Geograafia, kordamine eksamiks (13)

Litosfäär

Ookeaniline maakoor
Mandriline maakoor

• koosneb kivimitest , mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku – basaltse magma – tardumisel .
  
• kivimitel lasuvad süvamere setted
  
• õhem/noorem
  
• raskem/suurem tihedus
  

• moodustab mandreid
  
• koosneb mitmesugustest tard -, sette- ja moondekivimitest
  
• paksem /vanem
  
• kergem/väiksem tihedus
  

Näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70 km
Kuni 20 km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 milj. aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
Kivimikihid
Settekivimid , graniit , basalt
Settekivimid, basalt
A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla

• Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
  
• Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
  
• Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
  
• Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
  
• Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
  
• Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.
  

B. Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )

• Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
  
• Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.
  
• Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
  
• Aktiivne vulkaaniline tegevus.
  
• Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
  

C. Mandrilaamade põrkumine

• laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
  
• mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
  
• maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
  
• sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid
  

D. Kahe ookeanilise laama põrkumine

Ühe laama serv sukeldub vahevöösse

• Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud
  
• Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)
  

Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
Vulkaane esineb:
•Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
•Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal
KIHTVULKAANID
KILPVULKAANID
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
Näitaja

Richteri skaala

Mercalli skaala

Mida mõõdetakse?
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Mõõdetakse purustusi
Mõõtühik
magnituud
pallides
Skaala ulatus
0-8,9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved )
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid .
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks.
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid,
maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid;
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.
keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi
1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine ( maalihe ) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Pedosfäär
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid .
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld , muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef. mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed. lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda ...
leetumine – protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont . Väheneb mulla viljakus.
kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates , kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad & mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld.
mullatekketingimusi ja -protsesse
tundras – karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad . Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
okasmetsas – jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
rohtlates – kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine.
kõrbes – kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine.
vihmametsas – palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla -ja punamullad.
Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis.
Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon ) tööstuspiirkondade lähedal, keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed . Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.

• 
  

Soe front
Külm front

ilmastik muutub seaduspäraselt

• frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema
  
• mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved ( kiudpilved ->lauspilvkate)
  
• hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab
  
• talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui alajahtunud veepiisad langevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad
  
• kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab
  
• sajuala on frondi ees
  

edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles

• soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest
  
• õhutemperatuur langeb järsult
  
• sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas õhumassis
  
• külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja põhja, algab külma õhu sissevool
  
• sajuala on frondi tag
  

Atmosfäär
Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist, t° hakkab kõrguse kasvades tõusma (peamiseks põhjuseks osoonikiht, mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb).
Mesosfääris (50–85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre.
Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine . Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri.
Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon.
Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C.
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste launemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine . Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad .
Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad , korallriffid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus: fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
“Must Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma, kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.
Hüdrosfäär
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid – rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannaribadeks.
maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine
tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud , mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele ( linnud ); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad – mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
Äravoolu mõjutavad tegurid:

• Sademed
  
• Õhutemperatuur (aurumine)
  
• Lume sulamine 8liustike sulamine)
  
• Juuredevool lisajõgedest
  
• Läbivool järvest
  
• Paisu ehitamine
  
• Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
  

Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon , kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest;
põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse , pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt

MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD

Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode , mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.
näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;
Metsatulekahjud – otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
Maavarade kaevandamine (kaevanduse, karjääri rajamine) otsene mõju pedosfäärile (mulla hävimine), litosfäärile (kivimite kaevandamine, kasutamine), hüdrosfäärile (põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht), biosfäärile (taimekoosluse hävimine), atmosfäärile (karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku).
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
põllumajandus
metsandus , kalandus , jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia ,
masinatööstus jm
teenindus
äriteenused: info töötlemine, edastamine , turu-uuringud jne, biotehnoloogia ,
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
Maavarad
informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik (kolooniad)
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Paljud kaubad
Globaalne maailmamajandus
Sündimus ja suremus arenenud ja arengumaades ja nende erinevuse peamised põhjused:
Põhjus
Arenenud maad
Arengumaad
Naiste seisund ühiskonnas
Naised õpivad ja teevad lapsi hiljem
Laste tegemine ongi naise kohus
Viljakas eas naiste arv
Kasutatakse rasestusvastaseid vahendeid
Ei mõjuta
Laste sünnitamise vanus
Karjääri pärast on hiljem
Varem sünnitatakse
Religioon
Uklikes peredes sündimus suurem
Usklikee rohkem
Pereplaneerimise võimalused
Kättesaadavam ( abort , kaitsevahendid)
Kasutavad haritumad inimsesd
Traditsioonid ühiskonnas
Hindavad lastele kultatud aega ja raha
Lapsi peetakse pere toetajaks
Demograafilise ülemineku teooria ja etappide olulisemad tunnused
Traditsiooniline
rahvastikutüüp
Demograafilise
Ülemineku 1 etapp
Demograafilise
Ülemineku 2 etapp
Kaasaegne rahvastikutüüp
Sündimus
Väga kõrge
30-40%
Väga kõrge
30-40%
Hakkab langema, 10%
Madal, isegi ~10%
Suremus
Väga kõrge
30-40%
Hakkab langema
15%
Langeb, 10%
Madal, isegi ~10%
Iive
Nullilähedane
Suur, kiire rahvaarvu tõus
Hakkab langema
Nullilähedane, isegi negatiivne
Rahvastiku
Vanuseline
Koosseis
Palju lapsi, vähe vanureid,40-45a
Palju lapsi, vanurite arv tõuseb, eluiga tõuseb
Lasteosatähtsus väheneb, eluiga kasvab
Laste ja vanurite osa alla 20%, pooled tööealised
Sündimust mõjutavad:

viljakas eas naiste arv

• naiste vanus laste sünnitamisel
  
• religioon
  
• pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, abort jms)
  
• kooselu traditsioonid
  
• väärtused
  
• traditsioonid ühiskonnas
  
• naiste ja meeste seisund ühiskonnas
  
• majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
  

Riikide sündimustasemete võrdlemiseks kasutatakse sageli keskmist laste arvu näitajat naise kohta.
Sarnaselt ühiskonna arengutasemel olevate riikide sündimusnäitajaid iseloomustavad paljud ühised jooned. Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata tavaliselt pereplaneerimise võtteid. Paljudes sellistes riikides on laste rohkus pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast – sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada.
Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald.
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
Maailmapank – peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Annab arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
EL – Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada, reguleerida riikidevahelist koostööd.
NAFTA – P.-Am. Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, USA ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
ASEAN - Kagu- Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksp. Riikide Org., eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut, nafta ekspordikvoote.
Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu
meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme:
toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus,
üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise
ja utiliseerimise probleemid jne.
arenenud riigid
arengumaad
Sündimus
Naiste seisund ühiskonnas
Traditsioonid ühiskonnas
Viljakas eas naiste arv
Laste sünnitamise vanus
Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu)
Pereplaneerimine
Majanduslikud võimalused
Sündimus väike
Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse hilisemas eas.
Eelistatakse vähelapselist peret.
Rahvastik vananeb, noori naisi suhteliselt vähe.
Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt.
Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi.
Sündimus suur
Suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi.
Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju.
Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt.
Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi.
Suremus, peamised surma põhjused
Rahvastiku vanuseline koosseis
Südame-veresoonkonna haigused, vähk Õnnetused ( liiklus , olme, tööstus)
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
Toidu- ja veepuudus .
Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS Sõjad, ka loodusõnnetused
Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
Lääne-Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele.
Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused.
L-Am.
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused.
Positiivne külg USA-le
Positiivne külg Mehhikole
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.
3. Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest.
1. Riigis väheneb tööpuudus.
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Negatiivne külg USA-le
Negatiivne külg Mehhikole
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.
1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
5.Kaotatakse haridusinvesteeringud.
üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtsus veel keskmine või madal,
kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel,
elanike suundumine maalt linna,
tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine,megalopoliste teke.
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja
mõned suuremad linnad
näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Sotsiaalsed ja majandusprobleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine,
Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna
kihistumine ,
kuritegevus, vee, kanalisatsiooni,
elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
Keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused,
transpordiprobleemid