o Kahjulikud mõjud: sedatsioon, söögiisu vähenemine ja kaalukaotus, seksuaalne düsfunktsioon (eriti meestel). o Peamised kasutatavad antidepressandid Tritsüklilised antidepressandid TCA o Enam ei kasutata: kõrge suremus üledoosi korral, võib põhjustada südame rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt OCD korral – I liin SSRI fluvoksamiin, II liin TCA klomipramiin Enurees – I liin desmopressiin (DDAVP), II liin TCA imipramiin Valu häired, neuropaatia – I liin gabapentiin/pregabaliin, II liin TCA amitriptüliin o Kahjulikud mõjud: ortostaatiline hüpotensioon, konstupatsioon, kuiv suu, kuivad silmad, bradükardia (abnormaalselt madal südame rütmisagedus) Monoamiin oksüdaas infibiitorid (MAOI) o Fenelsiin
ei suuda oma järjekorda oodata, nt mängudes, koolis jne, räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund
) Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired
tõsiseid kõrvalekaldeid tavapärasest arengust (hälve, häire, puue), nooremale eale iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid).
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS...
·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
(kuus kuud/üle selle) olnud. (Last pole õpetatud – ja/või ta pole õppinud kuiv olema). • Arengu häired • Põie funktsiooni häired • Vasopressiini (antidiureetiline hormoon - suurendab vee peetust) puudulikkus • Psühhotrauma • Pärilik eelsoodumus (60-70%) • Kuseteede infektsioonid • Teised haigused. Sekundaarne enurees, milliste haiguste puhul võib esineda? ● Diabeet, ● suurenenud adenoidid, ● tonsilliit, ● allergiline nohu, ● helmintoosid (usstõved). Millisest vanusest saab enureesi diagnoosida? Miks-põhjenda? Alates 5-st eluaastast. Laspel peab endal tekkima motivatsioon ja soov olla kuiv. Enureesi ravipõhimõtted Hea raviefekti saavutamiseks peab laps olema motiveeritud
Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia Häirete prognoos Ettekujutus normist Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) o ADHD ka täiskasvanueas o depressioon Ravimata häired on püsivad Sõltuvus sekkumisest ja ravist o häirespetsiifilised sekkumised
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Kuidas ära tunda? Oletada? Lapsevanema poolt: Korduvalt ülikriitiline, süüdistav Kuri, hirmutav Karistab karmilt Esitab lapsele liiga kõrgeid nõudmisi Lapse poolt: Tuim ja ükskõikne Depressiivne Mõtlik või agressiivne Kleepub iga täiskasvanu külge, otsides tähelepanu Unehäired, öised hirmuhood Füüsilised reaktsioonid Öine, päevaune enurees - Enurees on tahtmatu pükste märgamine ehk “allapissimine” Psühhosomaatilised kaebused: pea-, kõhuvalu, halb olla, torked südame piirkonnas. Lapse füüsiline ja psüühiline areng on pidurdatud. Lapsel kujuneb: Madal enesehinnang Kitsas tundemaailm Usaldamatus Raskused teistega arvestamisel Teadmine, et ta on halb ja saamatu Tulevikus kohtleb oma lapsi samamoodi 1
Depressiooni sümptomite eripära lapse- ja noorukieas Depressiivsed sümptomid vanuses 03.a. Söömishäired Unehäired Kasvupeetus Kurbus Miimikavaene nägu Nutulikus Tühjus silmades · Ei taha suhelda · Kaob lalisemine, kõne ja sotsiaalne naeratus · Ei tunne ümbritseva suhtes huvi · Tihti nakkushaigused. Depressioon 3-6: · laps pidurdatud, · liigutused aeglased, · mutism, · huvi kadu, · muretsemine, · nutulikus, · ärritavus, · unehäired, · isutus, · enurees ja enkoprees, · somato vegetatiivsed sümptomid, · kurb nägu, · tasane ja monotonne kõne, · kaebused valudele kehas, · õhtuti mitteproduktiivne motoorne aktiivsus tõuseb, · solvumine, konfliktsus · agressiivsus, · regressiivsed tegevused, · depersonalisatsioon. Depressioon 6-11: · Sagedus 0,52,5% · Pidurdus, väsimus, loidus, apaatsus, lapsed kinnised, raskused õppimisel
restimuleerida ja, võib olla, põhjustada ka haiguse. (Hanter, A., Uord, S. (1998) "Perinatal therapy" MITSTS: "San Rei"). F. Lik'i teooria: raku mälu või raku teadvuse olemasolu. Soovimatutel lastel ilmnevad peale psühholoogiliste probleemide ka mitmesugused somaatilised (psühhosomaatilised) tervisehäired. Nende hulgas on sünniaegne prenataalne düstroofia, sagedased respiratoorsed haigused, bronhiidid, pneumoonia, enurees, neurodermiit, maohaavad. (Verny, T.; Zakharov, A.; Share, I., 1996; Sonne, J., 1996; Brekham, G. 2002). Lapse domineerivad emotsionaalsed seisundid võivad olla tingitud tema sünnieelsest kogemusest (või prenataalsest emotsionaalsest õppest). Sokolova, O. (2000). (Ühe või teise emotsionaalse reaktsiooni tekke eelistuse määrab sünnieelne kogemus. See sünnieelne kogemus kujutab endast ema emotsionaalsete seisundite taasesitust lapse ajus
Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas); ADHD ka täiskasvanueas, depressioon)
kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired (lahutamiskartus, foobiad, rivaalsushäire jms.) Lapse või nooruki suhtlemishäired (valikuline mutism, valikuta kiindumine jms.) Tikid Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeelu häired (mitteorganiline enurees, Pica, liigutuste stereotüüpiad, kogelemine jms.) Nüüd teate, missuguseid psüühika- ja käitumishäireid üldse olemas on. Käibiv häirete klassifikatsioon on ühtlasi ka kindel otsustamisvahend ühe normi - kliinilise normi määramiseks. Kõik nähtused, mis selles klassifikatsioonis sees, on ebanormaalsed, kõik, mida selles pole, on normaalsed. Kes tahab teada lähemalt, missugused need häired just on,
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
olid paremad vanuselisest keskmisest normist. Peenmotoorika ja silma-käe koostöö ülesanded sooritas laps eakohaselt. Raskused ilmnesid jäljendamises, kognitiivses tegevuses ja kognitiiv-verbaalsetes ülesannetes. Retsiprooksust hinnati suhtlemisel häirituks, korraldustele allumist valikuliseks. Emotsionaalselt oli laps labiilne, sensitiivne. Diagnoosina pandi välja RHK 10 järgi F89 (psühholoogilise arengu täpsustamata häire). Kolmandast eluaastast on lapsel diagnoositud enurees ning astma. Lapse varane kõne areng kulges hilinemisega. Koogama hakkas laps 2-kuuselt, lalisema 4-kuuselt. Esimesed sõnad ilmusid Laura kõnesse enne ühe aastaseks saamist (emme, anna). 1,5-aastasena kasutas laps oma kõnes 10 sõna. Laps küll suhtles aktiivselt, kuid tema kõne oli mõistetamatu. Ta kasutas arusaamatut „oma kõnet“ ja erinevaid häälitsusi, žeste, soovitule osutamist. Kõnest sai laps aru igapäevastes tuttavates
Kui hirme nevast näha, kestab uurimus juba ligi 15 aastat. Selle aja sees on surutakse alla või lapsed ei saa nendega hakkama, siis võivad hakatud üha enam tähelepanu pöörama lapse heaolule kui tekkida ka mitmesugused terviseprobleemid, nagu näiteks kaitsetusele vastanduvale nähtusele. psühhosomaatilised häired (nt pea- ja kõhuvalu, üldine väsimus, Järgnevas käsitlemegi lapse heaoluga seonduvaid unehäired, enurees jne) (McDougall, 1989, Tucker-Ladd, 2004). mõisteid, mida mõnikord kiputakse kas segi ajama ja/või Meie käsitleme hirmu kui normaalset emotsiooni, mida sünonüümidena käsutama, sest need on lähedased või osaliselt iga inimene tunneb ja mis on arengu oluline osa. Paljud autorid kattuvad: turvalisus/ebaturvalisus; hirm, foobia, ängistus, mure. peavad hirmu üheks kaasasündinud põhiemotsioonidest (basic
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
