............................................................................. 5 Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega............................................................................ 6 Lugemisel tekkivad vead.........................................................................................................7 Abistamine düsleksia korral.......................................................................................................7 Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata ....................................................................8 Soome kogemus...................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 3 SISSEJUHATUS
keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16
ÕPIVILUMUSTE JAGUNEVAD 6 ALARÜHMA ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE SPETSIIFILISED HÄIRED LUGEMISHÄIRE Puue hõlmab põhiliste arvutamisvilumuste valdamist Lugemisvilumuse arengu häirumine Algebra, trigonomeetria, geomeetria ja Mis see on ? Nõrk õpiedukus arvutusmeetoditega seotud abstraktsete Õpivilumuste häired (ÕVH) on krooniliste Ebaregulaarne osavõtt õppetööst matemaatiliste oskuste häired ei kuulu siia. häirete heterogeenne grupp, mis avaldub Individuaalselt ...
vaadates, ning need lapsed peavad taluma ebaõiglast kohtlemist. Õpiraskuste diagnoosimine on emotsionaalne ja tundlik teema, vanemad on tihti kahevahel- soov teada saada, mis lapsega toimub, et teda aidata versus kartus lapsele „silt külge saada“. Oluline on õigeaegselt teada saada, mis tüüpi häire konkreetsel lapsel esineb, et abi oleks õigesti suunatud. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete alajaotusesse kuuluvad spetsiifiline lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired.
Pärast lapse 10 aastaseks saamist ei ole see enam võimalik, arvatavad põhjused kõne jaoks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus peale 10ndat eluaastat kaob; vastavad ajupiirkonnad, kuhu kõnekeskus ümber võiks paikneda, hõivatakse teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult
häire) ja LEXIS (sõna, kõne). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus- düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila) Düsleksia sünonüümidna kasutatakse mõisteid: · Sõnapimedus · Primaarne lugemisvõimetus · Spetsiifiline arengudüsleksia · Spetsiifiline lugemisraskus Levinumad definitsioonid: · Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest,
Klinefelterie XXY esineb ainult poistel. Y kromosoom lisaks 2 X kromosoomile. Mida rohkem X, seda suurem vaimne alaväärsus. Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e
tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste probleemidega, aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS) Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: Mild Moderate Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused): Dyslexia (spetsiifiline lugemishäire) Dysgraphia (spetsiifiline kirjutamishäire) Dyscalculia (spetsiifiline arvutamishäire) Tervishoiuministeerium: häired keerukate uute informatiooni-oskuste omandamisel, GB: just nimelt VAA on õpiraskus! Õpiraskuste käsitlus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi. RHK-10 F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired o F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired F81.0 Spetsiifiline lugemishäire F81
Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Suuraju koores toimuvad teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. AFAASIA kõnehalvatus, häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. DÜSGRAAFIA vaegkirjutamine e. õigekirjahäire. Düsleksia lugemishäire. DÜSARTIA kõnepuue, häirunud on kõnelihaste töö ja inimene pole võimeline kõnelema. Kesknärvisüsteemi kahjustusest. AMNEESIA - sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. DEMENTSUS sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Mäluhäired. Vanemas eas. EPILEPSIA epileptilisest koldest tekkinud erutusseisund ajus, mistõttu tekib kramp.
F6 käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired F8 häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, Psüühikahäired lapse- ja tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, F8 häired arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 Psüühikahäired lapse- ja noorukieas
- dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire - spetsiifiline õigekirjahäire - spetsiifiline arvutamisvilumuste häire - spetsiifilised segatüüpi häired 6) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Psühhootilistele häiretele iseloomulikud sündroomid Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral. psühhosensoorne sündroom (haiguspildis domineerivad psühhosensoorsed häired) derealisatsioonisündroom, instseneeringusündroom; Capgras' sündroom;
Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani. Sümmeetriliselt vastaspoolele, see ei jäta mõju talitamata. 12. Elektroentsefalograafia (EEG)t Aparaat, mille abil registreeritakse kutsutakse elektroentsefalograafiks, üleskirjutaja elektroentsefalogrammiks. Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale
(käitumishäireta või käitumishäirega) F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) F8 Psüühilise arengu spetsiifilised kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, häired õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire) pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud
kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm) · Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad) · Enam P, 6-10% lastest · Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire) lugemishäire (düsleksia) · kirjutamishäire (düsgraafia) · arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Tervishoiuministeerium: häired keerukate uute informatiooni-oskuste omandamisel, GB: just nimelt VAA on õpiraskus! Õpiraskuste käsitlus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi. RHK-10 F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired - F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired o F81.0 Spetsiifiline lugemishäire o F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire o F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire o F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired o F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire - F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Õpiraskuseid ei defineerita, pole ametlikult olemas! F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused . Lugemis-
Algus 30-36 elukuul Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest o pole identseid juhtumeid Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega Kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) P>T, 6-10% lastest Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) Eristatakse o lugemishäire (düsleksia) o kirjutamishäire (düsgraafia) o arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi –
*Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53.1 rasked; F53.8 muud). F0 Orgaanilised häired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Alzheimeri tõbi progresseeruv aju haigus,
Kleffneri sündroom)) Õpivilumuste spetsiifilised häired: Õpivilumuste omandamine kahjustub lapse arengu varasel perioodil. Kahjustus ei tulene ainuüksi õppimisvõimaluste puudumisest ega kaasnevast koljutraumast või ajuhaigusest, vaid nende häirete korral arvatakse olevat tegemist kognitiivsete protsesside anomaalsusega mõnest bioloogilisest düsfunktsioonist. Esineb tunduvalt sagedamini poistel. (Spetsiifiline lugemishäire; Spetsiifiline õigekirjahäire; Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire; Spetsiifilised segatüüpi häired) Motoorika spetsiifiline arenguhäire: Spetsiifilisele motoorikahäirele on iseloomulik motoorse koordinatsiooni raske puue, mida ei saa seostada ainuüksi intellektuaalse puudulikkusega ega spetsiifilise, kaasasündinud või omandatud neuroloogilise häirega. Motoorse kohmakusega kaasneb tavaliselt ka mõningane nägemis-ruumilise tunnetuse
4) Väheneb kooliga seotus ei tunta ühist osa, kattuvust. 5) Sellega kaasneb füüsiline eraldumine algab väikeste sammudena. Seda aitab leevendada just OSASAAMINE, OSALUS muuta kool võimalikult atraktiivseks. Frustratsiooni-enesehinnagu mudel. Madalad akadeemilised saavutused. Kaasneb enesehinnagu langus. Ärritunud. Kaasneb probleemne käitumine. Koolist väljalangemine. Lugemishäire ja käitumishäire vaheline seos? Need on omavahel seotud. Küsimus on selles, millise algusega need on seotud: 1) Aeglane lugemaõppimine -> pettumus -> KH (käitumishäire). 2) KV (käitumiskäire) -> keskendumisraskus - > lugemisraskus Pole vahet kumma algusega on tegemist. Kõige olulisem on saavutada koolis kohe alguses võrdne lugemisoskus. Siis jääb ära võrdlusmoment, et ma ei oska nii hästi kui teised. Sageli on esimeses klassis probleemid
◦ retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku õppekava omandamisega, enam poiste seas, 6-10% lastest; sageli muude häiretega koos õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus
kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired: Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega on kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) ·P>T, 6-10% lastest ·Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) ·Eristatakse lugemishäire (düsleksia) kirjutamishäire (düsgraafia) arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire: Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) ·Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri
Muu täpsustatud vaimne alaareng Täpsustamata vaimne alaareng PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED algavad alati imiku- või lapseeas. Nad tekivad kesknärvisüsteemi bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumisest või kahjustusest. Spetsiifiliste arenguhäirete kulg on pidev, ilma remissioonide või ägenemisteta. Siia kuuluvad: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (ekspressiivse ja retseptiivse kõne häired) Õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, õigekirjahäire, arvutamishäire) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED on jälle üsna kirju rühm, kus kriteeriumid kohati üsna hinnangulised (näiteks: ülemäärane
(F83). o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole abi saanud Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 19 Spetsiifilised õpiraskused Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. o Spetsiifiline lugemishäire e düsleksia o Spetsiifiline õigekirjahäire e düsgraafia o Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid. o IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust. o Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses. o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga
annaabi.ee 
