Arengupsühholoogia konspekt (0)

Arengupsühholoogia
Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja 
inimsuhetes
Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus
Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete 
arengus
Mõjutavad vastastikku
Geenidest  sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes
Varane keskkonna  stimulatsioon  mõjutab aju arengut
Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest
Füüsiline areng -  eri kehastruktuuride küpsemine
Motoorne  areng – uute motoorsete vilumuste omandamine
Kognitiivne  areng -  lapse intellektuaalse  funktsioneerimise  areng
Sotsiaal – emotsionaalne areng – muutused suhtlemisviisides, suhetes
Arenguperioodid
2 esimest  eluaastat
Imikuiga – 1. eluaasta
Väikelaps
Varane  lapseiga  – eelkooliiga  (2-7)
Keskmine lapseiga – kooliiga (7-11)
Teismeiga  (11-19)
Varane täisiga (20-30ndad)
Üleminek täisikka (18-29)
Keskmine täisiga (40- 50ndad )
Hiline  täisiga (pärast 60)
Eakad  (65+ või tänapäeval hiljem)
Eakad
Nooremad (alla 75)
Keskmised (75-84) – vaimne ja füüsiline nõrkus
Vanemad (üle 85)
Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
Mõjutab laste  kasvatamist  kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate
tõekspidamiste kaudu
Tava- (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) ja teaduslikud teadmised 
arengust
Pere sotsiaalmajanduslik staatus: vanemate  haridus , töökoht
Kõrgema sotsiaalmajandusliku staatuse korral rohkem teadmisi laste 
arenguverstapostide, teooriate, optimaalsete lastekasvatusviiside kohta: loevad  
rohkem, küsivad ekspertidelt nõu, kodukeskkond arengut stimuleeriv
Arenguline  perspektiiv
Eri vanuses inimesi tuleb kohelda erinevalt
Uurimismeetodid erinevad
Elukestev areng
Elu on tervik: erinevad arenguperioodid nt  vanadus  on osa elukäigust
Arengu järjepidevus: eelnevatest perioodidest sõltub see kuidas läbitakse 
järgnevad
Vaadata ka  ajaloolis -kultuurilist konteksti
Arengu verstapostid
Erinevus või arenguhäire?
Individuaalsed erinevused suuruses, füüsilises küpsuses, 
temperamendijoontes, 
Soolised  erinevused
2 esimest aastat arvestus vastavalt sellele kui vara sündis (40 nädalat = 
100%)
Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused 
arengu või  terviseprobleemid
Enneaegsetega peab rohkem  suhtlema
Kultuurierinevused
Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või 
iseseisvust ja eneseteostust?
Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega 
mängimisele
Mänguasjade arv, raamatute arv
Kognitiivne areng –  tunnetuse  areng
Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot  seostatakse .
Imikute ajus  luuakse  uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 
100 000 ühendust sekundis
Arenguetapid  algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel 
kaalub aju 10% rohkem
Tunnetuslik ehk  arusaamise  ehk kognitiivne areng
Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead.
-
Staadiumite teooria
o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta)
o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta)
o 3. Konkreetsete  operatsioonide  periood (7.-12. eluaasta)
o 4. Formaalsete operatsioonide periood
Sensomotoorne periood (0-2)
Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti  kompimine
suuga )
Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest – ei otsi vaateväljast 
kadunud eset
U 8 kuuselt hakkab  imik  peidetud eset  otsima
Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette 
kujutada
Skeemid  – maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine 
tunnetus ja kognitsioon
Vastsündinul on väga vähe  skeeme  nt refleksid
Skeemi arenevad kahe protsessi ( assimilatsioon  ja kohandamise) 
tulemusena
o Assimilatsioon – olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna 
tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline)
o  Kohandamine  – skeemi muutumine kogemustest tulenevalt 
Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga,  kusjuures  
viimase tulemusena katkeb seos objekti ja kindla tegevuse vahel, mis loob 
võimaluse saada aru objekti jäävusest ehk tekivad representatsioonid 
(reaalsuse vaimne taasesitamine  iseendale )
Preoperatsionaalne periood (2-7)
Operatsioonid  – vaimsete representatsioonide käsitsemine
2 aastane ei seosta oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil ehk 
need vaimsed  operatsioonid  puuduvad -> preoperatsionaalne periood
Selles  staadiumis  ei suuda laps korraga arvestada rohkem kui ühe teguri 
muutumisega ega neid muutusi omavahel  seostada
Laps suudab ette kujutada objekti muutumist, kuid ei suuda ette kujutada 
sündmuste ahela muudatusega kaasnevat
Konkreetse operatsioonide periood (7-12)
Laps on õppinud vaimseid representatsioone omavahel seostama
Laps oskab arvestada mitme aspekti muutumisega samal ajal
Suudab opereerida ainult konkreetsete objektide või sündmustega sh 
suudab ette kujutada sündmuste ahela muutusi
Formaalsete operatsioonide periood (12-…)
Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime
Paraneb  võimekus lahendada ülesandeid loogilise arutluse teel
Suudavad mõelda mitte ainult tegelikust olukorrast, vaid ka võimalikest 
olukordadest.
Piaget’ järgsed seisukohad
Harjutamismeetod -  imiku taju uurimise meetod, mis tugineb sellele, et 
imik harjub stiimuliga, millega ta on kokku puutuub ja elavneb vaid siis kui 
uus stiimul on tema jaoks eelmisest erinev
Uuele stiimulile reageerivad elavnemisreaktsiooniga, elavnemisreaktsioon 
võib tähendada ka igavaks muutunud efekti kauemat jälgimist
A-B püsivusvea  seletused
3 kuune on üllatunud kui  sirmi  taha kadunud objekti sirmi eemaldamisel 
nähtavale ei tule
Katte alt eset mitte otsivad imikud sirutavad käe tule  kustutamise  tõttu 
silmist kadunud eseme järele
Imik vaatab B poole, kuigi sirutab käe A poole
o  Kui tegevus on muutunud harjumuspäraseks, nõuab uue tegevus 
omandatud harjumuse maha surumist
o Imikutel on raskusi tegevuse ja mälu koordineerimisega, kusjuures 
kahe järjestikuse tegevuse  koordineerimine  lõppeesmärgi 
saavutamiseks on A-B katses eduka soorituse eeldus; Mida pikem n 
aeg eseme peitmise ja otsimise vahel, seda suurem on vea 
tegemise tõenäosus
Arusaam  arvulise  koguse säilimisest
6 kuustele imikutele kolme objektiga piltide näitamine -  on olemas 
arusaam „kolmesusest“
Arusaam  loendamise  põhimõtetest:
Arvsõnad, kindlas järjekorras, nimetatud arv ühe loendava objekti kohta, 
viimane loendatud arv näitab hulga elementide arvu
Sama küsimuse esitamine 2korda järjest enne ja pärast välist  muudatust , 
laps võib tõlgendada seda kui võimalust uuesti proovida koos vihjega õige 
vastuse suunas
Loogiline järeldamine
„A on pikem kui B ja B on pikem kui C“, milline pulk on kõige pikem?
Kui laps suudab sellise ülesande  lahendama  on ta mõistnud  transitiivse  
järelduse reegleid. Samas  piirdub  laste järeldamisvõime vaid konkreetsete 
objektidega
Formaalne  ja postformaalne mõtlemine
Formaalne mõtlemine ilmub 12-15 aasta vahel, selle kasutamine sõltub 
ülesandest ning ka 18 aastased ei kasuta seda kõigi ülesannete 
lahendamiseks
Postformaalne mõtlemine – võime mõista, kooskõlastada ja kasutada 
paljusid vaatenurki
Postformaalse mõtlemise 4 astet
1. Süsteemne
2. Metasüsteemne
3. Paradigmast lähtuv
4. Paradigmadevaheline
Lev Võgotski sümbooliliselt vahendatud kognitiivsete 
protsesside teooria nurgakivid
Kultuuri mõju arengule sotsiaalse  interaktsiooni  ja kõne vahendusel
o Kultuur on sümboliliselt  esindatud  keeles
o Sotsiaalne interaktsioon mõjutab keelt ja mõtlemist
Keel on arengu algusest alates kommunikatiivne
Keel on mõtlemise tööriist seega on tihe seos keele omandamise ja 
mõtlemise arengu vahel
Keele ja mõtlemise vahelised seosed
Lapse varaseim mõtlemine on kõne- eelne ; esialgu mõistab laps 
täiskasvanut kontekstki ja käitumisest tajuvate kavatsuste kaudu
Sotsiaalsed suhted annavad esmase kontakti keelel põhinevate 
intellektuaalsete protsessidega
Sotsiaalsed suhted loovad keskkonna, milles laps need protsessid 
internaliseerib (tekib sisemine  dialoog )
Internaliseeritud intellektuaalsed protsessid hakkavad toimima verbaalsete
mõtetena
Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel
Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus
Egotsentriline kõne
See kui palju laps räägib n-ö iseendale
On planeeriva ja reguleeriva funktsiooniga
On  tuletatud  sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks
Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest 
lapseea  staadiumist keskmisesse lapseikka
Lähima arengu tsoon
Metafoor  erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja 
juhendamisel saavutatavat sooritust
Lapes teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas teiste poolse 
juhendamise kogemuse kaudu
Peamised mõisted
Sensomotoorne, preoperatsionalane, konkreetsete operatsioonide ja 
formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine
Representatsioon ,  skeem, assimilatsioon j akohandamine
Harjutamisemeetod
Sotsiaalne areng
 John  Bowlby  seotusteooria
Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus
o Kaasasündinud  kalduvus  otsida täiskasvanuga otsest kontakti
o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga 
suhtlemist – tegelikult ei pea olema ema ega  naisterahvas  aga laps 
eelistab harjumust
o Ema hääle ja lõhna eelistamine
o Naeratamine – rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk
Põhjuseks hirm tundmatu ees
o Hirm mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele          
Võõra olukorra meetod
Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse  kiindumussuhte   kvaliteedi mõõtmiseks
Jälgitakse väikelapse reaktsiooni: võõras keskkonnas, võõrale inimesele 
ema juuresolekul, võõraga üksi olles, emaga uuesti kokku  saades
Neli kiindumuse kategooriat
-
Turvaline  kiindumus
o Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust
o Reageerib võõra ilmumisele positiivselt
o Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt ehk ei lähe 
täielikult endast välja)
o Taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätab mängu, pooleli  jäänud 
tegevust
o 60%
-
Vältiv-ärev kiindumus
o Ei otsi lähedust emaga
o Last ei häiri võõraga üksi jäämine
o 15%
-
Tõrjuv-ärev kiindumus
o Hoidub ema lähedusse ja on ärev
o Laps on väga häiritud kui ema  lahkub  ega luba võõral end lohutada
o Taaskohtudes otsib emaga kontakti samas ei lase end lohutada
o 10%
-
Kaootiline kiindumus
o Laps paistab olevat segaduses
o Puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks – hakkab ennast 
kõigutama, ennast hammustama (enese vastu suunatud 
agressiivsus )
o Tal ei ole oskust enda stressiga toime tulla, pole õpetatud / 
musterpere (ideaalpere) aga lapsel on eripära ja ta ei saa lähedust 
oma keskkonnast kätte
o 15%
Turvalise  kiindumuse olulisus
On näidatud et need lapsed kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid 3,5 
aastaselt lasteaias teiste seas  populaarsed  ja hästi kohanenud
Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses vaid asjaolu et laps 
ise on rõõmsameelne ja rahuliku loomuga
Kasvatusstiilid
Soojus  ja seotus – üks pool vastuvõtlikkusest
Autonoomia tagamine – teine pool vastuvõtlikkusest
Kontrollivus ja nõudlikkus
Autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jätta – ei ole soe ega 
lähedane, ei paku lapsele turvalisust
Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse 
puudumine
Inimene on hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel
Mahajäämine kognitiivses arengus
Sotsialiseerimine
Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite 
omandamine.
o Tihtipeale käitumine reguleeritud usuga, sest seal on kindlad reeglid
Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates  olukordades  (mitte)käituda
o Laste puhul mõistlikum lähenemine õpetada mida võiks teha, mitte 
mida mitte teha
Sotsiaalsete reeglite tüübid
o  Moraalireeglid  – „ära  tapa “, keegi kannatab kui moraalireegleid 
rikkuda
o Konventsionaalsed reeglid – ühiskondlikud kokkulepped mis kehtivad
siis kui need on omavahel sõlmitud
o  Prudentsiaalsed  reeglid – ei tohi ennast kahjustada
o Personaalsed reeglid – asjad mis  iseendaga  kokku lepime, ei tohi 
kahjustada teiste õigusi
Lawrence  Kohlberg : moraalne mõtlemine
1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest
1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine
1.2tegija  vajadustest  lähtumine – mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan
2. konventsionaalne arutlus  tegija  kavatsustest
2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine – mida 
teised  arvavad
2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine
3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest
3.1ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine
3.2ideaalidest, südametunnistusest ja üldisest moraaliprintsiipidest 
lähtumine
Mehed on moraalsemad kui naised
Maailmas pole kedagi kes oleks astmel 3.2
Piaget arusaam mängureeglitest
1. Reegliteta mäng
2. Muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng
3. Vasastikusel kokkuleppel  muudetavate  või ise loodavate reeglitega mäng
Mäng
Sõprus
Aitab kaasa emotsionaalsele arengule
Varases  lapseeas : ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete 
emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö 
tegemine
Koolieelikuna: sõbra „kasutegur“
Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus
Murdeea  eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise  aitamine , tunnete 
jagamine
Lapse kõne ja suhtlemise areng
Uuritakse et teada saada kas keele omandamise hilinemine on märk 
arenguprobleemist
Kõne arengu perioodid
3. kuu algul – koogamine
4. kuul – lalisemine
6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb
9. kuu – ehholaalia  periood (jäljendab teisi, küsib, jutustab), asju nimetama
9-18 kuu – holofrastiline kõne – kogu lauset ühe sõnaga väljendav
Telegraafiline kõne
1.5 a – 20-50 sõna
2 a – u 250 sõna
18-24 kuu enesest kui tegijast rääkima
30. kuu – u 500 sõna, kolmesõnalised  lausungid
3-4 aastastel lastel erandsõnade ülereguleerimine: „Kevad tulevad, palju 
palju.“
Lapsevanemale : 
1 aastaselt esimesed sõnad
2 aastaselt 2  sõnalised lausungid
Suured individuaalsed erinevused
Soolised erinevused
Pere suurus – pole võimalust väiksele nii palju pühenduda
Sünnijärjekord – esimene laps omandab rohkem nimisõnu
Vanemate haridustase
Murdeiga
Põlvkondade lõhe
Tülid igapäevastes küsimustes nt mood, sotsiaalsed, religioossed ja 
poliitilised vaated sarnased
Sotsiaalsed reeglid
Sotsiaalsed  konventsioonid
Moraalireeglid – kellelegi haiget tegemine, solvamine, varastamine, 
valetamine  jne
Prudentsiaalsed reeglid
Personaalsed reeglid
Arengu hindamine
Areng – süstemaatiline muutumine
Iseloomustavaks
Pidevus
Kumulatiivsus – kõndima õppimine, lihaste arenemine
Suunatus – lapsest saab alati täiskasvanu
Diferentseeritus
Organiseeritus
Holistilisus
Keskendutakse kitsamale valdkonnale või vanuseperioodile
Arengu hindamise eesmärgid
Arengu kirjeldamine erinevates vanustes
Võrdlemine normiga (erinevused) – universaalsus  ja  unikaalsus
Muutuste, dünaamika kindlakstegemine
Prognoosimine
Ennetustöö – sekkumisstrateegiate  planeerimine
Diagnoosi  toetamine
Uurimistöö 
Mille alusel arengut hinnata?
Arengu verstapostid? Kriteeriumid?
Küsimused – vastused?
Teadmised? Oskused?
Kõne? Käitumine?
Võrdlus?
Vanemate/õpetajate hinnanguid?
Oskused ja pädevused
Omandatud oskused (1999) – füüsiline/sotsiaalne/kognitiivne (vaimne) 
areng
Üldpädevused (2008) – õppimis- ja tunnetustegevused/sotsiaalsed 
oskused/mänguoskused
Kõne ja keele arengunäitajad
1) Tuleb toime  eakaaslaste  ja täiskasvanutega
2) Käände ja pöördevormid
3)  Korrektne  hääldus
4) Piisav sõnavara
5) Oskab kirjutada sõnu
Hindamismeetodid
Vaatlus
Intervjuu
Küsimustik
Eksperiment
Testid
Füsioloogilised
+ varasem  arengulugu
Kvantitatiivsed  – seotud näitajaga
Kvalitatiivsed – seotud kirjeldusega
Formaalsed
Informaalsed
Üksteist täiendavad
Meetodi valik sõltub uurimisküsimusest
RELIAABLUS ja  valiidsus
Usaldusväärsus/korratavus/täpsus
o Sisemine koskõla, tulemuste stabiilsus ja hindajatevaheline kooskõla
Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda mida plaanitud
Valiidsus pole absoluutne, vaid õige teatud määral – erinevad valiidsuse 
näitajad
Vaatlus
Kõige käepärasem meetod
Info erinevatest valdkondadest
Loomulik – üldistatavus
Hidamise aluseks ja teistele meetoditele
Pidev kuna laps muutub
Erinevates  keskkondades   erineval  ajal (kk!)
Arenguhäired
Normaalne areng vs häire
Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist
Arenguhäired kui:
Tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust
Nooremale eale iseloomulik käitumine
Ootuspärane aga problemaatiline käitumine – kõne kogelev
Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus
Arvestada võimalikke mõjutegureid – keskkond ja kontekst, komorbiidsus.
Lapse- ja täiskasvanuea häired
Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad
Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli
Arengut iseloomustavad järsud muutused ja enamiel lastel ilmeb 
mõningaid sühholoogilisi probleeme
Lapsed ei otsi ise abi – sõltuvad täiskasvanutest
Täiskasvanud võivad oma käitumisega hoida laste probleeme alles
Riskifaktorid
Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist
Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud
Lapse arengu riskifaktorid
Pärilikkus
Sünnielsed ja -järgsed kahjustused
Haigused – sündroomid, kromosoomi muutused
Temperament
Võimed ja  enesehinnang
Atributsioonid
Downi sündroom
Vanemate vanus riskieguiks
Levikus 1:800
Aeglasem  areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng
Mahajäämus motoorikas
Toimetulekuraskused igapäevases elus – algklassides võivad  teistega  koos 
olla, hiljem jäävad maha
Füüsilised  anomaaliad , südamehaigused ja lühem eluiga
Mehed haavatavamad häiretele
Inimese areng – täisiga
20-44 varane täisiga ehk noorus
45-64 keskmine täisiga ehk  keskiga
65… hiline täisiga ehk vanadus
Noorem täiskasvanuiga
Noorus – autonoomsus  vs sotsiaalne hõivatus
Täiskasvanuks saamise kriteeriumid – iseseisvus  otsustes ja majanduslik 
iseseisvus
Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel – tehakse ja jõutakse 
palju
Käeline tegevus langeb alates 30ndast
Kuulmine hakkab  langema  20ndates
Kognitiivne areng
Intelligentsus  kasvab 30-40 aastani
Erivõimete nt  loovus  kõrgpunkt peale 30ndaid
Postformaalne mõtlemine:
Formaalsete operatsioonide staadium
Pragmaatiline mõtlemine
Mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut
Fischer: abstraktne  mõtlemine:; printsiibid
Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine
Schaie -funktisonaalsus
Schaie kognitiivse arengu teooria
Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest
Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks
Sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest
Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus)- kompleksed suhted erinevatel 
tasanditel
Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus
Isiksuse areng
Normatiivne vs kriis mudel
Sündmuste ajastuse mudel
o Neugarte: sotsiaalne kell
o Normatiivsed elusündmused
o Idiosünkraatilised elusündmused
Tänapäeval sündmuste õigeaegsemad abieu ja sünnitamine piiri nihkunud
Sotsiaalne areng
Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel
Keskiga
45-65
Keskiga ei ole rohkem kriisiperiood kui muud ead inimese elus!!
Igasugused muutused elus võivad esile kutsuda kriisi
Keskea läbimise võimalused:
pole keskea kriisi (elumuutustega  kohanemine )
segadus (kohanemine nõuab  pingutus )
pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate 
eluperioodide)
keskea kriis (naistel – välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel – 
saavutused; vastavus ühiskonna standarditele

Document Outline

• Arenguperioodid
  • Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
  • Pere sotsiaalmajanduslik staatus: vanemate haridus, töökoht
  • Arenguline perspektiiv
  • Elukestev areng
  • Arengu verstapostid
  • Kultuurierinevused
• Kognitiivne areng – tunnetuse areng
  • Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng
    • Sensomotoorne periood (0-2)
    • Preoperatsionaalne periood (2-7)
    • Konkreetse operatsioonide periood (7-12)
    • Formaalsete operatsioonide periood (12-…)
  • Piaget’ järgsed seisukohad
  • A-B püsivusvea seletused
  • Arusaam arvulise koguse säilimisest
  • Loogiline järeldamine
  • Lev Võgotski sümbooliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside teooria nurgakivid
    • Keele ja mõtlemise vahelised seosed
    • Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel
  • Lähima arengu tsoon
• Sotsiaalne areng
  • John Bowlby seotusteooria
  • Võõra olukorra meetod
  • Neli kiindumuse kategooriat
  • Turvalise kiindumuse olulisus
  • Kasvatusstiilid
  • Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine
  • Sotsialiseerimine
  • Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine
  • Piaget arusaam mängureeglitest
  • Mäng
  • Sõprus
• Lapse kõne ja suhtlemise areng
  • Kõne arengu perioodid
  • Suured individuaalsed erinevused
• Murdeiga
  • Põlvkondade lõhe
  • Sotsiaalsed reeglid
• Arengu hindamine
  • Areng – süstemaatiline muutumine
  • Arengu hindamise eesmärgid
  • Mille alusel arengut hinnata?
  • Hindamismeetodid
  • RELIAABLUS ja valiidsus
  • Vaatlus
• Arenguhäired
  • Normaalne areng vs häire
  • Lapse- ja täiskasvanuea häired
  • Riskifaktorid
  • Lapse arengu riskifaktorid
  • Downi sündroom
• Inimese areng – täisiga
  • Noorem täiskasvanuiga
  • Kognitiivne areng
  • Schaie kognitiivse arengu teooria
  • Isiksuse areng
  • Sotsiaalne areng
  • Keskiga