Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011 (1)

Arengupsühholoogia  
Aine konspekti koostanud  Virve   Kass  
Sügissemester  2011 
 
   Butterworth  Arengupsühholoogia alused 
  Kodutöö  oktoobri  alguseks  astra @ut.ee 
  Soovitatavad  ajakirjad : 
◦  Developmental Review 
◦   Child   Development  
◦  Developmental Psychology 
◦  British  Journal  of Developmental Psychology 
◦  Human Development 
 
8.09  Tiia  Tulviste 
Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises 
Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju 
 
   Temaatiline  jaotus: 
  füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline 
areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid 
   motoorne  areng- erinevate liigutuste õppimine 
   kognitiivne  areng –  intellektuaalne  areng 
  sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted  teistega  
 
Tööjaotus: 
  missugune arenguperiood 
  mis teema 
  praktiline või teoreetiline  käsitlus  
 
 
 
William  Stern  
  Euroopa arengupsühholoogia rajaja 
  päevik laste arengu ja keele kohta (1914) 
 
G.  Stanley  Hall (1846-1924) 
  arengupsühholoogia rajaja USAs 
  laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta 
 
 
Miks inimesed arenevad erinevateks? 
   Geenid - individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus 
  soost tulenevad erinevused 
  kultuurist tulenevad erinevused 
◦   iseseisvus  vs vajadus suhete järele 
◦  lapsepõlve hoidmine mängudeks vs vajadus laste abi järele 
▪  nt Aafrika jm piirkondade lapsed palju iseseisvamad, sest peavad ise enda eest seisma 
◦   mänguasjade , raamatute jms hulk 
▪  nt liiga suur mänguasjade hulk süvendab keskendumisprobleeme 
 
Vastsündinu   
  laps võib jääda ellu alates 22.nädalast, õige aeg on 37.-42.  rasedusnädal  
  enneaegne laps (22.-36. rasedusnädalal  sündinu ) 
◦  enneaegseid 3%-17% (2005.aastal Eestis 6%) 
▪  seoses kunstliku viljastamisega on kasvanud mitmikute ja seetõttu ka enneaegsete laste 
arv 
▪  uuringud näitavad, et statistiliselt esineb enneaegsetel lastel rohkem probleeme 
  Üldine IQ 10 punkti madalam kui teistel (Krägeroh, 2002) 
  Kooliaja alguseks 40% enneaegsetest mingisugused tervise või arenguprobleemid 
(Cooke, 2005) 
  Probleemid ei tulene ainult vähesest füüsilisest arengust, vaid sellest, et  enneaegsed  
on rohkem eraldatud (hoitakse algul inkubaatoris). Nt  Klaus &Kenneli 1976.a 
uuringu puhul kaks gruppi. Grupil A lasti lastega olla kauem koos, grupil B vähem. 
Oluliselt muutis see emade käitumist laste suhtes. 
▪  Tänu meditsiiniarengule jääb järjest enam enneaegseid ellu (Eestis 1992 vaid 6%, 2007 
63% alla 1000 grammi kaalunud vastsündinutest jäi ellu) 
◦  sünnikaal 
▪  äärmiselt väike alla 1000 grammi (1-2% enneaegsetest) 
▪  väga väike sünnikaal Alla 1500 g 
▪  väike sünnikaal alla 2500 g 
15.09  &3.11 Triin Hannust - Lapse kognitiivne areng  
  Jean Piaget (1896- 1980) 
◦  šveitslane 
◦  areng tuleneb asjadega manipuleerimisest ja hiljem hakatakse manipuleerima ka 
abstraktsete objektidega 
◦  tasakaalu otsimine- inimene soovib tasakaalu oma teadmiste ja reaalsuse vahel 
▪  tasakaalu puudumine võib tuleneda põhiliselt kolmest eri  asjast : 
  sama tegevus annab erinevaid tulemusi nt kõik muu allub gravitatsioonile, aga 
õhupall ei allu 
  vastupidised tegevused ei tühista teineteist(kompenseeritavuse puudumine) 
   poolik  järeldus – info on olemas, aga ei suuda järeldust lõpetada nt laua katmisel 
paneb iga taldriku juurde ka klaasi, aga ei oska öelda, kas klaase ja taldrikuid on 
sama palju, kuigi teab, et pani iga taldriku juurde ühe tassi 
◦   assimilatsioon  – teadmised tulenevad tänu sellele, et uus info sobitub varem teadaoleva 
infoga   
◦  skeem- organiseeritud kogu teadmisi 
◦  akommodatsioon – olemasoleva skeemi muutmine vastuolude  ilmumisel  
◦  kognitiivse arengu mudeli 4 staadiumi, mis järgnevad alati samas järjekorras üksteisele, 
millest esimesed kolm on  universaalsed  ehk esinevad kõigil, neljas ainult arenenud 
tööstusühiskondades: 
1.  sensomotoorne – imikueas, tekib  ettekujutus  tegelikest objektidest, oskus tegutseda 
◦  algselt ei saa laps aru sellest, mida  tajub  ja pole võimeline objekte ajas ja ruumis 
säilitama, kui midagi ei ole, siis see  kadus  
◦  6 alastaadiumi käigus õpib laps objekte  tunnetama  ja kasutama (vt tabelit slaidilt) 
2.   operatsioonide - eelne  –  koolieelik , ettekujutus ka  sümbolitest  ja omadustest 
◦  laps suudab tegevusest mõtelda ja neid ette  planeerida , kuid mõtlemine pole veel 
täielikult loogiline, nt laps teab, et tal on vanem vend, kuid ei oska öelda, et ta 
vennal on noorem õde 
◦  ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale 
omadusele, oluline, kuidas asjad näivad 
◦  ei taju koguse muutust 
▪  nt algul kaks sama suurust vedelikku täit klaasi, siis laps teab, et mõlemas sama 
palju, kui nüüd näidata lapsele, et sama vedelik valatakse kõrgemasse klaasi, siis 
laps  arvab , et kõrgemas klaasis on rohkem vedelikku 
◦   egotsentrism  – kõike nähakse enda positsioonilt, ei saa aru, et enda ja kellegi teise 
kogemused pole samad 
▪  nt kolme mäe katse – mägedega  makett , laps istub ühes kohas,  nukk  istub teises 
kohas ja palutakse lapsel pilt valida, kuidas nukk näeb maketti, kuni 6-a valisid 
alati enda seisukohalt, 6-7.-a valisid juba midagi muud, 7.-9-a suutsid osi 
muutuseid õigesti arvestada, kuid osa mitte, alates 9-a suutis laps valida õige 
pildi 
▪  tihti peavad lapsed  monoloogi  
◦  animism – elu  omistamine  elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani 
▪  põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised 
objektid  tunnevad  täpselt samamoodi 
▪   suutmatus  eristada näivust ja  tegelikkust   
▪  kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas 
▪  põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 
3.  konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada 
sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse  usaldama  loogikat 
◦  jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui 
muutusi on väga palju  
◦  hüpoteetiliste probleemide  käsitlemine  tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid 
ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte  
◦  omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste 
põhjal 
4.  formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus 
mõelda „mis siis kui“ ilma, et oleks vaja reaalseid kogemusi; lapsed, kes koolis pole 
käinud, enamasti ei suuda  abstraktselt  mõelda 
◦  bioloogiliselt taandarenevad mõned närviringed, teised arenevad rohkem, seega 
muutub selle tagajärjel ka mõtlemine 
◦  kultuur ootab teistsugust käitumist-mõtlemist > käituvad-mõtlevad ka teistmoodi 
◦  oskus teha üldistusi ja planeerida 
◦  oskus aalüüsida oma mõtteid – miks midagi tegid?  
▪  Enne seda perioodi ei ole väga mõtet seda küsimust küsida 
◦  järelduste tegemisel lähtutakse kindlatest reeglitest, mitte niivõrd oma 
kogemustest, nt suudetakse määrata, kes on kõige rohelisem; samuti kui öelda, et 
kõigil rohelistel lindudel on kaks pead, siis kui küsida, mitu pead on minu 
rohelisel  papagoil, siis vastab, et kaks, varem oleks ikka  öelnud , et üks, sest 
põhineb oma  kogemusel , et lindudel ei saa kaht pead olla 
◦  omandatakse  formaalne  operatsiooniline järeldamine, kuid seda ei kasutata 
pidevalt, tegelikult suudavad ka väikesed lapsed seda, kui on piisavalt lihtne 
ülesanne, seega toimub lihtsalt  kvantitatiivne  muutus (võimalus arvestada 
rohkem muutusi), mitte kvalitatiivne (uute mõtlemisoskuste omandamine) 
 
  Lev  Võgotski  (1896- 1934) 
◦  kuidas keskkond/kultuur mõjutab lapse arengut? 
bioloogiline (loomulik) ja kultuuriline areng toimuvad kogu aeg ja kõrvuti 
◦  Oskus kasutada sõnu ja sümboleid tuleb täielikult keskkonnast ning mõjutab lisaks teistega 
suhtlemisele ka lapse enda arusaama ja maailma lahtimõtestamise viise (verbaalne 
mõtlemine) 
▪  nt loomulikult on inimene võimalik meelde jätma kuni neli infoühikut, rohkem suudab 
inimene meelde jätta tänu kultuurilisele arengule, kunstlikele stiimulitele 
◦  märgisüsteemi õpivad lapsed selgeks tänu ümbritsevatele inimestele 
▪  nt klotside kategoriseerimine- väikesed lapsed ei oska valida sarnast klotsi, vaid valivad 
täiesti suvaliselt, edasi tekib  kompleksne  mõtlemine, mis võimaldab algul lastel ühe 
tunnuse põhjal asju samastada, kui on kollane kuup, siis võtab nt kollase kera, lõpuks 
suudab laps aru saada, mis on täitsa sarnane  algsele  
◦  kõige pealt õpib laps  suhtlema  teistega ja siis suudab selle suhtluse üle kanda ka sisekõneks 
(egotsentriliseks kõneks) 
◦  lähima arengu tsoon – erinevus selle vahel, kuidas inimene saaks üksi probleemi 
lahendamisega hakkama ja kuidas saaks hakkama kellegi teise abiga 
Kaasaeg ja Piaget' teooria 
◦  Sensomotoorne faas: 
◦   imikud  tajuvad küll objektide püsivust (Bower  1971 ) 
▪  nt pandi  kardina  taha kaks mänguasja, kui  kardin  eest tõmmati ja seal ainult üks 
mänguasi  oli, oli laps üllatunud ( vaatas   pikemalt  kui juhul, kui mänguasjade arv samaks 
jäeti) 
◦  Baillargeoni (1991) – imikud eristavad nähtamatust ja haihtumist  
▪  nt kaks mängujänest, üks pikkade, teine lühikeste kõrvadega, pandi  majas  liikuma, pikka 
oli  aknast  näha, lühikest polnud, kui pikk välja tuli  teiselt  poolt, siis lapsed polnud 
üllatunud, sest teda oli  vahepeal  näha, aga  lühikese  puhul olid üllatunud 
◦  lapsed ei otsi peidetud asju, sest see on motoorselt liiga keeruline (raskused haaramisel) ehk 
on ümber lükkatud Piaget' teooria, et viga on kognitiivses arengus, samuti omab mõju laste 
mälu  piiratus , kuni 12-kuused suudavad meeles pidada kuni 3 sek, üle aastased juba kuni 12 
sekundit 
◦  Piaget' teooriast peab siiani paika tegevusjadade kordamine ning pidev areng nende 
tegevusjadade pikkuses ja keerulisuses, objektidega  manipuleerimine  
▪  nt mänguasi ja siis lastakse tuli ära ja palutakse näidata, kus mänguasi on, ning enamasti 
näitavad lapsed õigesse kohta, kui pooleaastasele anda mänguasi ja siis pakkuda veel 
üht, siis viskab esimese maha, aastane oskab juba teise kätte võtta esimese mänguasja  
  Operatsioonide-eelne staadium  
◦  lapsed  annavad valesid vastuseid mitte oma mõtlemise tõttu, vaid soovist anda „õigeid“ 
vastuseid ehk neid, mida laps arvab, et täiskasvanu soovib 
▪  nt kontrolliti nii, et müntide vahesid suurendas mänguasi, mitte täiskasvanu, siis andsid 
lapsed kiiremini õigeid vastuseid 
◦  objektide  tajumine  oleneb lapse  taustast , kultuurist 
▪  nt  Mehhiko  lapsed, kes pidid  savist  vaase tegima, said paremini aru, et objekti suurus ei 
olene ainult ühest näitajast (nt kõrgusest) 
◦  egotsentrilisus – Piaget' katse oli liiga keeruline ja igav, kergemate puhul lapsed suutsid 
näha ka teisi vaatepunkte 
▪  monoloogi pidamine areneb kommunikatiivsest kõnest, mitte vastupidi  
▪  lapsed oskavad näha ja arvestada teisi vaatepunkte, kuid see oskus ei ole väga arenenud  
▪  alates 4. eluaastast saab laps aru, et kõik asjad ei ole elus, elu omandatakse vaid teatud 
objektidele, samuti saab aru näivuse ja tegelikkuse erinevust  
  nt Carey (1985)-  kassile ette koeramask, ning küsiti, kes see on ja kellena ta näib, 3-
a ütlesid, et on ja näib koer, 4-5-a olid lihtsalt segaduses, alates 6.a-st suutsid öelda, 
et näib nagu koer, aga on kass 
  konkreetsete operatsioonide staadium  
◦  lapsed suudavad tegelikult järjestada juba varasemas eas, kui tegemist on lihtsamate 
ülesannetega, kuid neil on absoluutset infot vähem, sest taju ei ole veel nii arenenud 
◦   Luria  ( 1959 ) – lapsel antakse pehme pall ja käsk, et pigista, kui näed rohelist  tuld  ja ära 
pigista, kui näed punast tuld – eelkooliealised pigistavad kogu aeg, kooliealised saavad 
õigesti hakkama 
  Kas üldse laste ja täiskasvanute mõtlemine erineb sisuliselt? 
◦   Susan  Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega 
puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne) 
▪  taju erinevused tekitavad mõtlemise erinevusi > erinev arusaam teatud mõistetest 
▪  lastel puudub tunnetus enda mõtlemise/mälu piiratusest 
▪  väiksemad eelistavad reaalsusest tulenevaid teadmisi  vastuste   andmiseks  
  nt  kumb  on pikem sõna uss või röövik? Uss on pikem, sest on  reaalsuses  pikem 
 
Asta Schults Sotsiaalne areng ( slaidide  põhjal) 
  imikute areng  
◦  nägemismeel --> jäljendamine 
◦  ema hääle ja ema piima lõhna eelistamine 
◦  eelistavad kõrgemaid  helisid  
◦  imikud kiinduvad kasvatajasse ja tunnevad end tema lähedal turvaliselt 
◦  isa nähakse  kui mängukaaslast, ema kui hooldajat 
◦  kolmandal elukuul suudab tuttavat inimest ära tunda, kaheksandal juba mäletab inimesi 
◦  alates kuuendast  elukuust  hakkab laps nutma, kui emast lahutatakse, varem mitte 
◦  neli seotuse tüüpi emaga (emast  lahutamise  katse põhjal) 
▪  turvaline – koos emaga olles ei  karda  võõraid,  kardab  võõraga üksi jäämist 
▪   ärev -vältiv- emaga lähedust ei otsi, võõraga üksi jäämine ei häiri 
▪  ärev- resistentne  – väga häiritud võõraga üksi jäädes, ei lase end ka emal lohutada 
▪  ebakindel desorganiseeritud – segaduses, kui emaga taas kohtub 
  lasteaia mõju: 
◦  laps muutub kindlamaks, iseseisvamaks ja saab koolis paremini hakkama 
29.09 Mairi Männamaa - Arengu hindamine 
  kirjeldamine > muutuste avastamine > prognoos 
  võimaldab leida arenguprobleeme ja neid ennetada/ravida 
  nooremate laste puhul hinnatakse füüsilist arengut ja mitteverbaalsete komponentide põhjal 
vaimset arengut  
  vanemate laste puhul hinnatakse verbaalseid oskusi 
  meetodid:  vaatlus ,  juhtumianalüüs ,  intervjuu ,  küsimustik , eksperiment, testid, joonisuste 
analüüsimine 
  vaatlus on kohustuslik meetod iga teise meetodi juurde ja selle tulemused on ülimuslikud teiste 
meetodite tulemuste suhtes 
   vaatlemine : 
◦  kirjeldav - objektiivselt kõik nähtu kirja 
◦  hindamisskaalat kasutav - hinnatakse üht kindlat aspekti 
▪  hea oleks mitu vaatlejat, et hindamine oleks objektiivne, kokkulangevuse protsent peaks 
olema maksimaalne (samade/kõigi vastuste arv * 100) 
▪  siis tagatud  reliaablus  (samad tulemused teistega) ja  valiidsus  (vaadeldakse sama asja) 
  intervjuu ja juhtumianalüüs levinud kliinilised psühholoogias 
◦  intervjuu jaoks vajalikud eelteadmised, milline oleks oodatav vastus selles vanuses lapselt, 
tähtis oskus küsida ja kontakti loomine lapsega 
▪  nt eelkooliealised ei oska veel emotsioone sõnastada 
  väga väikeste laste hindamine: 
◦  Apgari indeks - kohe pärast sündi (1.;5. ja 10.minutil) 
▪  aktiivsus,  pulss , grimass, appearance (naha värv), respiration ( hingamine ) 
◦  põhiliselt hinnatakse füüsilist arengut  
  vanematel lastel varieeruvad arengutestide tulemused rohkem  
  kõige olulisem reliaablus (loodud kindlad tingimused, seega võimalik katset kinnitada ja 
teistega võrrelda) ning valiidsus (mõõdetakse seda, mille kohta tehakse järeldusi) 
  Bayley arenguskaala (0-3-aastaste hindamiseks põhiline skaala) 
◦  mitu korda uuendatud, vajalik Bayley  kohver , kus kindlad asjad, mida kasutada 
◦  arenguvanus vs bioloogiline vanus  
  väikeste laste puhul  arengutest  (DQ-test), mis pole võrreldav IQ-testiga, seetõttu ei saa selle 
põhjal teha järeldusi kooli võimekuse kohta 
  voolav võime - õpitud oskus  
  kristaliseerunud võime - uue olukorra käigus tekkiv oskus 
  sümboolse mängu test: 
◦  1-3-aastastele 
◦  kindlad mänguasjad ja vaadeldakse, mida laps nendega teeb 
◦  nt tassi puhul: I tase - joob ise, II tase - annab emale juua, III tase - annab nukule juua 
  joonistuse analüüsimine 
◦  joonistamist kasutatakse nii diagnostikaks kuid ka teraapiaks 
◦  joonistusi tihti tõlgendatakse üle  
◦  nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab 
rohkem infot kui enda kohta  
◦  lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas  joonistus  valmis  
  laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek 
  hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal 
hoidma 
 
 
6.10  Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng 
  tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena 
   motivatsioon  põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet  saadab  
edu või  ebaedu ? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu 
◦   Bandura  (1997) tajutud võimekuse teooria 
▪  usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid  
▪  kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini 
▪  vähene usk toob kaasa ärevust 
▪  usk oleneb erinevatest allikatest saadud infost:  
  tegelikud kogemused – kuidas varasemates sarnastes  olukordades  on läinud? 
◦  Väga tähtis, millele omistab nii laps kui ka teised (vanemad, õpetajad) 
edu/ebaedu põhjuseid – kas lapse püsivatele omadustele (kõige  halvem  variant, 
sest annab tunde, et ei olegi lootust paremaks), muutuvatele omadustele 
( motivatsioon , pingutus) või välistele teguritele 
   kaudsed  kogemused – kuidas teised (eriti samavanused) saavad sarnaste ül hakkama 
  julgustamine – vanemate, õpetajate mõju, toimib vaid siis, kui eesmärk on tõesti 
saavutatav, vastasel juhul tekib negatiivne efekt 
   psühholoogiline  seisund – lapse enda tuju 
  motivatsioon sõltub põhjustest ül tegemiseks 
◦  Deci&Ryani (1985) enesemääratluse teooria (self-determination theory) 
▪  sisemine (ül on nauditav, huvitav) vs väline (ül kaasneb väline tagajärg) motivatsioon  
▪  inimesel kaasasündinud motivatsioon ületada raskusi, õppida uusi asju, kuid sisemine 
motivatsioon ainult nende tegevuste puhul, mis on huvipakkuvad 
▪  sisemine motivatsioon seotud loovusega, süvitsi ül lahendamisega, heade 
õpitulemustega 
▪  väline motivatsioon seotud negatiivsete õpitulemustega, pealispindse õppimisega 
▪  inimesel kaasasündinud vajadus tunda end kompetentse (oskab lahendada 
ül),autonoomse (saab valida ise viisi, kuidas ül lahendada) ja seotuna (tunneb 
väärtustatuna oma tegevust, nt õpetaja, vanema poolt) 
  kui keskkond pärsib võimalust teostada neid vajadusi, siis keskkond pärsib sisemist 
motivatsiooni ja tekivad uued probleemid ( õpiraskused  > halb käitumine) 
  ka välised tegurid (preemiad, karistused) enamasti  pärsivad  sisemist motivatsiooni 
  nt alates 3ndast eluaastast tekib mina-tunnetus ja laps ei kuuletu enam nii hästi, 
parim on anda lapsele tunne, et ta saab ise otsustada (kui vaja riidesse panna, siis 
anda valida, millist riietust ta soovib  selga  panna) 
▪  mida  vanemaks  laps saab, seda vähem on tegevusi, mis on huvitavad, seega vähem 
tegevusi, mille puhul olemas sisemine motivatsioon > vaja väliseid motivaatoreid 
▪  välisest motivatsioonist võib saada sisemine motivatsioon  
  välise motivatsiooni liigid: 
◦  väline  regulatsioon  – sund, preemia/karistuse saamine 
◦  survestatud regulatsioon – vajalik ül lahendada, et vältida süütunnet või tunda 
uhkust, vajalik enesehinnangu säilitamiseks, toob kaasa paremad tulemused, 
kuid ka ärevuse ja raskuse ebaeduga toime tulla 
◦  idendifitseeritud (identification) regulatsioon – saab ka ise aru, et kasulik ül, 
annab sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga 
◦  integreeritud regulatsioon – ei näe pealesurutuna, vaid  võtnud  omaks, annab 
sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga 
◦  kuid kõigi välise motivatsiooni liikide puhul ei ole tegevus ise meeldiv, vaid 
eesmärk on meeldiv/tahetav 
  amotivatsioon (motivatsiooni puudumine) > väline motivatsioon > sisemine 
motivatsioon 
  motivatsiooni määrab eesmärgi olemus – mis on eesmärk? 
◦  Saavutuseesmärkide teooria (achievement  goal  theory) 
▪  meisterlikkusele vs sooritusele suunatud eesmärgid 
▪  meisterlikkusele suunatud 
  algse käsitluse kohaselt positiivsed 
  eesmärk ennast arendada, õppida uusi asju 
  laps näeb, et edu tuleb pingutusest 
▪  sooritusele suunatud 
  algse käsitluse kohaselt negatiivsed 
  eesmärk näidata endale ja teistele, et saab hästi hakkama 
  laps näeb, et edu tuleb võimekusest 
  toob kaasa pingutuse vältimise  keeruliste  ülesannete puhul 
▪  tänapäeval mitmetahulisem  lähenemine : 
 
Meisterlikkusele suunatud  Saavutusele suunatud 
Positiivne (eesmärgiks edu),  Eesmärgiks saada 
Eesmärgiks teha ül 
head tulemused 
paremaks, seotud sisemise  hästi, seotud välise 
motivatsiooniga 
motivatsiooniga 
Negatiivne (eesmärgiks 
Oluline täiskasvanute 
Eesmärgiks mitte näha 
ebaõnnestumise  vältimine ),  puhul, eesmärgiks mitte 
end halva võimekusega 
halvad tulemused 
unustada õpitut 
  Motivatsiooni mõjutab enda arusaam õnnestumise/ebaõnnestumise põhjustest 
◦  Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) 
▪  4 peamist põhjust: võimekus, pingutus, ülesande raskus, õnn 
▪  sisemine vs välimine kontrollikese – kas põhjus tuleneb endast või välistest teguritest? 
▪  Püsivus – kas põhjus muutub ajas? 
▪  Kontrollitavus – kas põhjus on kontrollitav? 
▪  Vanemad, õpetajad mõjutavad oluliselt seda, millistele põhjustele laps omistab 
  Saavutuste ootuste-väärtuste mudel (Eccles&Wigfield): 
◦  mida lähemal rohelisele kastile, seda rohkem mõjutab saavutust  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  mida noorem laps on, seda vähem mõjutab teda  eduootus , sest ta ei erista veel hästi võimekust 
ja pingutust ning iga uus saavutus on tõeline saavutus  
  vanemate  uskumus  laste võimekusse mõjutab laste võimekust rohkem kui laste tegelikud 
oskused, veel rohkem mõjutab laste enda uskumust oma  võimekusse  
  vanematel stereotüüpsed uskumused: nt emad usuvad, et tüdrukud paremad lugejad, poisid 
paremad matemaatikud ja tüdrukud peavad rohkem matemaatikas pingutama > ka tüdrukutel 
endal uskumus, et nad on vähem võimekad, kuid saavutus ei erine  
13.10 Mairi Männamaa Lapse- ja noorukiea  arenguhäired  
  tõsine  kõrvalekalle  norm-arengust  
◦  hälve – lühiajaline kõrvalekalle 
◦  häire – pikaajaline kõrvalekalle 
◦   puue  – häire, mis mõjutab toimimist kõigis elu valdkondades 
  tihti üks häire seotud teise  tekkimisega , raske tõestada, kumb  kumba  põhjustab  
◦  komorbiidsus – häirete koos esinemine 
  laste häirete rääkimisest tuleb kindlasti arvestada laste vanust, mõni käitumine mingis vanuses 
on norm, aga teises vanuses häire 
  paljudel lastel võib olla probleeme, kuid enamasti ei kujune neist häired, vaid need lähevad üle  
  lapsed ei oska ise probleemi teadvustada 
  häirete tekkimise põhjused: 
◦  bioloogilised –  geenid  
◦   psühholoogilised - madal  enesehinnang , lapse temperament 
◦  lapse-vanema suhted 
◦  vanemate  omavahelised  suhted, ümbritsev  atmosfäär  
◦  tavaliselt pole tegu vaid ühe põhjusega, vaid põhjuste kombinatsiooniga 
  häirete esinemisesagedus: 
1.  käitumuslikud, aga v-b ka selle pärast, et need paistavad kõige paremini välja 
◦  7-30% lastel esineb arenguhäireid, oleneb uuringust ja meetodist  
◦  häireid tekib rohkem kooli minnes (6-7a), eelpuberteedieas(9-10a), puberteedieas(14-15a) 
◦  poistel probleeme rohkem nooremana, tüdrukutel vanemana 
◦  poistel tavaliselt rohkem:  autism ,  käitumishäired , enesetapud 
◦  tüdrukutel rohkem:  söömishäired ,  depressioon , enese vigastamine 
◦   ravimata  häire on püsiv, ravides on kerge jagu saada ja lapseea probleem ei pruugi jätkuda 
  Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi 
◦  psüühilise arengu spetsifilised häired- sageli  geenidest  tulenevad, poistel rohkem 
  kõne-keele sptesiifilised arenguhäired – raske aru saada, millal on tegu tõsise häirega, 
sellega kaasnevad tihti suhtlemisprobleemid 
◦  ekspressiivse kõne häire – väike sõnavara,  kehv  lause struktuur, ei suuda end 
väljendada 
◦  retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata 
  õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku  õppekava  omandamisega, enam poiste seas, 
6-10% lastest; sageli muude häiretega koos 
  õigekirjahäire –  düsgraafia , ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt 
üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab 
  düsleksia-  lugemishäire , lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista 
  düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada 
  vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku 
◦  pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju 
▪  sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud 
▪   Aspergeri   sündroom , autism, Kanneri sündroom  
▪  kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus 
▪  algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb 
◦  käitumis- emotsionaalsed  häired 
▪   hüperaktiivsus , ärevushäire 
▪  tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes 
▪  tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid 
  psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib 
  tik –  kontrollimatu  motoorne  liigutus , häälitsus,  viitavad  emotsionaalsetele probleemidele 
  varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub 
talle 
  tüdrukutel tavaliselt esineb  foobiaid  rohkem kui poistel,  foobiad  olenevad vanusest ja tihti kaovad 
20.10 Astra Schults -  Sotsialiseerimine  
  õppimine –  
◦   Pavlovi  koer,  condition  reflex, koer suudab  seostada  kella tiksumise toiduga, refleksetoorne 
õppimine, sotsiaalseid käitumisi eriti ei saa nii õppida, sest pole loomulikke reflekse  
◦  Thorndikei kassid – õpetavad olemasolevale käitumisele  põhinedes  uusi käitumisi 
▪  tuvi suudab eristada kahte sõna „ peck “ ja „turn“, sest on niimoodi toiduga õpetatud ehk 
premeerimine  võimaldab käitumist kinnitada, paremini aitab kinnitada vahelduv  kinnitus  
ehk premeerida erineva sagedusega (algul ühe korra eest, pärast mitme korra tagant alles), 
võimaldab nt „tere“-ütlemist lapsele õpetada 
▪  seni, kuni laps käitub halvasti, tuleks ignoreerida, õiget käitumist kohe premeerida 
◦   mudelõpe  – jäljendamine 
◦  kognitiivne arenguteooria – keel aitab mõista oma käitumist, õppimiseks on vajalik mõista oma 
käitumist (nt laps räägib kõva häälega, mida järgmiseks teeb)  
◦  mängu kaudu õppimine – kui on ka  suuremaid  lapsi väiksema kõrval, siis väiksemate mängu 
areng toimib palju kiiremini, sest teised õpetavad mänguoskusi 
▪  paralleelne mäng – kaks last mängivad kõrvuti, kuid mitte omavahel (1-2-a seas) 
▪  korda-mööda mäng – omavahel  mängimine  (palli edasi-tagasi viskamine, alates 2-a) 
▪  rollide vahetamist võimaldav mäng – omavahel mängimine eri  rollides  (kull, alates 5. 
eluaastast saab juba paremini hakkama) 
▪  mida paremad on lapse  verbaalsed  oskused, seda paremini suudab ta ka mängida 
▪  mingis vanuses (u 10a) on mängu reeglite üle arutamine tähtsam kui mäng ise  
▪  õpetab rolle, arendab oskusi, uurib elutuid asju 
▪  oluline lapsele tagada turvaline keskkond, kus saab proovida eri mänge  
▪  sümbolised mängud – ese pole täielikult reaalsuse sarnane, vaid nõuab lapselt loovust > laps 
õpib looma oma kombinatsioone, uudseid mõtteid 
▪  u alates 1,5-a hakkavad ilmnema soole sobivad  mustrid , alates u 3-a hakkavad lapsed 
eelistama oma soole vastavaid mänguasju ja mänge  
  sotsialiseerimine sõltub antud ühiskonnast, mida seal tähtsustatakse (ühiskonna mõju) 
  vanema käitumine võib olla (Baumind, 1967), kõik vanemad kasutavad kõiki kolme stiile 
vaheldumisi, aga tavaliselt on iga vanema puhul üks stiil ülekaalus: (vanema mõju) 
◦  autokraatne – laps muutub tagasitõmbunuks, vähe iseseisvaks, agressivseks (sest vanem 
eeskujuna agressiivne), kui vanem lähedal on, siis kuulab sõna, kui vanem  lahkub , siis teeb 
vastupidi  
◦  autoriteetne- retsiprookne – lapsele selgitatakse, miks mingi asi on halb/hea, laps muutub 
iseseisvaks, kompetentseks, vastutustundlikuks 
◦  kõikelubav - „ peaasi , et mind ei häiri/peaasi, et endale liiga ei tee“, laps muutub vähe 
iseseisvaks, agressiivseks (sest keegi pole öelnud, et teistele ei või liiga teha), ebaküpseks, 
vastutustundetuks 
  lapse enda loomu mõju – on rõõmsameelsemaid väikelapsi, on kurvemaid 
  longituuduuringud on näidanud, et füüsilise agressiivsuse ja füüsilise karistamise vahel on 
positiivne  korrelatsioon  ja need aina suurendavad üksteist 
  sooline  identiteet  – lapse taju enda soost, käitub sellele sobivalt 
◦  täiskasvanud mängivad ja hoiavad erinevalt vastavalt soole ka juba väikseid lapsi 
◦  Sigmund  Freud  – Oidipuse  kompleks  
◦  lapsed kiinduvad rohkem samasoolisse vanemasse 
   empaatia - kaasasündinud, ühe lapse  nutt  põhjustab ka teiste nutmist >  abistav  käitumine (kui teisel 
hakkab parem, hakkab ka endal parem) 
◦  liigne empaatia võib tekitada stressi ja viia  selleni , et mõlemad lapsed nutavad ja midagi 
paremaks ei lähe 
  agressiivne käitumine -  poistel pigem füüsiline, tüdrukutel vaimne 
◦  vanuselised iseärasused – väiksematele rohkem lubatud 
◦   agressiivsus  ei ole objektiivselt hinnatav, vaid sõltub laste omavahelistest suhetest 
◦  mingil määral on normaalne, mingist hetkest  käitumishäire  
  sotsiaalsed reeglid – õige/vale käitumine mingis olukorras 
◦   moraalireeglid  – mitte keegi mitte kunagi ei tohi neid rikkuda,  karistus  tugev 
◦  konventsionaalsed reeglid – kehtivad kindlas  grupis , kindlal ajal,  karistus  väike – teistepoolne 
halvakspanu, reeglid võivad muutuda 
◦  prudentaalsed reeglid – inimene ei tohi endale liiga teha 
◦  juba lasteaiaealised lapsed teevad vahet, milliseid reeglid alati kehtivad ehk isegi kui mõni 
autoriteet lubab, siis ikka ei tohi 
◦  selleks, et laps jälgiks neid reegleid ka siis, kui teisi läheduses pole, tuleb seletada reeglite sisu, 
kindlasti ei tohi vägisi kedagi  sundida  mõnda reeglit omaks võtma (ainult minimaalne 
mõjutamine ),  seetõttu toimib vanemate laste õpetus paremini, sest nad pole nii autoriteetsed, 
kuid piisavalt autoriteetsed 
◦  internalisatsioon- reegel muutub lapsele omaks 
  moraalne areng 
◦  Piaget uurimused mängureeglitest, eri olukordadest  – lapsed teevad vahet kas paha tegu oli 
kogemata  või tahtlikult ja kogemata tekitatud kahju on parem, isegi kui kahju on suurem 
◦   Kohlberg  – moraalsed dilemmad 
▪  kas  apteeki  siise murdnud mees, kes päästis sellega oma naise elu, tegi õigesti? 
  Jah, sest  inimelu  on suurem väärtus kui materiaalsed väärtused. Samuti on loos toodud, 
et pakkus muud alternatiivi, kuid apteeker sellega ei nõustunud 
▪  vastuste põhjal 3 staadiumit: 
  1. prekonventsionaalne – 
 
◦    tagajärgedele   keskendumine  
◦   tegija  vajadustele keskendumine 
  2.  konventsionaalne  
◦  kellegi teise rõõmustamise eesmärgil 
◦  kohustuste täitmine, sotsiaalse korra säilitamine 
  3. postkonventsionaalne –  
◦  kõrgematest moraaliprintsiibidest lähtumine 
◦  südametunnistusest lähtumine 
▪  Cohlberg leidis, et enamik vastuseid 2.staadiumi teises astmes või kolmanda esimeses 
(meeste puhul), hiljem naiste puhul avastati, et naised on alumistel astmetel >  Carol  Gilligan 
leidis, et naised tähtsustavad pigem omavahelisi suhteid, mitte kõrgemaid  printsiipe  > nüüd 
arvatakse, et teoreetiliste olukordade puhul lähtuvad mõlemad abstraktsetest printsiibidest, 
reaalsuses mõlemad suhetest teistega 
27.10  Tiia Tulviste Lapse kõne ja suhtlemise  areng 
  lapse  õpetamine  toimub suuresti verbaalsete vahenditega 
  ka suuremate laste arengu mõõtmine on tihti seotud kõne-suhtlemisega 
  keele areng on suuresti mõjutatud vanemate haridusest, sest uuringute järgi haritud vanemad 
räägivad rohkem oma lastega ja kasutatav keel on korrektsem 
  väga oluline lapse jutule vastata  
  2-aastase lapse nõrk kõne tase reeglina ennustab tulevasi kõneprobleeme 
  kõne areng ei sõltu eriti kultuurist/keelest 
  hiljem raske keelt õppida, sest laps valib noorena välja need  häälikud , mis vajalikud just tema 
emakeeles ja need arenevad rohkem, seega teiste keelte häälikuid raskem õppida 
  kõne areng (kuud võivad erineda olenevalt allikast): 
◦  3. kuu –  koogamine , tavaliselt üks kaashäälik, reageerimaks teiste jutule, ei sõltu sellest, 
kuidas ja kui palju lapsega rääkida 
◦  4.kuu –  lalisemine , silbid, ei sõltu, kuidas ja kui palju lapsega rääkida 
◦  alates 6.kuust hakkab areng sõltuma sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida 
◦  9.kuu –  ehholaalia  periood – imiteerimine, kõla sarnane, kuid sõnad mitte 
◦  9.kuu – asjade nimetamine, esimesed sõnad 
▪  kõige populaarsemad esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm, anna, issi 
◦  kuni teise aastani – ühesõnalised  lausungid  – üks sõna võib tähendada mitut eri asjad, nt 
„emme“ võib tähendada „emme tuli“ või „emme, anna“ 
◦  1,5- aastaselt 20-50 sõna 
◦  2-aastaselt umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid, tavaliselt üks korduv sõna ja teine 
pool muutub 
◦  2,5 a – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 
◦  3-4-a – grammatiline  ülereguleerimine , nt „ma tulesin“, „kevad tulevad“ 
▪  sõnade väljamõtlemine 
  tüdrukud tihti poistest ekspressiivse väljenduse osas ees, seega vaja neile erinevaid norme 
◦  poiste hulgas rohkem neid, kes hakkavad keskmisest varem rääkimisest aru saama, 
tüdrukute hulgas rohkem neid, kes hakkavad varem rääkima  
◦  seletus: tüdrukud eelistavad mänge, kus räägitakse palju 
  millal on tegu kõne arengu tõsisema aeglustumisega? 
◦  Kui 2-a on alla 50 sõna, ei kasuta lausungeid, eriti halb, kui ei saa aru, millest räägitakse 
(väike passiivne sõnavara) 
◦  kui laps langeb 10% kõige kehvema tulemustega laste alla, siis on halb, või 1  standardhälve  
võrra allpool kui teised 
  mõõtmine 
◦  testid nt Reynelli test (hea kõnest aru saamiseks, halvem eestlaste puhul ekspressiivse kõne 
mõõtmiseks; mänguasjakohver) 
▪  küllalt efektiivsed ja kiired, aga ei välista isikuomadustest tulenevaid erinevusi nt 
häbelikkus, jonn võivad tulemusi  halvendada  
▪  olemas  teste  nii lastele kui ka lastevanematele 
◦  vaatlused – päevikud, lapse jutu analüüsimine 
◦  intervjuud – küsimustele vastamine, oskus imiteerida 
  kuidas kõne omandatakse? 
◦  Õppimine – jäljendamine, eriti nooremate puhul 
◦  kõneorganist tulenev – keele omandamine pärilik  
▪  keele omandamise kriitiline periood- keelt võimalik omandada ainult kindlal perioodil ja 
sel ajal peab keel neid ümbritsema, praegu usutakse pigem, et  sensitiivne  periood ehk 
periood, mil kergem keelt omandada, aga ka hiljem võimalik 
◦  kognitiivne – Piaget, keele omandamine seotud üldise arenguga 
◦  sotsiaalne – sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine 
▪  keel eelkõige suhtlemiseks 
▪  Ferguson – Baby  Talk , vanemad räägivad lastega teistmoodi kui teiste täiskasvanutega 
  alla 2-aastastele lastele ei tohiks  telekat  näidata, sest tekitab tähelepanuhäireid, samuti 
keskendutakse telekale, mitte lapsele, seega laps ei saa areneda 
◦  vaja leida asendustegevuseid:  vestlus , mäng,  laulmine  jne 
◦  keele omandamiseks vajalik lapsega suhelda, telekasaated, ükskõik kui hästi need tehtud on, 
ei aita  suhtlusele  kaasa  
  Olemas kultuurilised erinevused, kui palju räägitakse 
  üle 2-aastased lapsed: 
◦  olemas TV  programme  ja arvutimänge, mis aitavad kaasa lapse arengule (ka keelelisele, 
kirjaoskuse arendamisele),nt Sesame  street   
◦  oluline ikkagi ka see, kuidas lapsega suheldakse 
▪  oluline, kuidas suhtlevad vanemad, kuidas  kasvatajad , kuidas eakaaslased 
▪  vaja anda keeleliselt korrektseid ja väljenduslikke vastuseid, mis laiendavad lapse 
sõnavara ja õpetavad talle keelt õigesti kasutama 
▪  direktiivne (käsud-keelud) vs  suhtlemine  
  vajalik mõlemat, kuid kahjuks tihti lastega räägitakse ainult direktiivselt, seetõttu ei 
saa laps oma tundeid, tegevusi väljendada ja ta ei õpi suhtlema  
  kasutatakse, sest laps saab direktiivsest kõnest paremini aru 
10.11 Tiia Tulviste – Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas 
   murdeiga : 
◦  lapse ja täiskasvanu vahepeal, ei tea, kumba rolli võtta 
◦   Offer &Offer (1975) – ainult 15% teismelistest on käitumisprobleeme 
  füüsilise arenguga on poistel vähem probleeme kui tüdrukutel 
◦  tüdrukute puhul tekitab pigem probleeme liiga varane areng, poiste puhul liiga  hiline  areng 
  ebaküpsus - lapsik käitumine (suhtlemine ema-isaga või endast noorematega,  jonnimine , 
nutmine, võimetus üksi toime tulla), rumal käitumine ( tembud ), õel (liiga emotsionaalne) 
  probleemid madala enesehinnangu, masendusega 
  vanematepoolne käitumise kontroll - mida laps teeb, kus käib ja kellega, kehtestab erinevad 
piirangud, kui kaua tohib väljas olla, kui palju peab õppima jne 
  psühholoogiline kontroll - vanemate käitumine, mis takistab lapse psühholoogilist arengut, sest 
ei vasta tema emotsionaalsetele vajadustele 
  õpetajate arust on koolis poistel rohkem probleeme, samal ajal tajuvad poisid õpetajaid 
tõrjuvamate ja kontrollivamatena kui tüdrukud  
 
24.11  & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga.  Keskiga .  Vanadus  
◦  20-30-aastane – varane  täisiga  
◦  40-50- aastane – keskmine täisiga 
◦  60- ... - hiline täisiga 
◦  tegelikult ei saa kindlalt määrata 
◦  noorem täiskasvanuiga 
▪   küpsus  – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega  toimetulek  
▪   autonoomsus , iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine 
▪  täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt 
▪  füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26 
  pärast 30ndaid hakkab kõige kiiremini  langema  jala – ja  seljalihaste  võimekuse langus, 
hiljem ka käeline tegevus  
   heast  tundest tuleneb noorte enesehävitav käitumine, kaob ohutunne, nt  alkohol , 
suitsetamine 
◦  nt pärast unetut  ööd  ei anna organism halvast tundest kohe märku, vaid  kuhjub  ja lööb 
välja isegi alles  keskeas  
  kognitiivne (mõtlemise) areng  
◦  Piaget – formaalsete operatsioonide staadium  
◦  Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine, põhinemine kasul  
◦  Schaie -  eesmärgipõhine  mõtlemine – mida vaja,kuidas  kasutan  ja miks, tähenduse lahti 
mõtestamine, saavutused 
◦  Fischer – mõtlemine võib täiustuda, aga võib hakata ka langema 
▪  piltlikult võimalus  liikuda  mööda mõtlemisprotsesside  redelit  
▪  mõtlemistasandid muutuvad ka olenevalt olukorrast, nt ohuolukorras kasutatakse 
instinktiivset mõtlemist, tavaolukorras pragmaatilist, arutlevat mõtlemist  
▪  tekib  abstraktne  mõtlemine 
▪  tekib  dialektiline  mõtlemine – kõik suhteline, vastandite tunnustamine 
  vaimsed võimed kasvavad 30-40nda eluaastani, langema hakkab kergelt 50-60ndates, sõltub 
eluviisidest ehk mõtlemise harjutamisest 
  loovuse kõrgpunkt peale 30ndaid 
   Eriksoni  psühho-sotsiaalse arenguteooria 
◦  erinevad arenguetapid, kus igas erinev konflikt 
◦  noores  täiskasvanueas :  intiimsus  vs  isolatsioon  
  sündmuste ajastuse mudel 
◦  Neugarten – sotsiaalne kell 
▪  ühiskond määrab kõige õigema aja mingiks sündmuseks, nt laste saamine, abielu 
▪  tänapäeval laiem sündmuste õigeaegsuse periood 
▪  lisaks ühiskonnale määravad ka bioloogilised tegurid, nt vanemas eas raskem 
alustada õppimist 
▪  sotsiaalne kell igaühes endas olemas  
▪   normatiivne  elusündmus – ootuspärane, nt abielu, kooli  lõpetamine  jms 
▪  idiosünkraatiline elusündmus – ainuomased, ettevalmistamata,suuresti sõltumatud 
inimesest, nt vanaemaks saamine väga noorelt 
  sotsiaalne areng  
◦  lähisuhetes oluline seksuaalsus,  kirg  
◦  sotsiaalsed „ülesanded“ 
▪  partneri leidmine (abielu) 
▪  lapsed 
◦  võimalikud sündmused 
▪  lahutus  
▪  otsus olla üksi 
 
◦  Keskiga (40-65) 
▪  kriisi tulek sõltub inimese mõtlemisest 
  rohkem satuvad kriisi inimesed, kelle jaoks on välimus väga oluline (eriti naised) 
  mõtlemine sellest, kui edukas on elu olnud, kui palju saavutatud (eriti mehed) 
  toimuvad muutused füüsilises ja vaimses võimekuses, nendega  kohanemine  võib tekitada 
raskusi ja kriisi  
  võimalused  muutustega  toimetulekuks: 
◦  pole keskeakriisi – inimene lepib muutustega  rahulikult  
◦  hetkeline segadus – inimene mõtleb järele ja siis läheb edasi  
◦  inimese elu pidev kriis – mitte ainult keskeas, vaid pidevalt kohanemisraskused 
◦  keskeakriis – tekib pikemaajaline kriis, vaja ka järele mõtlemist  
▪  Füüsiline areng:  
  nägemisteravuse langus 40-50-aastastes 
   kuulmise  langus algab 20.  eluaastal , vanusega hakkab kiiremini langema 
  maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine 40-50-aastastes 
  reaktsioonikiiruse alanemine (60.eluaastaks 20%) 
  füüsise vähenemine, kuid inimene suudab kompenseerida tänu kogemustele,  teadmistele , 
varem teada olevatele oskustele, nt maratoni  jooksmine  
  välimuse muutumine – juuste hõrenemine,  kortsud ,  kehahoiak  kössi  
  organismi nõrgad kohad hakkavad tunda andma 
   menopaus  > hormonaalne muutus > kergem ärritumine, meeleolude  vahetumine , abiks 
hormoonasendusravi (rasketel juhtudel), psühhoteraapia 
  meestel väheneb spermatosoidide hulk 
▪  kognitiivne areng: 
  mälu langus, oleneb suuresti eluviisidest - mõtlemise rakendamine jms 
  voolav ja  kristalliseerunud   intelligentsus  
◦  voolav - oskus uusi asju õppida 
◦  kristalliseerunud - vanade teadmiste  meenutamine  ja kasutamine 
◦  voolav intelligentsus langeb, aga kristalliseerunud intelligentsus kasvab 
◦  enamasti intelligentsus stabiilne 60.eluaastani 
▪  sotsiaalne ja isiksuse areng 
   Erikson  - produktiivsus vs  stagnatsioon  - inimesel väljakujunenud  rutiin , tihti kaob 
motivatsioon toimetada, kui leiab midagi uut, millega tegeleda, siis tekib taas motivatsiooni 
ja positiivseid emotsioone 
  suhetes esikohal  pühendumus ,  kiindumus  - hoida abielu püsivana, vähem kirge ja särtsu 
◦  abielu püsivuse  retsept : positiivne suhtumine partnerisse, pühendumus suhtele ja 
partnerile, jagatud eesmärgid ja väärtused 
  tühja pesa sündroom, sest lapsed saavad täiskasvanuks ja lahkuvad kodust 
◦  2 võimalust edasiminekuks: 
▪  kui suhte põhiline eesmärk oli lapsed koos üles kasvatada, siis nüüd kaob ühine 
eesmärk, võib viia lahutuseni > "teise ringi"  fenomen  (mehed võtavad noore naise, 
tegelikult teaduslikku tõestust ei ole, et seda esineks palju just selles vanuses) 
▪  teine võimalus on, et laste suureks saamine annab just võimaluse pühenduda 
omavahelisele suhtele  
  "mitte nii väga tühja pesa sündroom" - kui lapsed elavad kodus ja vanemate kulul 
◦  viimase aja fenomen, Eestis veel väga mitte 
   seotus  õdede-vendadega kasvab, sest omad lapsed on eraldi pere ja tahavad vähem kokku 
puutuda, seega pöördutakse tagasi oma päritolu pere juurde 
  hoolitsemine oma vanemate eest, võetakse isegi enda juurde elama 
◦  rohkem teevad naised 
   kokkupuude  vanemate surmaga 
▪  Peck'i täisea konfliktid - kuus konflikti, neli keskeas  
   füüsilise jõu vs elutarkuse väärtustamine 
  seksuaalsed suhted vs lihtsalt sotsiaalsed suhted  
  emotsionaalne vaesestumine vs  paindlikkus  
  vaimne rigiidsus (paindumatus) vs paindlikkus 
◦  Vanadus ehk  hiline täisiga (60-) 
▪   kaasajas  vanaduse määr  tõuseb,  öeldud  isegi alates 75 alles ja varem hiline täisiga 
▪  60-65 üleminek hilisesse täisikka 
▪  üle 80 hiliseim täisiga 
▪  hoiakud ühiskonnas: "mida vanem, seda  rumalam ", "vana on  õnnetu  ja üksik" 
▪  tegelikult: mida vanemaks inimene muutub, seda rigiidsemaks muutub ta mõtlemine - 
lihtsustamine ,  mustvalge  mõtlemine;  kogeb  rohkem positiivseid emotsioone ja uuringute järgi 
rohkem rahuldust pakkuvaid suhteid > nagu tagasiminek lapseikka  
▪  palju kaotusi (elukaaslane, mõnikord ka lapsed), aga suudetakse võtta elu loomuliku osana 
▪   vananemine  sõltub väga palju indiviidist ja eluviisidest 
▪  tänane vananemine on teistsugune kui aastakümneid tagasi, tänane 70-aastane käitub nagu 50-
aastane aastakümneid tagasi ehk vanad inimesed on ajas muutunud nooremaks 
▪  vanur võib ise tunda end noore või vanana ja käituda vastavalt  
▪  ühiskonnas toimub eluea  pikenemine  ja samuti vanurite osakaal populatsioonis 
▪  vananemise teooriad 
  geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (bioloogiliselt ette määratud), nn primaarne 
vananemine - pidev ja  vältimatu  protsess 
◦   rakud  ei suuda enam jaguneda ja uueneda 
  makrobioloogilised teooriad (eluviisidest tulenev), nn  sekundaarne  vananemine - võimalik 
kulgu  muuta ja edasi lükata 
◦  organism suudab vastu pidada teatud hulga  kahjustavaid  tegevusi 
◦  õudusfilmide vaatamine on pähh, kurnab vaimseid võimeid, eriti ei tohiks vaadata 
noored 
▪  füüsiline, sotsiaalne ja kognitiivne areng  
  tõsised muutused välimuses -  karvkate  hõreneb, muudab värvi, kortsud, kehahoiak jne 
  reaktsiooni kiirus  alaneb  
  vastupidavus väheneb ja taastumine võtab kauem aega 
  nägemine hakkab vähenema alates 70.eluaastast - värvide ja sügavuse tajumine väheneb 
   kuulmine  hakkab vähenema alates 60.eluaastast - kõrgsageduses helid 
  maitsetundlikkus väheneb - eriti  soolane , hapu, mõru 
◦  meestel rohkem ja kiiremini kui naistel 
◦  ravimite tarvitajatel rohkem 
  kompleksete ülesannete tegemine raske, sest keeruline mitut asja korraga tähele panna, nt 
öösel auto juhtimine, mis nõuab dünaamilist  nägemist , valgustundlikkust jpm 
   seksuaalsuhted  on normaalsed, kuid vähem intensiivsed 
◦  takistada võib tervis või inimese enda uskumus, et seks ei ole enam sobiv 
  närvirakud hakkavad kiiremini kaduma, eriti alates 75.eluaastast 
  IQ-testide tulemused on kehvemad 
◦  samas on leitud, et IQ-testid ei ole objektiivsed vanurite ja noorte intelligentsuse 
võrdlemiseks, sest  protseduur  võtab vanuritel kauem aega, seega ei mõjuta 
intelligentsus, vaid füüsilised võimed  
  ka vanaduses säilib võime õppida, kuigi väheneb voolav intelligentsus 
  kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb 
   lühimälu  puhul kergete ülesannetega saadakse lihtsalt hakkama, aga keeruliste ülesannete 
täitmine langeb tõsiselt 
  episoodilise mälu puhul muutub raskeks mitte-eristavate sündmuste meenutamine, 
konkreetseid sündmusi kerge meenutada 
  protseduurilises mälus teada, kuidas mingeid asju teha, kuid raske leida uusi lahendusi 
  semantilises mälus sõnavara säilib, kuid verbaalne  voolavus , faktide meenutamine halveneb 
  prospektiivses mälus säilib teadmine sündmustest, kuid raskem meeles püsida, millal midagi 
tegema pidi  
  seniilsus - ei ole haigus, vaid lihtsalt vaimsete võimete vähenemine vanusega koos 
◦   dementsus  - haigus, kognitiivsed häired peakahjustuse tõttu 
  vanavanemaks saamine 
  pensionile minek 
▪   haigused: 
  kasvajad,  südamehaigused , vererõhu probleemid, artriit ( liigesepõletik ) 
  haiguste sagedus suureneb kiiresti, eriti alates 75.eluaastast 
  psüühika häired: meeleolu,  ärevus , psühhoos > probleem, et arstid eelistavad seletusena 
füüsilist arengut, eirates psüühika ravimist 
   Alzheimer  
▪  Schaie kognitiivse arengu teooria 
  reintegratsioon - elu  sisukas  kokku võtmine 
▪  Hõivamatuse teooria - enamasti sõltub indiviidist, kuid probleemiks, kui ühiskonnas ei väärtusta 
vanu ja nendega seotud väärtuseid, ühiskonnas peaks väärtustama ja kasutama vanurite teadmisi 
ja kogemusi, nn mentorlus 
▪  Sotsiaalse murdumise teooria  
▪  Peck'i täisea konfliktid 
  ego  diferentseerumine  vs töörolli  domineerimine  
◦  pensionile mineku nägemine katastroofi või õnnena 
  keha muutumine vs keha domineerimine 
◦  kaasa minek keha muutustega 
▪  seega vananemise nägemine suure katastroofina on eelkõige hoiakutest, mitte reaalsetest 
muutustest tulenev  
◦  Surmaga kohanemine 
▪   Elizabeth  Kübler- Rossi  teooria (1969) 
  surmaga leppimise 5 staadiumit: 
◦    eitus  - "ei juhtu minuga", iseloomulik 20ndates 
◦   viha - "ei tohi minuga juhtuda",iseloomulik 30ndates 
◦  tingimine - "võiks natuke ikka veel oodata surmaga", iseloomulik 40-50ndates 
◦   depressioon - "see juhtub minuga", iseloomulik 60ndates 
◦  omaksvõtt - "kui juhtub, siis juhtub", iseloomulik pärast 70ndaid 
  on laiendatud ka teiste traumaatiliste sündmustega hakkama saamiseks 
8.12 Astra Schults -  Seminar .  Kodutööde tagasiside ja kordamine 
◦  juhendid on tehtud võimalikult napisõnalised, seega iga sõna on juhendis oluline 
◦  "mossis nägu" ei ole hinnang, mossitab on hinnang 
◦  retseptiivne kõne - kõnest arusaamine 
◦  ekspressiivne kõne - oskus ise rääkida  
◦   eksam : 
▪  valikvastused, üks õige, 5 valikvarianti 
▪  tüütuid (väga tihti korduvaid)  nimesid  tuleb teada, teooriate erinevused 
◦  Gleitman "Psychology" + Butterworth  
◦  autistid vajavad  kindlust , rutiini; ei jõua tavaliselt põhiharidusest kaugemale  
◦  Aspergeri sündroom - autisimi leebem vorm, lapsed suudavad kõneleda, kuid mitmetähenduslike 
asju ei mõista, suudavad ka ülikooli tasemel haridust omandada 
◦  kodutöö ei mõjuta eksami hinnet, sest õppejõud ei saa piisavalt palka, et kõike läbi lugeda 
Õpikust: 
Mõisted 
  epigeneetiline  maastik  - arengul mitu teed ja areng ei ole ühtlane, vaid nagu mäestik, kus 
vahepeal stabiilsem areng ja siis suuremad tõusud, kuid toimub pidev areng edasi  
  U-kujuline areng - mingi oskus on lapsel alguses olemas, siis mingil hetkel kaob ja tekib uuesti 
täiustunud  kujul, nt vastsündinud imiteerib laual hoides käimisliigutusi, siis see  refleks  kaob ja 
umbes 1-aastaselt hakkab laps  kõndima   
  etoloogia - loomulikus keskkonnas toimuva käitumise  uurimine  
Ajalugu 
  Piaget - kognitiivne areng  
  Võgotski -  keeleline  areng, juhendamine omab lapse arengule olulist mõju 
   Bowlby  - lapse suhe emaga määrab tema arengu, sotsiaalne seotus  
  alus arengupsühholoogiale 19. sajandil, pärast tööstusrevolutsiooni 
  alusepanijaks  Darwin , 19.saj lõpus artikkel oma pojast. 
  1882 -  Preyer  - "Lapse psüühika" - esimene ulatuslik teos laste arengust  
  Binet - I IQ-test 19. saj lõpp 
  Pavlov - 20.saj algus, tingitud reaktsioonid ja õppimine  
 
Sünnieelne  areng  
   germinaalstaadium  (teise nädalani) - munaraku jagunemine ja emakasse kinnitumine 
  embrüonaalstaadium (2.-7. nädal) - rakkude diferentseerumine > jäsemete ja organite 
kujunemine,  punetised  ohtlikud >  ajukahjustus  ja pimedus  
  lootestaadium (8. - 40.nädal-sünd) - närvisüsteemi areng, pidev liigutamine, mis aitab kaasa 
arengule, nt haaramis-,  hingamis - ja imemisrefleks 
  talidomiidi  tragöödia  1970ndatel - talidomiiti kasutati iivelduse vastu, lastele mürgine,  sündisid  
jäsemeteta lapsed  
   looteline  alkoholism -  liigeste  areng häiritud 
 
Vastsündinu (0.-10.elunädal) 
  sündiv laps peaks  kaaluma  u 3,5 kg ja olema 0,5 m pikk  
  hindamiseks Apgari (füüsiline pool) ja Brazeltoni (vaimne pool, maharahustamise kergus, 
imemisrefleks jms) skaala  
  väga suur pea > raskusi motoorses tegevuses  
   kehv  nägemine - suudab eristada suuri objekte ja kõiki värve  
  juba enne sündi  kuuleb , seetõttu eristab ja eelistab ema häält  
  tunneb ära oma ema piima lõhna, ei meeldi hapud  maitsed , meeldivad magusad 
Imikuiga (0-2) 
  saavutab kontrolli oma keha üle - imemisest kõndimiseni 
  kõndima  õppimisel  oluline sotsiaalne toetus, nt orbudekodu lapsed ei osanud isegi 2-a kõndida 
  pidev õpetamine aitab arengut kiirendada 
  taju aitab kõndima õppimisele ja teistele motoorsetele oskustele kaasa, nt  pimedad  lapsed 
õpivad hiljem kõndima kui nägijad 
  käelisus on kaasa sündinud, kuid võimalik ümber õpetada 
  suudab eristada arve kuni  neljani  ehk teeb näiteks vahet, kas on neli objekti/heli või  kaks ning 
saab aru liitmisest-lahutamisest kahe piires 
  arengu häirimisel võib kujuneda kõõrdsilmsus 
  Piaget - sensomotoorne staadium (6 alastaadiumit, refleksidest sümbolise tegevuseni) 
◦  "käsi õpetab silma", algselt  tajud  lahus ja kehvad, tegevus arendab meeli ja taju  
◦  ei taju objektide jäävust 
◦  kriitika: lapsed tajuvad objektide jäävust, kuid mälu ja motoorsete võimete piiratuse tõttu 
raskusi katsete läbimisel 
   Gibson  - kõik meeled sama olulised, taju ja meeled arendavad  tegevust  
  Bower - taju ei vaja õppimist, kui laps on ühte objekti ainult kätega katsunud, suudab selle 
ainult objekte vaadates teiste seast ära tunda  
  ema ja isa hääl ja välimus jääb meelde 3. elukuuks  
  õpib imiteerimise kaudu  
  õpib ära teda pidevalt ümbritseva keele häälikud, 8.elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis 
keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob 
  naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt  seesmine  ja 3.kuust sotsiaalse 
eesmärgiga 
  8.-9.  elukuu  - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes  
  Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine 
  Bowlby - seotust emaga põhjustab ema pakutav turvatunne 
  Ainsworthi seotuse süsteem: laps võib olla seotud turvaliselt, vältivalt, residentselt või 
desorganiseeritult, seotus sõltub suuresti kultuurist  
◦  teadmine seotuse olulisusest andnud vanematele õiguse jääda haige lapsega koos haiglasse 
Väikelapse areng (2-a - 7-a) 
  20 piimahammast, täiskasvanutega sama toit 
  titerasva kadumine, pea  osakaalu  vähenemine > osavamad liigutused 
  Piaget - operatsioonide-eelne staadium  
◦    representatsioonid , laps hakkab sümboliselt mõtlema, vähehaaval omandatakse 
süstemaatiline loogiline mõtlemine, reaalsuse oskused muutuvad vaimseteks oskusteks, laps 
suudab keskenduda vaid objekti ühele tunnusele, ei saa aru jäävusest,  
◦  egotsentrism - laps mõtleb vaid enda seisukohalt (ei ole seotud iseksusega, vaid oskusega 
mõelda), sellest tuleneb ka animism, kuna lapsel endal on tunded ja hing, siis omistab neid 
ka kõigile teistele (enamasti siiski vaid liikuvatele) objektidele (ka elututele) 
◦  võimetu  eristama  näilisust ja tegelikkust, nt  unenäod  kui pildid öös 
◦  kriitika: liiga keerulised katsed, lapsed lihtsalt soovivad anda enda arust täiskasvanu poolt 
oodatavaid vastuseid; seega eelkooliealise lapse kognitiivsed võimed on suuremad kui 
Piaget oletas ja mõõtmisvead tulid kõne ja sotsiaalse arengu probleemidest, nt Donaldsoni 
raamatus:  politseiniku  ja päti katse andis palju paremaid tulemusi kui Piaget' mäe katse ja 
juhul, kui mündirea ajas segi ulakas karu said lapsed ikka aru, et  münte  on sama palju; 
näivust ja tegelikkust hakatakse eristama neljandast eluaastast  
  keskkond omab suurt mõju laste teadmiste ja oskuste kujunemisel 
  sümboliline mõtlemine - kujuneb järk-järgult, algul suudab laps aru saada sümbolist, mis 
tähistab reaalsuses  olemasolevat  objekti (nt kutse söögile), hiljem sümbolitele, mis on 
mälestustes  
◦  mittekonventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - indeksid,  nt jalajäljed 
◦  mittekonventsionaalne, kavatsuslik sümbol -  žestid , nt osutamine 
◦  konventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - märgid,  nt  huulte  matsutamine söötmisel 
◦  konventsionaalne (kokkuleppeline), kavatsuslik sümbol -  sümbolid , nt sõnad 
  keelelise arengu 3 põhiteooriat - 
◦   Skinner  - lapsed õpivad keelt kasutama operantse  tingimise  kaudud, õige vastuse eest 
saavad preemiat ehk toimub sarrustus (vanemate tunnustus,  heakskiit ), seega keel tekib 
keskkonna mõjul 
◦   Chomsky  - keel, eriti süntaktiline ( lauseline ) põhineb  teadmistel  ja viib  lingvistilise  
loovuseni (võime moodustada ja aru saada täiesti uues järjekorras lausetest), kaasasündinud 
keele omandamise süsteem, ei toimu õppimine, vaid loomulik omandamine (sarnane 
füüsilise arenguga), seega keskkonna roll on minimaalne ja keel omandatakse muudest 
kognitiivsetest protsessidest sõltumatult (siiski on hiljem tunnistanud, et keele mõistmiseks 
on vajalik kognitiivne areng) 
◦  Piaget - keel on kognitiivsse arengu tagajärg, kõige pealt mõtlemiseks ja alles siis teistega 
suhtlemiseks 
◦  Võgotski &  Bruner  (mõjutatud Võgotskist) - keel on sotsiaalse arengu tagajärg, hooldaja 
räägib lapsele igapäevastest toimingutest tema ümber, mida laps tunnetab ja tänu sellele 
suudab laps lahti murda ka keele koodi, hiljem  väitnud , et sotsiaalne kontekst küll toetab, 
kuid ei anna otseselt teadmisi keele arenguks, keele õppimine toimub eraldi teistest 
õppimistest; seega keel on  esmalt  teistega suhtlemiseks ja siis võimaldab mõtlemist teisiti  
◦  tegelikult: keele omandamine on kognitiivse ja sotsiaalse arengu ning spetsifiiliste 
lingvistiliste võimete kombineerumise tagajärg  
  esimese eluaasta lõpus saab aru osutamisest (inimestele  ainuomane , isegi  šimpansid  ei oska 
kasutada ega aru saada osutamisest),oluline roll keele arengus  
  kõnet hakkab mõistma tavaliselt 7.elukuust (oma  nimele  reageerimine), kiire areng toimub 1-
1,5-aastaselt 
  kõnelema hakkab tavaliselt 1.eluaastast 
  esimesed sõnad tuttavate täiskasvanute nimetused (emme, issi), aga ka muud, võib eristada 
ekspressiivset (tegevused) ja tähistavat (objektid) stiili, algselt oluline, kuidas hooldaja sõnu 
kasutab, hiljem oluline seos sellega kaob; sõnavara kasvab kiiremini lastel, kes kasutavad 
alguses rohkem tähistavaid sõnu  
  Brown ja laste süntaktiline areng: 
◦  mõõtis lausungite keskmist pikkust (MLU) morfeemides (väikseim tähenduslik osa sõnast) 
◦  vaatles kolme last, ühe areng väga kiire (2-aastaselt laused, mille keskmine pikkus neli 
morfeemi, teistele see alles 3 ja poole aastaselt) 
◦  Viis staadiumit: 
▪  I - MLU 1,75, grammatilised vead kõnes, tavaline piiritlev sõna+ nimisõna  (nt emme 
pluus , minu emme jne) 
▪  II - MLU 2,25 
▪  III - MLU 2,75 
▪  IV - MLU 3,5  
▪  V - MLU 4 
   hilisemad  uuringud: lapsed väga erinevad nii keele omandamise  kiiruses  kui ka etappides, nt 
eristati kaks arenguteed: analüüsitud  kõneloome  (laps kasutab sõnu, mille tähendust teab) või 
analüüsimata kõneloome (laps kasutab sõnu, mille on mehaaniliselt ära õppinud) 
  pimedad lapsed: esimesed sõnad 2-aastaselt, kui palutakse midagi vaadata, siis laps kuulab või 
puudutab seda, sõnu kasutatakse ainult kindlas kontekstis 
   kurdid  lapsed ja  viipekeel : kurtide vanemate lapsed omandavad keele paremini, lapsed, kes 
jäävad kurdiks alles pärast sündi mingil hetkel omandavad keele paremini, viipekeel 
omandatakse umbes samasuguse kiiruse ja laadiga nagu kõnekeel 
  mäng on seesmiselt motiveeritud, nauditav ja vabatahtlik tegevus, mille kaudu tihti harjutatakse 
tulevikus vajaminevaid oskusi, füüsiline (nt müramine) ja sümboline (nt kodu) mäng 
◦  esemetega mängib ka  imik , kuid ei anna neile eraldi tähendust 
◦  sümboliline mäng - alates teisest eluaastast, nt puukepist saab hobune, algul peab objekt 
olema sarnane tegelikkusega, hiljem mitte  
◦  Piaget - toimub reaalsuse assimilatsioon ehk erinevalt jäljendamisest vormib laps 
tegelikkuse mängule  sobivaks , mitte enda käitumist tegelikuga vastavaks, kaks 
põhistaadiumi ja hulganisti alastaadiume, alates oma tegevuse kordamisest mänguasjadega 
kuni kodu mängimiseni; I  staadiumis  ei oma  reaalsus  suurt tähtsust, II staadiumis sobitakse 
mängudes toimuvat rohkem reaalsusega  
◦  siirdeobjekt - ese, mida laps  armastab  üle kõige ja võtab igale poole kaasa, nt tekk, mõmmi 
◦  lapsed võtavad rolle soost lähtudes, suur mõju ümbritseval keskkonnal; juba 1,5 aastased 
saavad aru nimisõnade soolisust, nt emme-issi, 4-aastased suudavad eristada kokkuleppelisi 
soorolle, nt siduda triikraua naise  pildiga  
◦  laps kiindub rohkem samasoolissse vanemasse 
  joonistused  
◦  18.-30.elukuu - kritseldused, geomeetrilised  kujundid  > graafilised sümbolid, nt päike; 
vaieldav, kas laps üritab joonistustega midagi öelda 
◦  3.eluaasta - laps annab joonistustega edasi  kindlaid  asju, geomeetrilise  kujundite  
kombineerimine, nt kriipsujukud, ka pimedad lapsed joonistavad samamoodi, nim 
intellektuaalne  realism  ehk laps joonistab, mida teab,  sümbolina  kõige olulisemad tunnused; 
siiski säilitatakse  ruumilisus  
◦  8. eluaasta (tihti ka varem, kui kujutatavale objektile puudub vastav sümbol) - visuaalne 
realism - laps üritab objekti edasi anda võimalikult tõetruult 
  autism - puudulik suhtlemine ja keelekasutus, fantaasiamängude puudumine, tihti andekad 
joonistajad, sest ei  lihtsusta  reaalsust sümboliteks 
  oskab loendada 
 
Kooliiga (keskmine lapseiga (7-12) 
  oluliseks muutuvad eakaaslased 
  tekivad esimesed jäävhambad 
  Luria ja Võgotski - saab aru keerulistest juhenditest, reguleerib käitumist keele abil  
  kujuneb metatunnetus - teadmine oma võimetest, nt metamälu ehk teadmine mälu piiratusest 
annab idee, et tuleks kasutada kordamist asjade meelde jätmiseks 
  Piaget -konkreetsete operatsioonide staadium 
◦   reeglitel põhinevad mängud, nt nipsumäng  
◦  tänu mängudele tekivad arusaamad ühiskonna moraalist ja võimalusest reegleid muuta  
◦  moraalsetele dilemmadele vastates ei arvestata enam ainult tagajärgi, vaid ka tagajärgedele 
viivat tegevust, täiskasvanul kujuneb lisaks arusaam kindlale ühiskonnale omadest 
normidest (üleminek prekonventsionaalselt konventsionaalsele moraalile ja 
konventsionaalselt postkonventsionaalsele moraalile) 
◦  saab aru aine jäävusest ja oskab otsust loogiliselt põhjendada 
◦  mõtlemine toetub kontreetsetele objektidele 
◦  kriitika: oskused ilmnevad juba varem, nt loogiline mõtlemine alates 4-ndast eluaastast  
  kooli mõju  
◦  sümboleid kasutavat keelt (hiina, jaapani) õpitakse lugema kauem  
▪  seetõttu asendatakse lokograafiline kiri ( piltkiri )  tihti silpkirjaga 
◦  lugema õppimine 
▪  3 faasi: lokograafiline - laps keskendub tervele sõnale korraga, oskab lugeda ainult 
kindlaid sõnu; alfabeetiline - saab aru, kuidas kindel täht ja reeglipärased täheühendeid 
tuleb hääldada, seega suudab ka tundmatuid sõnu lugeda; ortograafiline - laps hakkab 
kasutama sõna mõistmiseks suuremaid ortograafilisi üksuseid, suudab lugeda ka 
ebareeglipäraseid sõnu; tänapäeval ei usuta, et kõik lapsed läbivad järjest need kolm 
faasi, vaid areng sõltub lapse olemusest, keskkonnast ja õpitavast keelest  
▪  ebareeglipärase (nt inglise) keele puhul õpib laps kiiremini lugema ja kirjutamine jääb 
maha, reeglipärases (nt  hispaania ) keeles käivad need käsikäes või isegi vastupidi  
▪  lugema õppimisele aitab kaasa rääkimisoskus ja teadlikkus keeles, nt kurtidel raskusi 
lugema õppimisega, sest pole keelega piisavalt kokkupuudet 
◦   matemaatilised  oskused 
▪   loendamine  >  liitmine -lahutamine; kolm faasi: kõigi loendamine, juurde loendamine ja 
arvuliste faktide meenutamine 
▪   peast  arvutamine ja kirjalikult arvutamine toimib erinevatel alustel ja ajab lapsi 
segadusse 
◦  intelligentsuse testimine  
▪  algus Binetst, täna enim levinud Weschleri intelligentsusskaalad, algselt 
standardiseeritud  USAs 
▪  probleemid: kultuuri spetsiifiline, klassi spetsiifiline, mõnel lapsel (eriti autistidel) 
võivad olla suurepärased võimed mõnes konkreetses valdkonnas (nt keelte õppimine), 
aga üldine intelligentsusetase on mõõdetuna madal  
▪  kooliharidusega inimeste IQ on kõrgem, IQ väheneb isegi koolivaheaegadel, võrreldes 
kooliajaga  
Teismeiga  (12-18) 
  kasvuspurt, suguküpsus 
  Piaget - formaalsete operatsioonide staadium, võime abstraktselt mõelda ja hüpteetilisi järeldusi 
teha, oskus probleemile läheneda süstemaatiliselt ja arvestada mitut muutujat korraga  
◦  kriitika: kujuneb täielikult hariduse tagajärjel, sest kool nõuab ja õpetab taoliste ülesannete 
lahendamist,  
  Freud ja Erikson - kujuneb identiteet ja vajadus vastassoost aru saada 
  soorolli täpsem mõistmine, oluline osa keskkonnal  
Täiskasvanuiga (18-..) 
  bioloogilised muutused toimuvad edasi, nt ajuluud kasvavad kogu elu  
  Erikson - varane, küps ja hiline täisiga  
  elukestva arengu uurimine - nt intelligentsuse muutumine 
  elukäigu uurimine - elusündmuste (nt lapse saamine) mõju inimestele  
  töö annab lisaks palgale ka mitmeid vaimselt olulisi väärtusi