Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"epitsenter" - 163 õppematerjali

epitsenter – vahetult kolde kohal maapinnal olev paik Seismilised lained : 1)pikilained-sarnase helilainetele; kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega; levivad nii tahketes kehades kui ka vedelikes; maapind võngub 2)ristlained(s)- kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega; levivad pikilainetest aeglasemalt; ei levi läbi vedelike; põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks 3)pinnalained- kõige aeglasemad; levivad mööda maapinda; põhustavad kõige suuremaid purustusi
epitsenter

Kasutaja: epitsenter

Faile: 0
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Kihtvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal ­ looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim ­ loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak ­ majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe ­ mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim ­ nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim....

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär.

Maa siseehitus Ookeaniline maakoor ­ 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor ­ 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär ­ maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...

Geograafia
149 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Litosfäär

korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter , mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe;...

Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km. Maavärina epitsenter : e maavärinakese-kolde kohal oleva maapinnakoht. Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Litosfäär

Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geograafia mõisted

On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vu...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke....

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vulkanism

Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järg...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Maavärinad ( slaidid )

MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia põhimõisted

On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal,...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maavärinad, seismomeeter, lained ja skaalad

Klass Maria Johanna Keedus 13.12.2010 Skeem Seismogramm Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle on maapõues, kust algab kivimite rebestumine, ehk maavärina murrang. Maavärina kese, ehk epitsenter on kolde kohal olev koht maapinnal. Maavärinal on järeltõuked. Need purustavad armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid. Olemas on nelja sorti laineid mis on kas tektoonilised, vulkaanilised, langatuslikud või tehnogeensed. Tektoonilis...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Laamad, maavärinad, vulkaanid

7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsent...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...

Geograafia
123 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Maavärin Pakistanis

7 magnituudi Epitsenter asus Awarani linnast Pakistanis 69 km kaugusel ja 270 km kaugusel Karachi linnast Pakistanis. Sügavus: 15.0 km 26.971°N 65.520°E Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe. Kaasnevaid nähtusi ei ole olnud. VIII Awaran <1k VI Panjgur <1k VI Bela 20k V Turbat 76k V Pasni 33k V Kharan 31k V Larkana 364k IV Nawabshah 230k IV Malir Cantonment300k IV Hyderabad 1,386k IV Karachi 11,624k (k = x1,000) Kasutatud kirjandus http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku ­ koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma ­ tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia riigieksami mõisted

Liitvulkaan ­ koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Üks tuntumaid kilpvulkaane on vulkaan , mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Epitsenter ­ punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal. Mineraal ­ kindla, mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim ­ looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. (kivimitest koosneb näiteks: vahevöö ja maakoor). Maak ­ mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. (rauamaak, vasemaak jne). Tardkivim e. Magmakivim ­ magma tardumisel tekkinud kivim....

Geograafia
256 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

Tehnoloogilised murrangud: I ­ Itaalias ­ varaindustriaalne ­ tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst II­Suurbritannias­hilisindustriaalne­aurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III ­ Euroopas ­ hilisindustriaalne ­ teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne ­ tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT ­ aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT ­ aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet ­ erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid ­ RKT ­ 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT ­ 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter . Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni miljon väga nõrka maavärinat, mida märkavad vaid tundlikud mõõteriistad. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis....

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

· Maardla ­ maavara leiukoht. · Maavärin ­ maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava ­ vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia ­ teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter ­ koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter ­ maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine ­ uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud ­ Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem...

Geograafia
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun