juht. Võgotski töötas peamiselt arengupsühholoogia valdkonnas ning pakkus välja laste kõrgemate kognitiivsete funktsioonide arenemise teooria. Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid.
vehkima, ning telefoni pooleldi tuttavate sõnadega, pooleldi pudikeeli seletama. Ta käis toas ringi, vahepeal liikus ka teistesse tubadesse. Lõpus läks vestlus taas rahulikumaks, laps noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: ,,Tere!", millega laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud. Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39). Seda tegi ka minu poolt vaadeldud laps jäljendades ilmselt ema töövestlusi (lapse ema peab telefonis tihti pikki vestlusi töö asjus), vehkides kätega ja innukalt telefoni seletades. Kuna laps ei suuda kiiresti pikki lauseid moodustada (nagu teeb ema), kasutas ta vahepeal rääkimiseks pudikeelt. Kindlasti ületas laps mängult telefonikõnet
Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemused, väärtused, eesmärgid, valikud- inimene kui korduv isiksus. loomult positiivne, loov, arenev, Maslow püramiid(eneseteostus) Jean Piaget Kognitiivne Uuris info vaimset töötlemist, Lev Võgotski ehk Ulric Neisser teadmiste omandamine õppimise teel. tunnetuspsühh Endel Tulving Keskkonnast saadava info abil oloogia luuakse mudelid, toimub info vaimne töötlemine. Laste ja täiskasvanute õppimisel on erinevused Psühhobioloogia Donald Käitumine kui ajus toimuvate Hebb, Roger
· Intellekti struktuur muutub arengu käigus, individuaalne areng, oluline aktiivne tegutsemine · Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed), arengutasemega peab arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934) · Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel · Intellektuaalne keskkond · Erakool, juudi gümnaasium · Moskva Ülikool, arstiteadus, juura · Freud, Pavlov, Marx, Engels, Hegel · 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia · 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj)
Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid...
väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt. 4. Formaalsete operatsioonide staadium 12 eluaastat ja edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Inimese vaimsete võimete arengu tipp. Võime tulla toime oletuslike lahenduskäikudega. · Hinnang Piaget teooriale: Ei nõustuta et formaalsete operatsioonide staadium on kognitiinse arengu lagi. Lisaks formaalse mõtlemise arengus mängib olulist rolli ja inimese sugu. · Lev Võgotski vene psühholoog, samuti uurinud laste mõtlemise arengut.Ta pidas oluliseks keelt. Mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps jõuab operatsioonieelsesse perioodi. Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega. Kui Piaget pidas laste omaette rääkimist nende enesekesksuse väljenduseks, siis Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt, operatsioonieelsel perioodil on see peamiselt sotsiaalset laadi
3-7-aastasena (operatsioonide-eelses staadiumis) pole laps Piaget' järgi veel omandanud loogilist mõtlemist ning tema seisukohtades valitseb egotsentristlik vaade. See tähendab, et laps näeb maailma vaid enese positsioonilt ega oska mõista teiste inimeste vaatenurki.4 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA 3 J.Piaget- oli sveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja 4 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.htm Lev Võgotski teooria Lev Võgotski5 sotsiaalkultuurilise teooria kohaselt mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Keskkonna mõju lapsele varieerub vastavalt vanusele, kuna lapse teadlikkus ja situatsioonide tõlgendamine on pidevas muutumises. (Butterworth & Harris 2002) Eelkooliealised lapsed usuvad heldesse maailma, kus inimesed saavad pangast vaid paludes nii palju raha nagu soovivad ning kus poodides müüakse kaupu samade hindadega kui nad ise neid ostsid
hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused,
väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise teguria ____________________________ 58. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane _____________________ 59. Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? _________ 60
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kä...
Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi (Tulviste1984). Endel Tulving on ütelnud, et inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele.
Õppimine toimub reaalelulised, mõtestatud, autentses situatsioonis. Lahenduskäike ja õigeid vastuseid võib olla mitu. Õppeprotsessi üle omab õpilane täielikku kontrolli, valides ise kuidas õppida ning millised on tema eesmärgid. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, koostöös kaasõppijatega. Õpikeskkond toetab erinevaid õppimisviise ning on mitmekesine õppija suhtes. Sotsiaalkonstruktivism Loojaks Lev Võgotski. · Võgotstki sõnul on teadmiste omandamine protsess, kuhu on haaratud inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur. · Sotsiaalkonstruktivism rõhutab sotsiaalset konteksti, kus õppimisele avaldavad mõju nii inimesed kui keskkond. · Õppijal tähtis roll, sest tema konstrueerib kogu uue info, mis on saadud välismõjutajate poolt. · Õpetaja on toetaja. Primitiivne konstruktivism Primitiivne = algne.
tuleneb psühhoanalüütilisest traditsioonist) mängu füüsilise, sotsiaalse ja kongnitiivse arengu kohta eksisteeriva laiahaardelisema vaatega, kajastades evolutsioonilist vaatenurka, et rohkem õppivad loomad ka mängivad rohkem: "Mäng on tõepoolest lapse töö ning meetod, mille abil ta kasvab ja areneb. Aktiivset mängu võib vaadata kui märki vaimsest tervisest, selle puudumist aga pidada kas kaasasündinud puude või vaimuhaiguse märgiks" (Isaacs 1929). [1] Lev Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis. Nagu psühhoanalüütikud, arvab ka Võgotski, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumatute soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust (näiteks suhtumises
heidetud asjaolu, et siin liigselt kaldutakse sümbolismi ja lapsi liialt kaua kinni hoitakse fantaasiamaailmas. Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule kahju. Kõike, mida lapsele õpetatakse, tuleb teha kunsti abil, mõjutades nii lapse tundeelu. Kõigele pannakse alus varases lapsepõlves enne seitsmendat eluaastat. 5.Piaget, Võgotski ja Elkonini vaated laste mängust. J. Piaget- hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga ( mõtlemine- keel). Mängu kolm vormi: · Harjutusmäng · Sümbolimäng · Reeglitega mäng Harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arenguis. Konstrueerimismäng Esineb kõiki kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks. L
39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole. 56. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise tegurina on Renzulli järgi laiem mõiste? sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega Andekus on laiem mõiste kui loomingulisus 57. Mida mõistetakse Võgotski järgi potentsiaalse arengu 41. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? tsoonina
Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget. See on tingitud vähemasti kolmest asjaolust: uurimismetoodika ebaadekvaatsusest, laste infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad laste mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. Sel perioodil on laste mõtlemine intutiivne ja toimub valdavalt ilma keelt kasutamata. Laste jüudmisel operatsiooni-eelsele
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
7.MIDA OSKAVAD VASTSUNDINUD BEEBID? Vastsündinud beebib oskavad ujuda. 8.NIMETA INIMESE VANUSELISI ARENGUETAPPE Väikelapseiga Koolieelikuiga Kooliiga Puberteet e. murdeiga Varane täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga Hiline täiskasvanuiga 9.MISSUGUSED ON PIAGET JA VÖGOTSKI TEOORIATE PEAMISED ERINEVUSED? Intelligentsus on J. Piaget' käsitluses baasfunktsioon, mis aitab indiviidil keskkonnaga kohaneda. Areng toimub nii bioloogilise küpsemise kui ka kogemuse alusel. L. Võgotski peamine erinevus J. Piaget'st seisnebki kultuuri osatähtsuse erilises rõhutamises; ta näeb tihedamat seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel ning tõstab palju suuremal määral esile sotsiaalse suhtlemise olulisust arengus, kuna see mõjutab nii keelt kui mõtlemist. 10.KAS INIMESE VÖIMED SÖLTUVAD SOOST? Inimeste erinevate vimete uuringutest on teada, et naised tunnevad end vabamalt verbaalseid vimeid vajavate ülesannete
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Laza...
Elektra kompleks– ema on tütrele konkurent 2 ) Latentne periood(6/7-10a)–rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. ´ 3) Genitaalne periood (murdeiga-10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon–kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tag asi (prelatentsesse perioodi ) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Pidas oluliseksarengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise aren gu vahel. Leiti, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides. Lähima arengu taseme teooria Lähima arengu tase - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide
kastratsioonihirm). Oidipuse (isa on pojale konkurent) ja elektra kopleks (ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood 6-10a – rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi 3) Geniaalne periood 10-täiskasvanu -tekib huvi vastassoo vastu, nauding seksuaalaktist 4) Fiksatsioon – kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Ta pidas oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides Lähima arengu tase – erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga
füüsiliste tegevuste kaudu. Mõtlemine ja keele omandamine. 2. Operatsioonide-eelne (2- 7a)- pole veel omandanud loogilist mõtlemist, 3. Konkr.operatsioonide(7-12)- mõtleb konkr.probl-st siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööratavaks ja mõistab asjade konkr.omaduste paratamatust. 4.formaalsete operatsioonide- võime mõelda abstraktsetest v hüpoteetilistest probl.dest. Piaget´ huviks oli in.intellektuaasuse ja järeldamisvõime arengu seletamine nende biol.juurtele tuginedes. Lev Võgotski näitas kultuuri mõju arengukäigule, kõnel kultuuri kandev roll: keel talletab ja kannab edasi ajal., sots.kogemusi ja on mõtlemise tööriist. Kultuur on keeles (sümbolid) ja loodud keskkonnas, objektides (matrjaalsus). P ja V erinevus: V- kultuuri roll arengu suunamisel (kandub edasi interaktsiooni ja kõnega): keele omandamine ja mõtlemise areng tihedalt seotud, arengus oluline sots.interaktsioon. lähima arengu taseme teooria (ZPD) erinevus
minale, teadvsele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta. Lähtutakse veendumusest, et inimese olemus on oma loomult positiivne ja loov, ning taotleb arengut. ESINDAJAD: Carl Rogers, Abraham Maslow. 6. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA uurimisobjektiks on peamiselt info vaimne töötlemine, so teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. ESINDAJAD: Jean Piaget, Lev Võgotski, Ulrich Neisser, Endel Tulving. 7. PSÜHHOBIOLOOGIA inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemilste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 8. PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADUSTEGA: 1) sotsiaalpsühholoogia (gruppide tegevus ja mõju); Geneetika. 2) matemaatika; statistika; filosoofia; pedagoogika; psühhiaatria. 3) sotsioloogia (ühiskonna ehitus, toimimine ja areng); Arstiteadus; sotsiaalpoliitika, õigusteadus jne. 9. UURIMISMEETODID: 1)KIRJELDAVAD UURIMUSED.
Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu ,,Mängiv inimene" lugemine intrigeeriv ja väga haarav. Suurepärane täiendus Maria Tilga triloogiale ,,Kasvatus erinevates kultuurides" ja selgitus Lev Võgotski kultuurilis-ajaloolisele teooriale keele ja kultuuri arengu seostest. Kuigi Huizinga ei püüa tõestada mängu arenemist kultuuris, väidab ta, et mäng on vanem kui kultuur, sest kultuur eeldab inimkooslust. Eri kultuuride esindajad mängivad erinevaid kultuurimänge, nende keelekasutus ja mängureeglidki erinevad ning tunduvad teistele kohati mõistetamatud. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade
Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp. 6. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel lahus, kuid siiski mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub keeleline areng. St mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps on operatsioonieelses perioodis. Teadvuses olevaid nähtusi ja kujundeid hakatakse seostama sõnadega ning nii kasutatakse keelt rohkem oma mõtete väljendamiseks. 7. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas. Fluiidne intelligentsus suureneb u 20.-30
vajalik tunduvalt suurem üldistusvõime. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. 7. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism (äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames, Võgotski sotsiaalkonstruktivism). Konstruktivistlikud õppimise käsitlused rajanevad Piaget, Võgotski, geštaltpsühholoogide, Barletti ja Bruneri, aga ka filosoofide nagu John Dewey ja paljude teiste töödel ja uurimustel. Ühtset konstruktivistlikku õppimise teooriat pole olemas. Kuid enamik esindajaid nõustub, et õpilaste teadmise konstrueerimine rajaneb õpilaste endi aktiivsusel ja teadmise konstrueerimisel mängib rolli mõtete vahetamine (sotsiaalne
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek · Abiellumine · Lapse sünd · Lahutus Arengupsühholoogia ajalugu: Darwin, Pavlovi, Jean Piaget (kognitiivne areng), Lev Võgotski, John Bowlby. Jean Piaget Egotsentrismi periood laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Vee anuma järgi staadiumi kindlaks määramine
kultuuri ning inimese mõtlemise vahel. Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon esineb kahekordselt või kaheplaaniliselt. Esiteks sotsiaalne plaan ja seejärel psühholoogiline. Meie mõtetel ja ideedel, nagu ka viisil käsitada olukordi, on sotsiaalne ja interaktiivne päritolu. Oleme tihedalt seotud ümbritsevaga, ajalooga ning kujutluste maailma ja sotsiaalsete praktikatega. Me õpime probleemide lahendamist, meeldejätmist ja muid sarnaseid strateegiaid. Võgotski nimetas seda ,,kõrgemateks vaimseteks protsessideks". Nende vahendusel õpib inimene tundma ka kultuurispetsiifilisemat ja abstraktsemat argumentatsiooni ja kujutluste maailma. Keeleliste tööriistade abil inimese sees omandab vestlus iseloomu mõtlemise kaudu. Mõtlemine on vaikiv, sisemine protsess, mida kõrvaltvaataja ei saa jälgida. Mõtlemine võib olla sisemine, kui ka kollektiivne protsess. Vestlust hoiab koos see, kuidas me omistame ja omame
erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. Staadiumide järjekord on muutumatu. I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades. Lev Võgotski (1896-1934) kognitiivse arengu käsitlus Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele. Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu
Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad nii sõbrad, perekond kui ühiskond. Tema teooriast võib järeldada, et osa isiksuse identiteedi aspekte kujuneb lapseea kogemuste mõjul perekonnas ja teistes kultuurilistes kontekstides, näiteks koolis. Kokkuvõtlikult väitis Erikson, et areng jaguneb arenguastmeteks, kus igal astmel tuleb inimesel läbi teha sotsiaalne konflikt, et jõuda järgmisele astmele. Kontekstualismi arendav Võgotski pidas sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalsust aga oluliseks seetõttu, et lapsele midagi õpetades tuleb esmalt tegeleda sotsiaalse tasandiga, kus avalduvad lapse intellektuaalsed protsessid. Alles seejärel on võimalik jõuda psühholoogilisele tasandile. Võgotski järgi ilmnevad kõik kultuurilise arengu funktsioonid kahel tasandil: esmalt sotsiaalsel, hiljem psühholoogilisel tasandil (intropsühholoogiline kvaliteet muutub interpsühholoogiliseks kvaliteediks)
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus,
suundunud vääruskumuse ülesannete edukalt lahendada. 15. Õppimine sotsiaalses kontekstis Võgotski väljakutse · Üks olulisemaid väljakutseid Piaget' teooriale tuleneb sellest hiljemalt arengu psühholoogia valdkond kuuluvalt rõhu asenduselt keerulisele ja vastastiku üksteist mõjutavale õksikisiku ja sotsiaalse kontektsti vahelisele suhtele. Individuaalne mõttetegevus: selle sotsiaalkultuurilised alged · Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis kui, võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. · Võgotski põõras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lidaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selle kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahendite konteskstis. · LÄHIM ARENGU TSOON (ZPD) Võgotski keskseks konseptsiooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
