Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas.
Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka teiste isiksushäirete ja veel paljude muude psüühikahäirete korral. Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi (1) Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; (2) Sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; (3) Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; (4) Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu; DSM- IV kriteeriumid Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades. (1) Tunneb ebamugavust olukordadest, kus ta ei ole tähelepanu keskpunktis; (2) Suhtlemisel on sageli olukordades, kus ta ei ole tähelepanu keskkpunktis; (3) Ilmutab kiirelt vaheldavaid ja pinnalisi emotsioone
magama).Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu põhjuslikkus, kogus, aeg,pööratavus, võrdlus ja perspektiiv. Sellel astmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, alajaotuste ning osadest tervikute moodustamisega, loendamisega jne. 4-7-aastased lapsed mõtlevad peamiselt intuitiivselt, mitte loogiliselt. Neile on iseloomulik realism, milles on raske eraldada tegelikku ja väljamõeldut. Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku. Kriitika Piaget teooriale operatsioonide-eelne staadium Piaget väidab,et selles staadiumis lapsed ei käsita osa-terviku suhteid ja aine jäävust,sest nende loogiline mõtlemine ei ole piisavalt arenenud,et aru saada kompensatsiooni põhimõttest
hakkas parem. Ma sain tapmisest hingelise rahulduse. Kui mind poleks kinni võetud, oleksin nähtavasti jätkanud". Sarimõrvarit uurinud kohtuarstid tunnistasid ta süüdivaks. Ekspertiisiaktist selgub järgmist: sarimõrvar ei ole nõrgamõistuslik ega põe kroonilist vaimuhaigust, vaid ta on antisotsiaalne isiksus, millele viitab tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide eiramine, jõhkrus, julmus, hoolimatus teiste tunnete suhtes. Äärmine egotsentrilisus, kalduvus tarvitada uimastavaid vahendeid ja saada tugevaid erutavaid elamusi. Need isiksuse iseärasused ei takista sarimõrvaril oma tegudest aru saada, neid juhtida. Aastast 2006 on Aleksandr Rubel vabaduses. Traditsiooniliselt on sarimõrvari isiksushäirete arenemise taustaks peetud pikaajalisi lapsepõlvetegureid nagu näiteks lapsepõlve areng, mida on peetud häirete tekkimises otsustavaks. Sarimõrvari isiksushäirete arenemisega on
Holland neutraalseks ja demokraatiat ei ohustanud miski nii palju kui teistes riikides. Seega oli neil tänu sõnavabadusele võimalik tekitada inimestes tunne, et nemad on just need, kes toovad uue hingamise läbi enda pakutud stiili. Rühmitise keskne idee oli luua universaalne ja objektiivne ehk tõeline kunstikeel või mudel, mida võiks kasutada absoluutselt kõikjal. Selle uue väljendusviisi tunnetajaks pidasid nad loomulikult iseennast. Tol ajal oli selline egotsentrilisus laialt levinud ka teiste rühmitiste hulgas – vene konstruktivistid-avangardistid, itaalia futuristid ning võib-olla 2 natuke realistlikumalt oma ideid esitanud saksa ja prantsuse funktsionalismi eestvedajad Bauhausist, kelle konstrueeritud mudelid jõudsid ka päriselt tootmisse. Kindlasti oli De Stijl’i utopistlike ja võitluslike ideede taga ka ajastu. Esimese maailmasõja eel olid nii
mitte. 7-12 aasta vanuses on Aspergeri sündroomi sümptomid kõige silmatorkavamad. Suhtlemises on probleemiks äärmuslik enesekesksus (alanenud võime minna enda isikust väljapoole ja näha asju teise inimese vaatenurgast). Laps käitub sotsiaalselt ja emotsionaalselt ebasobivalt. Aspergeri sündroomiga laps ei oska situatsiooni hinnata ega taibata, et teatud asju lihtsalt ei öelda, kuna need on ebasobivad või solvavad. Egotsentrilisus muudab sõprade leidmise võimatuks ent Aspergeri sündroomiga lapsed ei tunne sõprade puudumise pärast muret. Aegamööda muutuvad nad teadlikuks oma teistmoodi olekust ja tõrjutusest, tunnevad, et nad pole täiesti normaalsed. Sageli leiavad nad parema sotsiaalse kontakti täiskasvanutega või endast noorematega. Erihuvid on tuntavad ja vastavalt eale sageli suur probleem. Poiste puhul on tegu valdkondadega, milles on võimalik koguda süsteemseid tabelilisi faktiteadmisis ja neid pähe
vanuses 14-16 aastat (Jaanisk 2013/2014). Üleminek varajasest teismeeast toimub järk-järgult ja ilmneb muu hulgas eesmärgikindlamas suunitluses juba formuleeritud eluküsimustele, nagu näiteks "Kes ma olen ?" ja "Mis on elu mõte?" Vähehaaval jõuab normaalne nooruk välja selgema pildini iseendast (Mangs ja Martell 2000). Minaareng on selles faasis keerulisem ja variatsioonirikkam. "Huvid, võimed, osavus ja talent pannakse proovile ja need arenevad". "Nooruki ülitundlikkus ja egotsentrilisus, isoleerumine ja üksindus püüavad leida vaheala, kus rikkalik fantaasia ja unistused annavad võimaluse toime tulla raske tegelikkusega" (Mangs ja Martell 2000). Inimesel tekib selgem pilt iseendast, tugevad on emotsionaalsed seisundid näiteks lein ja armumised. Hakkatakse töötlema suhteid vanematega ja ka ümbritseva keskkonnaga. Selles eas on raskusteks mõtlemisvõime blokeerumine, häiritud teadlikkus, passiivsus, popitegemine,
Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine. 4. Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a. Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose
Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus. Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1] Sotsiaalses arengus on oluline leida tõeline sõber ja olla ise ka tõeline sõber. See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb partnerluseks. Sotsiaalsete oskuste õppimiseks on olulise tähtsusega esimesed kümme eluaastat. See on aeg, kui tekivad populaarsed ja ebapopulaarsed klassikaaslased, osadest saavad nn vaimsed liidrid ja teised, kes kõrvale jäävad, neist saavad heidikud. Samas tekib lapses nn ideaalmina. Ideaalmina reguleerib käitumist seestpoolt, enam ei lähtuta mitte ainult enda soovist, vaid arvestatakse ka teisi. Lapse jaoks on tähtis saada enda kohta hinnanguid teistelt inimestelt
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
ega viga. Ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes. Vähene huvi seksuaalsuhte vastu. Tunneb rõõmu väga vähestest tegevustest või üldse mitte- liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine. Poel lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ega soovigi. Märkimisväärne tundetus sotsiaalsete normide suhtes. Histriooniline isiksus: teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine. Sisendatavus inimeste või asjaolude poolt. Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus. Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu. Püsiv iha erutuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele. Sobimatult võrgutva välimus või käitumine. Liigne mure kehalise veetluse pärast. Anankastne isiksus: liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus. Detailide, reeglite, korra, plaanide jms ületähtsustamine. Täiuslikkuse iha, mis ei lase täid lõpetada. Ülim kohusetundlikkus, töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni. Liigne pedantsus ja konventsionaalsus. Jäikus ja
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
tugevalt alanenud võimet minna enda isikust väljapoole ja näha asju teise inimese vaatenurgast. Laps käitub sotsiaalselt ja emotsionaalselt ebasobivalt, sageli vanainimeselikult, varaküpselt või erineval viisil väljakutsuvalt. Aspergeri sündroomiga laps ei oska sotsiaalset situatsiooni hinnata ega taibata, et teatud asju lihtsalt ei öelda, kuna need on antud kontekstis ebasobilikud või iseenesest solvavad. Egotsentrilisus muudab sõprade leidmise selle tõelises tähenduses võimatuks, paljud Aspergeri sündroomiga lapsed aga ei tunne sõprade puudumise pärast muret. Aegamööda muutuvad nad teadlikuks oma teistmoodi olekust ja tõrjutusest, tunnevad, et nad pole täiesti normaalsed. Paljudel on kinnisidee, et inimene peab olema normaalne ning seetõttu tahavad nad omada sõpru kui üht vahelüli normaliseerumisprotsessis. Sageli leiavad nad parema sotsiaalse kontakti täiskasvanute või endast nooremate lastega
Nt kolme mäe katsed. Egotsentriline on ka lapse keel pigem monoloog. Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. ANIMISM- elu omistamine elututele objektidele, kuni 10 eluaastani. -> egotsentrilisus : võimetus teha vahet füüsilise ja psühholoogilise maailma vahel. Võimelised eristada näivust ja tegelikkust. Eelkoolilapsed, et iga nähtus on hingestatud. Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist. 4. aastased eristavad näitust ja reaalsust nt katse kassiga, kelle pandi ette koera mask . Animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogi põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele.
elukuul). Oma potentsiaalsete toimingute, tuttavate objektide või nähtuste ettekujutamine. Operatsioonide-eelne periood (1,5-7. eluaastani) Kõnekeele kujunemine. Sõna kui sümboli ja sellele vastava objekti eristumine. Kuid raskused klassifitseerimise, alajaotuste ja osadest tervikute moodustamise ning sündmuste käigu mõttelise pööramisega. Egotsentrilisus. Konkreetsete operatsioonide periood (7-12. eluaastani) Keeruliste mõistete omandamine. Tähelepanu jaotatavus sündmuste jälgimisel ja klassifitseerimisel. Sündmuste põhjuste nägemine väljaspool iseennast. Mõtlemise reversiivsus (jäävusmõistete kujunemine). Egotsentrilisuse taandumine. Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast)
üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat. Ei suuda moraalselt otsustada; · kognitiivne rigiidsus: kitsas, paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus; · eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata. Pingutamine pole motiveeritud; · suhtlemisraskused, ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks; · egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi · väärtused ja enesekasu; · kriitiline mõtlemine, riski ja tasu vahekorra hindamine. Oma soovide analüüsi asemel nende aktsepteerimine. Kasutusalad: Probleemilahenduse õppimine; Sotsiaalsete oskuste õppimine; Probleemide ennetamine; kriminaalsusest loobumine J.W.Hilborn(Kognitiivne käitumine, töö kriminaalsusega). IV. KÄITUMUSLIKUD MUDELID
vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi emots.ebastab. , ebaselge minapilt/eesmärgid/eelistused , intensiivsed ebastabiilsed suhted, emotsionaalsed kriisid, enesevigastused, suitsiidiähvardused Histriooniline isiksus teatraalsus, dramaatilisus, sisendatavus, mõjutatavus, õõnes ja labiilne emotsionaalsus, egotsentrilisus, soov olla tähelepanu keskpunktis, võrgutav välimus või käitumine, liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus, reeglite liigne tähtsustamine, täiuslikkuseiha, ülimkohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni, liigne pedantsus, jäikus, kangekauelsus, nõuab teistelt samasugust käitumist. Vältiv isiksus pinge ja kartlikkus, alaväärsuse/saamatuse tunne, kartus saada tõrjutud või
objektiga alati koos olema. Mõttemaailm selles astmes on üsna primitiivne.Nimetus ise viitab ka juba sellele, et laps ei ole võimeline sooritama mõtteoperatsioone keerulisemate mõistetega, st kujundama informatsiooni ümber ühel või teisel eesmärgil. Sellel arenguastmel lastel on raskusi klassifitseerimisega, loendamisega jne. Veel üheks oluliseks eripäraks selles astmes on jätkuv mõtlemist iseloomustav egotsentrilisus. See tähendab Piaget`järgi, et laps ei suuda näha asju ega olusid teisest vaatenurast. 3) Konkreetsete operatsioonide periood- 7-aastaselt või veidi vanemana kujuneb lastel varasemast selgelt eristuv ja täiuslikum mõtlemisvõime. Nüüd nad suudavad lahendada loendamise ja klassifitseerumise ülesandeid ja saavad aru sõltuvustest. Oluline tunnusjoon sellele astmele lapse mõtlemises on võime pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi
(suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!) TEGELIKULT LAPS POLE MILLESKI SÜÜDI Ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogiline hälve, mis seostub taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine,
vastuseid ehk neid, mida laps arvab, et täiskasvanu soovib ▪ nt kontrolliti nii, et müntide vahesid suurendas mänguasi, mitte täiskasvanu, siis andsid lapsed kiiremini õigeid vastuseid ◦ objektide tajumine oleneb lapse taustast, kultuurist ▪ nt Mehhiko lapsed, kes pidid savist vaase tegima, said paremini aru, et objekti suurus ei olene ainult ühest näitajast (nt kõrgusest) ◦ egotsentrilisus – Piaget' katse oli liiga keeruline ja igav, kergemate puhul lapsed suutsid näha ka teisi vaatepunkte ▪ monoloogi pidamine areneb kommunikatiivsest kõnest, mitte vastupidi ▪ lapsed oskavad näha ja arvestada teisi vaatepunkte, kuid see oskus ei ole väga arenenud ▪ alates 4. eluaastast saab laps aru, et kõik asjad ei ole elus, elu omandatakse vaid teatud objektidele, samuti saab aru näivuse ja tegelikkuse erinevust
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
- Capgras’ luul – uskumus et keegi lähedane isik on ära vahetatud teisikuga - Cotard luul – uskumus et ollakse surnud - Frefoli luul – uskumus et - …. Kehataju häired - Kahjustuse raskuskese jääb oimusagarasse, kiirusagarasse - Võõranduvad elamused on oimusagara piirkonna kahjusutse tõttu võimalik Seosed käitumise ja isiksuse muutustega Temporaalsagara epilepsia korral: - Liigne keskendumine detailidele ja üksikasjadele - Pedantne kõne - Egotsentrilisus - Kalduvus isiklike probleemide aruteludesse - Paranoia - Liigne sisendatus religiooni - Kalduvad agressiivsuspuhangutele Külver-Bucy sündroom - Hirmu ja ärevuse kadu - Loidsus - …. Otsmikusagarad Frontaalsagara ühendused - Kahjustuse võib saadakui ühendused erinevate ajupiirkondade vahel on katkenud Pretsentraalkäär - Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem
kus, kirjutas) ei ole tekstiliik, sest põhiküsimused on vastamata Teksti liigi tekkimine Kes kirjutas/ rääkis Kellele kirjutas Miks kirjutas Kes on osalised, mis on ootused Millal, kus, ... kirjutas Kus ilmus, mis kujul Lugupeetud reisijad! Palun kontroolige, et te ei unustanud midagi rongi! sa oled ikka veel rongis kõneheetk, sündmushetk ja viitehetk ei lähe kokku. Deiksis MINA : isikudeiksis deiksise egotsentrilisus SIIN: ruumi ehk demonstratiivdeiksis PRAEGU: ajadeiksis John Lyons: Kontekst jaguneb: füüsiline maailm deiksis diskursuse maailma (universeofdiscourse), mis on loodud teksti poolt ja on ajalise struktuuriga, mille tekst on loonud anafoor KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) Antropoloogia, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia Argikeele analüüs loomulikus ümbruses Vestluse struktuur (Schegloff & Jefferson)
· Sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi F.60.30 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Vähene impulsikontroll · Vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi F 60.31 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Ebaselge minapilt, eesmärgid, eelistused · Intensiivsed, ebastabiilsed suhted · Emotsionaalsed kriisid · Enesevigastused, suitsiidiähvardused. Histriooniline isiksus F 60.4 · Teatraalsus, dramaatilisus · Sisendatavus, mõjutatavus · Õõnes ja labiilne emotsionaalsus · Egotsentrilisus · Soov olla tähelepanu keskpunktis · Võrgutav välimus või käitumine · Liigne mure kehalise veetluse pärast · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksus F60.5 · Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus · Reeglite, plaanide, korra liigne tähtsustamine · Täiuslikkuseiha · Ülim kohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni · Liigne pedantsus, konventsionaalsus · Jäikus, kangekaelsus · Nõuab teistelt samasugust käitumist · Painavad, soovimatud impulsid, mõtted Vältiv isiksus F60
Arvamus iseendast: Ei saa hakkama asjadega või midagi läheb valesti Teistest: Kõik arvavad minust halvasti Maailmast: Maailma on väga ohtlik koht kõike peab kartma ja muretsema Näide: Ei julge minna töövestlusele, sest arvab, et temast arvatakse halvasti ning ei leiagi tööd. Histriooniline isiksus - teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; - sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; - pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; - egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu; - püsiv iha erutuse, tunnustuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele; - sobimatult võrgutav välimus või käitumine; - liigne mure kehalise veetluse pärast. Näide: Pikaajalise pühendumisega suhted pakuvad raskusi, sest ei ole piisavalt uudsed ja muutuvad igavaks. Piirialane häire Esineb mitu ebastabiilse isiksuse tunnust ja lisaks veel: - ebaselge mina-pilt, eesmärgid ja eelistused;
par.TS kahjustus- bilateraalne taju häire: ei koonda tähelepanu ega säilita informatsiooni – isiksuse jooned: pisidetailide ületähtsustamine igapäevaelus, • Parem TS olulisem! – pedantne kõne, 53 – egotsentrilisus,kalduvus isiklike probleemide arutelusse • emotsioonidele: hirm (liigile kasulik) – usuhullus, • hüpotaalamuse kaudu – agressiivsuspuhangud (p>v), – paranoia PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS
tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus. Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus. Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T
Sensomotoorsel arenguastmel olev laps kasutab keelt isiklike tarvete, emotsioonide ja tunnete väljendamiseks. Operatsioonide-eelsele (2-7) arenguastmele jõudmisel hakkab laps seostama oma mõttelisi kujundeid vastavate sõnade ja väljenditega – tekib keele ja mõtlemise seos. Lapse tegevust hakkab saatma omaette rääkimine, mis edasises arengus järk-järgult internaliseerub (siseneb). Piaget’ nägi selles kõnes lasteegotsentrilisust, kuid konkreetsete operatsioonide perioodil hakkab egotsentrilisus kõnes taanduma ja muutub sisekõneks Võgotsli järgi, mis on sõnades väljendatud mõtlemine. Egotsentriline kõne on funktsionaalse iseloomuga. See on sõrmedelt arvutamise üleminekuga peastarvutamisele: algul abivahendid mõtlemise hõlbustamiseks, mis hiljem kaovad, kuid mitte täielikult. Ka täiskasvanud, tegeldes tundmatute asjadega kasutavad egotsentrilist kõnet. Potensiaalse arengutsooni mõiste.
lähiümbrusest, kuid hoiatas sellise määratluse liigse laiendamise eest.K. Leonhardi klassifikatsioonist on püsimatud välja jäetud, sest neid ei saavat kirjeldada läbi ühtse isiksuse struktuuri. Püsimatutele omane tahtenõrkus ei muutu tema arvates kunagi kogu isiksust iseloomustavaks omaduseks, vaid asendub mingil hetkel teiste,konkreetsemate tunnustega. Hüsteroidne tüüp Hüsteroidsete (hüsteerialaadsete) isiksuste kõige iseloomulikumaid jooni on äärmine egotsentrilisus, vajadus olla pidevalt tähelepanu keskmes, püüd rõhutada igati enda erilisust. Niisugused omadused on tihti märgatavad juba lapsepõlves ja noorukieas võib püüd endale tähelepanu tõmmata viia iseloomuliku värvinguga käitumishäireteni. Näiteks kodust põgenedes püüavad sellised noorukid olla seal, kust neid otsitakse, või äratada politseinike tähelepanu. Nad võivad avalikes kohtades väljakutsuvalt käituda ja demonstreerida oma joobes olekut
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
