oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
· Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid
võtta. Väga väikeste laste arengu hindamine. Esimeseks arengu näitajaks on Apgrai indeks. Areng on väljendudnud kõige enam välises käitumises hinnatav üksikute oskuste ja tegevuste kaudu. Väikelaste arengu hindamine terviklikum hinnatakse valdkondade, oskuste arv piiratum. Väikelastel võimete hindamiseks raske luua vahendit, mis peegeldaks võimete stabiilset struktuuri erinevas vanuses. Arengutestid ja skaalad. Sobilikud väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel. On dünaamiline jälgimine. Astmeline käsitlus (noorem laps, väiksem varieeruvus). Toetavad vaatlusmeetodit, testülesandeid. Hinnatavate valdkondade arv varieeruv. Eelduseks on standardiseeritus (normid/kriteeriumid). Reliaablus ja valiidsus. Areng mõõdetaval kujul (DQ). Hinnatavad valdkonnad: motoorika, kohanemiskäitumine, keel, isiklik-sotsiaalne