SUHTLEMISRASKUSED. Inimene suhtleb kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul määral pingesse seal, kus tuleks olla vaba ja lõtv. Ta ei suuda oma pettumisi ja üleelamisi niisama lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulenevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise äpardusi elatakse hiljem raskesti läbi, võimendades veelgi nende kahjulikku toimet. Suhtlemisraskuste hulka tuleb lugeda oskamatus end avada ja lähedasi kontakte luua, aga ka võõrandumine inimestest ning endasse tõmbumine. 1. Ärevus S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne. Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või kahemõttelises olukorras ( Ender & Okada 1975) Suhtlemisel põhjustab pinget ja ärevust seitse tegurit( Richardson ja Tasto 1976): · Teiste kriitika või halvakspanu tõenäosus; · Esinemishirm; · Vaja...
Mis on suhtlemine? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja s...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskes...
Usun, et suur osa, kui mitte kõik, inimestest on mingil eluperioodil millegi või kellegi vastu hirmu või viha tundnud. Hirm ja agressioon on omavahel seotud. Nende põhjustajad on osaliselt sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks võib olla ka aressiivsus, mida põhjustab agressioon – inimesest kiirgub negatiivset energiat või see on temas peidus. Aressiivselt käitub laps siis, kui pingeid on liiga palju kuhjunud ning laps ei oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub. Agressiivsus võib välja lüüa ka hirmu esinemise hetkel. Ma pole küll väike laps, aga kardan meeletult ämblikke
Lapsepõlves teeb inimene läbi väga suure arengu. Probleemsetest perekondadest pärit lastel ei pruugi välja arenenda kõik oskused ja nad võivad olla teistest sotsiaalselt erinevad. Samuti tooksin mina välja selle, et kui lapsepõlves on laps kooli kiusamise ohver, siis talle jääb sellest kogu eluks märk külge. See mõjutab suurel määral tema käitumist ja suhtlemist. Selline inimene võib olla edaspidises elus väga kinnine, madala enesehinnanguga ja tal võivad esineda suhtlemisraskused. Mina arvan, et väga palju mõjutab inimese isiksust ka see, kas ta on käinud lasteaias või mitte. Lasteaias harjub laps rutiiniga, saab juurde palju uusi oskusi, kogemusi, sõpru ja ta õpib suhtlema ja kindlatest tavadest ja nõuetest kinni pidama. Ma usun, et lapsed, kes on lasteaias käinud saavad paremini hakkama ka õpingutel koolis. Samuti avastab laps lapsepõlves enda jaoks asjad ja tegevused, mis talle meeldivad ja huvi pakuvad. Kujuneb isiksus, kellel on
tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võivad olla töötus, rahulolematus tööga ja halvad elamistingimused. Paljudel meestel on ka suhtlemisraskused, mis võivad ka põhjustada vägivalda. Eriti oluline põhjus on minu arvates vägivallakogemus lapsepõlves ja meid võib mõjutada ka keskkond. Tihtipeale mehed, kes lapsepõlves on kogenud perevägivalda, muutuvad edaspidises elus vägivaldseteks. Arvan, et perevägivalda saaks ennetada niimoodi, et mees käib viharavil või siis peab olema eluterve pere. Peres ei tohiks kumbki vanematest tarvitada üleliigselt alkoholi.
kohta. Individuaalsus Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida täiskasvanud ei mõista. Täiskasvanuiga ja vanadus On välja arvatatud, et täiskasvanute sõnavara koosneb tavaliselt 3000-5000 sõnast, kuigi lugemissõnavara võib olla suurem. Vanaduses halvenemad kuulmine ja nägemine ning see võib
Uurimisi vaadeldes selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või seksuaalselt vägivalda. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad, sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, liigsest alkoholi tarbimisest ja taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võivad olla töötus, rahulolematus tööga ja halvad elamistingimused. Paljudel meestel on ka suhtlemisraskused, mis võivad ka põhjustada vägivalda. Eriti oluline põhjus on minu arvates vägivallakogemus lapsepõlves või keskkonna mõju. Tihtipeale mehed, kes lapsepõlves on kogenud perevägivalda, muutuvad edaspidises elus vägivaldseteks ehk kõige enam võetakse eeskuju oma isalt. Arvan, et perevägivalda saaks ennetada, kui pere käiks iga teatud aja tagant nõustaja juures, kes räägiks neile erinevate perede olukordi, sest ehk see hoiaks inimesi tagasi
psühhiaater, lapsevanemad. Diagnoosi püstitamine on kõige sagedasem lapse 1,5 aastaseks saades. See võimaldab alustada varajast ravi ja õpetamist. Autismi korral võib leida kõik IQ väärtusi, kuid ¾ - l juhtudest leitakse oluline vaimse arengu mahajäämus. (Townsted 1993.) 5 Õendusprobleemid Selle haiguse juures on probleeme väga palju: suhtlemisraskused, piiratud stereotüüpne käitumine, kõneraskused, orientatsiooni puudumine, kontakti saavutamise raskused. Epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine. Patsientide ravisse peavad olema kaasatud logopeed, psühholoog, kasvataja, õde, perearst, perekonnaliikmed, füsioterapeut. Autismi haigele lapsele on oluline pedagoogiline treening ja mõjutamine. Lapsed vajavad individuaalset õppekava. On vajalik igapäeva toimingutega toimetuleku õpetamine
Kontrolltöö küsimused Halvatud haige õendus-hooldustöö põhimõtted: 1. Patsiendikeskne tegevus 2. Ühtne meeskond 3. Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut 4. Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega 5. Usalduslik vahekord 6. Pikaaegne tegevus Probleemid: 1. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel 2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1. Kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemood...
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
Sellistest peredest lapsed kasvavad enamjaolt oma päi. Vanemate töötus ei mõju lapsele mitte ainult majanduslike tagajärgede läbi, vaid last mõjutab ka vanemate käitumine ja meeleolud töötuks jäädes, samuti nende omavaheliste suhete halvenemine. Lapsed kes pärinevad lapsepõlvekodu ebasoodsast olukorrast, on lasteaeda tulekuks halvemini ette valmistatud. Neil on raskusi õppimise ja kohanemisega. Emotsionaalse ja sotsiaalse kasvatuse puudujääkidest tulenevad suhtlemisraskused takistavad paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi. Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad. Laste juures on oluline, et nad
Uinuge ja ärgake alati samal ajal. 4. Kukkumise oht, tingituna tasakaaluhäiretest või kõnnaku muutumisest. Toeta pt. kõndimise ajal või õpeta abivahendid kasutama Õpeta pt. kuidas on õigesti istuvast asendist püsti tõusma, lamavast asendist püsti tõusmiseks keerake kõigepealt külili, tõugake ennast istuma, seejärel tõuske püsti ning voodist välja ja voodisse minekul 5. Suhtlemisraskused tingituna kõne häiretest, mis võib esineda haiguse hilisemas faasis. Õppetada harjutusi, et parandada kõne oskused Kui pt. ei saa rääkida, siis õpetada pt. kehakeelt kasutada Kallutage oma keha kuulamisel tähelepanu märgiks rääkija poole; Kasutage teadlikult oma kõnes selliseid žeste nagu noogutamine, pearaputamine, õlgade kehitamine, käte laiutamine, mis täiendavad teie öeldut; Hoidke jutukaaslasega silmsidet;
Koolis on vaikne ja vastab ainult küsimise peale. Tal puudub eneseusk, alati ütleb, et ei oska, kuigi õppis. Selle põhjuseks tuli välja, oli vanemate abielukriis, mis tema ,,mina" tunnetust oli muserdanud. Ta elas hirmus oma ema pärast. Freud leiab, et pole haigust, mida ei saaks tekitada hirm. ,,Hirmuhaigused" võivad tabada kõiki elundeid, nagu südant, magu, soolestikku, nahka ja pead jne. Hirmust tekitatud häired ja haigused on siis nt närvilisus, suhtlemisraskused, agresiivsus, unehäired, voodimärgamine, bonhiaalastma, kõnehäired, onaneerimine, seedetraktivaevused kuni jämesoolepõletikuni, samuti südame- ja vereringehäired, pea- ja seljavalud, millel kõigil on lapse elus otsustav mõju. Kui hirm on tugevam kui inimese hingejõud, kui hirm teda pidevalt muserdab, siis reageerib inimene tihti tervisehäirega. KOOLIHIRM Oksendamise, kõhuvalu ja astma põhjused on sageli seotud kooliga. Neil on
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust. Alati mõelge selle üle, et kui oma enesehinna...
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks....
Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine
hävitav. Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Aastatega tekib suur kogemus ning hea inimeste tundmine. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Kui inimene, kuuludes mõnuainetest sõltujate hulka, tahab loobuda uimastite tarvitamisest, siis kaasneb sellega kaks otsust. Ainetest loobumine tähendaks loobumist ka vanadest sõpradest. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. Kuidas narkomaani ära tunda
osapooltele on tähtis lahenduse leidmine, kas konfliktis osalevate poolte eesmärk on hoopis vastaspoolele koha kätte näitamine või tahetakse teist nurka suruda. Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, siis võib öelda, et juba on tegemist eskaleerunud konfliktiga. Tähtis on ka küsida, kas konfliktis osalevad pooled suhtlevad omavahel ja on üldse võimelised omavahel suhtlema. Viimase küsimuse puhul võib abiks tulla see, kui saab välja selgitada, kas osapoolte vahelised suhtlemisraskused puudutavad antud konflikti põhiküsimust või mõjutavad need juba ka teisi valdkondi. Näiteks kas vaen naabrite vahel piirdub ainult nende omavaheliste solvangute vahetamisega või on hakatud konflikti juba kaasama ka teisi osapooli. Rääkides lähemalt konflikti eskalatsioonist võib öelda, et konflikti muutumist kontrollimatuks selle põhiküsimuste suhtes, osalejate arvu ja emotsionaalsete reaktsioonide poolest nimetatakse konflikti eskalatsiooniks
Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. · Personaalne distants. Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. eespool vaadeldud suhtlemisraskused põhja- ja lõunaameeriklaste vahel tulenesidki eelkõige personaalse distantsi erinevustest. · Sotsiaalset distantsi kasutatakse suhtlemisel võõraste inimestega. Sellisel distantsil on näiteks asetatud istmed kabinetis ( jutuajamiseks ametniku ja külastaja vahel). · Avalik distants ( näiteks suhtlemises esineja-auditoorium). Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega ( riigijuhid jt.).
· liikumise piiratus, kontrollitunde · anna piisavalt aega söömiseks puudumine keha üle · soovita patsiendile sobivaid söögiriistu · häiritud WC kasutus · vajadusel abista söömisel, jälgi, et · enesehoolduse defitsiit, häiritud patsient sööks tihti ja väikeste portsjonite riietumine kaupa · suhtlemisraskused · taga hea suuhügieen · mäluhäired · vajadusel abista elamistoimingutes. · kukkumisoht HOOLDUTEGEVUS EPILEPSIA KORRAL · fikseeri hoo alguskellaaeg · taga patsiendi ohutus hoo ajal · taga vabad hingamisteed · taga privaatsus ja väärikus · peale hoogu keera külili · tutvusta ettevaatlikult keskkonda, kus ta viibib
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. ...
, 2002). Arenguprobleemid subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/SD · kliiniline norm -eksperthinnangud · KÕNE- JA KEELE SPETSIIFILISED ARENGUHÄIRED Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll
Kuulmislanguse liigid Konduktiivne kuulmislangus Sensorineuraalne kuulmislangus Segatüüpi kuulmislangus Kuulmislanguse astmed Kerge kuulmislangus Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused Keskkonnast tulenevad põhjused Kuulmisabivahendid Kuuldeaparaat Sisekõrva implantaat FM-süsteem Eksiarvamused Suhtlemisraskused on vaid kuulmislangusega õpilase probleemiks. Kuulmisabivahend taastab tavakuulmise ja kõrvaldab kuulmislangusega seotud suhtlemisprobleemid. Kuulmislangusega laps on hea suultlugeja. Raskem kuulmislanguse aste toob kaasa ebasoodsama olukorra. Aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Toetamine Koostöö
suhteliselt stabiilsed P >T Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired · Õpivilumuste spetsiifilised häired · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Pervasiivsed arenguhäired Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired · Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng · Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll
Alkohol/narkootikumid. Kuigi alkoholi/narkootikumide tarvitamine assotsieerub sageli vägivallaga, ei saa seda näha vägivalla tekitajana, vaid pigem barjääride mahavõtjana, seega vägivalla vallapäästjana. Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud). Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega. Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse. Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika, et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust
Muutused emotsionaalsuses võivad olla rohkem väljendunud ning eluga toimetulek palju raskem. Psühhootilisuse sümptomeid esineb selles staadiumis vähe, harva ja need ei häiri enam patsienti. Seda staadiumi iseloomustab haiguse ägenemine , mida ei ole võimalik ette ennustada. Tihti eelneb ägenemisele stress. Haiguse võimalikule uuele ägenemisele võivad viidata varajased e. hoiatavad märgid. Näiteks saamatus, unehäired, mälu probleemid, isu alanemine, suhtlemisraskused jne. Kulutüüpe hinnatakse vastavalt haigusnähtude esinemisele ja nende taandumisele. Püsikululise haigusvormi puhul psühhootilised sümptomid ei taandu täielikult ning ravimid on väheefektiivsed ja haigete igapäevane toimetulek seetõttu raskem. Ägenemiste vahel olev periood võib olla haigel täiesti ilma häireteta. Ägedale haigushoole võib järgneda depressioon, vaatamata edukale sümptomite taandumisele. Sellist seisundit tuntakse skisofreenia järeldepressioonina
muutuvad oluliseks eakaaslased, Kõne – laieneb sõnavara, omab teaduslikke mõisteid Agressiivsus - 8-9-a on tundlikud keskkonnast tulevate stiimulite suhtes (nt vägivallafilmid). Poiste agressiivsus rohkem nähtav (füüsiline), tüdrukutel varjatum ja rohkem verbaalne Andekad lapsed Riskitegurid Keskmisest kõrgem vaimne Suhtlemisraskused - sotsiaalne võimekus (IQ) isolatsioon - tõrjutus Teatud oskuste kiirem areng Toetava keskkonna puudumine - (lugemine, kirjutamine jm) võimekus realiseeritakse Edukus üksikutes ainetes negatiivsel moel Loov mõtlemine Emotsionaalne tundlikkus, Liidriomadused pinged, konfliktid 14
o teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises vanuses o NOS (täpsustamata) Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng o 5-12a kuni 33%, P>T (3:1) o 28% kerge, 39% keskmine ja 12% tõsine Diagnostilised probleemid: o raske eristada normi variatsioonidest; sageli veel kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired o raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist o raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivse kõne häire Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus o agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis
Kui tüüpiline keegi on Tversky ja Kahneman Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum 62. Piaget kolme mäe katse mõte. Poiss ühes laua otsas, nukk teises. Vahel liivahunnikud. Poiss peab ütlema, mid anukk näeb, ütles seda, mida ise nägi. See räägib mõtlemise egotsentrismist Vaatame maailma läbi oma silmade, ei suuda astuda teise positsiooni Sellest tulenevalt suhtlemisraskused 63. Hierarhiline ja võrgustikupõhine teadmine. Post-Newtoni e postpositivistlik teadmne, kus teadmine on võrgustik mitte püramiid. Tõekspidamised paindlikud, alluvad pidevale revideerimisele 64. Otsustamise olemus. 1.Probleemist arusaamine-nt tahan leida naist 2.Alternatiivide vaatamine, need on seotud mingite kriteeriumitega. Nt kriteeriumiks, et naine peab oskama õunakooki küpsetada 3.Vaadata tulemusi 4.Otsusta, mida teha
olukorra muutmiseks on vajalik sekkuda. · Tööd juhtumiga alustatakse info saamise hetkest. · Reageerida tuleb igale informatsioonile, kuid seda tuleb kontrollida · Lastekaitsetöötaja peab tegelema iga juhtumiga, mis leiab aset tema teeninduspiirkonnas. · Informatsiooni kogumise järel antakse olukorrale hinnang ja otsustatakse juhtumi töösse jätmine või juhtumi lõpetamine. Tugiisikuteenus: Vajavad lapsed, kellel on suhtlemisraskused või depressioon, kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja tervist. · Isikliku abistaja teenus: Osutatakse nägemis- või liikumis- või vaimupuudega lapsele Perekeskne aitamistöö: Aidata perel leida sisemisi ressursse , et pere suudaks vastu võtta perele tähtsaid otsuseid, kanda vastutust perekonna häireteta funktsioneerimise ja püsimise eest. Perekeskse aitamistööga hoitakse ära korduvad kriisiolukorrad peres.
stabiilsem, harmoonilisem ka TK-na • Hilisküpsed: • Lapsepõlv kestab kauem • Muusika, akadeemilised saavutused • Pole sotsiaalset survet, ebareaalseid ootusi MIINUSED: • Varaküpsed: • Ebareaalsed ootused - vastuolu füüsilise ja psüühilise arengu vahel • Vähe aega valmistuda muutusteks • Hilisküpsed: • Spordis kehvemad • Väiksem, nõrgem • Sotsiaalselt teised huvid • Küündimatuse tunne • Kaaslased ei tunnusta • Introvertsed, suhtlemisraskused • Emotsionaalne ebakindlus TÜDRUKUD: PLUSSID: • Varaküpsed: • Imetletakse atraktiivsust • Liidriroll • Sotsiaalselt kompetentsemad • Hilisküpsed: • Pole sotsiaalset survet • Väiksem konfliktivõimalus vanematega MIINUSED: • Varaküpsed: • Erinevad eakaaslastest • Kinnisem, häbelikum • Enesehinnang madalam • Rahulolematus välimusega • Eemaldumine eakaaslastest •
· Sotsiaaltööga kaasatakse teised sektorid haridus, tervishoid, politsei, sport, kultuur jt. Sotsiaalvõrgustik pakub lapsele ja vanematele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli. · Ametnikevõrgustik kujuneb kas kliendi abil, kes otsib abi või ametnike algatusel, kes saavad infot abivajajast teiste ametnike või mõne sotsiaalvõrgustiku osapoole kaudu. Tugiisikuteenus: Vajavad lapsed, kellel on suhtlemisraskused või depressioon, kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja tervist. · Isikliku abistaja teenus: Osutatakse nägemis- või liikumis- või vaimupuudega lapsele Perekeskne aitamistöö: Aidata perel leida sisemisi ressursse , et pere suudaks vastu võtta perele tähtsaid otsuseid, kanda vastutust perekonna häireteta funktsioneerimise ja püsimise eest. Perekeskse aitamistööga hoitakse ära korduvad kriisiolukorrad peres.
Laps teeb väga väikeseid edusamme või siis ei tee neid üldse, hoolimata talle suunatud õppemeetoditest. Lapsel on raskusi kirjutamis- ja/või arvutamisoskuste arendamisega. Lapsel on püsivad emotsionaalsed või käitumuslikud raskused, mis ei käi normaalse käitumise definitsiooni/liigituste alla. Lapsel on tunnetuslikud või füüsilised probleemid, teeb väga väheseid edusamme või ei tee neid üldse. Kui lapsel on suhtlemisraskused ning diferentseeritud õppekava, siis ta teeb, kas väga vähe edusamme või ei tee neid üldse. School Action Plus (SA+): Laps ei tee endiselt edusamme spetsiifilistes valdkondades (pikema aja vältel). Laps õpib endiselt riikliku õppekava järgi, palju madalamal tasemel, kui tema vanusele on ette nähtud. Lapsel on endiselt raskusi kirjaoskuse ja arvutamisega. Lapsel on endiselt raskusi käitumisega klassis, kuigi ta võtab osa individuaalse
Nii komorbiidesed häired, arenguhäired, vaimse tervise häired, häire või probleemi mõju. Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired. Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng. 5-12a kuni 33% Poisid>Tüdrukud (3:1). 28% on kerge probleem; 39% keskmine ja 12% tõsine. Diagnostilised probleemid: Raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired. Raske eristada üldisest arengu pidurdamisest või VAMist. Raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest. Ekspressiivse kõne häire: Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis
Kui strateegia ellurakendamisel oli puudusi, võib osutuda vajalikuks täiendavate meetmete tarvitusele võtmine. Kui aga strateegia käivitus hästi kuid soovitavaid tulemusi siiski ei saavutatud, osutub vajalikuks uue strateegia väljavalimine. Lisaks võib strateegia käivitumine esile tuua uusi lahendust vajavaid probleeme. Takistused probleemi lahendamisel Probleemi lahendamisel võib ette tulla mitmeid raskusi ebaadekvaatsed definitsioonid, vigased hüpoteesid, suhtlemisraskused, oskuste ja vahendite puudumine, grupisisese motivatsiooni puudumine. 1. Ebaadekvaatsed definitsioonid: Kui probleemi olemus pole täpselt määratletud, võivad grupiliikmetel tekkida probleemi käsitlemisest erinevad arusaamad. 2. Vigased hüpoteesid: Lähedalt seostatud ebaadekvaatsete definitsioonidega vigased hüpoteesid ja teooriad probleemi põhjuste kohta tekitavad tõsiseid ja raskeid barjääre probleemide lahendamisel.
käskkirjaga. Probleemid · pädevuse nappus: vanemad ei oska teadlikult oma laste arengut toetada · halvad harjumused: kodudega võetakse ühendust alles siis, kui on tekkinud probleemid. Ka vanemate hulgas on neid, kes arvava, et vestlema peaks siis, kui on midagi halvasti. · Kodused kasvatusprobleemid: vanemad ei leia piisavalt aega oma lastega koosolemiseks, mistõttu tekivad neil omavahel suhtlemisraskused. · Aines edasijõudmist ja edukust tähtsustatakse ülemäära, selle asemel et pöörata tähelepanu suhete kvaliteedile ja lapsele endale. · Õpetajate eelarvamused ja negatiivset taustaoletused: see tüdruk käitub hästi, tähendab kodus on kõik korras. · Eelistused: individuaalset tähelepanu pööratakse ainult kas toimetulekuraskustega või väga tublidele lastele. Muutunud paradigma * Arenguvestlus
· konkreetne mõtlemine vs abstraktne - puudub empaatiavõime, raskused koolis üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat. Ei suuda moraalselt otsustada; · kognitiivne rigiidsus: kitsas, paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus; · eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata. Pingutamine pole motiveeritud; · suhtlemisraskused, ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks; · egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi · väärtused ja enesekasu; · kriitiline mõtlemine, riski ja tasu vahekorra hindamine. Oma soovide analüüsi asemel nende aktsepteerimine. Kasutusalad: Probleemilahenduse õppimine; Sotsiaalsete oskuste õppimine; Probleemide ennetamine; kriminaalsusest loobumine J.W.Hilborn(Kognitiivne käitumine, töö kriminaalsusega). IV
vahel ja sellele reageerimine. Informatsioonile reageerimine on seotud faktidega mida me oleme teada saanud ja nendega seostuvate emotsioonide, mälestuste ja tunnetustega (kuidas me oleme seda infot tajunud ka hinnanud). Samas on taju selektiivne, sest meil on sisemised reeglid info jaoks, mis põhjustab tähelepanu pööramise mingitele osadele ja samas mingid küljed infost jäävad tähelepanuta. Paljudel inimestel on suhtlemisraskused, sest nad võtavad saadud infot vastu valikuliselt, neil on raskusi infost arusaamisega ning nad tõlgendavad saadud tagasisidet puudulikult - tekivad info töötlemise blokid. (Payne, 1995) Enamus kommunikatsioonist toimub verbaalselt. Inimene väljendab millegi kohta arvamust, mis põhineb mingil olemasoleval eelteadmisel. Kõneleja soovib mõjutada dialoogis osalejate seisukohti, millega teised võivad nõustuda, vastu vaielda, oma arvamust muuta või jätta selle hoopis tähelepanuta
paljude alateadlike impulsside esilekerkimiseks, teadvustamiseks ning väljaelamiseks. Inimene võib muusika abil teha niisugust psüühilist tööd, mis ilma muusikata oleks komplitseeritud või täiesti võimatu. (Pehk, A.1999) Helimassaaziga võib parandada meeleolu, vereringet, ajulainete rütmi, südamelööke, hingamist, vähendada valu ja parandada üldist enesetunnet. Helimassaazi tulemusel paraneb uni, vähenevad suhtlemisraskused, kasvab positiivsus, otsusekindlus, väheneb valu, saavutatakse sügav lõõgastustase ja rahulik olek. (Linder, L. & Tulev, J. 2010) Muusika puhul on tegemist kahesuguse vastuvõtuga. Meie meeled registreerivad nii kuuldava heli kui muusikast tekkiva vibratsiooni. Vibratsiooniaisting võimendab muusika toimet. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Üldiselt mõjub rütmiline muusikapala ergutavalt, kõrged helid võivad tekitada pingeid,
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
sekssuhte algus- mees kohtleb naist Vv soodust tegurid- noorem iga, madal haridustase, sots ebaadekvaatsus, madal sots kapital, soorollilised omandina; rasedus- armukadedus, kahtlus, et laps pole oma, tp. Lapse sünd- armukadedus arusaamad mehest/naisest, emots sõltuvus (mees soovib distantsi kuid kasrdab mahajärmist), emots abielutüdimus- jahtunud tunded kui vv ajend. Lahutusjärgne vv- naine kui omand isolatsioon, suhtlemisraskused, isiksuseomadused, alko/narko, maj stress, lapsepõlves kogetud vv, vv 4 peamist paarisuhte tüüpi: kasutamise kogemus, vv toetavad hoiakud, puudulik kaitsesüsteem, vv levik meedias. Vv mehe tunnused: puudulik empaatiavõime, süüdistav, kaitsev, kontrolliv, jäigad soorollihoiakud,
vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas Skisofreenia RHK-10s F20-F29 F20 Skisofreenia - Iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
Jah, egiptlased võisid sõita üle Atlandi. Sellele on nüüd raske vastu vaielda. Kas nad ka sõitsid, on iseküsimus. Küsitavaks jäi sotsioloogilise eksperimendi tulemus. Eri rahvused ja nahavärvid ei sobitunudki nii ladusalt, kui oli loodetud. Tõtt-öelda läks meeskond korduvalt päris kõvasti tülli. Ning selle põhjuseks ei olnud alati mitte tavaline telgipsühhoos, mis tekib ninapidi koos elamisest, vaid tihti just nimelt kultuurilised erinevused ja neist põhjustatud suhtlemisraskused. Nii et kui Heyerdahl ühest küljest tõestas koostöö võimalikkust, siis tõestas ta ühtlasi sellega kaasnevaid raskusi, mis vähem ekstreemses olukorras võinuks ettevõtmise nurjatagi. Seda temaatikat on huvitavalt analüüsinud Senkevits. Hiljem tuli veel Tigris, millega Heyerdahl sõitis Mesopotaamiast Indiasse ja tõestas sellisegi kultuurikontakti võimalikkust. Tervikuna ei hinda arheoloogid Heyerdahli tegevuse puhtteaduslikku saaki väga suureks. Ta jäi
Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
