Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale
Elulugu Jean Piaget sündis 9. augustil 1896.a Neuchatelis, Sveitsis. Tema isa, Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor ja ema, Rebecca Jackson, oli inteligentne ja energiline naine, kuid Jean Piaget arvas, et ta on neurootiline. Juba väga noores eas tekkis mehel huvi loomavaatluste vastu, mida talle meeldis läbi viia loomulikus elukeskkonnas. 10-aastasena avaldas ta oma esimese artikli, milles kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas
Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Ja kui need mudelid või skeemid on juba tekkinud, siis hakkavad nad meie mõtteid ja tegevust suunama. Tänu nende kasutamisele hangib inimene välismaailmast infot valikuliselt ja ka tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse aga õppimise kaudu. Et nimetatud mudelid ei ole lastel ja täiskasvanutel ühesugused, siis on näiteks sveitsi psühholoog Jean Piaget uurinud, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse psühholoogia esindajate tähelepanu all on seega teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse, kuidas on kujundid ja sõnalised mõisted seotud info taastamisel ja mõtlemisel, kuidas toimub info töötlemine. Info töötlemist saab jaotada mitmeks astmeks. Kui ühel tasandil on protsess
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus: Kui Markkus hommikul lasteaeda tuleb, otsib ta endale koheselt rühmakaaslaste hulgast mängupartneri. 1. Koos asutakse õhinal raamatuid vaatama ja sirvima. See tegevus kestab m...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps Üksikmäng läheduses ...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline X X tegevus X Laste mängu vaatlus 1) luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks · piisav m...
arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Laps areneb ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). JEAN PIAGET Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid
Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium. Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu
• „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal
..............................................................................8 2.2 Võgotski mängust.............................................................................8 2.3 Kujutlusmäng..................................................................................9 2.4 Sotsiaalne kompetentsus mängus.........................................................10 2.5 Mängu ja arengu seos.......................................................................10 3 JEAN PIAGET....................................................................................11 3.1 Elulugu.......................................................................................11 3.2 Piaget mängust..............................................................................12 3.3 Harjutusmäng................................................................................13 3.4 Sümbolmäng ehk kujutlusmäng...........................................................14
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku
mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mäng on sotsiaalne nähtus (http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). 3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine.
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia
Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2 päeva korda 6 nädala jooksul enne sündi jutukest, 2-3 päeva pärast sündi imemese ajal see kordus suurendas imemissagedus. Oluline keele prosoodiline(rütmiline) stuktuur. KOGNITIIVNE ARENG Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria . Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega. Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega(omadused). Formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises. Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on
Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www
reeglid ja mänguväli. CHATEAU Chateau leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on pseudomänguga. Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma iseseisvust Ta rõhutab mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus. Chateau jagab mängu reeglitega ja reegliteta mänguks. PIAGET 1896 - 1980 Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget teeb vahet kolme erineva mängu vahel. Harjutusmäng, sümbolimäng ning reeglitega mäng. Harjutus mängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, kätega, jalgadega. Sümboli mängu juures on sümbol reaalsuse asendajaks. Näiteks võib kepp olla püss jne. Reeglitega mäng jääb püsima kogu eluks. VÕGOTSKI 1896 - 1934 Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis
Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on
Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda
väitis, et laps omandab mõtlemise ja õppimise ,,tööristad" enda kui kasvava lapse ja last ümbritseva keskkonna teiste liikmete vahelises sotsiaalses suhlemises. Võgotski psühholoogia teooria ühtis maksismiga, kuid see oli märksa peenekoelisem, kui stalinistlike perteiideoloogide soositud teooria. Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis, kui võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. Võgotski pööras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis
John Watson hirmud on õpitud. Laps on hästi vormitav ja vastuvõtlik keskkonna mõjudele. Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika) enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M.Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud)
Definitsioon 10. Mõõtmine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seisneb mõõtühiku järjestikuses paigutamises mõõdetavale esemele Mõõtarv koos mõõtühiku nimetusega annab mõõdu J. Piaget eristas laste arengus nelja perioodi. Esimest perioodi (ligikaudu kaks esimest eluaastat) nimetas ta ... perioodiks sensomotoorseks Konkreetsete operatsioonide periood kestab lapsel J. Piaget' järgi: ligikaudu seitsmendast kaheteistkümnenda eluaastani
Imikul peavad tekkima sensoorsed ja motoorsed oskused, nii et kui suudab maailma tajuda ja selles ringi liikuda. Kuid tal peab tekkima ka arusaamine maailmast, milles ta elab. See arusaamine hõlmab lihtsaid tõdesid füüsilisest maailmast (nt. Seda, et asjad kukuvad maha, kui neid hästi kinni ei hoita) – Ja ka sündmistest (ntt. Et vedeliku kallamisel ühest klaasist teise jääb vedeliku hulk samaks). Selle protsessi kõige tähtsam uurija on Šveitsi psühholoog Jean Piaget Kuigi nii mõndagi Piaget vaateid on vaidlustatud – see mida ta kogus, analüüsis ja kuidas küsimusi püstitas on mõjutanud hilisemate uurijate tööd. Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu. Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume: Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7.-12
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu ...
viiakse tegevusi läbi automaatselt ja kiiresti jääb rohkem aega uue, ootamatu informatsiooni tähelepanemiseks · Stsenaariumid sisaldavad esemeid ja inimesi, tegevusi (osad kohustuslikud, teised mitte) ja eesmärki Restorani stsenaarium · Tavaliselt meenutatakse tegevusi sellises järjekorras, nagu need reaalselt toimuvad · Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat
Hiljem aga, loogika arenedes, distantseerub laps konkreetsest vaatepunktist ja õpib eristama seda, mida ta näeb, sellest, mida ta teab. Piaget' tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipurleerides. Et saada aru, kummas anumas on rohkem vedelikku, kallab ta seda ühest anumast teise. Noorukid püstitavad hüpoteesi, et lahendada teaduslikku probleemi. Piaget toonitas lapse sisemise aktiivsuse olulisust, edendades sellega lapsekeskset lähenemist õpetamisel. Piaget uskus, et teadmiste omandamiseks peavad lapsed lisaks objektidele manipuleerima ka oma mõtetega. Läbiviidud vaatluste, küsitluste ja eksperimentide põhjal otsustas Piaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumide kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus.
· Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. · Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. · Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajaja. Konstruktivism õppetegevuses · Tähtsal kohal on suhtlus õpetajatel omavahel, õpilastel omavahel ning õpetaja ja õpilase vahel. Õpetaja ülesandeks on organiseerida, stimuleerida, motiveerida, nõustada arvestades kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit.
ikuse toimena 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise teguria ____________________________ 58. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Õppe kavandamine Aeg: Õppijate iseloomustus: Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Kognitiivsed õppimiskäsitlused Tunni eesmärgid: Mõisted: Õppijate eelteadmised ja oskused: Eelnevalt vajalikud tegevused õppejõule: Eelnevalt vajalikud tegevused õppijale: Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Tunni osad, struktuuri Tegevuste kestus Õpetaja poolt Õppijate tegevus Põhjendused, mida mingi elemendid (minutites) kavandatud ja tegevusega saavutada organiseeritud (sellel tulba mõte on tahetakse. õppetegevuste kirjeldus panna kavandades ...
Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' produkti adaptiivsus kohandatus oludele intellekti arenguteooria? produkti realiseeritavus Matemaatilis-loogiline 39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole. 56. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise tegurina on Renzulli järgi laiem mõiste? sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega
Inimeste puhul saab küllaltki selgepiiriliselt rääkida füüsilise küpsuseni jõudmisest. Siin peetakse silmas organismi füüsilist väljakujunemist noorusea alguses. Vaimse küpsuse mõiste on tunduvalt keerulisem ja raskesti defineeritav. Nii mõnedki tõekspidamised kujunevad inimestel lõplikult välja alles 30. eluaastateks. Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust. Piaget intellekti arenguteooria olemus- Oli üks esimesi, kes vaidlustas kujutluse, et lapsed sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete
· Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu · Rõhuasetus intelligentsel probleemide lahendamisel lastele tuleb anda probleeme, mida peavad lahendama ja seeläbi nad õpivad · Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada · Omas ajas võrreldes Thorndike-ga tagaplaanil · Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu taustal) oluline (olulisem), alternatiivharidus kontruktivistlikud õpetamismeetodid Jean Piaget (1896-1980) · Shveitsi · Bioloogia, zooloogia · Filosoofia, tunnetusteooria · Intellekti struktuur muutub arengu käigus, individuaalne areng, oluline aktiivne tegutsemine · Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed), arengutasemega peab arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud
mõju lapse keele arengus, samuti lapse enda aktiivsust keele omandamisel. Emade ja laste vestluste uuringud on näidanud, et lapsed ei imiteeri otseselt täiskasvanute kõnet ning täiskasvanud ei kasuta eesmärgipäraselt kinnitamist, et oma lapsi rääkima õpetada. Ühised vestlused täiskasvanutega ja eakaaslastega pakuvad parimat keskkonda lapse keele arenguks. Kognitiivne areng: Piaget’ teooria Jean Piaget (1896-1980) sündi Šveitsis Neuchateli linnas. Ülikoolis õppis ta bioloogiat ja filosoofiat ning doktorikraad anti talle molluskite uurimise eest. Seejärel töötas ta Zürichis Bauleri psühhiaatriakliinikus, kus ta hakkas huvi tundma psühhoanalüüsi vastu. Piaget uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib meil aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget ühendas oma kogemused psühhiaatrilisest tööst Bauleri kliinikus
Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine a)kooperatiivne võistlus-mäng (kass ja B. Kooperatiivsed 10-14 aastat hiir) mängud b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Jean Piaget (1896 – 1980): Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega. Ta huvitus mehaanikast, lindudest, väljakaevatud loomadest ja merekarpidest. 1907 – 10-aastasena avaldas esimese artikli albiinovarblasest. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd ei ole mõjutanud mitte ainult psühholoogiat, vaid ka filosoofiat ja haridusteadust.
tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal (müügimees) on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega. 4. Makrotasand e ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade (vanematele) jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on. Jean Piaget (1896-1980) Oli Sveitsi psühholoog ja filisoof. Tuntud on tema epistemoloogilised uuringud lastega. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria Lapse arengu perioodid: *Sensomotoorse intellekti periood (0-2 eluaastat) *Operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaastat) *Konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaastat)
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemal...
toimetulek mujal (koolis, lasteaias) · Arvesta hindaja panusega (omadused, hoiakud) · Arvesta lapse individuaalsust (temperament, kohanemine) · Väljaõpe, praktika · Eeldab arengu ja patoloogia head tundmist · Käsitle tulemusi laiemas kontekstis Lapse kognitiivne areng Kuidas teadmised arenevad? · Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale · Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria · Lev Semjonovits Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria Jean Piaget (1896-1980) teooria · Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega · Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused) · formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises.
· tegevuse algusest ei ole otseselt kasu; · tegevuse algus ei sõltu keskkonnastiimulitest. Lennebergi järgi algab keele omandamine pooleteise kuni kahe aasta vanuselt, kui lapse aju on saavutanud 60% ulatuses täiskasvanu aju struktuurilise, biokeemilise ja neurofüsioloogilise küpsuse. Peaaegu täiskasvanu tasemele jõuab lapse aju viie- kuni kuueaastaselt (Veisson, Vesipak 2005:46-48). Kognitiivsete teooriate tuntumateks esindajateks on J. Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride
Siin toetub ta helidele, mida ta oma ümbruses kuuleb ja järeleaimamisele. Kõigepealt seob ta järeleaimatud häälikutega ainult tundeid. Selle kolmanda sammu jooksul arendab laps keele abil suhtlemisega oma mõtlemist. Lapsepõlve esimene faas lõpeb umbes kolmanda eluaastaga. Laps võib nüüd ruumis vabalt liikuda, kõne kaudu oma ümbrusega kontakteeruda ja oma esialgu veel piltliku mõtlemisega välismaailma mõista. (Kügelgen 1994) Lapse arengu selle faasi kohta on Jean Piaget väitnud et varane lapsepõlv on vaimse arengu jaoks põhjapaneva tähtsusega. See moodustab baasi igasugusele konstruktiivsele vaimsele tegevusele (Piaget 1960). Järgnevad autorid väidavad, et umbes nelja aasta vanuses areneb aktiivselt lapse tundeelu, siis väljendub lapse loov fantaasia kõige tugevamini. Kuuenda eluaasta paiku hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, see annab ühtlasi märku kooliküpsuse saabumisest. (Hirsjärvi & Huttunen 2005) Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung
mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a.) laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid
Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise õppinud. J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise
otsa laduma, ise samal ajal rääkides, et ,,kutsu õues". Kuid ka sellest tegevusest tüdineb Joonas ruttu ja läheb hoopis emmet otsima, kes parasjagu teises toas vaipa tolmuimejaga puhtaks tõmbab, seda nähes hakkab Joonas enda ema jäljendama, tehes samasuguseid liigutusi, kui teeb ema. Hetke pärast viskab ta aga käpuli ja hakkab hoopis tolmuimejat imiteerima- selle häält järele matkides ning mööda põrandat ringi roomates. Jean Piaget Piaget teooria kohaselt toimub lapse areng etappide kaupa ning kui mingi tase on õpitud, siis sellest tagasi ei ole võimalik minna. Seda oli näha ka Joonas tegevuses, et tal on näiteks klotsidega mängimine selge ning seda oskab ta teha ja seda oskust ta ei kaota. Samamoodi on ta ka selgeks õppinud, et kes on kutsu. Tema teooria kohaselt saab laps aru, et objektid eksisteerivad sõltumatult lapse tegevusest - objektide jäävus. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi
(2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi) Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. 2 Kõne omandamise teooriad ÕPPIMISTEOORIA - Skinner KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit Kognitiivne areng Peamised arengu uurijad: Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
eristamises ning värvi ja kuju sobitamises. Ta ei hinnanud kujutlus- või sotsiaalset draamamängu, pidades kujutlust primitiivseks ja tegelikkusest põgenemiseks. Näiteks eelistas ta ergutada lapsi tegelikult sööki serveerima ja ise majas koristama, selle asemel et mängida söögikordade ajal ,,mängumajas". Kaasaegsed Montessori koolkonnad on siiski enamjaolt hüljanud tema filosoofia selle tahu. [1] Jean Piaget Mängu kohta Piaget` kongnitiivse arengu teoorias on sageli valesti mõistetud. Piaget pidas kohanemist sõltuvaks kahest protsessist akommodatsioon ja assimilatsioon. Mäng ,,manifesteerib assimilatsioonile omast juhtpositsiooni akommodatsiooni ees". Piaget arvates etendasid lapsed juba loodud käitumisviise või skeeme mängus ja kohandasid reaalsust nendele vastavaks (viidates sellistele episoodidele, kus ka tema tütar Jacqueline kujutles magamist)
. . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest . . . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10 5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11 5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium . . . . 12 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid . . . . . 12 5.2.1
Millised matemaatilised teadmised/oskused lapsel kinnistuvad/kujunevad? 1. Loendamismäng aitab arendada numbrite tundmiste oskust ja annab võimaluse alustada liitmise ja lahutamise õppimist. 2. Hulkade moodustamine Eesmärk: Laps oskab moodustada hulkasid värvuse/suuruse järgi. 3. Reeglimängud (nt lauamäng) Laps tunneb mängu reegleid ning oskab nendest kinni pidada. Laps ootab oma järjekorda, teab oma "nupu" värvust. 3. Tuleta Piaget ja Võgotski teooriate põhiseisukohtadest see, mida lasteaiamatemaatikas õppetegevusi planeerides arvestada tuleks. Piaget : Matemaatikapädevused omandatakse eelkõige konkreetsete tegevuste ning induktiivse järeldamise kaudu. Eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Võgotski : Lapsi ei tohi jätta üksi, vaid neid on vaja abistada. Õpetamine peab järgmima lapse arengut. Õpetaja peab esmalt kindlaks tegema lapse arengutaseme, millel ta tuleb ülesannetega toime ilma välise abita
Laps subjekti ja objekti rollis - nimetatud kasvatuspositsioonide tagajärjed (lapsest lähtumise olulisus) (läbi töötatud loengus) Laps enesekesksus, pöördumatus. Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning (subjekt)- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt.materjal+iseseisvad tööd)-1a- Laps sünnib tervikliku nägemisstruktuuriga. Vastsündinud on tundlikud staadiumis (üle 12a), vaimsete võimete lõppaste. LAT – lähima arengu tsoon, AAT – aktuaalsearengutsoon heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
