Keskmine tihedus 5,25 g/cm³ Tiirlemisperiood 225 päeva Pöörlemisperiood 243 päeva Planeet pöörleb vastassuunas Keskmine kaugus päikesest 80 miljonit km Maale lähim planeet vähim kaugus 42 miljonit km Veenuse uurimine Planeet on nii ere, et on taevast kergesti leitav Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega Koostis Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat Atmosfäär Temperatuur planeedi pinnal 480°C Atmosfääri rõhk 9 MPa
Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. (veenuse puhul on olukord vastupidine) Kasutatud materjal http://wapedia.mobi/et/Merkuur?t=13. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur#Heledus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://geology.com/rocks/pictures/basalt.jpg&imgref url=http://geology.com/rocks/basalt.shtml&usg=__d5Vqmb gfBi- CJdafXDAdbJ24ZpY=&h=420&w=560&sz=34&hl=et&start= 0&zoom=1&tbnid=g- g29R79Xor0aM:&tbnh=136&tbnw=167&prev=/images %3Fq%3Dbasalt%26hl%3Det%26biw%3D1276%26bih %3D717%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=172&oei=k2EgTf- SMMax8gOD2viDBw&page=1&ndsp=24&ved=1t:429,r:3,s: 0&tx=92&ty=85 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/rideflatland/mosaic1.jpg&imgrefur l=http://www
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik
aastat tagasi. Lubjakivi moondub: Settekivimid MARMOR sisaldavad kivistisi Liivakivi moondub: ehk fossiile - taimede KVARTSIIT ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID
Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe - uus maakoor - nõrgad maavärinad Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid
helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteisesuhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud aluskorrakivimeis. Marmor • -moondekivim • -värvus helevalgest mustani • -sisaldab galtsiiti ja dolomiiti • -kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiiv kivina Basalt • Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiidealla 5%. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast(ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Basalt
MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kergem 3,0 raskem Maakoore vanus Kuni 4 miljr Kuni 180mlj Kivimi kihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt. basalt Tihedus Maa sisemuses suurenb kuna rõhk suureneb. Tardekivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedela magma kristalliseerumisest. Settekivimidalgab maapinna murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Moondekivim tugeva rõhu ja temp. Tõttu muutub kivimi ehitus ja välimus. Setted(kruus, liiv, savi)settekivimid(liivakaivi, põlevkivi, lubjakivi, paekivi)
laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimite ringe ( lk76) Mineraal- on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. n. grafiit, teemant, kvarts, päevakivi, Kivimid- maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit ( puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi
SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
Kivimkihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate stete (savi) lamamine monoliitsete kivimkihtide all ja vett mitteläbilaskvate setet (savi) lamamine vett läbilaskvate setete (liiv) all. Näitaja Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni 20km Vanus Kuni 4 Kuni 180 miljard miljo Tihedus 2,7 3,0 Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel
VS Kahe vulkaanilise tekkega arhipelaagi geograafiline võrdlus anna vahter Kauai Oahu Niihau Molokai Maui Lanai Kahoolawe Hawaii geoloogia Tardkivimid: Kure atoll – 28 miljonit aastat Basalt Hawaii saar – 400 000 a. Gabro Nefeliniit Hawaii hotspot Mauna Kea 4205 m kliima Troopiline kliimavööde Päevapikkus 11-13,5 tundi Ilmastik suhteliselt ühenäoline Vesi aastaringselt soe: 23-27 kraadi flora & fauna Troopilised vihmametsad Rikkalik loomastik Lanzarote La Palma Tenerife Fuerteventura Hierro La Comera Gran Canaria
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin-
laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ookean) ookeanilise ja mandirilise laama põrkumine-süvikud, kõrged mäestikud. Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska laam) mandriliste laamade põrkumine-kõrged mäestikud, tugevad maavärinad(himaalaja mäestik)
vees. Graniit ü Laevaga sõites näed kõikjal ranniku lähedal väikesi madalaid saarekesi,need on graniidist kaljusaared mille on liustikud ja merelained tuhandete aastate jooksul siledaks lihvinud. ü Graniit koosneb heledatest,tumedates või punakatest kristallidest-mineraalid. ü Levinuim graniit on roosa graniit. ü Graniit on tekkinud sügaval mandrilises maakoores. ü Graniiti kasutatakse eestis ehitus-ja viimistluskivina. Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor. ü Basalt on graniidiga võrreldes palju raskem ja tihedam kivim. Magma ü Kui magma voolab maa seest välja, eralduvad sellest gaasid ning magma koostis muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid.
Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= )
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum:
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud
vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva
vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline) Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks. Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid.
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis
Maa teke ja areng: Suure paugu tagajärjel tekkis 15-12 miljardit aastat tagasi universum. 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium
Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst
tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikiht Settekivimid, basalt, graniit Settekivimid, basalt 5) Kivimid, nende jaotamine ja näiteid eri liiki kivimitest. Jaotatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: Magma ehk tardkivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. · Süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit, dioriit)
Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni. Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Veenuse sisemus arvatakse olevat väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris.
Litosfäär Nagu maakoort, nii ka litosfääri on kaht liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega, ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Paksus 30-70 km 15- 20 km Vanus 4 miljardit 180 miljonit Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm Kivimkihid Settekivimid, Settekivimid, basalt graniit, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Geoloogilised protsessid Uue maakoore teke Vulkaanilised saared Vulkaanipursked Maavärinad Vulkaanipurse Vulkaaniline Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " --
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad?
mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor KIVIMITERINGE murenemine SETTED
perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis välistuumas, temp 3000 kraadi isegi rohkem, tahke 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline – paksus kuni 80km, vanus u. 4 miljardit a. ; tihedus 2.7g/cm ; settekvimid( graniit, basalt) Ookeaniline – pakus kuni 10 km ; vanus u. 180 miljonit a. ; tihedus 3g/cm ; kivimikihid - settekivimid(basalt) 3. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade eemaldumine – maakoore teke(riftiorgude ja pangasmäestike teke), maavärinad(tsunamid), vulkaanipursked(vulkaaniliste saarte teke)NB! Sulgudes on kaudsed tagajärjed
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Näited - graniit, vulkaaniline tuff, vulkaaniline klaas e. obsidaan Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne dolomiit Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel
Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne,
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke
Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB
Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pidevas liikumises Liigub vähem. Pinnavormid Litosfääri pealispind, pinnamood e. reljeef koonseb erinevatest pinnavormidest. Maa siseenergia(mehhanism) ja päikese kiirguse- ja soojusenergia (murenemine) vastastikusel toimel, hävivad vanad ja tekivad uued pinnavormid ning seega uueneb ja areneb pinnamood pidevalt.
13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss
Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid
13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss
praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel oleva suurima meteoriidikraatri läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G
viisidel. Mineraalidest sisaldab peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi. Omadused: Graniit on suure kõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Seda leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Kasutatakse ehitusmaterjal - treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide valmistamiseks, on väga hinnatud teedeehituses ja ka betoonitäitena. BASALT koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenidest ja oliviinist. Võib olla peeneteraline kuni klaasjas, musta või hallikat värvi, poorse tekstuuriga vulkaaniline kivim. Kasutatakse ehitusmaterialina ja skulptuuride valmistamiseks. MARMOR lubjakivist tekkinud koosnevad kaltsiidist, dolokivist tekkinud dolomiidist. Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina.
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist.
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas
Maakera on jaotatud mitmeks üksteise sees olevaks sfääriks ja on seega kihiline. 3 peamist erinevate füüsikaliste omadustega selgelt piiritletud sfääri: 1) õhuke maakoor 2) mantel ehk vahevöö 3) tuum 1) MAAKOOR Maakoor ei ole kõikjal ühesuguse ehituse ja paksusega. Jaguneb kaheks: a) ookeaniline maakoor · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid b) mandriline maakoor · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) 2) VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala.
liigendatud laamadeks 3. Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus: ehitus, paksus, vanus, tihedus Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.) Väiksema tihedusega (2,7 g/cm) Suurema tihedusega (3,0 g/cm) Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt). 4. Laamade liikumine (4 võimalust), liikumisega kaasnevad geoloogilised protsessid: uue maakoore teke, vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad, süvik, kivimite moondumine, maakooreä. Näited laamade liikumise kohta: lahku, kokku, ookeaniline maakoor liigub mandrilise alla, küljetsi. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla (maavärinad, vulkaanid, süvikud) - Nazca laam ja L-Ameerika laam
annaabi.ee 
