(Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel
Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register.................................................................................................................... 5 4.Lühiajaline mälu.......................................................................................................................
Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale. 2. Konstruktivistlik õppimisteooria · B. F. Skinneri poolt populariseeritud biheivioristlik õppimisteooria juhib haridust siiani. Enam kui veerand sajandit on koolid ja õpetajad loonud biheivioristlikke eesmärke. Õppekava on tugevasti järginud uskumusi, et parim tee õppimiseks on jagu saada väikestest teadmiste kogustest ja seejärel ühendamine need tervikuks suuremate mõistete kaudu. · Alates 1980
1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk tänapäeval puudub ühtne õppimisteooria. On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad a...
arusaamasid. Üks õpetaja olulisemaid rolle on anda tagasisidet õpilastele, mis aitab neil jõuda keerukamate arusaamadeni. Sellega seoses on tagasiside täiendav kogemus, mida õppijad kasutavad, et suurendada oma teadmisi (Eggen, Kauchak, 2007). 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad kujutavad endast õppimist õppuri kohanemisena keskkonnaga. Nende kahe õppimisteooria oluliseim erinevus on see, et biheivioristlikud õppimisteooriad peavad õppimise põhimotiiviks välise turvalisuse ja heaolu saavutamist, aga kognitiivsed õppimisteooriad sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust (Krull, 2001). Biheivioristliku õpiteooria kohaselt toimub hindamine objektiivselt, kuna kontrollitavad teadmised on teaduslikud. Kognitiivse õppimisteooria kohaselt toimub hinnangu andmine
Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine)
Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
RETSENSIOON MAAJA VADI RAAMATULE “ORGANISATSIOONIKÄITUMINE” (TÜ KIRJASTUS, 1995) Olles tutvunud mõningate retsensioonidega, mis antud raamatu kohta kõike muud, kui positiivset sisaldasid, tekkis küsimus: kas “Organisatsioonikäitumine” on tõesti vaid üks suur läbikukkumine? Ehk siiski leidub siin midagi meeldivat ja asjalikku? Ja leiduski! On tore, et tegu pole järjekordse “self-help”-raamatuga. Oleks ju üsna ahvatlev olnud pealkirjastada raamat stiilis “Saladused, mida iga juht oma alluvate kohta peaks teadma” või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna...
edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Kõ 2st 2 ,,ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA ,, Isiksusepsühholoogia Referaat Juhendaja : Mõdriku 2010 Isiksuse profiil NEO PI mudeli järgi Millised normmaalisiksustel leitud dimensioonid võiksid sõltuval isiksusel olla kõrged, polegi lihtne ennustada. Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka ...
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei te...
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
käitumisviisi eelistuse. Vastavalt sellele tehakse vahet tasu taotleva või karistust välitava käitumisel vahel. Kinnistamise ärajätmisel hakkavad positiivsed ehk tasu taotlevad reaktsioonid kustuma (kaduma). Vältimisreaktsioonide kustumisel veendub katsealune, et karistust ei tule ka ilma omandatud reaktsioonita. [5] Skinneri operantse tingituse teooria kujunes aastakümneteks pedagoogika tähtsaimaks oskaks. Samas leidis Skinner, et tavaline klassiruum ei sobi selle tema biheivioristliku õppimisteooria rakendamiseks sugugi, kuna õpetajal ei jagu aega ja tähelepanu iga õpilase reaktsiooni jälgimiseks ning sellele vastavalt individuaalse ergutamise või karistamise läbiviimiseks. Lahendust nägi Skinner individualiseerimist võimaldavas "õpimasinas" (i.k. learning machine), mis vastavalt eelnevalt sisestatud programmile ise õpilasele parajate portsude kaupa uut informatsiooni esitab, seejärel õpilasele küsimusi esitab ja tema vastustest lähtuvalt kas
põhjused. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria kohaselt tekitab agressiooni miski sotsiaalne stiimul. Et inimene on frustreeritud, tekib tal negatiivne emotsioon: kurbus, depressioon, viha, ärrituvus. Seega võis Akmentinil olla mingisugune negatiivne emotsioon, mis oli justkui stiimuliks käitumaks agressiivselt. Selge on ka see, et eelkõige lapsed on ümbritsevast keskkonnast vägagi mõjutatavad. Sotsiaalse õppimisteooria kohaselt toimub käitumine mudelite järgi. Poiste hulgas on tavaliselt just populaarsed action-filmid, mis tegelikult näitavad agressiivseid tegelas- ja eeskujusid. Ja filmides juhtub millegipärast tihtilugu nii, et ohvrid justkui ,,ärkavad" ellu. Igapäeva elu ei ole aga film. Kuigi lapsed ei pruugi sellest veel päris täpselt aru saada. Kõikvõimalike probleemsituatsioonide puhul tuleb rakendada erinevaid sekkumismeetodeid
Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet intelligentsustesti looja. J.M. Baldwin (1861-1934) assimilatsioon (sarnastumine) keskkonna mõju organismile, mis viib akommodatsioonini (kohastumine). Lapse areng tingitud nii sots. Kogemusest kui biol.kasvamisest. 1914-1927 Pavlovi õppimisteooria, tekkis biheivioristide koolkond. John Watson hirmud on õpitud. Laps on hästi vormitav ja vastuvõtlik keskkonna mõjudele. Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika) enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
aktiivsuse allikas asus temast väljaspool. Kognitivistid lähtuvad arusaamast, et õppimine saab alguse indiviidi sisemisest aktiivsusest, mis väljendub huvina ümbritseva maailma vastu. Teadmised on sümboolsed ning vaimsed konstruktsioonid inimese ajus ja õppimine toimub nende sümboolsete kujutiste edastamise käigus mälule, kus neid töödeldakse. Kogu aktiivsuse allikat peetakse olevat peidus inimeses endas. Siiski sarnasus kahe õppimisteooria vahel on - mõlemad vaatlevad õppimist õppuri kohanemisega keskkonnas ning teadmisi vaadeldakse õpetaja poolt antuna ja muutmatutena. Tuntumateks kognitiviivse suuna esindajateks on Jean Piaget, Jerome S. Bruner KONSTRUKTIVISM Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
- tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
JUHI TÄHTSUS Eetilised juhid on ausad, hoolivad, põhimõttekindlad inimesed, kes teevad õigeid ja tasakaalukaid otsuseid. Eetilised juhid räägivad tihti eetikast oma järgijatega, seavad standardeid ning määravad preemiaid või karistusi, et nende poolt seatud standardeid järgitaks. Eetilised juhid ei mängi mingit mängu nad käituvad vastavalt oma sõnadele ja on oma eetilise käitumisega teistele eeskujuks. Sotsiaalne õppimisteooria selgitab miks ja kuidas on alluvad mõjutatud nende eetilistest juhtidest. Sotsiaalse õppimisteooria põhiidee on selles, et alluvad panevad tähele ja matkivad neile eeskujuks oleva juhi suhtumist, käitumist ja väärtushinnanguid. Enamik inimesi otsib eetilist juhendamist väljaspool ennast (enamasti juhtidelt, kes on meeldivad ja usaldusväärsed ning kelle loodud käitumismudelid on eetilised, Kohlberg, 1969; Treviño, 1986). Käitumismudelite tähtsust tõstab selle käitumismudeli
Võimalikud pedagoogilised teooriad · Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega manipuleerima ning sel viisil arendama kognitiivset arusaamist. Õpetaja roll sõltub laste tasemest ja huvidest, samas on oluline osa ka sotsiaalsete oskuste toetamisel. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse konstruktivistlikuks ehk lapsekeskseks. · Traditsioonilise õppimisteooria järgi on õpetaja roll väga kontrolliv ja juhtiv. Rõhutatakse akadeemiliste oskuste õpetamist. Sotsiaalsete oskuste arendamine on tagaplaanil, laste omavaheline suhtlemine on vähene, konflikte lahendab õpetaja. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse õpetajakeskseks, traditsiooniliseks või didaktiliseks. · Õpetajad, kes lähtuvad ainult lapsest, lasevad lastel enamikke tegevusi juhtida ning on ise suhteliselt passiivsed, pakkudes vaid
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu. Hinnag õppimisteooriatele. Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks · Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse · Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt. · Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel. SKINNER, Burrhus Fr
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust)
olevat mittetulemuslik või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed agressiivselt väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu. Hinnag õppimisteooriatele. Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks · Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse · Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt. · Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel. 2.3
neid kasutada. Lastel algab jäljendamine sageli enne, kui nad on võimelised nähtud tegevusi füüsiliselt sooritama. 2) Käitumismudelite õppimine ja rakendamine. Jäljendav käitumine ei ole nähtu täpne koopia, vaid pigem stiililt või olemuselt kokku langev. Sageli ei kasuta inimesed kogetud käitumist vahetult, vaid siis, kui tekib sobiv moment. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldset käitumist kui selle nägemine televisioonis. 3) Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria erinevus operantsest tingimisest (definitsiooni, eduootuse ja vastastikkuse mõjustuse tähenduses). Ta erineb biheiviorismist kolme momendi osas: defineerib õppimist erinevalt rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina on seisukohal, et keskkond, isiklikud faktorid nagu ootused ja käitumine, on vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses: (1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva
Frustratsioon tekib ka siis, kui kellegi poolt tajutakse takistust ettekavatsetuna. Mida lähemal ollakse eesmärgi saavutamisele, seda tõenäolisem on see, et tekib agressiivne käitumine. Hiljem L. Berkowitz uuris seda teooriat ja ütles, et agressiivne käitumine tekib vaid siis, kui inimesel tekivad negatiivsed tunded. Kui frustratsioon toob kaasa negatiivsed tunded (kurbus, depresioon, viha, ärritus). Agressioon on ahelreaktsioon. 4. Sotsiaalne õppimisteooria: A. Bandura. Seletas agressiivset käitumist tuginedes oma eksperimentidele, et agressiivne käitumine õpitakse modelleerimise ehk jäljendamise teel. Ta korraldas eksperimente, esimene 1961.aastal, kus ta näitas eelkooliealistele lastele filmi, kus mudel käitus agressiivselt. Pärast pani lapsed ise sinna ruumi selle objektiga, kellega agressiivselt käituti. Ise vaatles, kas laps hakkab agressiivselt käituma või mitte (Bobo nuku eksperiment)
Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida ühiskonnafakrtorid ja bioloogia; kõige aktuaalsem kolmest Edward Sapir (1884-1939), Benjamin Whorf (1887-1941) Keel annab võimaluse kogeda. Keel määratleb ka inimese enesemääratlust. Parem ajupoolkera töötab, et vasak saaks töötada. Enne 1,5 eluaastat toimub keele õppimine ainult parema ajupoolkeraga, hiljem vasakuga samuti (aitab seostada teooriat ühiskonnaga).
- Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant - Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. A.Bandura sotsiaalse õppimisteooria - uurib sotsiokultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele - kuulus katse nukk Bobo'ga : uuris käitumist o I isik ise; II film; III multikas; IV sõbralik; V mitte midagi o III agressiivsem; V jäi maha, agressiivsus puudub , ka IV nulli lähedane agressiivsus o Info välis keskkonnast - Teatud mudelite nägemine aitab omandada uusi käitumisviise ning pidurdada omandatud käitumisviiside rakendamist
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, a...
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad o Keskne roll stsenaariumitel – inimene valib mälust stsenaariumi kuidas käituda o Atributsiooniteooria – inimesed seletavad teiste inimeste käitumist – keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused Ebameeldivad tingimused ja sündmused - Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad
Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et
1980... berkowits kui frustratsooniga tekivad negatiivsed tunded, ainult siis agressiivne käitumine. Neli tunnet kurbus, depressioon, viha, ärrituvus. 15 See teooria seletab seda, kui frusteeritud indiviid ei ela sellele subjektile oma agressiooni, mis selle frustratsiooni põhjustas, vaid elab selle välja mõnele teisele objektile või subjektile. 4. Sotsiaalne õppimisteooria Agressiooni õpitake vaatlikul teel. Näide video näidati filmi, kus käituti nukuga agressiivselt. Teisel grupile, kuidas käitus abistavalt. 3 ei näidanud üldse. Kõik, kes nägid filmi, käitusid agressiivselt. 1961,1963. A. Bandura Vaatluslikul teel mudeli järgi. Kas mudeliks meedia, reaalsed situatsioonid, vms. kõik võivad suurendada. Modelleerimine põhilisi agressiivse käitumise õppimine Mudel kui autoriteet.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühil...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
eesmärki o Strukturaalne käsitlusviis proovib kirjeldada käitumis viise, mis esinevad vaid mängus või siis, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. · AVASTAMINE JA MÄNGIMINE käitumisviis, mida aetakse sageli segamini mängimisega, on avastamine. Varasemates kirjutistes käsitleti neid koos, võib olla biheiviorismi või õppimisteooria mõju tõttu. Nii arvasime, kui mängimine oli ebamugav, traditsiooniliste õppimisteoreetikute heaks, kuna kumbki ei olnud eesmärki taotlev või sarrustaja kontrolli all. Mängu areng · MÄNGU TÜÜBID JA JADAD teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis või füüsilisete tegevustega mänge, mäng esemetega, fantaasia ja sotsiaalne draama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
