Arengupsühholoogia (3)

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes
Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus
Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne , kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal-emotsionaalne areng.
Kronoloogiline jaotus:

• imikuiga : sünnieelne periood, vastsündinu, imik , väikelaps (0-2. eluaasta ) - infancy 
  
• varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta)  
  
• keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)
  
• murdeiga  (12.-19. eluaasta)
  
• varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad ) 
  
• keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) 
  
• hiline täisiga (pärast 60. eluaastat)
  
• vanuriiga (70+)
  

Kultuurierinevused : Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus ? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele.
Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv.
Vastsündinu:
Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal
Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või sündinud pärast 22. r-nädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu
Väike sünnikaal T
• Emotsionaalsed probleemid T > P
•Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb
T: spetsiifilised foobiad, enurees , enesevigastamine, depressioon , anoreksia, buliimia
•Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon)
P: autism, käitumishäired, ADHD , tikid (tõmbl), suitsiid , enurees, enkoprees , spetsiifilised arenguhäired
Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet)
•Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest
•Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga
•Eelkooliiga – emotsioonid , arenguhäired
•Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
•Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne.
•RHK – 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste… klassifikatsioon)
•DSM – IV (1992), DSM-V (2013) (diagnostic and statistical manual of mental disorders)
* düskalkuulia – arvutamisvilumuste häire (6%) lugemish rohkem, õigekirjah vähem.
* vaimse arengu mahajäämus alates IQ 79/84
1943 a. Kanneri: kontakti puudumine, ebaharilikud liigutused ja kõne, rigiidsus, parem mälu
1944 a. Aspergeri : sobimatu käitumine, piiratud huvid, kesine intuitsioon , IQ variats, + sõnavara, – motoorika
Pervasiivete arenguhäirete algus 30-36 elukuul (2,5 – 3 a)
Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult absoluutne, vaid olukorrakohane. Keskendub inimese uskumusele enda võimete kohta.
Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria (self-efficacy theory)
Tajutud võimekususkumused on tugevad käitumise ennustajad:

• mõjutavad otsuseid, mida üldse hakatakse tegema
  
• mõjutavad tehtavaid jõupingutusi ja püsivust
  
• mõjutavad tundeid
  
• mõjutavad tunnetusprotsesside kvaliteeti.
  

Tajutud võimekususkumused on akadeemilise enesetaju oluliseks osaks, aga sõltuvad rohkem kontekstist
Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal
Tegelikud kogemused – tagasiside, hakkamasaamine (aga sõltub ka tulemuse interpretatsioonist)
Kaudsed kogemused – näeb, et tema grupikaaslane (eakaaslane, samast soost inimene) saab hakkama
Julgustamine – õpetajate ja vanemate mõju, aga julgustaja peab olema kindel, et ta saab hakkama
Psühholoogiline seisund – nt esinemishirm või –julgus
Deci & Ryan’i (1985) enese-määratluse teooria (self-determination theory)
Miks ma seda ülesannet teen?
Sisemine (asi ise on tema jaoks huvitav/vajalik) versus väline (tehakse välise tagajärje pärast) motivatsioon. Õppimisprotsess ja tulemused on seesmise motivatsiooni puhul erinevad. Seesmist seost loovuse, süvitsimineku heade tulemustega, välist seostatakse pealiskaudsema õppimise ja kehvema tulemusega.
Inimestel vajadus tunda end kompetentsena, autonoomsena või seotuna.
Saavutuseesmärkide teooria ( achievement goal theory; Dweck & Legget, 1988; Ames , 1992; Nicholls, 1984; Midgley et al. 1998; Elliot & Harackiewicz, 1996)
Meisterlikkusele versus sooritusele suunatud eesmärgid
Erinevad standardid , millele tuginedes inimesed hindavad oma sooritust, edu ja ebaedu
Weiner’i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory)
Võimekus
Pingutamine
Ülesande raskus
Õnn/ vedamine
Sisemine versus väline kontrollikese , püsivus, kontrollitavus
Eristatakse üldist akadeemiline enesetaju ja eduootused konkreetse ülesande suhtes, aga eriti nt algklassilaste juures on need väga tugevalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib olla see, et lapsed ei erista esimestel kooliaastatel veel hästi selliseid asju nagu pingutus ja võimekus. Nad usuvad, et nad on edukad kui nad pingutavad (obvous cat is obvious)
Tegevusstrateegiad_
1) Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus ning seda ka raskete ülesannete puhul. Laps keskendub ülesandele, pingutab, otsib aktiivselt erinevaid lahendusviise ja küsib vajadusel abi.
2) Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi, otsib asendustegevusi või sahmerdab niisama ja väldib abi küsimist.
Mäng: Howes & Matheson
Paralleelne mäng, Korda-mööda, Rollide vahetamine
Verbaalsed oskused, Mängureeglite üle arutamine , Kaaslasega arvestamine
Soorollid
U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid
U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi
Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci
1. Moraalireeglid
2. Konventsionaalsed reeglid
3. Prudentsiaalsed reeglid
Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg
1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused)
2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine)
3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)
Murdeiga:
G. Stanley Hall (1904)
M. Mead (1928)
K. Lewin (1939)
A. Bandura (1964)
Offer & Offer (1975)
Täiskasvanuea kriteeriumid:
Varem mingid välised elusündmused: abiellumine , kooli lõpetamine, tööleminek jm.
Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus
Identiteedi kujunemine
Erik Eriksoni järgi:Identiteedi leidmine, Rollisegadus
Marcia järgi:
LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON
ENNEAEGNE IDENTITEET
MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE
Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus?
Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga,
mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma.
Psühholoogiline kontroll – vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust.
Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad; poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga;
Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti.
20-30 varane täisiga
40-50 keskmine täisiga
60- … hiline täisiga
Ohhoo. Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju
Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a. Enam “kannatavad” selja- ja jalalihased
Käeline tegevus ilmutab langust alates 30.-ndate teisest poolest
Postformaalne mõtlemine
Piaget: formaalsete operatsioonide staadium
Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine
Schaie – funktsionaalsus.
Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid
Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine
Intelligentsus kasvab kuni 30-40 aastani
Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid.
Schaie järgi olen ma keskealine o.O
*Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest
*Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks,
*Sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest,
*Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus ) – kompleksed suhted erinevatel tasanditel
*Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus
Lahutuse riskitegurid: abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus , kasulapsed, vanemad lahutatud
Füüsiline areng keskeas :
1) Nägemisteravuse langus (40-50)
2) Kuulmise langus (20-…, kõrgema sagedusega helid; alates 55. a meestel enam kui naistel)
3) Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine.
4) Reaktsiooniaeg alaneb 20% 60.a-ks
5) Füüsis vs kogemused = kompensatsioon
6) Välised muutused (nahk, juuksed, kehahoiak jms)
7) Tervis – organismi “nõrgad kohad” hakkavad end ilmutama
8) Menopaus naistel
Intelligentsus stabiilne kuni 50-60.
Peck 'i täisea konfliktid (muidu 6, 4 keskeas. Puudu ego-tööroll ja keha muutused)
Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel
Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine
Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus
Levinsonil täisea perioodid: -.-
Eristatakse kahte tüüpi vananemist:
Primaarne – pidev, vältimatu protsess
Sekundaarne – haiguste, kuritarvitamise, mittetarvitamise mõjul kulgev protsess; enamasti juhitav ja välditav

• maitsetundlikkus väheneb meestel rohkem kui naistel
  

Kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit, kuulmise-nägemise langus.
Haigusi esineb 65-75 aastastest: 2-el 5-st; peale 75. eluaastat: 3-el 5-st.
Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961)
Sotsiaalse murdumise teooria (Kuypers & Bengston, 1973): vananemist soodustab negatiivne mina-kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus.

• Elisabeth Kübler- Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid:
  
  • Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises)
    
  • Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi)
    
  • Tingimine (kui saaks veidi veel; 40-50-ndad)
    
  • Depressioon (see on ikkagi tõsi; 60-ndad)
    
  • Omaksvõtt (kui nii, siis nii; 70-...-ndad)
    

12