kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lauseid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata küsimustele, mis algavad küsisõnadega kes, mis, kus, miks, millal. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS? 3-4 Aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. 14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel on see, mida kasutatakse väikelastega suhtlemisel, kuna hoidekeeles rõhutakse sõnu, sõnalõppe, siis see aitab lastel keelt mõista. Hoidekeeles kõneletakse väga selgelt ja korratakse, pudikeelest on lastel keeruline aru saaada, on ebaselge. 15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab?
pimedate kirja · Lõpetas Harvardi Ülikooli · Lektor ja kirjanik Keeleorganiteooria · Katsed õpetada loomadele inimkeelt (simpansid) · Loomad ei jõua kaugemalt 1,5 2- aastase lapse keelelise arengu tasemest Kognitiivse teooria seletus: loomadel jääb vajaka intelligentsusest Keeleorganiteooria seletus: loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid Hoidekeel · Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine
vastata küsimustele, mis algavad küsisõnadega kes?, mis?, kus? miks? Millal?. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS? · 3-4. Aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. Nt ütleb laps ,,Kevad tulevad palju palju" näidates, et teab, et mitmuse lõpp on -d. Mõne aja möödudes enam selliseid vigu ei tee. 14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel - räägitakse aeglasemalt, rõhutatakse intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad. Juttu on asjadest, mis on siin ja praegu. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. Laps ise eelistab sellist juttu kuulata.
Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria)
võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus väljaspool keelekeskkonda, siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik · Hoidekeel- täiskasvanud räägivad lastega aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad
arenguga. Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel. Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes. Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse struktuuri, lausung on lühem jne. Teoreetikud arvavad, et hoidekeel on hädavajlik (ainuüksi televiisorit vaadates rääkima ei õpi!!). On oluline, et laps suudaks kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjadega seostada. Uuringud näitavad, et juba 4-aastane laps räägib noorematega hoidkeeles. KÕNEARENG EELKOOLIEAS: ETTEVALMISTUS KOOLIKS 3-4 aastane laps on oma emakeele suures osas omandanud. Kuid ei
- 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine
kasutab) Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige). Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi. Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel. Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist) Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) Hoidekeel (Motherese)Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on
õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele
vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti lapse esimesed sõnad (Schults ja Tulviste, 2015) o Kriteerium: 50% valimist kasutab sõna o 10 kuu vanuselt aitäh o 11 kuu vanuselt nämm-nämm o 12 kuu vanuselt ema ja aidaa o 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna o 15 kuu vanuselt ai-ai o 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass Hoidekeel (motherese)- lapsele kohandatud kõne Kahesõnalised laused (telegraafkeel)- u 2 aasta vanuses; sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu Kõne areng eelkoolieas: 2,5 a- pikemad laused; 3. e-a morfoloogilised tunnused; üleüldistamine. NT: „ema tulis koju“, minema—lähema Kõne areng koolis: konteksti abi vähenemine; sümbolite kasutamine; abstraktne sõnakasutus; „koolikeele“ õppimine
(Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug.
Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. 2 Kõne omandamise teooriad ÕPPIMISTEOORIA - Skinner KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit Kognitiivne areng Peamised arengu uurijad: Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria Lev Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria
ja enam ei vaata · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine(l-r eristamine) Imikute häälitsemine · Karjumine · Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid · Lalisemine (3-4-kuul) - kõne · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Ühe-sõna periood · Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) · Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused · Aitavad avastada kuidas sõnu lauseteks konstrueerida · Lapsed eelistavad tavalisele kõnele · Titakeel/pudikeel? Võimendatud, ei pea olema alati ninnunännu. (kolmas loeng) Sõna tähenduse areng: semantiliste tunnuste teooria · Eve Clark: semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest
Katsetest simpanseid rääkima õpetada (viipekeeles) näitavad, et simpansid suudavad selgeks õppida sõnavara kui mitte grammatikat. Ahvid ei ole võimelised aru saama inimkeele süntaksist ehk reeglitest, mille alusel moodustatakse mõtestatud sõnade järjestus. Täiskasvanud muudavad lastega rääkides tihti oma kõnet. Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid pikemad ja sagedasemad. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina
Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet. Keele omandamise kriitiline periood- selle vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Hoidekeel - täiskasvanud muudavad lastega kõnelemisel oma keelt. Keel ja mõtlemine - keelt kasutatakse ka mõtlemisprotsessis, mälu salvestamiseks. Keelelise relatiivsuse hüpotees. Sadir- Whorf, uurisid indiaani keeli-> in kujutus maailmast peab olema sõltuv sellest, millist keelt ta kasutab. Kriitika keeltes on rohkem sarnasusui, kui täielikke erinevusi.
Aveyron'i metsik poiss Victor Genie juhtum Isabell'i juhtum Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida?
Ajus on keeleorgan, mille abil kõneleda ja mõista keelt. *) Keele omandamiseks on teatud kriitiline periood ehk ajus asetsev keeleorgan on tundlik keele arengule. Kui kriitiline aeg lastakse mööda ehk kui sel ajal laps ei kuule keelt, siis hiljem nad keelt perfektselt ära ei õpi. -) Kriitiline periood - keeleorgan on tundlik keele keskkonna suhtes ja kui lasa periood mööda, ei õpi laps kunagi rääkima. -) Hoidekeel ehk täiskasvanute jutt lastega: *) Laps suudab kõnevoolu tükeldada ja seostada. *) Raadio abil keel õppida ei saa. *) Kasutatakse kuni 11-12 aastani. * Keel ja mõtlemine suur osa mõtlemisest toimub keelt kasutades. * Sapir-Whorfi ehk keeleliserelatiivsuse hüpotees inimese ettekujutlus maailmast ja mõtlemisviis on sõltuvuses sellest, millist keelt inimene räägib. Kujutlus ja fantaasia
12 kuu vanuselt 10 sõna Poiste ja tüdrukute sõnavara keskmine suurus on staatiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti laste esimesed sõnad Kriteerium: 50% valmist kasutab sõna 10 kuu vanuselt aitäh 11 kuu vanuselt nämm nämm 12 kuu vanuselt ema ja aidaa 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna 15 kuu vanuselt ai-ai 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass. Hoidekeel (Motherese) Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Kuni 10-12 aastani vanemad kipuvad kohandama. Kahesõnalised laused (telegraafkeel) Ilmnevad umbes 2 aasta vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad 33 34 Kõne areng eelkoolieas 2,5 aastal lähvad laused pikemaks
Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?...................................................................................................
Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine
Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod – kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine
Ehk mis tunnuse alusel mõistetakse sõna ... . mÕistetakse otseses tähenduses. Teadvustatus - kui palju suudame seletad, mida see süna vüib tähendada. Õps tihti küsib, mida see sõna tähendab, siis oskab, aga kui õpsilt ise küsida, määratlege sõna tähendus. Siis ei osata. Sõnas on märk, mis ühendab meid mingi teabega. Laps hakkab nimetama seda objekti/nähtust , mis pakub talle huvi/on tema jaoks oluline. Tähendus on see tajutud asi viimase lause juures. Hoidekeel lapse jaoks kasutatakse lihtsustatud sõnakesi. Rühmitamisel oluline mis tunnusele laps toetub. (nt viskad tokk õhku on linf, vees on see kala, käes on tokk). SÕNATÄHENDUSE OMANDAMINE .. GRAMMATIKA ARENG *üldised seaduspärasused: Grammatika areng algab lapsel esialgu sõnade lineearsest seostest. Järjest tpsemalt on vaja oma tegevust verbaliseerida. Liitsõna eelduseks saab olla mingi lausung. Postpositsioon sõnalõpp/+ sõnad peal, all jne. Seal-sigal.
annaabi.ee 
