Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga
Olen oma käitumiselt kummaline, mis teeb mind minu arust üsna põnevaks ja ainulaadseks inimeseks maamuna peal üleüldse. Regressive autismispektri häire Autismiga sarnane, ainult, et laps areneb normaalselt kuni 18-24 elukuuni, siis hakkab vaimne taandareng.. Seda esineb umbes 20 kuni 30 protsenti laste autismist. Õnneks minu arengus sellist ei olnud, et järsku peale18-24 elukuud hakkab taandareng. nbvjhvjhvkv Pervasiivne arenguhäire -teisiti täpsustamata Lapsel on mõni autistlikud tunnused, kuid mis ei vasta täielikult kriteeriumitele autism diagnoosis. Ise hoian eemale inimestest, mitte et ma ei tahaks suhelda, aga osad inimesed lihtsalt ei tömba mind, et nendega jutule minna. Nagu ma ei tahaks olla seltskonnas. Retti sündroom Väga haruldane häire, mis on sarnane CDDle ja esineb vaid tüdrukutel. Olen küll tüdruk, ja minul oli esines osalisi häireid suhtlemises, ja sotsiaalses ollemises. Aga
emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja
* mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada.
- Puudulikud verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvõimed. - Motoorika häired: "puisus", stereotüüpiad jne. - Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele. 8 - Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord. - Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud, autoagressiivsus vm. Autismist Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autism ilmneb väikelapseeas, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Autismi võivad põhjustada mitmed aju nö. sotsiaalsete piirkondadega seotud orgaanilised mehhanismid
a. info kogumist lapse ja tema pereliikmete kohta b. hinnangu andmist lapse saavutatud arengutasemele c. erivajadustega lastest ülevaate andmist d. hinnangu andmist lapse senisele arenguloole e. info kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta 25) Lapse raskused oma käitumise juhtimisel võivad olla tingitud diagnoosimata a. reaktiivsest kiindumishäirest käitumishäirest b. kõigist nimetatutest c. aktiivsus-ja tähelepanuhäirest d. pervasiivsest arenguhäirest e. kuulmispuudest 26) Pervasiivne arenguhäire avaldub eelkõige lapse a. mõtlemise iseärasustes b. motoorse arengu mahajäämuses c. tajutegevuste piiramatuses d. sotsiaalses käitumises e. kõne arengu mahajäämuses 27) Aktiivsus-ja tähelepanuhäiret diagnoositakse lasteaialastel harva, tulenevalt sellest et a. selles vanuses on tähelepanuhäire eakohane b. selles vanuses on hüperaktiivus eakohane c. lapsevanemad on varase diagnoosimise vastu d. eakohane käitumine varieerub suurtes piirides e
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks
·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) · kohanemisprobleemid (isolatsioon) · emotsionaalsed häired (tundlikkus) · Käitumisprobleemid · tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus · PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED ·70ndad lapseea skisofreenia, 1977a eraldi häire ·Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire käitumise ja huvide piiratus
kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue, mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni. Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252) Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood. Sellele järgneb omandatud vilumuste ja teadmiste kadu mõne kuu jooksul, millele samaaegselt lisanduvad spetsiifilised sotsiaalsed, kommunikatsiooni- ja käitumisanomaaliad. (Smart, 2012, lk 252) Vanemlikud ja perekondlikud vastutused Puue puudutab kogu perekonda ning puudega väikese lapse eest hoolitsemine eeldab paljut. Siiski väidavad paljud perekonnad, et on ka palju positiivset, tugevaks muutvat.
Pervasiivsed arenguhäired Suhteliselt uus ja üks raskemini käsitletavaid erivajaduste liike. Raske mõista häire olemust ja põhjusi. Iseloomulik on kontakti häiritus ümbritseva maailmaga (eriti sotsiaalsest aspektist) ja maailmas toimuva mõtestamise raskused. Sümptomid ilmnevad varases lapseeas. Terminid o Autism (Kanner, 1943) o Pervasiivsed arenguhäired (autistlike seisundite kohta diagnoosina kasutusel alates 1980), kasutusel Eestis. Pervasiivne ehk läbiv (läbib kogu psüühikat) o Autismispektri häired (diagnoosina alates 2013), kasutusel USAs, DSM-5 Diagnostilised tunnused, RHK-10 - Vastastikuse sotsiaalse mõjutamise hälve sotsiaalne suhe teiste inimestega, soov olla kontaktis, ei huvita mida teised tunnevad ja mõtlevad ja ei tunne vajadust teistega jagada oma tundeid ja mõtteid - Suhtlemise kvalitatiivne kahjustus lapsel ei olegi soovi suhtlemiseks, kõne võib olla aga ei pruugi olla
· Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · Välistatud pervasiivne arenguhäire · Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm)
Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus) o käitumisprobleemid o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Pervasiivsed arenguhäired Autism, Aspergeri sündroom Omane o sotsiaalse retsiprooksuse häire o kommunikatsiooni häire
MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al. 1997) P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire: Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire 44 Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired:
annaabi.ee 
