rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast. Alusharidus-teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus on süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist Sotsialisatsioon- väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide, mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine. Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega
haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele. Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine-inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Sotsialisatsioon-väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide, mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine. Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega
Millised tegurid mõjutavad mõistete Inimese kultuuriline taust, inimese tähendust indiviidi tasandil? haridus, inimese vanus, elukogemus Milline loomade tegevus viitab loomauurijate (D.Herzing & S. Savage- Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel on mentaalsed representatsioonid? Mille poolest erineb inimeste ja loomade vaheline märkidega vahendatud suhtlemine inimeste keelekasutusest? Sotsialisatsioon: kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene Millisteks sotsiaalseteks protsessideks kuluurikonteksti väärtused ja normid on vajalik keel? ja temast saab sotsiaalne grupi täisväärtuslik liige. Toimub keele vahendusel
Vormistamine Puu, kus oksad tähistavad teatud eluperioodi tähtsamaid sündmusi mis ajal midagi olulist teie arvates toimub Töö teostatakse rühmatööna neljastes gruppides Joonistage arengupuu Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsühholoogia uurib, millises järjekorras, millise kiirusega ja mil moel need muutused toimuvad Inimese areng Kasvamine Arenemine Küpsemine Sotsialisatsioon Seletage mõisted Kasvamine eelkõige füüsiline areng, keha välismõõtude (pikkus, kaal) muutmine ja elundite suurenemine Orn- ,,teadvustatud reageerimine inimese arenemisele ehk siis suunav tegevus vastavalt üldkehtivatele väärtusnormidele (nii ühiskonna kui indiviidi tasandil) Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse
see aga rohkem kodumajapidamist ehk ühist olmet ja tarbimist. Kõigil pereliikmetel on omad kohustused, mis võimaldavad end vajalikuna tunda ja õpetada lastele töökohustusi. Igal perel on omad sissetulekud ja väljaminekud. Väljaminekud ei saa olla suuremad kui sissetulek seda võimaldab. Inimestel on erinev arusaam sellest, mis on hädavajalik olme ja mis luksus. Sotsialisatsioonif. ühiskonnaskehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jne vahendamine üksikisikule. Sotsialisatsioon toimub enamasti märkamatult eeskuju ja jäljendamise kaudu Ühiskonna tõekspidamised jõuavad lapseni läbi tema kasvuperekonna, vanemate tõekspidamistest ning arusaamadest lähtuvalt. Emotsionaalse toe ja kaitstuse f. igal inimesel on vaja kohta, kus ta tunneb end kaitstult ja hoitult. Perekonna ülesanne on seda kaitset pakkuda. Kui ühiskonnas on suhted muutunud järjest formaalsemaks, siis ootused perekonnale ja sealsetele lähisuhetele on väga kõrged
Väärtuste muutumist iseloomustab evolutsiooniline ebapüsivus. Eetikas tegeletakse hea ja halvaga, samuti õige ja väära suhetega. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraalseiku ja loob neist teooriat. Kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõiguste problemaatikaga. Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Dimensioonid: Üldine-eriline, sotsialisatsioon-personalisatsioon, traditsioon- reformatsioon KASVATUS JA TEADMISED Informatsioon on igasugune teade, kui tõele mittevastav või tühine see ka ei oleks. Traditsiooniliselt on teadmisi liigitatud vsastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. (kogemus, arutlemine) Teadmiste liigid: Oskused ja oskamine, oskusi puudutavad teadmised, propositsionaalsed teadmised. Klassikalise määratluse järgi on teadmised hästi põhjendatud, tõesed,
agraarühiskonnas; perekonna majandusfunktsioon tähendab siin kodumajapidamist. Igal perel on oma sissetulekud ja väljaminekud. Sotsialisatsioonifunktsioon See tähendab ühiskonnas kehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jms. vahendamist üksikisikule. Last mõjutab kõige enam tema kodu, alles teises järjekorras on eakaaslased sõbrad, kool ja koolivälised huviringid jms. Sotsialisatsioon ei seisne ainult kasvatamisest ja õpetamisest, vaid perekonnas valitsevates suhetes, armastuses ja hoidmises, vanemate füüsilises ligiolekus. Emotsionaalse toe ja kaitstuse funktsioon Iga inimene igatseb taga sellist kohta, kus ta tunneks end hoitult ja kaitstult. Perekond suudab sellist kaitset pakkuda. MUUTUSED FUNKTSIOONIDES Läbi erinevate inimkultuuride ja ajajärkude on kestvalt püsinud nukleaarpere ehk tuumpere, mis koosneb emast, isast ja alaealistest lastest
Sotsiaalsed oskused arenevad üksikisiku ja keskkonna vahelises mõjutuses. Sotsiaalne kompetentsus (social competence)- oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalne küpsus on sotsiaalse kasvatuse eesmärk. Sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida ja omandada uusi teadmisi, tal on motivatsioon ja valmidus, saab aru ja oskab täita täiskasvanute juhiseid, oskab arvestada kaaslastega, viib alustatu lõpule, tuleb toime eneseteenindamisega. Sotsialisatsioon (socialization)- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused. Õppekava (curriculum)- on riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren
- sisemine or: pühendumine usulistele väärtustele; oma põhimotiivi leidmine religioonis (kogu inimese elu on religioosne) - välimine or: religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks - otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu 7. Religiooni mõju mõnuainete tarvitamisele. - usulistes kogukondades toimub sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem - usuline sotsialisatsioon (väärtused võetakse sisemiselt omaks) - religioon kui kompensatoorne mehhanism (joomise asemel palvetatakse) - positiivsed näited kogukonnas 8. Religiooni seos enesekontrolliga, enesejälgimisega, usulise motivatsiooniga, eneseammendumisega, emotsioonide reguleerimisega ja enesetõhususega. - enesekontroll e moraal (religioossed väärtused) - enesejälgimine nii kollektiivne kui ka individuaalne (nt palvetamine)
Isaga lähedasemates suhetes olevad noored märgivad ka vähem aasta jooksul kogetud negatiivseid elusündmusi. Seetõttu võime väita, et lähedased suhted isaga aitavad noortel kujundada tajutavat sotsiaalset toetust. Isa psühholoogiline roll Kui isa täidab oma psühholoogilist rolli, siis on tema tegevusel oluline mõju lapse arengule ja heaolule. Neid asjaolusid on selgitatud järgnevalt: Esiteks on erinevad uuringud näidanud seda, et kõige efektiivsem sotsialisatsioon toimub perekonnas siis, kui omavahel on efektiivselt ühendatud hoolitsus ja kontroll. Kui on tegemist peredega, kus on mõlemad vanemad ning emad kalduvad hoolitsema ja isad kontrollima, on lapse arengu seisukohalt tagatud eeldused tema optimaalseks arenemiseks. Kui aga on tegemist sellega, et ema kasvatab lapsi üksinda, siis sellega kaasneb hoolitsemine, aga samas ka vähene kontrollimine. Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga
rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. 12. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. 4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. 7. kontroll ühiskonna liikmete toimimise üle (eelmiste ülesannete täitmiseks, konfliktide vältimiseks, hälbivuse vähendamiseks). 13. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas võim - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt
põhihuvid, ühine majapidamine, inimeste kollektiiv ja moodustamise alus. 15. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. KOMMUNIKATSIOONI TAGAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL. 2. ÜHISKONNA LIIKMETELE VAJALIKE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE. 3. KAUPADE JA TEENUSTE JAOTAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL. 4. ÜHISKONNA LIIKMETE KAITSMINE FÜÜSILISTE JA BIOLOOGILISTE OHTUDE NING TEISTE INIMESTE (ÜHISKONDADE) EEST. 5. VÄLJALANGENUD ÜHISKONNALIIKMETE ASENDAMINE (SOO JÄTKAMINE, SOTSIALISATSIOON). 6. ÜHISKONNA KINDLUSTAMINE TEMA LIIKMETE ÜHTEKUULUVUSE, SOLIDAARSUSE KAUDU. 7. KONTROLL ÜHISKONNA LIIKMETE TOIMIMISE ÜLE (EELMISTE ÜLESANNETE TÄITMISEKS, KONFLIKTIDE VÄLTIMISEKS, HÄLBIVUSE VÄHENDAMISEKS). II pool 1. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT.
1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. Side 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. Ettevõte 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. Turg (tööjaotus, aktsiaturg jne) 4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. Tervishoid, päästeamet, õiguskaitse. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). Perekond, tervishoid, haridusinstitutsioonid (lasteaed, koolid). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. Religioon, massikultuur (kultuuri intitutsioonid). 7. kontroll ühiskonna liikmete toimimise üle (eelmiste ülesannete täitmiseks, konfliktide vältimiseks, hälbivuse vähendamiseks). Maksuamet, politsei. Sotsiaalne institutsioon on suurema grupi sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism. 13
1 isiksuses kõlbelise iseloomu kujundamine. 1 kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale. 1 inimlik toiming, mille mõtteks on eelduste loomine inimese mitmekülgsele arengule ja kasvule. 1 inimese kasvamine ja arengu reguleerija. 1 kasvamise saatja, kasvaja aitaja. 1 loomine õppitava inimese kujundamiseks. 1 suhe ja suhete loomine. Kasvatus on 1 sihipärane mõjutamine 1 interaktsioon 1 sotsialisatsioon 1 transformatsioon 1 arengutingimuste looming Kasvatustegelikkus Inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud tegelikkus oma tähenduste, põhjuste ja mõjudega. 1 Tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused 1 Ühiskondade tekitatud struktuurid, võrgustikud, süsteemid ja institutsioonid 1 Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad 1 Ideaalid, fantaasiad, unelmad, igatsused, illusioonid ehk võimaliku tuleviku
sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud. Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks.
Suures grupis satub raskustesse. · Aeg-maha tehnikad. Eraldada laps tunni tegevusest selleks kohandatud klassiruumi ossa (1-2 min eluaastale). See pole karistus, vaid maharahunemiseks. Internaliseeritud probleemid (tundeelu häired, emotsionaalsed probleemid) Internaliseeritud probleemid · Kujunemisel 3 olulist komponenti ja nendevahelised interaktsioonid (Rubin ja Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm
töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks),
tegurid üksteist mõjuvatavad. Kasvatuse eesmärk, eesmärgi väljendumisega seonduvad raskused. On arvatud, et eesmärkide tähtsus pole ühelgi teisel teadusalal nii suur, kui kasvatusteaduses. Eesmärk on olemas ka siis, kui seda ei teadvustata või ei suudeta selgelt väljendada. Kasvatuse eesmärki võib vaadelda mõne olulise dimensiooni kaudu. Dimensioonid. Üldine <> Eriline Sotsialisatsioon <> Personalisatsioon 23 Traditsioon <> Reformatsioon Harva (1963) on iseloomustanud neid dimensioone järgmiselt. Kasvatuse eesmärk asetatakse alati mingisse punkti dimensioonil üldine <> eriline. Siin on kõne all see, mil määral tahetakse inimene kasvatada teisteks erinevaks ja mil määral teistega sarnaseks.
funktsioone: – Koondatud tähelepanu (joint attention) – Teadmine teiste meeleseisundist (theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse keele arengu järele Loomad … suhtlevad. … võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja
Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks),
Kui nõukogude pedagoogika pööras palju tähelepanu arengupuuetega laste avastamisele ja kokku lugemisele, seosele meditsiiniga, siis tänapäeval on levimas sekkumispedagoogika. Sekkumispedagoogika osadeks on: A. preventsioon (ärahoidmine, tõkestamine); B. kompensatsioon (erivajadusi kompenseeriva mehhanismi kujunemine); C. korrektsioon (abistav õpetus, kompensatsiooni-mehhanismi ja arengu toetamine) ja D. sotsialisatsioon (tegurite vähendamine, mis segavad isiku täielikku ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus). - seosed psühholoogia valdkonnaga. 1999.a ilmusid Eesti lasteaeda puudutavad seadused, kus muuhulgas oli sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus hoolitseda oma piirkonna erivajadustega laste eest ja korraldada nende õpetust. • Kasvataja → lasteaia õpetaja. • Sobitusrühmade teke. • Õpetajakoolituse täiendamine.
Üldistatult on võimalik jaotada inimese elukäik kolme suurde perioodi – lapsepõlv, täiskasvanuiga ja vanadus.. Seesugune jaotus on küll mõnevõrra ebatäpne ja üldine, kuid võimaldab siiski põhiprotsessidele tähelepanu pöörata. Religioon lapsepõlves on pälvinud uurijate tähelepanu ennekõike kolmest vaatenurgast lähtudes. Need on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine. Usuline sotsialisatsioon tähendab usulise suhtluskeskkonna mõju inimese religioossuse kujunemisel. Üldiselt ollakse seda meelt esmatähtsaks on siiski vanemate religioossus inimese hoiakute kujunemisel. Kodu mõju lapse religioossuse kujunemisele avaldub neljas teguris: ● Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored tulevad valdavalt vähese usulise pühendumisega kodudest.
Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse. kognitiivne areng, sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine. Isiksuse küpsemises seisukohast on teismeliseea üheks iseloomulikumaks jooneks identiteedikriisi läbimine ja enese leidmine. Suureneb eakaaslaste ja kooli osatähtsus. Ennekõike puudutab see maailmavaateliste seletuste erinevust kodus ja koolis. Religioon vanaduses on seotud ennekõike mõtestamise, tervise ja ka suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks märksõna. Need on töö ja küpsus 25
· Kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes · Millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda, mida nad tahavad teha. 85% ühiskondadest on avalikud liidrid ainult mehed. 88% ühiskondadest ei osale naised aktiivselt poliitikas. Kus naise majanduslik tähtsus on suurem, on ka tema staatus kõrgem. Seal, kus on sõjaline tähtsus suurem, on mehe staatus kõrgem. Naise staatus on kõrgem seal, kus sugulussüsteem ja abielupaari elukoht seostub ema liiniga. Sotsialisatsioon järgnevate põlvkondade lülitamine kultuuri. KULTUURIMUUTUSED Evolutsionistlik vaade: · Metslus barbaarsus tsivilisatsioon 16 o Animism polüteism monoteism o Hõim riik impeerium. Areng toimub primitiivsemalt astmelt täiuslikkuse suunas. Fukntsionalistlik vaade: Ka teise lähenemiste pooldajad näevad muutumisi, sh ka funktsionalistid, kes jälgivad rohkem
Kognitiivsete võimete arenedes hakatakse Jumalat seletama ja ta omandab konkreetsema ja inimlikuma kirjelduse. Lapsed hakkavad julgemalt kasutama ka usulisi sümboleid. 3. Individualistlikul astmel alates teismeliseeast muutuvad inimeste jumalakirjeldused ja jumalakujutlused sõltumatumaks usulistest sümbolitest ja omandavad isikupärased ja mitmekesised jooned. Religioon teismeeas mõistetakse 3 valdkonda 1) Kognitiivne areng 2) Sotsialisatsioon väheneb vanemta mõju ning suureneb eakaaslaste ja kooli tähtsus. 3) Isiksuse küpsus identiteedikriisi läbimine ja eneseleidmine (vastused kes ma olen, miks ma olen) Siinkohas mõjutab arengut võime kontseptualiseerida elusündmusi ja mõelda abstraktsetes kategooriates. Täiskavanus religioossus on seotud suhete, töökoha, pere ja ühiskonnaga. Iseloomustavad kaks faktorit: 1) töö töökoha vaimsus, seal täidetakse kõik töötajate
Selle tingib sõjaline situatsioon (ohuteooria), mehed ajavad grupiväliseid asju. Naise suhteline staatus (Miks varieerub ühiskonniti?): 1) Naise staatus kõrgem seal, kus ellujäämine sõltub naistest. 2) Sõjapidamine ühiskondades, kus see kõrgem, seal on mehe staatus esiplaanil. 3) Tsentraliseeritud hierarhia, siis naiste staatus madalam. 4) Emaliin naiste staatus kõrgem seal, kus elukoht seostub emaliiniga. - Sotsialisatsioon protsess, millega järgnevad põlvkonnad sisestatakse kultuuri; lapsekasvatamise sotsiaalne termin, õpetatakse kultuurilist käitumist. 9. loeng Majandusantropoloogia - kogukonna elatusvahendite, tootmise, jaotamise, tarbimisesüsteem. Raha ei kasutata. Igas ühiskonnas tavad, mis tagavad juurdepääsu ressurssidele kuidas majandussüsteem on seotud toiduhankimisega. Sotsiaalsed erinevused või nende mitteilmnemine.
· Narkootikumide tarvitamise · Alkoholi tarvitamise · Seksuaalsete suhetega Üks põhjusi: uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Autonoomia · Käitumuslik autonoomia · Emotsionaalne autonoomia o Individualiseerumine o Vanemate deidealiseerimine · Kognitiivne autonoomia Sotsialisatsioon on kahesuunaline, laps on subjekt. Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. VANEMATE KASVATUSSTIILID · AUTORITAARNE ehk AUTOKRAATNE · Tüdrukud > sõltuvaks
uhkus, häbi) * Suhtleme läbi rollide. Mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. * Rollid sünnivad sotsialiseerumise käigus nii, et üksikindiviid kohandavad oma käitumist selle kohaselt, mida teised nendelt ootavad. Interaktsiooniprotsessi käigus parandavad inimesed oma käitumist => subjekti seisukohast on roll igas konkreetses olukorras natuke erinev. - Rollide omandamine toimub sotsialiseerumise käigus. * Tavaline jaotus: 1) primaarne 2) sekundaarne 3) tertsiaarne sotsialisatsioon (kodus õpitakse põhilisi asju . et ei valeta ja mõtle välja asju, et kuulab sõna, võtab teisi arvesse jne => koolis iga ühiskonnaliikme jaoks ühiseid asju: kella järgi käimine, töötamine, võimu ja kontrolliga seonduvat => pärastpoole üha uusi rolle: töötaja, lapsevanem, vanavanem, pillimees, boheemlane, soliidne inimene, korteriühistu juhatuse liige... tertsiaarne sotsialisatsioon ei lõppegi (või lõpeb surija rolliga?)) - inimese seotus oma rolliga võib olla erinev
formaalsetest kriteeriumitest Üleminekuid markeeritakse tseremooniatega vms moel Passiivne vs aktiivne õppija Lapsed sotsiaalteadustes harva uuritud Tagajärjeks on nende agentsuse, aktiivse osaluse ja otsustusvõime alahindamine Laps õppijana seetõttu kujutatud pigem passiivse vastuvõtja kui aktiivse, protsessi panustava tegutsejana Vastastikune protsess Õppimine, sotsialisatsioon, kultuuri omandamine ei ole ühesuunaline protsess Lapsed kasvatava oma vanemaid nagu ka vanemad lapsi Teadmised ei lasku laste peale, vaid luuakse ja taasluuakse pidevas vastastikuses suhtluses Teadmiste omandamine vs reaalne elu Sotsialiseerumine ja õppimine ei toimu lahus reaalsest elus Õppimine pole eelmäng päriselule, vaid osa sellest Õpitakse, et pärismaailmas liikuda, mitte et sellesse siseneda Õppimine ei lõpe kooliga, vaid jätkub kogu elu
annaabi.ee 
