docstxt/13542266323.txt
Geomeetriline jada Geomeetriliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga järgnev ja temale eelneva liikme jagatis on jääv, alates 2. liikmest. Jäävat jagatist nimetatakse jadateguriks ja tähistatakse q-ga |q|<1 Hääbuv jada Geomeetrilise jada üldliikme tuletamine a2=a1q a3=a2q a4=a3q a2*a3*a4*...*an=a1q*a2q*a3q*...*an-1q an=a1*qn-1 Geomeetrilise jada n esimese liikme summa valem Sn=a1+a2+a3+...+an q*Sn=a1q+a1q2+a1q3+...+a1qn - Sn=a1+a1q+a1q2+...+a1qn-1 qSn-Sn=a1qn-a1 (q-1)Sn=a1(qn-1) Hääbuva geomeetrilise jada summa valemi tuletamine
Teda ei hinnatud matemaatikuna Rooma armee rünnak Sitsiilia saarele Eluaastate lõpp Hukkus umbes 212 eKr, kui Rooma väed vallutasid Sürakuusa Rooma kindral keelas Archimedese tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli segmendi pindala Pi Leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks Tõestas arvujada lõpmatuse Avastused ja leiutised 2 Archimedese spiraal Archimedese printsiip Ligikaudne arvutusviis ringjoone jaoks Koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad 1:2:3 Kang, mis lennutas 250kg kive õhku Pii ehk Archimedese konstant on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega 3,14159 3 = Archimedese pii arvutamine Kasutatud kirjandus Vikipeedia Famous scientists
5 -16 20 28 6 8 -17 -80 7 4 7 63 Täida tabel geomeetrilise jada kohta Ül.nr. a1 q n an Sn 1 2 -3 4 2 2 6 32 3 1 3 40 4 0,5 5 -8 5 -0,5 6 -0,125 Aritmeetiline jada test Küsimus Valikvastused 1) Aritmeetiliseks jadaks 1) eelneva liikme ja jääva nimetatakse arvujada, teguri korrutisega; milles iga liige alates 2) eelneva liikme ja jääva teisest võrdub arvu summaga; 3) kahe järgneva liikme aritmeetilise keskmisega Aritmeetiline jada test 2) Aritmeetilise jada 1) an = a1 + nd üldliikme 2) an = a1 + (n 1)d arvutamise valem 3) an = a1d Aritmeetiline jada test 3) Jadas 3; 7; 11; 15, 1) -4; 2) 3; ..
selle keha ruumala suuruses. Ta andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustatsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Sürakuusa kaitsmine Pärast kuningas Hieron II surma (214 eKr), kuulutas Sürakuusa ennast Kartaago liitlaseks. Seejärel blokeeris konsul Marcellus kuuekümne laevaga linna mere poolt. Ta kinnitas üksteise külge 8 laeva. Nende peale ehitati suur piiramistorn, mille abil loodeti linnamüür mere poolt purustada. Archimedese plaanide järgi konstrueeritud masinad heitsid selle pihta umbes 500 kg kaaluvaid kive. Nendega hävitati Marcelluse torn.
probleem, püssilaskude omavahelise kauguse probleem märklauas jne.) *Dirichlet' printsiip leiab laia kasutust ka arvuteoorias. *Dirichlet' printsiipi tuntakse veel kui tuvipesaprintsiipi, laekaprintsiipi või Dirichlet' sahtliprintsiipi. (Heal lapsel mitu nime ) [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. Genereerivad funktsioonid on sellised astmeread, mille kordajad e. koefitsendid sisaldavad informatsioonina mõnda arvujada an. Genereerivad funktsioonid on harilikult esitatud nö. suletud kujul(vastandina lahtisele astmereale): näidatud on vaid avaldis, mis defineerib rea saamiseks teatud tehete hulga (nende tehete sooritamisel saamegi astmerea,
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ..............
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ..............
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut
................................... 60 6.2 SKEEMID................................................................................................................................... 60 6.3 TABELID.................................................................................................................................... 60 6.4ARVUJADA GENERAATORID...................................................................................................... 67 6.5TABELITE JA ARVUJADA GENERAATORITE SIDUMINE............................................................ 67 6.6 VAATED..................................................................................................................................... 69 6.7 SÜNONÜÜMID............................................................................................................................ 70 6.8 PAKETID, SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................ 70 6.9 TRIGERID.....
Aritmeetiline jada. Def. Aritmeetiliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on jääv. a1 a n 2a1 n 1 d a n a1 n 1 d Sn n Sn n 2 2 1. Esimese raudbetoonist rõnga paigaldamine maksab töölisele 10 krooni, iga järgmise rõnga paigaldamine aga 2 krooni rohkem kui eelmine. Töö lõpetamisel maksti lisatasuks veel 40
c) järelkontrolliga kordus - sarnaneb eelmisega, kuid tingimuse täidetust kontrollitakse kordusploki lõpus ja kordusplokki täidetakse igal juhul vähemalt üks kord (WHILE puhul võib tingimus osutuda kohe mittetäidetuks ning seega ignoreeritakse kogu lauset). Pascalis REPEAT.... UNTIL, teistes keeltes ka DO ... UNTIL jms. Üldkuju: repeat < korratavad tegevused > until < tingimus >; PASCAL 3. loeng Programminäide 4. (FOR-tsükkel) program Fibonacci; (* Programm leiab Fibonacci arvud - arvujada, kus iga järgmine liige on *) (* kahe eelmise liikme summa. Jada pikkuse määrab kasutaja. *) (* N: 0,1,1,2,3,5,8,13,21,34 .... *) var i, kordi, F_arv, esimene, teine : integer; begin write('Mitu Fibonacci arvu soovid leida? '); readln(kordi); esimene := 0; (* esimesed kaks arvu on teada - 0 ja 1 *) teine := 1; for i := 1 to kordi do (* i on abimuutuja, mis loendab kordusi *) begin (* i muutub 1-st kuni 'kordi' väärtuseni *) F_arv := esimene + teine; write(F_arv, ', ');
niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses; tema andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Leiutised Archimedest tuntakse veel Archimedese kruvi leiutamise tõttu. Tema arvele kirjutati juba vanemal ajal umbes 40 leiutist. peale Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel, igavene kruvi, mudel, mis kujutas päikese, kuu ja planeetide liikumist. Eratosthenes: Ta arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis langesid keskpäeval erinevatel laiuskraadidel. Aristarchos: oletusi Maa tekke kohta: Kunagi uskusid inimesed, et Maa on lame
Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust. 43.Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil nihutatakse bitte vasakule või paremale. Sõna pikkus sõltub trigerite arvust (8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid). Registrit juhitakse signaalidega write ja reset
DATABASE, INDEX, USER, TABLESPACE, ... 15 Millisest SQL standardi versioonist alates on ühe või teise andmebaasiobjekti loomise võimalus kirjeldatud SQL standardis? Protseduur, funktsioon Alates SQL:1992 täiendusest (aastast 1996) PSM96; Triger Alates SQL:1999; Kasutaja-defineeritud tüüp Alates SQL:1999; Roll Alates SQL:1999; Arvujada generaator Alates SQL:2003 Tabelite loomisel kirjeldatavad erinevad kitsendused e. piirangud Andmebaasi loomine ISO standardi põhjal eksisteerivad andmebaasi objektid keskkonnas, mis koosneb ühest või mitmest kataloogist (andmebaasis), millest igaüks sisaldab hulka skeeme. Skeem on nime omav üksteisega seotud andmebaasi objektide kogum, millel on ühine omanik ja mitmeid ühiseid omadusi.
'DO' ( 'WHILE' | 'UNTIL' )
Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0seade (reset). Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine.Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule, arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut
- Voolav intelligentsus uute olukordade lahendamine - halveneb - Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb - IQ testide probleem! - Oluline kompenseerimine. Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse Mälu muutused · Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus · lühiajalises mälus (töömälu) · Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb · episoodilises mälus (sündmused) · Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine · protseduurilises mälus · Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras)
Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut
langusest o Voolav intelligentsus – uute olukordade lahendamine - halveneb o Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb o IQ testide (täitmise) probleem! o Oluline on kompenseerimise võimekus. Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse Mälu muutused Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus lühiajalises mälus (töömälu) o Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused) o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine)
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
Vastuolulised seisukohad seoses küsimusega vaimsete võimete langusest Voolav intelligentsus uute olukordade lahendamine halveneb Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb IQ testide(täitmise) probleem! Oluline on kompenseerimise võimekus. Õpivõime ei kao; pigem on seotud hoiakuga vananemisesse. Mälu muutused: Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus Muutused lühiajalises mälus (töömälu). Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused). Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus. Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus. Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus. Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine). Langus seotud
123 jada 124 jada osa 3 arvude sõbrad ja sugulased 125 jada 126 Töö efektiivsus suureneb vastavalt geomeetrilisele jadale, jada kui just katkestusi pole. André Maurois 127 jada jada Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu konstantne jada arvule π lähenev ratsionaalarvude jada geomeetriline jada teguriga kolm Fibonacci arvude jada
selle keha ruumala suuruses. Ta andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu , kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustatsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. ARISTOPHANES: Aristophanes (u 445 eKr – 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Aristophanese elu kohta ei ole palju teada. Platon kujutab teda oma
t 11 mitmekohaline arv on kodeeritud kümnendkoodis, kuid iga selle number esitatakse kahendkoodis. Kahend-kümnendkoodide korral rakendatakse mitmesuguse võtmega koode, lisaks tavalisele 8421 koodile näiteks ka 4221 või 2421 võtmega koode. Kahend-kümnendkoodiga 8421+3 saab lihtsustada kahend-kümnendarvude aritmeetika- tehteid. Koodi võti 8421+3 tähendab, et arvujada iga kümnendnumbri asemel kodeeritakse kahendkoodis 3 võrra suurem kümnendarv, näiteks arvu 5 asemel arv 8 või arvu 8 asemel 11. Saadakse neljakohalise kahendkoodi ülekanne järgmisele kohale vastavalt kümnendarvule (kümnendarvu ülekanne tekib arvu 9 järel, neljakohalise kahendarvu ülekanne aga 11112 = 1510 järel). Tsüklilistest ehk peegeldunud koodidest on levinud nn Gray kood, mida rakendatakse positsioonjuhtimisega ajamite asendiandurites. Koodi
SET @s=@s+',' END Edasi lisandub teksti lõppu tsükli läbimiskorra number SET @s=@s+str(@i) Ning et tsükkel lõputult kordama ei jääks, tuleb järgmise sammuna hoolitseda, et loenduri väärtus suureneks. SET @i=@i+1 END Lõpuks võib SELECT-käskluse abil saadud tulemuse päringu käivitajale nähtavaks teha. Edasi saab sellega käituda juba nagu tavalise päringu vastusega. SELECT @s as tulemus Edasi kood tervikuna vaatamiseks CREATE PROCEDURE arvujada AS DECLARE @i INT, @s as VARCHAR(max) SET @i=1 SET @s='' WHILE(@i<=10) BEGIN IF (@i>1) BEGIN SET @s=@s+',' END SET @s=@s+str(@i) SET @i=@i+1 END SELECT @s as tulemus ja väljastatud tulemus: EXEC arvujada tulemus 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 Muutujasse lugemine Tahtes üht väärtust päringust kätte saada, saab selle omistada otse SELECT-lause juures. DECLARE @suurimpikkus AS INT SELECT @suurimpikkus=MAX(pikkus) FROM lapsed PRINT @suurimpikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
