o Kahjulikud mõjud: sedatsioon, söögiisu vähenemine ja kaalukaotus, seksuaalne düsfunktsioon (eriti meestel). o Peamised kasutatavad antidepressandid Tritsüklilised antidepressandid TCA o Enam ei kasutata: kõrge suremus üledoosi korral, võib põhjustada südame rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt OCD korral – I liin SSRI fluvoksamiin, II liin TCA klomipramiin Enurees – I liin desmopressiin (DDAVP), II liin TCA imipramiin Valu häired, neuropaatia – I liin gabapentiin/pregabaliin, II liin TCA amitriptüliin o Kahjulikud mõjud: ortostaatiline hüpotensioon, konstupatsioon, kuiv suu, kuivad silmad, bradükardia (abnormaalselt madal südame rütmisagedus) Monoamiin oksüdaas infibiitorid (MAOI) o Fenelsiin
ei suuda oma järjekorda oodata, nt mängudes, koolis jne, räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund
) Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired
tõsiseid kõrvalekaldeid tavapärasest arengust (hälve, häire, puue), nooremale eale iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid).
Kui probleem on tuvastatud, peab õendusplaanist ilmnema, milline on antud juhul individualiseeritud ravi. Kõhulahtisus e. diarröa. Seisund, milles roe sisaldab liigset vett ning roojamissagadus on märgatavalt kasvanud. Närveerimine, põletikulised haigused, antibiootikumid. Roojaproovi võtmine. Eritamisharjumuste muutused Uriini inkontinentsus. Inkontinentsus seostub tavaarusaamades uriini mittetahtliku eritamisega. Kusepidamatus (enurees). „...mittetahtlik urineeritamine nii päeval kui öösel lastel, kes viieaastased või vanemad ja kel puuduvad sünniüärase või hiljem tekkinud puuded või urineerimissüsteem innervatsiooni häired“. Inkontinentsuse esinemissagedus. Günekoloogia-, teraapia-, kirurgia-, laste-, ortopeediaosakonnas. Eritamisharjumuste muutused Neurogeenne põis. Häired põie innervatsioonis (varustatuses närvidega), mis võib põhjustada
ärritavad eksteroretseptoreid, mis avaldub elektroodide aluses kuuma- ja põletustundes ning pindmiste veresoonte ja kapillaaride laienemisest tulenevast hüpermiast (kuumatunne). Näidustused: perifeerne närvisüsteem, lülisamba osteokondroos (valuline luuhõrenemine), seedetrakti haigused ja hingamiselundid. 4. Interferentsioon ravimine madalsagedusvooludega 1-150Hz (sõltub piirkonnast). Näidustused: perifeerse närvisüsteemi haigused, öine kusepidamatus (enurees), südameveresoonkonna haigused, liikumis-tugiaparaadi traumad. 5. Elektristimulatsioon voolu kasutamine teatud elundite ja süsteemide ergutamiseks (südame, liikumisnärvide ja lihaste stimulatsioon). Näidustused: südame alatalitlus, lihaste kõhetus, perifeerse närvisüsteemi haigused, hüpertoonia- kõrg vererõhusus, hüpotoonia- madal vererõhusus, seede-elundite haigused, veresoonte ateroskleroos,
(Vaher, 2008, 44) Enamik lastest usub ja loodab peale lahutust veel pikka aega, et tema vanemad hakkavad jälle koos elama ja kõik on siis nagu ennegi. (Vaher, 2008, 44) Mõnes olukorras võib laps reageerida põhjuseta või rõhutatult agressiivselt või impulsiivselt. Laps võib olla kõigi ja kõige peale vihane ja allumatu. Võib ette tulla sedagi, et lapsel tekivad uneprobleemid (õudusunenäod, uinumisraskused, unetus), psühhosomaatilised häired (enurees, kõhuvalu, peavali jms), klammerdumine oma isiklike asjade või vanemate külge, keskendumisraskused ja õpiraskused. (Vaher, 2008, 44) Mõned lapsed tõmbuvad endasse, hakkavad kodust eemale hoidma ja hulkuma. Siis on suur oht sattuda mõnda halba kampa, kus suitsetatakse, tarbitakse alkoholi ja narkootikume. See toob omakorda kaasa pahandusi kodus ja koolis. (Vaher, 2008, 44)
·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
Glomerulonefriit võib kulgeda ägedalt või krooniliselt. Primaarse glomerulonefriidi puhul on sageli täpne päsmakese kahjustumise põhjus teadmata. Sekundaarne tekib peale streptokokk-nakkust: angiin, kroonilise tonsilliidi ägenemine, ülemiste hingamisteede katarr, sarlakid; peale muud bakterite tekitatud infektsioone või viirusnakkust (hepatiit), süsteemsete sidekoe- , veresoonte haiguste korral. Enureesi mõiste. Enurees on viie aasta vanuseks saanud lapse tahtmatu ja mõnikord ka tahtlik urineerimine riietesse või voodisse vähemalt kaks korda nädalas kolme kuu jooksul. Enureesi esinemissagedus lapseeas 5 aastased 33% 8 aastased 18% 11 aastased 7% 17 aastased 0,7% Milliste teguritega seostatakse primaarse enureesi teket? Lapsele ei ole potirežiimi õpetatud või pole seda tehtud piisavalt, regulaarselt ja seoses sellega ei ole tal pikka kuiva perioodi (kuus kuud/üle selle) olnud
Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia Häirete prognoos Ettekujutus normist Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) o ADHD ka täiskasvanueas o depressioon Ravimata häired on püsivad Sõltuvus sekkumisest ja ravist o häirespetsiifilised sekkumised
Valetamise tüübid : Antisotsiaalne, Kaitsevaletamine, Prosotsiaalne valetamine. Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevad . TUNDEELU HÄIRED Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna nende kahe häire vahel puudub otsene seos. Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia . Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla. ENUREES/ENKOPREES - Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) . P seas rohkem; vanus 5-7a . Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega . Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Noorem täiskasvanuiga, keskiga.
Kuidas ära tunda? Oletada? Lapsevanema poolt: Korduvalt ülikriitiline, süüdistav Kuri, hirmutav Karistab karmilt Esitab lapsele liiga kõrgeid nõudmisi Lapse poolt: Tuim ja ükskõikne Depressiivne Mõtlik või agressiivne Kleepub iga täiskasvanu külge, otsides tähelepanu Unehäired, öised hirmuhood Füüsilised reaktsioonid Öine, päevaune enurees - Enurees on tahtmatu pükste märgamine ehk “allapissimine” Psühhosomaatilised kaebused: pea-, kõhuvalu, halb olla, torked südame piirkonnas. Lapse füüsiline ja psüühiline areng on pidurdatud. Lapsel kujuneb: Madal enesehinnang Kitsas tundemaailm Usaldamatus Raskused teistega arvestamisel Teadmine, et ta on halb ja saamatu Tulevikus kohtleb oma lapsi samamoodi 1
Depressiooni sümptomite eripära lapse- ja noorukieas Depressiivsed sümptomid vanuses 03.a. Söömishäired Unehäired Kasvupeetus Kurbus Miimikavaene nägu Nutulikus Tühjus silmades · Ei taha suhelda · Kaob lalisemine, kõne ja sotsiaalne naeratus · Ei tunne ümbritseva suhtes huvi · Tihti nakkushaigused. Depressioon 3-6: · laps pidurdatud, · liigutused aeglased, · mutism, · huvi kadu, · muretsemine, · nutulikus, · ärritavus, · unehäired, · isutus, · enurees ja enkoprees, · somato vegetatiivsed sümptomid, · kurb nägu, · tasane ja monotonne kõne, · kaebused valudele kehas, · õhtuti mitteproduktiivne motoorne aktiivsus tõuseb, · solvumine, konfliktsus · agressiivsus, · regressiivsed tegevused, · depersonalisatsioon. Depressioon 6-11: · Sagedus 0,52,5% · Pidurdus, väsimus, loidus, apaatsus, lapsed kinnised, raskused õppimisel
restimuleerida ja, võib olla, põhjustada ka haiguse. (Hanter, A., Uord, S. (1998) "Perinatal therapy" MITSTS: "San Rei"). F. Lik'i teooria: raku mälu või raku teadvuse olemasolu. Soovimatutel lastel ilmnevad peale psühholoogiliste probleemide ka mitmesugused somaatilised (psühhosomaatilised) tervisehäired. Nende hulgas on sünniaegne prenataalne düstroofia, sagedased respiratoorsed haigused, bronhiidid, pneumoonia, enurees, neurodermiit, maohaavad. (Verny, T.; Zakharov, A.; Share, I., 1996; Sonne, J., 1996; Brekham, G. 2002). Lapse domineerivad emotsionaalsed seisundid võivad olla tingitud tema sünnieelsest kogemusest (või prenataalsest emotsionaalsest õppest). Sokolova, O. (2000). (Ühe või teise emotsionaalse reaktsiooni tekke eelistuse määrab sünnieelne kogemus. See sünnieelne kogemus kujutab endast ema emotsionaalsete seisundite taasesitust lapse ajus
Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas); ADHD ka täiskasvanueas, depressioon)
kasutab ego identifikatsiooni peale kaitse ka teistes funktsioonides, eriti isiksuse kujundamiseks ning välise reaalsusega suhtlemiseks. Teraapias on vahel oluline identifikatsioon terapeudiga. (8) Regressioon (Regression, regression) on tagasipöördumine varasema arenguastme juurde, kus oli hõlpsam või kus oli probleeme. Seda mehhanismi kasutab mina momendi raskustest kõrvalehiilimiseks. Tüüpiline regressiooni näide on lapse tagasilangus allategemisse (enurees, enkoprees) siis, kui uus beebi rivaalina tema koha ära võtab. Regressioon on tähtis ka ravitegurina - psühhoanalüüsi tehnika võib patsiendi regresserida arengufaasi, kus konflikt tekkis, et see nüüd uuesti ja produktiivselt lahendada. (9) Eitamine (Verneinung; negation) on nähtus, kus inimene on endale sõnastanud mõne senini tõrjutud soovi, mõtte või tunde, kuid ei tunnista seda omaks, vaid jätkab enese kaitsmist
Tavaliselt kuritarvitamisega seotud sümptomid on esitatud tabelis 12. Tabel 12. Seksuaalse kuritarvitamisega seotud sümptomid. · Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega. · Madal enesehinnang, vääritustunne. · Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired. · Mitteasjakohane, eale mittevastav seksuaalne käitumine. · Regressiivne käitumine (enurees ja enkoprees). · Õppeedukuse alanemine. · Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele. 34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on
olid paremad vanuselisest keskmisest normist. Peenmotoorika ja silma-käe koostöö ülesanded sooritas laps eakohaselt. Raskused ilmnesid jäljendamises, kognitiivses tegevuses ja kognitiiv-verbaalsetes ülesannetes. Retsiprooksust hinnati suhtlemisel häirituks, korraldustele allumist valikuliseks. Emotsionaalselt oli laps labiilne, sensitiivne. Diagnoosina pandi välja RHK 10 järgi F89 (psühholoogilise arengu täpsustamata häire). Kolmandast eluaastast on lapsel diagnoositud enurees ning astma. Lapse varane kõne areng kulges hilinemisega. Koogama hakkas laps 2-kuuselt, lalisema 4-kuuselt. Esimesed sõnad ilmusid Laura kõnesse enne ühe aastaseks saamist (emme, anna). 1,5-aastasena kasutas laps oma kõnes 10 sõna. Laps küll suhtles aktiivselt, kuid tema kõne oli mõistetamatu. Ta kasutas arusaamatut „oma kõnet“ ja erinevaid häälitsusi, žeste, soovitule osutamist. Kõnest sai laps aru igapäevastes tuttavates
Kui hirme nevast näha, kestab uurimus juba ligi 15 aastat. Selle aja sees on surutakse alla või lapsed ei saa nendega hakkama, siis võivad hakatud üha enam tähelepanu pöörama lapse heaolule kui tekkida ka mitmesugused terviseprobleemid, nagu näiteks kaitsetusele vastanduvale nähtusele. psühhosomaatilised häired (nt pea- ja kõhuvalu, üldine väsimus, Järgnevas käsitlemegi lapse heaoluga seonduvaid unehäired, enurees jne) (McDougall, 1989, Tucker-Ladd, 2004). mõisteid, mida mõnikord kiputakse kas segi ajama ja/või Meie käsitleme hirmu kui normaalset emotsiooni, mida sünonüümidena käsutama, sest need on lähedased või osaliselt iga inimene tunneb ja mis on arengu oluline osa. Paljud autorid kattuvad: turvalisus/ebaturvalisus; hirm, foobia, ängistus, mure. peavad hirmu üheks kaasasündinud põhiemotsioonidest (basic
Seonduvad tegurid Vananemisestȱtingitudȱunefaasideȱ Pikaajalineȱergutavateȱtoidulisanditeȱ muutusedȱȱ tarvitamineȱȱ Dementsusȱȱ Pikaajalineȱravimiteȱtarvitamineȱ Pärilikȱunehalvatusȱ(uneparalüüs)ȱȱ Hingamisseiskusȱuneȱajalȱ(uneapnoe)ȱ Liigunisusȱteadmataȱpõhjustelȱ Unegaȱseotudȱkusepidamatusȱ (idiopaatilineȱhüpersomnia)ȱȱ (enurees)ȱ Ebapiisavȱpäevaneȱaktiivsusȱ Unegaȱseotudȱvalulikudȱerektsioonidȱ Tukkumistõbiȱ(narkolepsia)ȱ Unehirmȱ Hirmuunenäodȱ Unesränneȱȱ LapsehooldusestȱpõhjustatudȱuneȬ Segasuseȱjaȱärrituseȱsuurenemineȱ tusȱ pärastlõunalȱȱ Jäsemeteȱaegajalisedȱliigutusedȱ(ntȱ PidevȱkorrapäratuȱööpäevaneȱeluȬ
annaabi.ee 
