Äge bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia pulmokardiaalpuud chronica Thromboembolia ulikkus Cor arteriae pulmonalis pulmonale ...
Materjal ehitusvaldkonna õppuritele haigused ja nende vältimine ehitustööstuses. Eesti Ametiühingute Keskliit Noored inimesed, kes tööd alustavad, on riskidele avatud. Töökoht ja töö on uued ning noorel puudub igasugune tervise ja ohutusega seotud riskide kogemus. Nooruki soov saada täisväärtuslikuks töötajaks võib veelgi vähendada ettekujutust võimalikest riskidest töökohal. Noortel on õigus töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas ning saada vajalikku juhendamist ja väljaõpet. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ü...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus............................................................................7-9
Hormoonid muudavad naise väga tundlikuks lapse seisundis toimuvate muutuste suhtes ja see aitab emal paremini häälestuda tita vajadustele. Mis on Baby blues ? Baby blues on kergem kurvameelsus, mis on füsioloogiliste muutustega seotud normaalne reaktsioon. Algab sünnitusel järgnevatel päevadel ja kestab tavaliselt kuni kolm nädalat. Seda kogeb 50-75% noortest emadest Tüüpilised tunnused on: nututuju, ärevus, närvilisus, kurnatus. Riskitegurid Kuigi hormonaalsed muutused tekivad pärast sünnitust kõigi naiste organismis, pole ometi kõigil depressiooni. Riskitegurid: 1. Geneetilised (depressioon emal või mõnel teisel lähisugulasel). 2. Bioloogilised (varem põetud depressioon, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine). 3. Psühholoogilised (raske suhe emaga, vahel ka ülikriitiline isa, ema puudumine lapsepõlves, soovimatu rasedus). 4. Sotsiaalsed (tugivõrgustiku ja turvatunde puudumine).
Kättesadavus • Võimalus kontakteeruda telefoni teel • Lühike ooteaeg teenuse saamiseks • Hea asukoht • Mugavad lahtiolekuajad Vastutulelikkus ja viisakus Hoolitsus ja osavõtlikkus Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele – vastastikune kasu Parandamine • Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul Riskitegurid teenindaja töös • Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha • Häbitunne • Väljapääsmatus elumuredest • Aeglus, flegmaatilisus • Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus • Puudulik eneseväljendusoskus Professionaalse teenindaja omadused • Positiivsus • Tolerantsus ja heatahtlikkus • Abivalmidus, sõbralikkus • Empaatiavõime • Teenidusvalmidus • Täpsus, korrektsus
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
Narkootikumi kasutamisel kujuneb välja narkomaania, mis avaldus selles, et kui narkootikumi toime kaob, siis püüab haige iga hinna eest saada uut annust. Ravimtaimed on looduslikud või kultuurtaimed, mille osi kasutatakse inimese ravimiseks ja haiguste vältimiseks. Taime maapealset osa nim. ürdiks. Kuivatatud ravimtaimed on droog. Mürkloomad on loomad, kelle elundeis leidub inimesele mürgiseid aineid. Kaaries ehk hambasööbija on hambakudede kahjustus, mida põhjustavad mikroobid. Riskitegurid on kahjulikud mõjutused, mis soodustavad haiguse teket. Esmaabi on kannatanu viivitamatu abistamine lihtsate ja käepäraste võtetega. Haav on naha vigastus, mis võib olla pindmine või ulatuda ka sügavamale. Luumurd on luu osaline või täielik murdumine. Nihestus on liigese osade ebaloomulik nihe teineteise suhtes. Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb
Isheemiatõbi Stenokardia Südamepuudulikkus Ateroskreloos Ateroskreloos on arterite kõvastumine Kõige tavalisem vorm on tingitud rasvaühendite ladestumisest arterite seintele Ateroomid ahendavad arteri valendikku ja selle tõttu võivad need isegi täielikult sulguda Kui ateroomid tekivad südamelihast toitvatele soontele ja südamelihas ei saa piisavalt verd, võib tekkida rinnaangiin Viimane tagajärg võib olla infarkt Ateroskreloosi riskitegurid Riskiteguriteks on: Suitsetamine Emotsionaalne pinge Suhkurtõbi Tüsedus Vähene liikumine Kõrge vererõhk Rasvarikas toit Pärilik eelsoodumus Hüpertensioon Hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve korral on häiritud arteriaalse rõhu kontrollmehhanism ehk on püsivalt kõrgem arteriaalne vererõhk Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis ületab normaalse piiri süstoolne 140 ja diastoolne 90 Hüpertentsiooni riskitegurid
Aordi aneurüsm Sisukord ü Ülevaade ü Aordi aneurüsmi tüübid ü Põhjused ü Sümtomid ü Riskitegurid ü Tüsistused ü Uuringud ü Ravi Ülevaade o Aordi aneurüsm on seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend. o Kolmveerandil juhtudest paikneb aordi aneurüsm aordi kõhuosas ja veerandil juhtudest rindkereosas. Aordi aneurüsmi tüübid o Aordi aneurüsmi on kahte tüüpi: Ø Rindkere aordi aneurüsm Ø Kõhuaordi aneurüsm Põhjused o
Küsitluses 92,2%N ja 7,8%M. 90% eestlased, 9% vene ja 1% teiste rahvuste õpetajad. Vanuseliselt 19-34a (noor õpetaja) 28% 50-75a (vana õ.) 28% 35-49a (keskealised) 44% Keskmine tööstaaz 17,811,9a Haridustase 82% kõrgharidus 15% kesk-eriharidus 2% keskharidus Perekonnaseis 66% abielus 17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja ajapuudusest tingitud probleeme, vähem pöörati tähelepanu autonoomia küsimustele. Harva tajutakse tööl ülepinget. Häirivaks peeti aegunud töövahendeid, töövahendite ja puhkeruumi puudust. Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud pinged kodus. Vähem häirivad kolleegidest ja juhtkonnast tulenevad probleemid.
sümptomid Õendustegevus Seleta patsiendile vajadust jälgida veresuhkru tased Selgita patsiendile olulisust raviskeemi juhised jälgimist Selgita patsiendile diabeetilise neuropaatia võimalikud tagajärjed Hinnang: Patsient lähtub oma enesehoolduses vastavalt saadut teadmisi ning hoiab veresuhkrutaset normis Õendusdiagnoos 3 Deferentsioon Risk veresuhkru taseme terviseohtlikuks kõrvalekaldeks normaalväärtustest. Riskitegurid Teadmiste vähesuses diabeedi toimetulekust Diagnoosiga mittenõustumine Diabeediga toimetuleku juhiste eiramine Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on pärast vestlust teadlik diabeedi olemusest, mõistab veresuhkru mõõtmise vajalikkust ja võimalikke tüsistusi, mis on tingitud veresuhkru ebastabiilsest tasemest. Kaugeesmärgid: Patsient hoiab oma veresuhkru taseme normi piires. Patsiend jälgib arstiga määratud raviskeemi Õendustegevus
või ametikohustuste hulka; 7. Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid. Riskitegurid: tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on
Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja
rasvunutel esineb sageli buliimia-episoode mitmesugused psüühikahäired hormonaalsete häirete välistamine/kindlakstegemine Ravivõimalused Adipoossuse ravi Kehaline aktiivsus Dieetravi Kirurgiline ravi Prognoos Hea motivatsioon ja järjepidev ravi elustiili tervislikumaks muutmine Riskitegurid, ennetamine Riskitegurid Vähene liikumine geneetilised tegurid depressioon teatud haigused/seisundid Ennetamine perekonna ja ümbritseva keskkonna mõju toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel.
Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides.
protsessi. Kunst elu pikendada seisneb oskuses seda mitte lühendada. - JAH - - EI - · tervislikule toitumisele · suitsetamisele · kehalise tegevuse aktiivsusele · liikumatusele · rõõmsameelsusele · alkoholi ja kohvi liigtarbimisele RISKITEGURID · osteoporoos · naissugu · kõrge iga · varane menopaus · menstruatsiooni puudumine või lakkamine · alakaalulisus Millal ja kus eakad kukuvad? · vähene kehaline liikumine Enamasti kodus- 85% · suitsetamine · 57% kukkumisi päevasel ajal · alkoholism · 16% püstitõusmisel
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu müokardiinfarkt · Kuumatalumatus · Ortostaatiline hüpotensioon · Tahhükardia, koormustaluvuse vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus
toodete/teenustega · Toote hind ja selle kjunemine ning võrdlus konkurentide hindadega. 8. Turustamine · Turu kirjeldus (sihtrühm, turuosa suurus ja pakkumise ja nõudmise vahekord antud turuosal) · Põhikonkurendid ja nende tugevad ja nõrgad küljed) · Käesoleva äriprojekti mõju turuosale. · Vajalikud tegevusload. · Eelkokkulepped toodangu turustamiseks (vt Lisa) 9. Keskkonna mõju ja ettevõtte riskitegurid · Kas äriplaani realiseerimise tulemusena võib ette näha ohte keskkonnale ja kuidas neid välditakse. · Ettevõtte SWOT analüüs 10. Äriplaani finantseerimine ja käivitamine · Projekti maksumus väljaminekute kulude lõikes (Tabeli kujul) · Täiendava finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad. · Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava 11. Finantsprognoosid · Müügiprognoos · Kulude prognoos (ehk Tulude-kulude prognoos)
Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja haigused. Kehakaal annab koos pikkusega üldpildi inimese kehalisest arengust. Pikkus ja kaal on üsna üheselt seotud: mida pikem inimene, seda suurem on tema kaal. Riskitegurid on: kõrge verereõhk, suitsetamine, väheliikuv eluviis ja ülekaalulisus. '' Tähtis pole igavesti elus püsida, vaid igavesti endaga elada. '' Kadi Esken
I staadium - kasvaja piirdub sooleseinas limaskesta või lihaskestaga II staadium - kasvaja haarab sooleseina kogu paksuses, võib sellest olla läbi kasvanud III staadium - kasvaja on andnud regionaalseid siirded kasvajalähe- dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, jõuetus, ebamugavustunnet kõhus, kõhukinnisus. RISKITEGURID: Pärilik taust ; polüübid sooles; dieet; vähene füüsiline koormus; suitsetamine; haigused; vanus. UURINGUD Soole röntgenuuring kontrastainega; endoskoopiline uuring ehk kolonoskoopia; rektoskoopia; kolograafia ehk irrigoskoopia; kliinilised uuringud. RAVIVÕIMALUSED Kirurgiline ravi; keemiaravi; kiiritusravi.
ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv parandab inimeste üldist materiaalset heaolu, kuid kasvatab ebavõrdsust ning pärsib inimeste vahelist ja institutsioonilist usaldust ja solidaarsust; suureneb diskrimineerimisoht. 2
....7 2.4. Visioon ja strateegia.............................................................................................8 2.5. Marketingiplaan...................................................................................................8 2.6. Ettevõtte juhtkond ja personal.............................................................................9 2.7. Finantsmajandusplaanid........................................................................................9 2.8. Riskitegurid..........................................................................................................10 Lisa 1. Juhend äiplaani koostamiseks finantseerijale....................................................... 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö, "Äriplaani vajadus ja selle koostamine", tegemine on ajendatud peamiselt isiklikust huvist ja vajadusest tundma õppida äriplaani
Usun, et minu praegune kooliasutus on üsna riskivaba. Esiteks ei ole meie koolis pidevat müra või ohtlike seadmeid. Ainsad asjad, mida võib riskantseks nimetada on pidev stress, mis suureneb sessi ajal ning kiire töötempo. Muidugi võib ka mitmeid tudengeid vaevata erinevad lihasvalud näiteks seljavalu, kuid see on pigem nende enda põhjustatud vales asendis istumise või töötamise tõttu. Meie koolis on enamasti kõik ohtlikud riskitegurid siiski kõrvaldatud. Kõige ohtlikumad töökohad on laoruumid, erinevad tehased, kus on palju masinaid ning ehitusplatsid. Sellistel töökohtadel peaksid töötajad erilist tähelepanu pöörama, et firma juhid jälgiksid tööohutusnõudeid ning korraldaksid riskihindamist. Töötajad peaksid nõudma vajaliku väljaõpet, korralikku juhendamist ning järelvalvajat.
Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse. Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada
subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus koormus ning normaalne kehakaal Ülekaalulisus aitavad artroosi tekkeriski vähendada." (artroos.ee) Vigastused ja mehhaaniline ülekoormus liigestele Pärilikkus Keha staatika häired Sisenõrenäärmete häired Perifeersed vereringehäired Eesmärgid valu vähendamine; liigeste funktsiooni taastamine;
granulotsüütidele organismi toimivad välismõjud B12 imendumiskoha Geneetilised tegurid, sarnanevate rakkude rauavajaduse kahjustus, nende viirused, luuüdi ületootmist suurenemine ainete vajaduse tõus kahjustus Levik/Nakatumine Riskitegurid Ioniseeriv kiirgus, Meestel enamasti benseen, kemikaalid Sümptomid Naha kahvatus, kiire Anisotsütoos, Kiire väsimine, Väsimus, Põrna suurenemine, Üldine väsimus, öine Verejooksud
6,9 ) ja vere kõrge laktaasisisaldusega ( 20 mmooli/1 ) olla ettevaatlik võimalike terviseprobleemide suhtes ( minestus, kollaps jm ) Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening;
RAVI Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Riskitegurid Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist. Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete põdejail ning vaktsineerimata lastel. Tuberkuloosi riskifaktoriteks võib lugeda ka alkoholismi, vanglas viibimist, steroidide kasutamist ja suhkurtõbe. Ennetamine
mida saaks teha, et neid aidata. Riskianalüüsi sammud võib kokku võtta järgmiselt: tehke kindlaks ohutegurid; tehke kindlaks ohustatud töötajad; hinnake riski: tehke kindlaks, mida on juba tehtud; otsustage, kas tehtu on piisav; kui ei, siis mida veel tuleks teha. tehtu kirjalik vormistamine, tegevusplaani koostamine; TÖÖVÄGIVALD SISSEJUHATUS MIS ON TÖÖVÄGIVALD KEDA SEE TABAB MISSUGUSED ON RISKITEGURID MISSUGUSED ON TAGAJÄRJED Sissejuhatus Töövägivald on tööstressi oluline põhjustaja. Vägivalla ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni uue töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks eesmärke. Mis on töövägivald? "Välise" töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt organisatsiooni väliste inimeste, seal hulgas ostjate ja klientide poolt tekitatud solvanguid, ähvardusi, füüsilist
infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund. INFARKTI HETKEL Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel)
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi)
kaudu. Nakatunud lapsed ja imikud võivad puududa sümptomid või ainult alaealine, gripilaadne halb enesetunne. Täiskasvanutega patsientidel võib haigus tõsisem, eluohtlikum vorm tekkida. Denguepalaviku põhjused Selles haiguses võib esineda neli tüüpi dengue viirusi. Viiruseid kannavad sääsed Aedes. Kui nakatunud sääsk haistab inimese, viirus satub verdesse. See võib põhjustada haigusi. Infektsiooni ei edastata inimeselt inimeselt. Dengue palaviku riskitegurid Denguepalaviku tekkimise tõenäosust suurendavad tegurid: Liikumine troopilistes või subtroopilistes piirkondades, nagu näiteks: Aafrika; India; Kagu-Aasias ja Hiinas; Lähis-Ida; Kariibi mere piirkonna riigid (sealhulgas Puerto Rico) ja Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigid; Austraalia; Vaikse ookeani keskosas ja lõunaosas paiknevad kohad. Denguepalavi ku sümptomid Denguepalaviku sümptomiteks võivad olla: Isukaotus;
leelistumine Levik/Nakatumine Sagedamini naistel ja Noortel Noortel Mehed, eeskätt 20- lastel 50 eluaasta vahel Riskitegurid Püsikateeter, Diabeet, Pikaajaline kuseteede kõrgvererõhktõbi, liikumatus, kaltsiumi anatoomilised neeruhaigused liigne eritumine
profaasis, siis munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt! Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Näited organismidest Kalad, kahepaiksed Roomajad, imetajad, linnud Viljastumise keskkond Vesi Organismi sees Riskitegurid Röövloomad Organismi haigused Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6
1. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. 2. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides. 3. Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus. 4. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. 5. Mõned inimesed on insuldist rohkem ohustatud kui teised. Millised on insulti riskitegurid? 1. Suitsetamine 2. Alkoholi liigtarbimine 3. Suur kehakaal 4. Vähene füüsiline aktiivsus 5. Kõrge vererõhk 6. Suhkurtõbi 7. Südame rütmihäired 8. Suur vere kolesteroolisisaldus Insuldi sümptomid Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev tervislik seisund. Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib
..................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid....................................................................5 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI......................................................................................................6 2.1 Psühhosotisaalsed ravimeetodid.......................................................................................6 2.1.1 Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.......................................................................7 2.1.2 Interpersonaalne psühhoteraapia......
lupjumine kiiremini ja väljendub selgemalt kui teistel inimestel. Sellest tingituna võivad areneda mitmesugused haigused nagu alajäsemete (jalgade) veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südame isheemiatõbi ja ajuinsult. 11 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskitegurid on kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus ja diabeetiline neerukahjustus. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt ehk ilma valuta.
000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti Kardioloogia Instituudi uuringute tulemused on näidanud, et igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda. Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Üks nendest haigustest on "Insult" Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus, kõneraskused. Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta.
lihaskonna vaevused. Mis on luu- ja lihaskonna vaevused? Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on peamiselt tööst. Töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste, närvide, sidemete, kõõluste, luude ja kohaliku vereringe häired. Peamiselt on haiguse vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad enamasti välja kujuneda eelkõige füüsilise töö tegijatel. Riskitegurid Luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemist võivad soodustada erinevad tegurid. Oluliseimad füüsilised tegurid on seotud tööasendiga, rakendatud jõu suurusega, liigutuste korduvusega ja töötamisega pikka aega ilma pausita. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad tekkida juhul, kui mõni nimetatud riskitegur on kas eraldi või kombinatsioonis mis teistega luu- ja lihaskonnasüsteemi liigselt koormab. 1. Asend on keha sealhulgas käte ja jalgade positsioon töötamisel
absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele (80 100% absoluutse vaesuse piirist); 3. vaesusriski piirkond, mille hulka loetakse leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist (125% absoluutse vaesuse piirist); 4. vaesusriski vaba kiht, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri (125% absoluutse vaevuse piirist). Suhtelise vaesuse suundumused ja riskitegurid. Et sotsiaalpoliitiliste meetmetega vaesust tõhusalt ennetada ja vähendada , on vajalik jälgida selle muutumist ajas ning selgitada muutuste põhjuseid ehk riskitegureid. Leibkonna vaesust võivad põhjustada mitmed asjaolud , näiteks leibkonna koosseis või leibkonnaliikmete tööalane ja sotsiaalne seisund. Vaatluse all on seiste oletatavat riskitegurit: · kodune keel · leibkonnapea (s.o
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Alaseljavaevused Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil · füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine; · sagedased liigutused, mis nõuavad kallutamist ja pööramist (eriti ülakeha); · staatilised ja/või pikaajalised asendid; · kogu keha mõjutav vibratsioon. Raskuste käsitsi teisaldamise ohuteguri
- 80%-l juhtudest lokaliseeruvad muutused kubemepiirkonnast allpool - Perfusioonirõhk kudedes langenud Muutused mikrovereringes nekroos - Hüpoksia ja häirunud vastupanuvõime - Endoteeli kahjustused - Kapillaaride ummistused - Koeturse - Hapniku ja toitainete vaegus Epidemioloogia ja prognoos 500-1000 juhtu aastas miljoni inimese kohta ¼ tehakse vaatamata ravile elu jooksul sääre- või reieamputatsioon Riskitegurid: - Diabeet 50% diagnoositud II tüüpi diabeet ü Muutused peamiselt põlve- ja säärearterites ü Mediaskleroos ü Suurem vastuvõtlikkus infektsioonidele ü I tüüp mikroangiopaatia; II tüüp leukotsüütide düsfunktsioon, tursed - Suitsetamine riski tõus 10x Prognoos: - Südame- ja ajuinfarkt - Koenekroosi teke - Teise alajäseme haaratus - Amputatatsioon - Diabeet - Võrreldav pahaloomulise haigusega
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q
• Juba punetavaid kõhti ei tohi hõõruda, kloppida ega töödelda ärritavate vahenditega • Kuiva nahka kaitseks kasuta kreeme • Toit peab olema täisväärtuslik, põhirõhk valkudel ja vitamiinidel • Pt kehakaalu jälgida, eriti üle-ja alakaalu puhul • Pt vedelikubilanssi hinnatakse regulaarselt • Soovituslik on juua pakkuda iga kord kui ollakse pt juures • Söödud toidud ja joogid dokumenteeritakse • Individuaalse riski aste ja riskitegurid • Kehakaal ja selle muutused • Tarvitatud toidu ja joogi kogused • Asendid kellaajaliselt • Kasutatud abivahendid • Teostatud hügieeniprotseduurid 4 • Tekkinud muutused nahal 5
....................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE............................................................................6 5. ENNETAMINE.............................................................................................7 5.1 SIHTGRUPP............................................................................................7 5.2 RISKITEGURID.......................................................................................8 6.KOKKUVÕTE..............................................................................................9 7.KASUTATUD KIRJANDUS ...........................................................................10 1.SISSEJUHATUS Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab vähemal või suuremal määral meid kõiki. Suitsiid on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt
25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid 4 Arvutite vahetut mõju kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist, milleks on · arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid; · kujutise kvaliteet kuvari ekraanil; · mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel; · vahetu töökeskkonna seisund; · psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid. Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele · elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli · kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru.
Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele. 2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi) Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad: laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja selle vähendamine. Treeneri roll psüühiliste probleemide (söömishäired, sõltuvushäired) vältimises. 2.3. Psühholoogilised oskused spordis I 2.3.1. Eesmärkide püstitamine (1 tund) Süstemaatiline eesmärkide püstitamine ja selle mõju sportlikele tulemustele. Eesmärkide süsteemi loomine ja uuendamine. Eesmärkide tüübid: tagajärgeesmärgid, esinemiseesmärgid, tegevuseesmärgid. Pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid.
· Varusta fritterid termostaadiga, et vältida ülekuumenemist. · Puhasta rasvapüüdureid, pliidiventilaatoreid ja filtreid. · Märgista avariiväljapääsud ning hoolitse selle eest, et seal ei oleks takistusi. · Varusta töökoht tulekustutitega ja kontrolli neid. · Paigalda automaatne tulekahjusignalisatsioon ning sprinklerisüsteem. · Taga töötajate osalemine tuleohutuskoolituses. Psühhosotsiaalsed ohud Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid. Pikk tööaeg ning sage töötamine öösiti ja nädalavahetustel suurendab hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi. Suhtlemine problemaatiliste klientidega võib põhjustada stressi ning isegi ahistamist või vägivalda. Kasutatud materjal : https://osha
suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu mehaanilist tüüpi valu, jäikus liigese funktsioonihäire põlve paindumine on raskendatud liigesesisene krigin Riskitegurid Artroosi tekke riski suurendavad mitmed faktorid, sageli võib esineda korraga mitu riskitegurit. vanus ülekaalulisus vigastused ja ülekoormus geneetika ja pärilikkus lihasnõrkus Uuringud Põhiline uuring millega kinnitatakse diagnoosi on röntgenoloogilsed uuringud. Tehakse haigestunud liigesest mitmes suunas ülesvõtted ja vaadatakse liigese liikuvust . Ravivõimalused ja -põhimõtted Deformeeriva osteoartroosi ravi põhimõtted:
29. Kuidas toimida kui uue antikoagulandi annus on põhjustanud mürgistuse sümptomaatika? Andexanet-alfa - universaalne fXa inhibiitorite antidoot; i/v ANNEXA - A; ANNEXA – R Idarucizumab - dabigatraani antidoot; i/v RE-VERSE AD 10 PER977 (Aripazine) - universaalne antikoagulantide neutraliseerija (hepariin, MMH, fondapariinuks; kõik direktsed suukaudsed antikoagulandid); i/v 30. Tromboosi riskitegurid rasedal? Keisrilõige, vanus üle 35 aasta, ülekaalulisus (KMI ≥ 30 kg/m2 ), pikaajaline voodirežiim raseduse ajal, suur verekaotus (nt eesasetseva platsenta tõttu), preeklampsia, trombofiilia. 31. Millised võimalused on raseda patsiendi antikoagulantraviks? ● Profülaktiline antikoagulantravi enoksapariin – Clexane 40mg (4000TÜ) x 1 daltepariin - Fragmin 5000TÜ x 1 nadropariin – Fraxiparine 0,6ml (5700TÜ) x 1
annaabi.ee 
