Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia, kordamine eksamiks (13)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõõdetakse ?
  • Millega mõõdetakse ?
 
Säutsu twitteris

Litosfäär


Ookeaniline maakoor
Mandriline maakoor
  • koosneb kivimitest , mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku – basaltse magmatardumisel .
  • kivimitel lasuvad süvamere setted
  • õhem/noorem
  • raskem/suurem tihedus
  • moodustab mandreid
  • koosneb mitmesugustest tard -, sette- ja moondekivimitest
  • paksem /vanem
  • kergem/väiksem tihedus

Näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70 km
Kuni 20 km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 milj. aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
Kivimikihid
Settekivimid , graniit , basalt
Settekivimid, basalt
A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
  • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
  • Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
  • Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
  • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
  • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
  • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.

B. Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )
  • Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
  • Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.
  • Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
  • Aktiivne vulkaaniline tegevus.
  • Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.

C. Mandrilaamade põrkumine
  • laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
  • mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
  • maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
  • sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid


D. Kahe ookeanilise laama põrkumine
      Ühe laama serv sukeldub vahevöösse
    • Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud
    • Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)




Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
Vulkaane esineb:
•Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
•Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal
KIHTVULKAANID
KILPVULKAANID
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
Näitaja

Richteri skaala

Mercalli skaala

Mida mõõdetakse?
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Mõõdetakse purustusi
Mõõtühik
magnituud
pallides
Skaala ulatus
0-8,9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved )
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid .
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks.
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid,





maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid;
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.
keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi
1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine ( maalihe ) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Pedosfäär
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid .
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld , muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef. mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed. lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia-kordamine eksamiks #1 Geograafia-kordamine eksamiks #2 Geograafia-kordamine eksamiks #3 Geograafia-kordamine eksamiks #4 Geograafia-kordamine eksamiks #5 Geograafia-kordamine eksamiks #6 Geograafia-kordamine eksamiks #7 Geograafia-kordamine eksamiks #8 Geograafia-kordamine eksamiks #9 Geograafia-kordamine eksamiks #10 Geograafia-kordamine eksamiks #11 Geograafia-kordamine eksamiks #12 Geograafia-kordamine eksamiks #13 Geograafia-kordamine eksamiks #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 400 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Insignificant Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegin kokkuvõtetest kokkuvõtte. Abistab kõvasti eksamiks õppimisel.
litosfäär, pedosfäär, atmosfäär, hüdrosfäär, Maa kui süsteem, keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud.

litosfäär , pedosfäär , atmosfäär , hüdrosfäär , maa kui süsteem , keskkond , inimtegevus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (13)

kiismiiis profiilipilt
kiismiiis: Väga hea kokkuvõte eksamiks õppimisel.
17:54 22-05-2009
Printsess333 profiilipilt
Printsess333: väga hea, palju mõiste seletusi .

19:35 06-12-2011
lontu14 profiilipilt
Eva Sikemäe: Väga hea, korralik ja ilus; D Aitäh!
18:29 02-02-2010


Sarnased materjalid

23
doc
Geograafia eksamimaterjal
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
61
doc
Geograafia eksam
12
doc
geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
30
doc
ÜLDMAATEADUS 11 KL
20
docx
Geograafia koolieksam 2013



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun