Tikid ja Tourette'i sündroom Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Üldiselt... Esineb tikke ( sh Tourette'i sündroom ) ~1% inimpopulatsioonist Eristatakse: - Lühiajalised tikid - Kroonilised tikid - Tourette'i sündroom Minevik! Kirjutised raamatust ,,Malleus Maleficarum" (,,Nõia haamer" ) 1489 aasta Prantsusmaalt Tourette'i sündroomi mõiste 19ndast sajandist, Gilles de la Tourette nimeliselt Prantsuse neuroloogilt. Kliiniline määratlus (1) Tikid on kiired, sageli korduvad, tahtmatud ühe lihasgrupi kramplikud tõmbed või vokaalne avaldus. Vastutahtelised, korduvad ja puudub rütm
· suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
immuunsüsteemi vahel. Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia. - Afaasia- võimetus end kõnes ja kirjas väljendada või aru saada, seda põhjustab ajukoorekeskuste kahjustus. - agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus - A(düs)leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s.t
räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees  voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom  tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund
*kõik pööratakse naljaks => vastatakse teravmeelsusega ning keeldutakse teemasse süvenemast 12) Takkakiitmine *eesmärk: teistele meeldida => väljapääs kõigega nõus olla (näiliselt tuge pakkuda) *just-just, ma tean.... *muidugi oled...jaaa, tõesti, ...täitsa lõpp... 3. Nimeta stressi füüsilisi süptomeid. (7) *Isu muutus *Astma *Käte ja jalgade või naha külmus *Peapööritus *Suukuivus *Higistamine *Näolihaste tuksed ja tõmblused, (tikid) *Sagedased külmetushaigused *Kõrgenenud või lämbuv hääl *Kiire väsimine ja pikaajaline väsimus *Migreen *Lihaspinge või kerged valud rinnas *Unehäired *Suguelulised probleemid nt impotentsus 4. Nimeta stressi käitumuslikke sümptomeid. (4) *Antisotsiaalne käitumine, (ründad kedagi, lööd maha) *Väitmine, et ollakse liiga hõivatud selleks , et lõõgastuda *Huvi kadumine seksi vastu *Töövõime alanemine *Ebaratsionaalne aja kasutamineenese eest mittehoolitsemine
· Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus  depressioon · Liiga aktiivne 5-HT  obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired  norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat.
passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse teisigi autismispektrisse kuuluvaid häireid ning aktiivsuse ja tähelepanu häiret, mõnikord ka Tourette´i sündroomi. Aspergeri sündroom esineb sageli koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja harva ka koos kerge vaimupuude tunnustega. Samuti on sagedased lisadiagnoosid Tourette`i sündroom ja tikid. Aspergeri sümdroomi areng Tihti ei avaldu Aspergeri sündroomi sümptomid enne isiku nelja-aastaseks saamist. Tavaliselt on Aspergeri sündroomiga laste ja noorukite varane areng sarnane aktiivsuse ja tähelepanu häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses
Paraparees  kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega. Hüperkineesid  ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja atetootilised hüperkineesid, torsioondüstoonia, treemor, tikid. · Tundlikkus Liigid  pinnatundlikkus, süvatundlikkus, tundlikkus siseorganeilt, kombineeritud tundlikkus Anesteesia  tundlikkus puudub Hüpesteesia  tundlikkus Hüperesteesia  tundlikkus Paresteesia  tundlikkuse aisting ilma välisärritajata valu · Koordinatsioon ja tasakaal Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib
ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et
puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse ka teisi autismispektrisse kuuluvaid häireid ja aktiivsuse ja tähelepanu häiret (ATH), mõnikord ka Tourette´i sündroomi või "sotsiaalset käitumishäiret". Aspergeri sündroom võib esineda koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja erijuhtudel ka kerge vaimupuude tunnustega, sagedased lisadiagnoosid on ka Tourette`i sündroom ja tikid. Aspergeri sündroomi esinemissageduse kohta kogu rahvastikus on tehtud vähe uurimusi, needki kõik Põhjamaades. Käesoleval hetkel ei teata veel, kas Aspergeri sündroomi esineb sama sagedusega kõigis maades ega isegi seda, kas seda esineb kõigis maailmajagudes. Ligi pooled kõigist Aspergeri sündroomiga isikutest ei otsi enne täiskasvanuks saamist psühhiaatrilist abi. Oluline on ka teada, et mitte väheolulisel osal täiskasvanud patsientidest,
ajas, kõne FS iseeneset ei lagune. ¤ Kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandid: nende funktsioonid ja nende kahjustusel ilmnev kõnepatoloogia. 1. Ajutüve tasand (A)-lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine(nt düsartia; liikumishäired) 2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine.( selle tasandi kahjustusel jääb maha üldine areng- intellektipuuded)
3) Miski, mis on tasuvam kui mängud - intiimsus. Käitumise liigitus Seesmised pogrammeeritavad (arhepsühholoogilised) - autistlik käitumine: 1) Unenäod. 2) Fantaasiad - kõrvalised fantaasiad (soovide täitumine), autistlikud transaktsioonid (kohandamata), autistlikud transaktsioonid (kohandatud, neopsühholoogilise programmeerimisega). 3) Fuugad. 4) Pettekujutlustega käitumine. 5) Tahtmatud tegevused - tikid, manerismid, parapraksiad. Tõenäoslikult programmeeritavad (neopsühholoogilised) - reaalsusega kooskõlaline käitumine: 1) Tegevused - ametid, tehingud jne; sport hobid jne. 2) Protseduurid - andmete töötlemine, tehnikad. 3) Muud. Sotsiaalselt programmeeritavad (osaliselt eksteropsühholoogilised) - sotsiaalne käitumine: 1) Rituaalid ja tseremooniad. 2) Ajatäited. 3) Operatsioonid ja manöövrid. 4) Mängud - proffesionaalsed mängud (nurkused transaktsioonid), sotsiaalsed mängud
..ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga  raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed  seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga  emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed  käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid  emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK  10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon)
·Vastsündinu ja imikuiga  raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed  seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga  emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed  käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid  emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti:  7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984)  14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995)  20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
Kõik väärkohtlemise liigid võivad lapses esile tuua arenguhäireid, mida käsitletakse kui tõsiseid kõrvalekaldeid tavapärasest arengust (hälve, häire, puue), nooremale eale iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud
Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga, reflekside elavnemine seevastu tsentraalse kahjustusega Babinski refleks- Täiskasvanutel on alati patoloogiline, viitab püramidaaltrakti kahjustusele (tallaalt pliiatsiga) Tahtmatud liigutused  Treemor (seniilne treemor, tserebraalne treemor, neurootiline treemor)  Nüstagmid- silmade nõksumised, värin  Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur  Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne  Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine  Hinnatakse kindlas järjekorras  Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt  Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele.
 Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest  Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga  Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired  Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid  Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused  Poiste probleemid on seotud noorema eaga  Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele  Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired  Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia Häirete prognoos  Ettekujutus normist  Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) o ADHD ka täiskasvanueas o depressioon  Ravimata häired on püsivad  Sõltuvus sekkumisest ja ravist
rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom  sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED  Hüperkineetilised häired  Käitumishäired  Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired  Motoorsed ja/või vokaalsed tikid  Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest:  kõik kuulub neile  samastumissoov  superego, südametunnistus pole väljaarenenud . vanemad lapsed:  heaolu  osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus)  pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged) VALETAMINE esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) ; teravdatud sotsiaalne taju, viha ; aktiivne kujutlemine (nooremad) .Valetamise tüübid :
DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p  Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika.
50% fokaalsed düstooniad. Ravi: botolismitoksiin, antidepressandid. Lokaalne kirurgia- müotoomia- lihaseläbi lõikamine, neurotoomia- närvi läbilõikamine. Huntintoni tõbi Kliiniselt: koreaatilise dliigutsed ,,tantstõbi", dementsus, iskususe muutused, kõne- ja neelmaishäired, psühootilised häired, emotsionaalsed häired. See on geneetiline haigus inimesed saavad ette teada et see neil on. Gilles de la touretti sündroom. Kliiniliselt: tikid näos ja kaelas- kiired tõmblused; vokaalsed tikid-sõnalised, koprolaalia-valimatu ropp sõim, jüperaktiivne käitumine, sundmõtted. Genetiline haigus. Raviks neuroleptikumid ALS- amüotroofiline lateraalskleroos See on siis neurodegeneratiivne haigus. . Keskeas. Kahjustunud motoneuronid. Kliinika: väljendunud atroofiad, parees, spastilisus, elavad refleksid+ patoloogilise drefleksid Elu 1-5 aastat. Ravi pole. Spinaalsed lihastroofiad
Eelkooliiga  emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed  käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid  emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas); ADHD ka täiskasvanueas, depressioon)
lõtvus. Kõnepuue  düsartria (tekivad 2/5st düsartriast  bulbaarne ja ajukese düsartria) + tasakaaluprobleemid + inimene liigutab nt keelt liiga palju või liiga vähe 2. (B) Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand: liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus, sujuvus. Ekstrapüramidaalne düsartria  kaasliigutused(nt tõstab kätt ja silm tõmbleb vms- tikid). Selle kahjustuse puhul tekib kogelus (tekib kramp, kordus, sujuvuse kahjustus) 3. (C) Ruumitasand: liigutuste sihipärasuse reguleerimine. Haarab oimu-kiiru-kuklasagara äärmised (perifeersed) osad. Et liigutused oleksid suunatud õigesse kohta õigel ajal. Tugevalt seotud ruumitajuga. (peegelkirjaga lastel on selle kahjustused, koos- ja järelkõne tasand) Järelkõne-mina ütlen ees, laps ütleb järgi, mitte ei pea ise mõtlema. 4
THROMBOCYTOPENIC PURPURA't (tõsine verehüübimise häire), anoreksiat, iiveldust, peapööritust, südamepekslemist, peavalu, düskineesiat (lihaste tahtele allumise kahjustus), unisust, vererõhu ja pulsi kõikumisi nii üles kui alla, tahhükardiat (kiire südamepekslemine), angiin (koos valuspasmidega südames). Arütmiat, kõhuvalu, kaalust allavõtmist pikaajalise ravi perioodil. On olnud üksikuid Tourette'i sündroomi juhtumeid (tikid). Patsientidel on täheldatud toksilist psühhoosi, leukopeemiat (algete vereliblede vähenemist) ja /või aneemiat, on esinenud ka juuste väljalangemist. Lastel võivad tunduvalt sagedamini esineda söögiisu kadumine,kõhuvalu, kaalu vähenemine pikaajalise ravi mõjul, une puudus, tahhükardia; nii või teisiti võib ilmneda ükskõik milline eelnimetatud kõrvalmõjudest...( Virtue.D. 1999:177) Välja toodud faktid on tegelikult kohutavad. Miks ometi on nii vähe informatsiooni
haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired - Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine - Abuulia – tahteaktiivsuse puudus - Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia Psühhiaatrilised häired on neuropsühhiaatrilised haigused ja kõige sagedasem psühhootiline häire on skisofreenia
- Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist. Basaalganglionid on alati motoorse närite osa. - Tourette – algus 2-15 aastaselt. Viga basaalganglionidega, putameniga, kuigi anomaaliaid ei tuvastata. Ravi antidopaminergiliste ravimitega. Anomaalia parema jupoolkera visuaal-ruumilises töötluses – halvad joonistuste kopeerimises, ei mäleta asjade asukohti, tikid, tahtmatud häälitsused, ehholaalia ja korpolaalia. - Huntingtoni tõbi – hävitab putameni rakke, algus 30-50 aastaselt, 12 aasta pärast surm. IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, tahtmatud liigutused. Arsetüülkoliini ja GABA neuronid surevad, dopamiinneuronid vabanevad GABA pidurdusmõjust ja muutuvad hüperaktiivseks. - Parkinsonism – liigutusi vähe, need on aeglased, raske algatada. Basaalganglionid terved, sisenditega midagi lahti – BG
kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired (lahutamiskartus, foobiad, rivaalsushäire jms.) Lapse või nooruki suhtlemishäired (valikuline mutism, valikuta kiindumine jms.) Tikid Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeelu häired (mitteorganiline enurees, Pica, liigutuste stereotüüpiad, kogelemine jms.) Nüüd teate, missuguseid psüühika- ja käitumishäireid üldse olemas on. Käibiv häirete klassifikatsioon on ühtlasi ka kindel otsustamisvahend ühe normi - kliinilise normi määramiseks. Kõik nähtused, mis selles klassifikatsioonis sees, on ebanormaalsed, kõik, mida selles pole, on normaalsed
Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot ïƒ pinge, süda tõuseb, organid tõusevad. (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki. Basaalganligond pole lihastega ühendatud, nad on ajukoore enda stimuaatorid ja ühenudses Vastus on aga: VASAKU HEMISFÄÄRI KAHJUSTUS!! väikeaju ja selle keskustega. Liigutused võivad kas ära kaduda või on tikid või Müopaatia on puhas lihashaigus! Düstoonia (basaalganglionis midgai). vastutahtelised liigutused. Kui neuroloogilist leidu pole, siis EPILEPSIAhoog võis olla. Pärast on sageli 7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel!
annaabi.ee 
