tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite
keem muren(porsumine)-vee ja vesilahuste mõjul soojas,niiseks kliim,lähistroopika,ekvatoriaal,lähiskevator,karstivormid:lubjak,krtiit sool. karst-karstumise tagaj tekk pinnav v nende kogum.tekke eeldus voolava vee,lahustuva ja lõhelise kivimi olemasolu. karstiv esin- vahemere maades,kagu-aasias,kariibi m saartel erosioon-vesi valgub ühtl üle kogu kallakpinna,haarab kaasa purdseid setteos ja tranpordib need uude kohta..inim teg erosioonile-põldude raj maalihe-terved settekehad v kivimiplokid liiguvad mööda nõlva,neis eneses suuri muutusi ei toimu.toimub valisjõud ja inimteg mõjul. vooluv tegev tek pinnav-lamm,delta,uhttasandikud(missisipi madal,gangese m,suur- hiina tasand) inimt deflatioonile-rajut puid,tulekahjud,ülekarjatam(liivad saamad vabalt liikum)
Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli
Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel Rusukalle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mustjala ehk Panga pank Saaremaa põhjarannikul Click to edit Master text styles
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma.
12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile. Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul.
Seal leidub antimoni, kulda, molübdeeni, tina, kivisütt, volframi, elavhõbedat, uraani, naftat ja looduslikku gaasi. Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted. 7. Looduskatastroofid Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool: Õnnetus Kuupäev Hukkunuid Maalihe 14.04.1994 111 Maavärin 09.08.1992 54 Maalihe 09.03.1994 51 Epideemia 13.03.1997 22 Äärmuslik t° 16.10.2000 11 Maavärin 22.05.1992 4 Uputus 08.07.1998 1 Uputus 18.05.1998 1 Õnnetus Kuupäev Mõjutatuid
mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis. Millised inimtegevuse tagajärjed võivad tuua esile maalihke? 1. ehitustegevus mitte rajada elumaju ja hooneid liiga kaldale; paadisadamate ehitamine (vibratsioon + vett täis pinnas) 2. puude ja metsa maha võtmine, tagajärjel tekib erosioon 3
1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi
Esimese rühma moodustavad maalihked savipinnases. Need võivad toimuda nii läbinisti savisse kujunenud nõlvadel kui ka nõlvadel, kus savi peal on kuni kolme meetri paksune liivakiht. Lihe toimub sel juhul ikkagi savis. Sellised lihked võivad looduslikult vallanduda juba kümnekraadise nõlva, inimese kaasabil aga isegi seitsmekraadise nõlvakalde puhul. Maalihete asukoht Arvutuste järgi tuleks orulõikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis, arvestada sellega, et maalihe võib ulatuda kuni 50 meetri kaugusele jõe veepiirist. Inimtegevuse ehitused, kaevetööd, transpordi vibratsioon, drenaazi väljumine nõlval, igasuguse lisakoormus nõlval lisandudes tuleb väga ohtlikuks pidada vööndit kuni 70 meetrit jõe veepiirist. Järgmine rühm on mõnevõrra üllatuslikult maalihked liivas. Lihet vallandab pinnase küllastumine veega ja pinnasevee liikumine nõlva kallakuse suunas. Maalihkeid liivas tuleb
Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi. Vulkanismi kasulikkus *vulkaaniline tuhk mullaomaduste parandaja *vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Maalihke tekke eeldused *sette küllastumine veega *nõlva kallakuse suurenemine *veetaseme muutus Inimtegevus *nõlva stabiliseeriva taimkatte hävitamine *vee liikumise takistamine *loodusliku nõlvakalde muutmine *ehitused nõlvadele
Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul.
ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. · Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 6
inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) 10. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. Ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine(maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatise vajumine, purunemine. Autotee ehotamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. Kaldaäärse jõesängi suvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket
meetod). 18. Setendite transport rannikuvööndis, ranniku elemendid. Lainebaas. Kuhjerannikud valdava settematerjali transport ja akumulatsioon (ümbersettimine). Ranniku elemendid: kulutus- kuhjerannikud. Lainebaas piirkond, kus veeosakeste liikumine on praktiliselt seiskunud (poole lainepikkuse sügavusel). 19. Hjulströmi diagramm settematerjali erosiooni(denudatsiooni)/transpordi/settimise sõltuvus terasuurusest ja voolu kiirusest 20. Maalibisemiste/varingute peamised tüübid. Maalihe = varing kivimassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Peamised tüübid: (1)delapsiivne maalihe lihkepind kõrgemal nõlva jalamist tekib vaba libisemine (2)detrusiivne maalihe lihkepind ulatub nõlva jalami alla, siis lihkekeha surve toimel tekib survekühm.
Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine MURENEMINE KEEMILINE FÜÜSILINE Füüsiline ja Keemiline murenemine KEEMILINE
aeglasem ja aineosakesed hakkavad liikuma kõrvaliste jõudude mõjul, näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakeste vahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Silmaga jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. kui majad ehitatakse liiga lähedale mäenõlvale, see tekitab mäele lisaraskuse ja selle tõttu võib kaasneda maalihe Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. Inimtegevus aitas sellele mitmeti kaasa. Esiteks ehitati sinna lisaraskus ehk suvila. teiseks peaksid puujuured pinnast paremini koos hoidma
d. Kuidas vähendada purustusohvrite arvu & purustusi, millest sõltub? 1) Kuidas vähendada ohvreid? ● Õppused ● Evakueerumine ● Kindlad elamisehitised 2) Millest sõltub ohvrite arv? ● Majade kvaliteet ● Maavärina asukohas olevast inimasustusest ● Maavärina epitsentri asukoht (mida lähemal seda tugevam maavärin) ● Magnituud ● Fookuse sügavus ● Maavärina tekitatud tulekahjude jms arv ● Tsunami või ei ● Maalihe Maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks kasutatav seismograaf:
Millest koosneb litosfäär? Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipur...
Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad
ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. · Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 10
kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. o Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
org/wiki/Washingtoni_osariik http://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Helens http://en.wikipedia.org/wiki/Seattle http://en.wikipedia.org/wiki/Olympia,_Washington Saint Helens Saint Helens on tegevvulkaan Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis.Saint Helens on Kaskaadide mäeahelikku kuuluv subduktsiooni- lise geneesiga vulkaanilise kaare vulkaan. 18. mail 1980. aastal toimus katastroofiline vulkaanipurse, mille käigus hukkus üle 60 inimese. Purske vahetu initsiaator oli maalihe, mis oli põhjustatud vulkaani paisumise tõttu gravitatsiooniliselt ebastabiilseks muutunud nõlvade varisemisest. Maalihke tagajärjel vähenes vulkaani all paikneva magmakambri kohal olevate kivimite mass ning alanes rõhk, mis sarnaselt gaseeritud joogi pudelilt korgi eemaldamisega tekitas gaaside eraldumise magmast ning plahvatusliku purske, mis viis ära vulkaani tipu, tehes ta 400 meetri võrra madalamaks. Saint Helens
plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
*keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. Maalihke põhjused ja tagajärjed 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontinentaalne rift on mandrilise maakoore rebend. Laam-suur, lai tükk või lahkam avar pind või väli.
on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. • Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. TSUNAMI • Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. • Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. • Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris.
kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Laamade liikumine:
7. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid · Kaevanduses töötamine- kahjustab tervist, hävitab põllumaad ning kaevanduste sulgnemisega kaasneb tööpuudus ja massiline väljaränne piirkonast. Lisaks on ohtlik. · Keskonnaprobleemid- muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, maapinna sissevarisemine 8. Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed Maalihe on maakoore pindmise osa liikumine nõlvadel, kus terved settekehad või kivimiplokid libisevad mööda nõlva alla, nii et neis eneseis suuri muutusi ei toimu. · Maalihked toimuvad ebatasase reljeefiga aladel. Soodustavad tegurid on: a) Niiske kliima ja savine pinnas b) Igikelts c) Maavärinad d) Nõlvadele raskuse lisamine, nt maja ehitamine e) Taimestiku hävitamine nõlvadelt Maalihked põhjutsavad majandusliku kahju, hävitavad teid,
Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Kraatri kohal mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus. Mõõdetakse ka maapinna kõrguse muutusi. Vulkaanilise päritoluga pinnason väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Hõbe, kuld ja vask on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest, kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Maalihe- nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub ebastabiilseks, pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine, loodusliku nõlvakalde muutmine,
on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada vajumise. Pinnavesi asub 0,5...1,3 m sügavusel maapinnast, pinnasevee vool on jõe suunas. http://www.maaamet.ee/data/Pussi_tn_4a_ja_sauga_seletuskiri2
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga...
kriisist üle saadud mineraalainest kättesaamise tehnoloogia täiustamisega või asendusainete kasutuselevõtuga. Kuid nende kaevandamine on ka keskkonna jaoks problemaatiline ja nad saavad ka kunagi otsa! 9. Maalihked, põhjused, tagajärjed. 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka. Ka 375 km kaugusel olev Pullmann mattus keskpäeval täielikku pimedusse. Kiirusega 956 kilomeetrit tunnis edasikihutav maailma suurim maalihe pühkis oma teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani 3 kuumas hinguses
St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka. Ka 375 km kaugusel olev Pullmann mattus keskpäeval täielikku pimedusse. Kiirusega 956 kilomeetrit tunnis edasikihutav maailma suurim maalihe pühkis oma teelt sajandivanused metsad, Spirit Lake järve, hävitas 27 silda, 300 kilomeetrit maanteid ja 200 majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu
Riarannik- rannikutüüp,on liigestatud kitsastest ja sügavatest fjorditaolistest lahtedest ja poolsaartest(kurdmäestiku ahelikud paiknevad rannajoonega risti). Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek
Stalagmiid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid Stalaknaadid on tilkekivi sambad 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid? Karstivormid tekivad kivimite keemilisel lahustumisel ja mehaanilisel kulutamisel pinnavee ja põhjavee toimel, aga sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehaanilise väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigast liikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Soodustab: kivimikihtide kallakus nõlva suhtes; kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all; vett mitteläbilaskvate setete (savi) lamamine vett läbilaskvate sete (liiv) all Veeringe, jõed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon
Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. 5. Maalihked Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või
Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule kustutamine võimatu, sest kogu tuletõrjujate varustus oli hävinud. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. 1994
*basaltne-aluseline, SiO2 sisaldus kuni 50%, hästi liikuv, gaasivaene, vedel, pärit astenosfäärist *graniitne-happeline,SiO2 sisaldus kuni 75%, viskoosne(poolvedel), aeglaselt liikuv, rohkem gaase, tekib mandrilise maakoore üles sulamisel Magmalaava *laavas gaase pole, Maa sees *magma Maa peal Basaltgraniit *B-kiire *G-aeglane Maarid-sisselangenud vulkaanikraatritesse tekkinud järved Kaasnevad nähtused: *laavavoolud *tuha-ja gaasipilved(kihtvulkaan) *maavärin,maalihe *püroklastiline materjal(tahked kivitükid)-suured vulk pommid *mudavoolud e lahaarid(peab olema ka vett)-vesi alla koos tuha massiga *geisrid-kuuma vee ja auru sambad Kasulikud,sest: *viljakad mullad-vulk tuhk sisaldab min aineid *grotermaalelektrijaamad kasut maa sees olevat soojust *saab ehitusmaterjale, kivimeid *turismiobjektid(ka geisrid) *fumarool-suitsuauk(väävlisuits) Kilpvulkaan Kihtvulkaan Kumer-nt Hawaii Lõõriga ja pikem vulkaanid
Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Soodustavad tegurid: Metsaraie, Nõlvakallete muutmine, Kaevanduste rajamine, Sadamate rajamine, Vale ehitus tegevus, Teede rajamine mägedes. Erinevad nõlvaprotsessid: · Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas (Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle). · Libisemine e. maalihe liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu (pinnasekihi kiire liikumine teise suhtes ). (Põhjuseks: maavärinad, paduvihmad ja mõtlematu ehitustegevus). - Kiire · Voolamine ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada, materjal voolavas pinnases seguneb (igikeltsa aladel, nõlvad muutuvad astmelisemaks). (Aeglane).
põhjustatud, langatusvärinaid, tehnogeenseid maavärinaid. Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes) Mõisted: maalihe, maalihkekeha Maalihe on pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Maalihkekeha jaguneb lükkekehaks ja vastukaalukehaks. Maalihkeid põhjustavad nõlva jalami uhtumine, savised pinnasekihid maavärinad, ebaõige ehtustegevus, Eestis esineb maalihkeid viirsavialadel paiknevates jõeorgudes. Need tulenevad lükkekeha tehiskoormamisest (Pärnus), harvem vastukaalukeha erosioonist.
killustuk BASALT On vulkaaniline kivim, Väga hea ehitus materjal tumeda värvusega g) Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja keskoonna probleemid (karjäärid, allmaakaubandus) KARJÄÄRID ALLMAAKAUBANDUS SOTSIAALSED PROBLEEMID KESKKONNA -võetakse maha metsa et rajada PROBLEEMID kaevandused h) Maalihete tekke põhjused ja võimalikud tagajärjed Maalihe tekib kui terved settekehad või kivimiplokid nihkuvad mööda kindlat lihkepinda nii, et kivimiplokkide endas suuri muutusi ei teki. (Maalihte tagajärel tekiks nagu trepp.) Maalihte tekkimist põhjustab: kallakus maapinnal,kivimikihtide vahel olev vett mitte läbi laskev kiht mis niiskust sades tekitab libisemist, inimtegevus (raskuste rajamine nõlvadele- autoteed, majad) Põhjustab suuri maastiku muutusi ja varisemisi. Majade hävimist, kui maja on rajatud
Tardkivim e. Magmakivim magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. Basalt peeneteraline kuni klaasjas tavaliselt musta värvi vulkaaniline kivim. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast. Levinuim kivi maakoore ülaosas. Maalihe - pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Graniit hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. (koosneb kvartsist ja päevakividest). Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. PEDOSFÄÄR Füüsikaline murenemine e. Rabenemine kivimite mehhaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Maak mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Tardkivim ehk magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi. Moondkivim kõrge temp. ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe nõlval asunud pinnasetüki paigastliikumine. Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal Mullatekketegur 1. Lähtekivim 2.kllima 3.reljeef 4.aeg 5. Inimtegevus Lähtekivim murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis
Mis on sandur? pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Vesi peab olema happeline, et kivimid lahustuksid vees. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat" Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi., Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Mis on karrid? karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Mis on alluuvium? Vooluvee poolt tekitatud sete Mis on delta? jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
Stalaktiidid võivad moodustada “kardinaid”. Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid. 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid? Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid?
Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide suhteline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ja tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsiooni dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Häiring (disturbance) – Populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutev väline sündmus. Häiringud võivad olla juhuslikud (nt. maalihe) või regulaarsed (nt, kevadised üleujutused), looduslikud või inimtekkelised (nt, niitmine). Väikseim dünaamiline pindala (minimum dynamic area) – Väikseim pindala, mille korral (kaitse)ala häiringutes ümberkujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- ega kooslusetüüpi. Looduskaitseala (nature reserve) – Kaitseala tüüp, kus põhieesmärgiks on elurikkuse, koosluste ja ökoloogiliste protsesside hoidmine ja vajaduse korral taastamine ning looduslike
Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule kustutamine võimatu, sest kogu tuletõrjujate varustus oli hävinud. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit
annaabi.ee 
