Tikid ja Tourette'i sündroom Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Üldiselt... Esineb tikke ( sh Tourette'i sündroom ) ~1% inimpopulatsioonist Eristatakse: - Lühiajalised tikid - Kroonilised tikid - Tourette'i sündroom Minevik! Kirjutised raamatust ,,Malleus Maleficarum" (,,Nõia haamer" ) 1489 aasta Prantsusmaalt Tourette'i sündroomi mõiste 19ndast sajandist, Gilles de la Tourette nimeliselt Prantsuse neuroloogilt. Kliiniline määratlus (1) Tikid on kiired, sageli korduvad, tahtmatud ühe lihasgrupi kramplikud tõmbed või vokaalne avaldus. Vastutahtelised, korduvad ja puudub rütm
· suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
immuunsüsteemi vahel. Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia. - Afaasia- võimetus end kõnes ja kirjas väljendada või aru saada, seda põhjustab ajukoorekeskuste kahjustus. - agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus - A(düs)leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s.t
räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
· Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat.
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomil...
Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega. Hüperkineesid ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja atetootilised hüperkineesid, torsioondüstoonia, treemor, tikid. · Tundlikkus Liigid pinnatundlikkus, süvatundlikkus, tundlikkus siseorganeilt, kombineeritud tundlikkus Anesteesia tundlikkus puudub Hüpesteesia tundlikkus Hüperesteesia tundlikkus Paresteesia tundlikkuse aisting ilma välisärritajata valu · Koordinatsioon ja tasakaal Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib
ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et
puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse ka teisi autismispektrisse kuuluvaid häireid ja aktiivsuse ja tähelepanu häiret (ATH), mõnikord ka Tourette´i sündroomi või "sotsiaalset käitumishäiret". Aspergeri sündroom võib esineda koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja erijuhtudel ka kerge vaimupuude tunnustega, sagedased lisadiagnoosid on ka Tourette`i sündroom ja tikid. Aspergeri sündroomi esinemissageduse kohta kogu rahvastikus on tehtud vähe uurimusi, needki kõik Põhjamaades. Käesoleval hetkel ei teata veel, kas Aspergeri sündroomi esineb sama sagedusega kõigis maades ega isegi seda, kas seda esineb kõigis maailmajagudes. Ligi pooled kõigist Aspergeri sündroomiga isikutest ei otsi enne täiskasvanuks saamist psühhiaatrilist abi. Oluline on ka teada, et mitte väheolulisel osal täiskasvanud patsientidest,
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
3) Miski, mis on tasuvam kui mängud - intiimsus. Käitumise liigitus Seesmised pogrammeeritavad (arhepsühholoogilised) - autistlik käitumine: 1) Unenäod. 2) Fantaasiad - kõrvalised fantaasiad (soovide täitumine), autistlikud transaktsioonid (kohandamata), autistlikud transaktsioonid (kohandatud, neopsühholoogilise programmeerimisega). 3) Fuugad. 4) Pettekujutlustega käitumine. 5) Tahtmatud tegevused - tikid, manerismid, parapraksiad. Tõenäoslikult programmeeritavad (neopsühholoogilised) - reaalsusega kooskõlaline käitumine: 1) Tegevused - ametid, tehingud jne; sport hobid jne. 2) Protseduurid - andmete töötlemine, tehnikad. 3) Muud. Sotsiaalselt programmeeritavad (osaliselt eksteropsühholoogilised) - sotsiaalne käitumine: 1) Rituaalid ja tseremooniad. 2) Ajatäited. 3) Operatsioonid ja manöövrid. 4) Mängud - proffesionaalsed mängud (nurkused transaktsioonid), sotsiaalsed mängud
nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon)
Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia Häirete prognoos Ettekujutus normist Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) o ADHD ka täiskasvanueas o depressioon Ravimata häired on püsivad Sõltuvus sekkumisest ja ravist
rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud . vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged) VALETAMINE esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) ; teravdatud sotsiaalne taju, viha ; aktiivne kujutlemine (nooremad) .Valetamise tüübid :
DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika.
50% fokaalsed düstooniad. Ravi: botolismitoksiin, antidepressandid. Lokaalne kirurgia- müotoomia- lihaseläbi lõikamine, neurotoomia- närvi läbilõikamine. Huntintoni tõbi Kliiniselt: koreaatilise dliigutsed ,,tantstõbi", dementsus, iskususe muutused, kõne- ja neelmaishäired, psühootilised häired, emotsionaalsed häired. See on geneetiline haigus inimesed saavad ette teada et see neil on. Gilles de la touretti sündroom. Kliiniliselt: tikid näos ja kaelas- kiired tõmblused; vokaalsed tikid-sõnalised, koprolaalia-valimatu ropp sõim, jüperaktiivne käitumine, sundmõtted. Genetiline haigus. Raviks neuroleptikumid ALS- amüotroofiline lateraalskleroos See on siis neurodegeneratiivne haigus. . Keskeas. Kahjustunud motoneuronid. Kliinika: väljendunud atroofiad, parees, spastilisus, elavad refleksid+ patoloogilise drefleksid Elu 1-5 aastat. Ravi pole. Spinaalsed lihastroofiad
Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 42 Poiste probleemid on seotud noorema eaga. Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskavanu häiretega. On probleeme, mis on erinevale soole rohkem iseloomulikumad: Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia. Häirete prognoos Vanemaid ja spetsialiste huvitavad, mis lapsest saab. Seega peab olema ettekujutus normist. Teatud häired püsivad ka täiskasvanueas. Ka ravimata häired on püsivad. Samas lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine 50% ja täiskasvanueas); ADHD ka täiskasvanueas, depressioon)
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järel...
haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired - Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine - Abuulia – tahteaktiivsuse puudus - Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia Psühhiaatrilised häired on neuropsühhiaatrilised haigused ja kõige sagedasem psühhootiline häire on skisofreenia
- Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist. Basaalganglionid on alati motoorse närite osa. - Tourette – algus 2-15 aastaselt. Viga basaalganglionidega, putameniga, kuigi anomaaliaid ei tuvastata. Ravi antidopaminergiliste ravimitega. Anomaalia parema jupoolkera visuaal-ruumilises töötluses – halvad joonistuste kopeerimises, ei mäleta asjade asukohti, tikid, tahtmatud häälitsused, ehholaalia ja korpolaalia. - Huntingtoni tõbi – hävitab putameni rakke, algus 30-50 aastaselt, 12 aasta pärast surm. IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, tahtmatud liigutused. Arsetüülkoliini ja GABA neuronid surevad, dopamiinneuronid vabanevad GABA pidurdusmõjust ja muutuvad hüperaktiivseks. - Parkinsonism – liigutusi vähe, need on aeglased, raske algatada. Basaalganglionid terved, sisenditega midagi lahti – BG
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot pinge, süda tõuseb, organid tõusevad. (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki. Basaalganligond pole lihastega ühendatud, nad on ajukoore enda stimuaatorid ja ühenudses Vastus on aga: VASAKU HEMISFÄÄRI KAHJUSTUS!! väikeaju ja selle keskustega. Liigutused võivad kas ära kaduda või on tikid või Müopaatia on puhas lihashaigus! Düstoonia (basaalganglionis midgai). vastutahtelised liigutused. Kui neuroloogilist leidu pole, siis EPILEPSIAhoog võis olla. Pärast on sageli 7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
