domineerivat kätt, ei pea eelpool mainitud raskustega võitlema. (Kula 2007, 66) Vasakukäelistele lastele, ja täiskasvanutele niisamuti, on omane, et nad unistavad palju ja veedavad meelsasti aega üksi olles. Seejuures tunnevad nad end õnnelikuna. Läbielatud kogemusi naudivad ja tunnevad neist rõõmu samuti meelsasti üksinda. Unistama kipuvad nad eriti siis, kui nende igapäevaelu neile väga atraktiivne ei tundu. Nii on näiteks konfliktid õdede-vendade vahel kerged tulema. (Sattler 2003, 61) Lisaks on vasakukäelised paremakäelistest tundlikumad ja seda tuleks kindlasti arvesse võtta ning meeles pidada ka käelist tegevust arendades, sest enamik vahendeid ja töövõtteid on mõeldud paremakäelistele. (Kulderknup 1999, 15-16) Vasakukäeline laps peab tegutsema sünnipäraselt tugevama käega, siis on ta vasak käsi sama edukas kui paremakäelistel parem käsi. (Kula 2004, 45)
DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik Alates 1955 USA kodanik „Fontään“ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavarassor 1954 Alexina Sattler KUULSAMAD TEOSED „Trepist alla tulev akt“ „Jalgratta ratas“ „L.H.O.O.Q.“ Suur tänu kuulamast!
❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja alustas täiesti uuesti ❖ 1925 asus elama Pariisi ❖ eesnimeks Jean ❖ 1942 põgenes šveitsi Linnud akvaariumis 1920
hoojooksu pealt. Tulemused kinnitasid, et spordialale spetsiifilisemad testid olid valiidsemad ning usaldusväärsemad. Nende testidega on uuesti tegemisel võimalik saada sarnasemad tulemused, kui tavaliste hüppetestidega, kuna tegemist on ala spetsiifikaga, siis teeb iga sportlane oma liigutusi alati täpselt ühtemoodi -automatiseeritult. Seega on selle testiga võimalik mõõta täpselt seda, mis on võrkpalluri jaoks vajalik ning mida treener teada soovib (Sattler jt.,2012) 6 Kokkuvõte Hüppevõime on võrkpalluri olulisim element ning ilma hea hüppevõimeta suurepäraseks tippvõrkpalluriks saada on üpris keeruline. Kuigi hüppevõime sõltub palju pärilikkusest siis on seda võrkpalluri õnneks mingil määral kindlasti võimalik arendada. Võimas hüpe on see, mis
teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab võimaluse tegutseda vastavalt oma eelistusele, isikupärale ja kaasasündinud eripärale. Minevikku on jäänud paljude vasakukäeliste ebameeldivad läbielamised kooliajast. Kuuekümnendatel ja sellele eelnenud aastatel oli vasaku käega
muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes. Donauwörth (Saksamaa): Auer Verlag GmbH Tänan kuulamast!
·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid Noorematel 14-26% (Rutter, 1979) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999) 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a) vanemad>õpilased>õpetajad Häirete prognoos ja väljatulek ·Ettekujutus normist ·Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) ADHD ka täiskasvanueas
Faktorid, mis võimaldavad säilitada, soodustada arengut o bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud o lapse, keskkonna tasandil Mõjud kombineeritud, toimivad eri tasanditel Võivad alandada võimaliku riski mõju Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti o 7-14% USA lastest/ noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) o 14-20% lastest arengu -, emotsionaalsed - ja käitumishäired, neist tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) o 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid, noorematel 14-26% (Rutter, 1979) o pervasiivseid AH 116:10000 (Baird, 2006) (4-6:10000, Wright, 1976) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999) o 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a) o vanemad > õpilased > õpetajad Häirete epidemioloogia Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid Psühholoogilised probleemid P > T
Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks. EDASPIDI TEGELEME ja VAATAME just HINDAMIST. Räägime, mida pedagoog saab teha, (kas eri või tavapedad). Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada. Erinevate juhtude, erivajaduste puhul võib see protsess olla erineva pikkusega (vahel ka aastaid). Muidugi siis lükkub ka spetsiifiline abi kaugemale, millest on kahju. Kogutaksegi infot lapse erinevate arenguvaldkondade kohta ja ka võimete taseme ja iseärasuste kohta
annaabi.ee 
