Buliimia Tiina Linna (21.02.2008) M-07, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Iseseisev töö . , Buliimia Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava
aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne.. · Tavaliselt on buliimikud suhteliselt normaalse kehakaaluga. Kaasnevad probleemid · Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis. · See omakorda võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Tekkepõhjused · Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud · Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne maailmas ligikaudu 80% noortest tervetest naistest ütleb, et ei ole oma kaaluga rahul ja paljud proovivad seda mingil moel reguleerida. Vallandav faktor · Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse
Laur Langeproon Buliimia Sissejuhatus: Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise, või muul moel. Inimene ei toitu korralikult ning näljutab end on toitude suhtes väga valiv kardab lisakilode pärast. Enamasti esineb buliimia kuni 14-18 aastastel noorukitel. · http://et.wikipedia.org/wiki/Buliimia · http://www.lilly.ee/index.php
Buliimia Sisukord · Mis on buliimia? · Buliimia tekkimine. · Tagajärjed. · Ravi buliimiale. · Minu arvamus. Mis on Buliimia? · Söömishäire · Söömisepiiramine · Kontrolli kaotamine · Ülesöömine Buliimia tekkimine. · Halvad emotsioonid · Mõnitamine Tagajärjed. · Hambaemaili kahjustus · Marrastused sõrmedel · Enesetapukatsed Ravi buliimiale. · Posiitivsed muutused · Madal enesehinnang · Psühhoteraapia Minu arvamus. Minu arvates on buliimia raske haigus, millesse on lihtne sattuda, kuid raske sellest haigusest välja tulla. Räägitakse tihti milline on "ideaalkaal" ning paljud soovivad ka omale "ideaalkaalu" ning
· Saab alguse ebaregulaarsetest toitumusharjumustest · Suudavad säilitada kontrolli oma toitumuse üle, teatud hetkel kontroll kaob · Buliimikud on sageli ka depressioonis · Neil esineb: Ärevushäireid Skisofreeniat · Põhjustab organismis muutusi: Elektrolüütide tasakaalu häired Krambid Lihastõmblused südamerütmiäired Tagajärjed · Tabab rohkem teismelisi tütarlapsi ja nooremaid naisi · Levimus 100 000 elaniku kohta on 4,2% · Buliimia ja anoreksia on pahatihti ka omavahel segunenud · Üks haigus võib minna ka üle teiseks · Buliimiahaiged saavad oma haigusest aru ja häbenevad seda · Buliimia tagajärjel kaovad lihasmass ja rasvkude · Haigel on külm, tekivad nõrkus, uimasus, pearinglus, minestamised, kõhukinnisus, muutused veres, mälu töötab halvasti, süda hakkab aeglasemalt lööma jne. · Ravil kasutatakse peamiselt psühhoteraapiat · Võiks nõustada ka koolitundides
Toitumishäired. Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Irina Arhipova Buliimia: Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada -oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Erinevalt anoreksikutest reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organis...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud
võivad olla püsivad. Sellega kaasnevad hormonaalsed häired, häiritud saab organismi normaalne areng ja esmased funktsioonid võivad katkeda. Näiteks ei pruugi haige enam lapsi saada. Buliimia Buliimia on sammuti söömishäire, mille all kannataja sööb liiga palju. Hiljem tavaliselt ta kahetseb seda ja oksendab selle sunniviisiliselt välja. Buliimiat põdevad inimesed on erinevalt anorektikutest inimestest, kes endasse tõmbuvad, hoopis avaliku raevu poolt vaevatud. Buliimia vallandab tavaliselt tugev soov kõhnuda. Kui inimene kaotab enesekontrolli siis ta laseb end toidu meeltevalda ja ei suuda enam lõpetada. Pea kõik buliimia juhtumid ja pooled anoreksia juhtumid on tulnud ekstreemsestest dieetidest, mida võib leida erinevatest ajakirjadest. Need dieedid tuleks täielikult keelustada, sest need ei ole absaluutselt inimlikud. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul
TOITUMISHÄIRE: BULIIMIA Koostajad: Sander Siimann ja Reiko Kunimägi. Haig us e o le mus ja e s ine mine Buliimia ehk bulimia ne rvos a algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane
Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia korral on ravi eesmärkideks: · alatoitumusest ülesaamine · söömiskäitumise normaliseerimine · inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga teebki raskeks seesama väärastunud kehataju. Kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi), võib asi lõppeda halvimaga. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi. See näitab inimese tugevamat, mitte nõrgemat külge.
Psüühilised toitumishäired Põhilised toitumishäired 1. Ortoreksia 2. Pika 3. Buliimia 4. Anoreksia Ortoreksia Ortoreksia ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust Kr.k orthos korrektne, õige orexis - isu Kes? Keskealine Keskmisest jõukam Labiilse psüühikaga Elus valesid otsuseid kahetsev Põhjused Vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada Arst palub tervislikult käituda Tunnused Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas Kvaliteet peab olema dokumenteeritud
Kui sisaldus tõuseb üle selle, tekib mürgitus. Raseduse ajal võivad tekkida lootekahjustused ja väärarengud (mürgitused, aneemia). 5 Samuti võib pika esile kutsuda vajalike mikroelementide defitsiidi, seedekulgla vigastused (torkehaavad, sulgused, hammaste ja hambaemaili kahjustused), nakatumise parasiitidega (väljaheited) 6 3. Buliimia Buliimia (ld.k Bulimia nervosa) ehk liigsöömine on toitumishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille käigus üritatakse kaotada toidu paksukstegevat mõju. Sõna buliimia tuleneb kreeka keelest, kus bus tähendab härga ja limos nälga. Eesti keeles kasutatakse ka väljendit hundiisu. Buliimia puhul tekib näljatunne tavaliselt hoogudena. Talumatu näljatundega võib kaasneda
Nele Nurm ja Margot Saar KST 11 2011 1 Sissejuhatuseks Söömishäirete keskmeks on kehakaalu ja kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm, kehakaalu tõusu ees. Kaalu tõusu vältimiseks võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja väike osa paraneb iseenesest. 2 Noorukite seas on levinumad 1.anorexia nervosa. 2.bulimia nervosa. 3.Ja ka mitte küll väga levinud Ortoreksia. 3 1.Anoreksia Anoreksia algab tavaliselt 14-16 aastaselt ,aga on leitud ka sümtomeid 10-12 aastastelt lastelt. Enamasti pärinevad haigestunud lapsed peredest, kus on tähtsustatakse edukust,saavutusi ja tulemusi. Võib juhtuda nii, et edu saladuseks peetakse välimust ja väikest kaalu. ...
Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse kaalu hindamiseks kehamassi indeksit
-alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Anoreksia ravi on aeglane ning äärmiselt raske. Üldjuhul suudetakse leevendada vaid tõsiseid tagajärgi Tahaks rõhutada, et statistika kohaselt on anoreksia peale astmat järgmine suurim surmade põhjustaja noorte naiste seas- u. 19-20% põdevatest sureb ja Eestis on anorektikuid väidetavalt ligi 4000. Teiseks toitumishäirete haiguseks on buliimia mis on samuti psüühika häire Buliimia on sündroom , mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Soovitakse liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades.
Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Tahad sa olla selline ? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Buliimia Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Ortoreksia
on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumishäired, kuidas neisse haigestutakse ja mis on haigestumise põhjused. Teises ja kolmandas teemas on lähemalt kirjas tuntuimatest toitumishäiretest, nagu anoreksia ja buliimia. Lühidalt öeldes on seal kirjas, millised on nende toitumishäirete tunnused, tagajärjed, ravimine jne. Viimases teemas on kirjeldatud kahte vähemtuntuimat toitumishäired pika ja ortoreksia. Tänu uurimistööle olen saanud palju targemaks toitumishäirete valdkonnas ning nüüd oskan ka midagi ette võtta, kui peaksin märkama mõnel tuttaval sümptomeid. Samuti oskan nüüd ise sellistest asjadest hoiduda ja tervislikumalt toituda. Võtmesõnad:
magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt
kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia Prognoos ja ennetamine Prognoos Ennetamine Raskelt haigeid Vanemad peaks väga anoreksia all suurt tähelepanu kannatavaid inimesi osutama laste tuleks ravida haiglas. väärtushinnangute Alkoholi ja ravimite kujunemisele ja kuritarvitamine viivad tagama lastele halvale prognoosile. eluterve keskkonna. Buliimia Buliimia on sündroom, mille tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. Lühitutvustus Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, mis viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse, ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid,
energiakulutust, kuid samas võib ka söögiisu tõsta. Sellisest arusaamast, et sportides võib kõike süüa ei pea paika, kuna sellest võib kasvada haigus, mida nimetatakse buliimiaks. Buliimia on söömishäire, mille iseloomulikeks tunnusteks on liigsöömine ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu mõju kaotada oksendamise, lahtistite söömise või siis näiteks spordi abil. Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid,
9. Valu põhjustamine või valu kannatamine seksuaalse naudingu eesmärgil. 10. Objektiseks: masturbeerimine eri objektidega, ümberriietumine seksuaalse naudingu suurendamiseks, fetishite kasutamine, seks loomadega. 11. Seks lastega: laste sundimine seksuaalsetele tegevustele, lasteporno vaatamine. Click to edit Master text styles Söömishäired Second level Third level Anoreksia ja buliimia, Fourth level Fifth level liigsöömine võrdustatakse teiste sõltuvustega. Ühe hõlpsamini varjatava anoreksiavormi puhul haiged mitte ainult ei näljuta end, vaid ka väljutavad söödu oksendamise või lahtistite võtmise kaudu - bulimia nervosa. Buliimia ja anoreksia üheks silmatorkavamaks tunnuseks ülemäärane treenimine. Anoreksia tunnused ja
TOITUMISHÄIRED SISSEJUHATUS • Buliimia, anoreksia ja ortoreksia on kõik toitumishäired. • Need algavad sellest, et inimene väärtustab oma kehakaalu ja kehakuju ülemäära. • Need on kroonilised haigused • Üha enam on neid noorematel inimestel (10-12) BULIIMIA • Söömishäire tunnusteks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. • Mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. • Sellega kaasnevad: • Oksendamine • Lahtistite söömine • Ravimid (ei lase toidul imenduda) • Nälgimine • Reeglina normaalse kehakaaluga BULIIMIA TAGAJÄRJED • Toitainete puudus, füsioloogilised muutused • Psüühikahäired • Krambid • Lihastõmblused
DIEEDID Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. Milleks on vaja dieedi? On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist,näiteks: -rasvtõbi -buliimia -anoreksia -suhkurtõbi -varikoos -erinevad südamehaigused Atkinsi dieet Selle dieedi töötas välja kardioloog Ameerikast Robert Atkins 1972. aastal. See dieet on üks kuulsamaid maailmas. Selle dieedi ajal sööb inimene toitu, milles on võimalikult vähe süsivesikuid, sest väidetavalt tekitavad need kergesti ülekaalu ja südamehaigusi. Menüüst langevad välja süsivesikuterikkad toiduained, nagu makaronid, riis, leib ja rikkalikult suhkrut sisaldavad maiustused. P...
(Shepphird, 2010). 1.4 Ravi Ideaalis peaks anoreksia ravi olema kombinatsioon ravimitest, psühhoteraapiast, pereteraapiast ja nõustamisest. Ravi on sageli pikajaline ja eesmärgiks on taastada patsiendi normaalne kehakaal, ravida vaimseid probleeme ja aidata mõista õigesti toitumise vajalikkust (Nordqvist, 2014). 5 2. Buliimia (bulimia nervosa) 2.1 Olemus Buliimia on vaimne söömishäire. Sellele on omased pidevalt korduvad tungid süüa, millele järgneb oksendamine, lahtistite kasutamine või mõni muu moodus toiduväljutamiseks, et vältida kaalu tõusu. Kõige levinumaks vahendiks on range dieet, enese näljutamine või üleliigne füüsiline koormus. Tavaliselt järgneb liigsöömisele langemine masendusseisundisse, enese maha tegemine ja halvustamine (Kalbri, 2007).
7 Buliimia Esineb peamiselt 15-30aastastel naistel. Peetakse tüüpiliseks naiste isikuhäirete avaldumisvormiks. Salajased õgimishood, kus süüakse ära normaalsest kuni 30 korda rohkem toitu. Süüakse aplalt ja suure kalorlusega toitu. Pärast sööki oksendatakse ülearune toit välja. Õgimise vaheajal paastutakse või peetakse dieeti, vaevab masendus- ja süütunne. Oksendamist kutsutaks esile näppe kurku ajades või liigeses koguses vett juues. Buliimia kahjustab ainevahetust, limaskestasid, hambaid(maomahla toimel), kõhuvalud ja seedehäired. Tihti lõppeb enesetapuga. 8 Pika On haigus kus inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Söödavate objektide alusel eristatakse kolme vormi: Geofaagia: Menüü moodustab savi, muld, killustik, liiv jne. Amülofaagia: Süüakase tärkliserikkaid asju: Toortärklist, tärgeldusained, jahu, tainast, kliistrit. 9 Pagofaagia: Armastavad lund ja jääd.
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista
psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Buliimia Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda.
paksuna. Tahtlikult süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse välimust. Toidukoguse vähendamine või üldse toidust keeldumine. Suur kaalukaotus. Suur füüsiline koormus. Ravi On kas ambulatoorne (haiglavoodis olemist mittenõutav) või statsionaarne (haiglaravi nõutav) Püütakse suurendada motivatsiooni oma keha muutmiseks. Korrigeeritakse dieeti. Vähendatakse füüsilist koormust. Tegeletakse psühhoteraapiaga. Buliimia nervosa Buliimia tähendab ,,hundiisu" bulimia nervosa aga täitmatut söögiisu korduvad liigsöömissööstud. ülmäärane kehakaalu kontroll on tavaliselt normaalses kaalus Tunnistavad oma probleemi ja vajadust abi järele. Tunnused ja sümptomid Kutsutakse esile oksendamine, kasutatakse lahtisteid. Liigsöömise aeg jõuab kätte tavaliselt öösiti pärast ranget päevase dieedi järgimist, aga ka stressiperioodil ja sihipäratu ajaveetmise käigus . Tegelevad ka palju füüsiliste koormustega
tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. SÖÖMISHÄIRETE PÕHJUSED üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA ALAKAALU SÄILITAMINE PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES KEHATAJU HÄIRUNUD Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu
põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi Mõnikord, kui elus on positiivseid muutusi, mis tõstavad enesehinnangut, võib buliimia ka ravita mööduda, kuid tavaliselt vajab haige ravi. Kuna buliimia põhjused on peale madala enesehinnangu ka sotsiaalsed ja psühholoogilised, siis haiguse raviks on vaja psühhoteraapiat. Esimeses järgus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning pidevalt jälgima oma söömist, vältima olukordi, mis kutsuvad esile liigsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale söömise. Teises järgus teadvustatakse buliimikutele, et on ka teisi väärtusi peale keha
Toitumishäired Kristiina Kutserova Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel ae...
piiramise kasuks lõplikult otsustama. See tõukeks olnud “midagi” jääb selgelt ja kauaks meelde ning tundub olevat kõigi hädade algus ja põhjus. Reeglina tuleb tõuge kelleltki oluliselt inimeselt, kahjuks sageli emalt. Tõukeks võib olla: • Ktühisem kehakuju kohta tehtud märkus • Kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment • Tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma Toitumishäirete jaotus • Anoreksia • Buliimia • Ortoreksia • Pika Anoreksia • Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. • Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. • Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Buliimia
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
ei tasu. Ortodeksia Ortodeksiaga kaasnevad erinevad tervisehaigused, sest nad ei söö üldse midagi mis sisaldab suhkrut, soola ja loomset toitu ning söövad ainult toorest/värsket toitu. Nad arvavad, et see on just kõige tervislikum toitumine aga inimene vajab tegelikult ka loomseid valkusi ning nad analüüsivad oma toitumist juues enda uriini ja lasevad endale tihti klistiiri teha. Buliimia Buliimia on väga raske haigus, see toob kaasa suured õgimishood ja peale seda tuleb oksendamine, sest inimene kes on buliimik, see arvab koguaeg et ta on liiga tüse või on tal depressioon ning tahab oma muresid matta söömisse. See haigus on samamoodi psüühikas kinni nagu teised toitumishäired ja sellest on väga raske lahti saada, sest endale ei tunnistata seda haigust. Kui inimene koguaeg oksendab kaotab ta oma hambad, talle tekivad mao- ja söögitoru vähid ning
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta, vanemate s...
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle
SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA
puudu vajalikest toitainetest, eriti amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille puudujäägil esinevad erinevad probleemid. (Anoreksia...) Buliimia on toitumishäire, mida algatavaks teguriks on tugev kõhnumiskatse, millele järgneb ülesöömine. Need hood esinevad ka umbes 50% anorektikutest (Anoreksia...:2001). Ülesöömisele omakorda järgneb tugev süütunne ning hirm kaalu tõusu üle. Tagajärgi püütakse ära hoida oksendamisega või lahtistite kasutamisega. Buliimia jääb tihti pikka aega märkamatuks, kuna seda varjatakse teiste eest. Buliimia on väga levinud söömishäire ning esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksia. Söömishood vallanduvad tihti negatiivsete emotsioonide tõttu. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete kasutamine. (Buliimia...) 8 2.2 Füüsilised Diabeet ja osteoporoos
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
(mitmekülgsem kui täielik taimetoitlus). Probleemid: Keha ei saa piisavalt vajalikke toitaineid. Pole piisavalt energiat. Võib tekkida jämesoolevähk. 8. Ideaalkaal? (mis juhtub pikaaegsel nälgimisel või liigsel energiatarbimisel) Pikaaegsel nälgimisel inimese kaal langeb ja liigsel energiatarbimisel inimese kaal suureneb. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse. 9. Söömishäired (anoreksia, buliimia, ortoreksia) Söömishäired on haigused. Anoreksia – enesenäljutamine Buliimia – söömishood Ortoreksia – toitumine väljamõeldud “reegli” järgi 10. Tervislik tasakaalustatud toitumine (mis on ja kuidas seda saavutada) See on see, kui sööd kõike nii palju, kui lubatud on (toidupüramiid). Toitumine peab tasakaalus olema ja kõike(vitamiine, mineraale ja energiat) peab saama toitudes mitmekesiselt 11. Päevase energiavajaduse arvutamine. (arvutusülesanne)
kuni 6000 kcal (kilokalorit). Vähese kehalise koormusega 19-30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid (Buliimia, www.toitumine.ee). Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele (Buliimia, www.wikipedia.org, 31. Märts 2014). Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15-24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemin...
põhjustabki selle, et kehakaal jälle jõudsalt kasvama hakkab. Enda näljutamisega võib tekkida haigus nimega anoreksia. Anoreksia on kartus paksuks minemise või olemise ees. Anoreksia saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Selliseid inimesi on küll maailmas vähe, aga üha enam tuleb neid juurde, sest noored ei mõtle oma tervisele. Peaaegu samasugune haigus on buliimia. Buliimia iseloomulikud tunnused on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. Inimene kellel on buliimia, tema mõtted keerlevad koguaeg toidu ümber ning kui nad toidu kätte saavad, siis söövad nad väga palju väga kiiresti korraga ära. Hiljem nad kahetsevad seda, ning püüavad kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda, selleks nad kas oksendavad, tarvitavad lahtisteid või erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda. Erinevalt aroreksiast on aga buliimikutel
moodustub mürgiseid ainevahetus saadusi, tekib valkude, vitamiinide ja mineraalainete puudus, uimasus, süvenev väsimus, keskendumis raskused, suurem vastuvõtlikkus haigustele, siseelundite ja närvisüsteemi talitlus häired. Söömishaigused Levinud peamiselt noortel Anoreksia: enesenäljutamine, soov olla üli sale, treenib liigselt, kaalub toiduportsjone, loeb kaloreid, joob palju, peidab salaja toitu, raske avastada ja ravida. Buliimia: hakatakse söömist piirama, aga mõeldakse toidule, järgnevad impulsiivsed õgimisperioodid, hirmust kaalu tõusu pärast, oksendab kõik välja. ... Ortoreksia: valib toitu oma välja mõeldut reeglite järgi, kehakaal langeb. Aitäh kuulamast! :)
juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga teebki raskeks seesama väärastunud kehataju. Kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi), võib asi lõppeda halvimaga. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi. See näitab inimese tugevamat, mitte nõrgemat külge.
Ma usun, et 8/10 inimesest saavad selle segmendiga nõustuda. Instagrammi vaadates jääb mulje, et keegi on minust veel ilusam (kunstlikult tekitatud iluideaalidest võib täiesti eraldi kirjandi kirjutada), nende elu on nii perfektne, näeme täpselt, mida soovitakse, seda mis jääb kaadri taha on meile ju tegelikult teadmata. Olukord frustreerib enamikku meist ja nad soovime olla nii nagu ideaalsed selle äppi “superstaarid”. Tänu selle on levivaks trendiks kaks halba haigust nagu buliimia ja anoreksia. Kahjuks võetaksegi need ilusad ja “perfektse” eluga noored supermodellid eeskujuks, kes just ei hiilga millegi erilisega, kui just uuemate kosmeetikatoodete ning soengustiilide tutvustamist väga edasiviivaks jõuks pidada. Nende peale noored vaatavad alt ülesse - jääb vaid üle loota, et sellest välja kasvame või sureme nutitelefon käes. Võin öelda seda, et tehnika areng on küll toonud meile nii moodi kasu ka kahju, sest see on üks suurematest
V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted, veretoidud, värsked ja töötlemata puu-juurviljad, marjad,maitsetaimed 4. Millised on ülekaalulisuse põhjused ja tagajärjed? Liigub vähe, Toiduga saab rohkem energiat kui kulutab, Kehamass suureneb, Ühekülgne toitumine. Suureneb südame koormus, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. 5. Söömishaigused Buliimia – söömine, oksendamine. Anoreksia – enesenäljutamine. Ortoreksia – toidu valimine, süüakse üksikuid toiduaineid. 6. Miks peab maos olema happeline keskkond? Et toit seediks paremini, 7. Mis toimub peensooles ja jämesooles? P: põhiline osa seedimisest, selles jõuab ka seedimine lõpule. Imenduvad lõhustumissaadused J: Sinna kogunevad seedumatud jäägid. 8. Kuidas eemaldatakse kehast liigsed ained? Neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. (PILT) 9
See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
Mille õigeks vastuseks oli 16,8 23,2. Siin ülesandes oli peaaegu kõigi õpilastel õige vastus, ainult ühel õpilasel oli valesti ja oli pannud sinna 23,2 30,1. 9 10) Kuidas nimetatakse söömishäiret, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides. Tarbides toite oma väljamõeldud "tervislikkuse" reegleid järgides. Kas anoreksia, ortorexia või buliimia? See küsimus oli vastuseid vaadates vist ka kõige raskem, kuna oli ainult 1 õige vastus ja see oli ortorexia, teised vastasid aga teisiti. Kõige enam kordi valiti aga buliimia mis tegelikkuses on söömishäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Teisena valiti anorexia mis jäi vaid ühe häälega buliimiast maha
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
