1. Maailma toiduprobleemid  toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase  toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaÂAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast.  Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda.  võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine Â bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid.  Looduslikud tegurid: 1) kliima Â temperatuur; n...
RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere saartel banaane, Brasiilias kohviube, Sri Lankal teepöösast jpm Tänapäeval iseloomulikud arengumaadele (Mustas Aafrikas) SPETSIALISEERITUD SUURTALUD Tekkisid konkurentsis püsimiseks segatalude liitumisel XX saj
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta.
kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad · Toodang valdavalt omatarbeline PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID · VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS · MÕISASÜSTEEM · SEGATALUD · SPETSIALISEERITUD SUURTALUD · PIIMAKARJATALUD · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD · RANTSOD · ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus)
Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. 5. Agraarajastu  Peamiselt elatusid inimesed koriluset, küttimisest ning kalapüügist, toitu ei kogutud, elu sõltus sellest palju toitu leiti. Industriaalajastu  Tekkisid segatalud. Hakati tegelema toidu müügiga infoajastu  põhineb peamiselt kaubandusele. Tööd teevad enamasti masinad, suund on mahepõllundus. 7. Milliseid mõjusid avaldab põllumajandus keskkonnale? Too näiteid pmj'ga kaasnevatest kesk. Probleemidest. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi.
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
· 10 000 aastat tagasi  kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik)  praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal
· 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik)  praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani
väetisena. Jäädi paikseks  põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela  Aasia, Hiina ja Kesk  Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks  suurema osa oma toodangust müüdi. Saadud raha eest osteti paremaid masinaid ja tööriistu. Segatalude arenguga tekkisid spetsialiseeritud suurtalud  müügiks toodeti vaid mõnda konkreetset saadust. Segatalud  põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud
Tehnilised kultuurid jagunevad õlikultuurideks (päevalill, sojauba, raps, maapähkel, õlipalm, oliivipuu), kiukultuurideks (puuvill, lina, kanep), tärklisekultuurideks (kartul ja maguskartulid: maniokk, bataat ja jamss), suhkrukultuurideks (suhkrupeet ja suhkruroog) ja mõnukultuurideks (tee, kohv, kakao, koka, tubakas) 19. Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid. Osata ka omavahel võrrelda. Missugused neist ja kus esinevad tänapäeval? Segatalud  agraarreformi järgne mõisasõltuvusest vabanenud talu, kus mõnda kultuuri hakatakse kasvatama ka müügiks. Kultuuride valik oleneb piirkonnast. Iseloomulikud on arengumaades. Kaasjal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube, Kagu-Aasias heveapuud ja Sri Lankal teepõõsast. Aja jooksul muutusid segatalud aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust.
mäestikel. Selle põhjuseks on see, et seal piirkondades pole nii viljakat mulda, sademeid on vähem. Hispaanial on suhteliselt piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. Umbes pool rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Hispaanias süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad. Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille –ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana. Puu-ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Sealiha- ja piimatoodang on enam arenenud loomakasvatusharud. Põhjapoolsel rannikualal on eelkõige veisekasvatus. Hispaanial on Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Hispaania on ekspordib veini, mandariine ja apelsine
Korilus Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale masinate hüvede tootmine; viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse kogumine; paikseks ja hakkasid kaubandus ja globaliseerumine küttimine; põldu harima. pangandus kalastamine Alepõllundus, arenesid kiiresti; püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saav...
 maailmamajanduses ei osaleta saagist mõisnikule turule  levinud Mustas Aafrikas  Mõisad toodavad ka ise: teorent  tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud  Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud.  Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule.  Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud.  Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud  Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus).
Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas;
Tanel Õunapuu 11a Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta Keskmine maksimaalne 5.2 6.1 9.6 12.9 17.6 19.8 22.1 22.3 18.7 14.2 9.1 6.4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaal...
Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põ...
reljeef (mgise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad pllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tjud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude vimalus, soodustused jne) tehnika(piisavalt arenenud, levinud) 11. Millised pllumajanduslikud tootmisvormid on selles riigis levinud? hiigelfarm, segatalud, istandused, 12. Kas ja millised probleemid vivad selles riigis seoses pllumajandusega kaasneda? Phjenda. muldade vljakurnatus, lekarjatamine,le vi alatootmine, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5llumajandus http://www.slideshare.net/ingridgr/eesti-kliima-9kl?next_slideshow=1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangron.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Sandratihh/Itaalia_p%C3%B5llumajandus https://annaabi.ee/intensiivne-p%C3%B5llumajandus-o.html
Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas  kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandusi. Ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne * saagikus on parem 4. Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstuskompleksi tekkimine Piimakarjatalud (põhja-euroopas, USA ja kanada kirde ja loode osas, põhja-jaapanis, uus-meremaal)
Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde  väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad pole palju, rohumaid pole peaaegu üldse. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu põllumajandus  korilus, küttimine, kalapüük. Korilased läbisid suuri vahemaid väikeste kogukondadena, suuri tagavarasid ei korjatud. Indrustriaalajastu põllumajandus  tekkisid segatalud, milles esialgu säilis elatusmajandus. Segatalud tüüpilised Mustas Aafrikas (seal mõisaid polnud). Seejärel tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müüdi vaid mõnda saadust. Need levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Kõigepealt spetsialiseeruti piimakarjataludes. Ekstensiivsed teraviljatalud  levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm. Rohtlaaladel.
Korilus Varaagraa Hilisagraal Varaindustria Hilisindustriaalneü Infoü. lneü. neü. alneü. . Postindustriaal neü. 1.Perioodi Vanim,rä Inimesed Ühendati Ühiskond oli Tekkisid suured Kõrgtehnoloo lühiiseloom ndava jäid karjakasvat tark. Tekivad tööstuslinnad, giline ustus eluviisiga paiksetek us,põllundu seadusriigid. rajati korralik ühiskond, ,kuulus s, tegeledi s. Toodeti Sündis XV raudteesüsteem, väga mõnisada põllu juba.müügi Euroopas.Ma aurulaevad, arenenud. inimest.K majandus ks. Tekkis ailma ülemaailmne Tööstuse üttimine...
vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus
Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel Segatalud  põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu  industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu  moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu  Need on väga suure pindalaga talud,
Hilisagraarühiskond kujuneb inimeste paikseks jäämisega, põlispõllunduse tekkimisega ning omandisuhete muutustega. Omanikeks said inimrühmade valitsevad isikud, kes omandasid maa ning nende heaks hakkasid tööle ülejäänud ühiskonnaliikmed. Tootmisvormideks sai mõis ja renditalud 2) Industriaalühiskonnas: Eeltingimuseks on agraarreform st. tegelikud tootjad ehk talupojad peavad saama maa omanikeks. Tekkisid segatalud st talupojad tootsid kõike endale vajaminevat ning ülejäägid müüsid turul maha. Arengukäigus toimus talude spetsialiseerumine ning pindala suurenemine. Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid suurema osa toodangust turule ning endale vajaminevat hakati järjest rohkem ostma. Hakati kasutama äriteenuseid. Väiketalud, kas liitusid või lõpetasid põllumajandusliku tegevuse. Suurtalud domineerivad Euroopas, Jaapanis ja P-Ameerikas
põllumajandusliku maa laienemise või kariloomade arvu suurendamisega, hõredalt asustatud alad, kus maad on piisavalt ja tööjõud on piiratud, teraviljatalu, rantso, rändkarjakasvatus, lamba ja veise kasvatus, alepõllundus Usa, Kanada, Argentiina. Intensiivne  toodangu kasv saavutatakse väikeselt maa alalt suurte kapitali mahutuste, tööjõu ja rohke väetise kasutamise arvel, kõrgelt arenenud riigid, tihe asustus, piimakarja kasvatus, aiandus, segatalud, linnukasvatus, seakasvatus, looma vabrikud. Teravilja talu  väga suur pindala, väikesed tootmis kulud, kulub vähe tööjõudu. Rantso  suur pindala, suured tootmis kulud, kulub palju tööjõudu. Maailma toidu ja keskkonna probleemid  põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, maa puudus, suur rahvaarv, halvad loodusolud. Esinemis piirkonnad: Aafrika, Lõuna Aasia, Ladina Ameerika, Andide piirkond.
Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega  maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III
Põllumajanduse kaasajastamiseks ja tehniliste taseme tõstmiseks oleks vaja suurel hulgal raha, mida praegune põllumajandus ise ei suuda teenida. Eestis on põllumajanduses hõivatud ligi 7% kogu tööjõust. Põllumajanduse riiklik toetus on väga minimaalne, kuna maksudest laekub liiga vähe raha ja neid ei saa kuigivõrd enam tõsta. Peamiselt makstakse ikaldustoetust ning tulumaksu- ja kütuseaktsiisitoetusi. Põllumajandusliku tootmise vormid: Segatalud  põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Spetsialiseeritud suurtalu  moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder,
Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat  see sundis talusid liituma. Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Ekstensiivsed teraviljatalud  levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades. Suur pindala, kasvatatakse nisu. Tallu minnakse ainult külvi ja lõikuse ajaks
 maailmamajanduses ei osaleta  levinud Mustas Aafrikas · Hilisagraarne tootmisviis  Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti.  Põhitootjad talud: naturaalrent  osa saagist mõisnikule, kes müüb mingi osa turule. turule  Mõisad toodavad ka ise: teorent  tööga makstav rent - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika). Industriaalajastu põllumajandus · Segatalud  Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud.  Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule.  Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud.  Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu- Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud  Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus).
Kõige tüüpilisem: talupojad kasutasid mõisnike maad ja maksid toodangu näol renti, harisid ise maad jne.. Mõisnik müüs osa saadustest turul. Talupoeg otsustas ise, mida toota, kuid tal polnud kapitali, et seda tõhusamalt teha. 2. Indrustriaalajastu põllumajandus Indrustriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Põllumajandusreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid segatalud. Talunik tootis endiselt oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. Kaasajal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube jne.. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga väga iseloomulikud. Segatalud on tüüpilised näiteks Mustas Aafrikas. Aja edasi minnes hakati üha enam keskenduma saagi müümisele, et osta rohkem väetisi ja põllutööriistu
iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses Industriaalajastu põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele ajapikku toodeti ka müügiks toodeti enamasti teravilja loomi linde segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes kasvatati ka teravilja loomadele söödaks suurlinnade lähedal Põhja-Euroopa USA Kanada kirde osa Jaapan Uus-Meremaa ekstensiivsed teravilja talud
KORDAMINE  ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid  *kogukondlik  väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis  arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud  varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud  põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu  peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso  loomad, USA, Austraalia *loomavabrik  masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus  tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid  kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
Suurtalud on spetsialiseerunud varajase köögivilja (tomat, kurk, sibulad jne) tootmisele. Ladina-Ameerika Maad on palju, kuid ebaühtlase kvaliteediga. Klimaatiliselt on selles piirkonnas väga head tingimused. Esindatud on kõik põllumajandusliku tootmise vormid; ransod ja istandused põhinevad sageli väliskapitalil. On nii uusi kui traditsioonilisi istandusi. Esineb ka ekstensiivseid teraviljatalusid (toodetakse maisi). Kohaliku toodangu andjad on segatalud ja mõisad (seega pole agraarreform lõpule viidud). Tootlikus on madal. Ekspordiks kasvatatakse istanduskultuure (kohv, banaanid, suhkruroog, kakao, looduslikud ravimtained). Eksporditakse maisi. Kariibimere regioon Lääne-India saarestik. Maad on selles regioonis väga vähe, kliima on aga väga soodne. Valdavalt on seal traditsioonilised istandused, omatarbeks ka segatalusid. Toodang: kohv, suhkruroog, tsitrused, vürtsid; need on kõik eksporidks. Tavalisi toiduaineid tuleb importida.
. Riisikasvatus Ida- ja Kagu- Aasias Vahemereline Aiandus põllumajandus (intensiivne) (intensiivne) Kütid ja Rändkarjakasvatu Ekstensiivne veise- ja Segatalud korilased s lambakasvatus. Nt. Ameerika (intensiivne) (ekstensiivne) (ekstensiivne) rantsod Piimakarja- ja seakasvatus (intensiivne) Linnu- ja
RANTŠOD ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurili...
Peale pärisorjuse kaotamist said talupojad vabaks ja nad said osta maa ära. Vilja ülejääk sai müüa turul ja sealt tuli ka raha. See viis ka omakorda maareformini, kuna riigile polnud mõisad enam majanduslikul kasulikud. 1919. aastal toimus Eestis see ja talupojad said maad. Enda maa omamine tõstis ka motivatsiooni, mille tulemusena hakati rohkem tootma. Nii tekkisid segatalud, kus toodeti väga palju erinevaid kultuure.Kindlasti kasvatati taludes ka loomi. Peale seda toimus spetsialiseerumine. See toimus, kuna mõttekam oli areneda ühes asjas ja jõuda selles kaugemale, kui üritada paljude asjadega. See viis kvaliteedi üles, aga hind langes. Tekkisid spetsialiseerinud riisi-, nisu-, maisi-, piima-, liha-, lille- ja seenetalud 3. Infoajastu  Tehakse kõike, et müüa oma toodangut
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS  toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS  tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS  toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS  kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisital...
Peamiselt on nigeerias väheviljakad punased ferraliit-mullad, mis alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile ning kuivavad ruttu. Nigeeria põhjaosas tegeletakse peamiselt niisutamisega ja Guinea lahe rannikul kuivendamisega. Põllumajandusega pole võimalik tegeleda Nigeri delta märgalal ja seda ümbritsevas metsas. Kapitali on vaid väikemajandite jaoks, mis annavad ka põhiosa kaubatoodangust. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 70%. Nigeerias on levinud segatalud ja istandused, vähemal määral ka rantsod, kus kasvatatakse kitsi ja veiseid. Õlipalmi ja kautsuki kasvatatakse Nigeri deltas ja Crossi jõe orus, kakaopuud maa edelaosas, maapähklit põhjas ning puuvilla maa põhja- ja kirdeosas. Loomakasvatus on levinud peamiselt põhjaosa kuivade savannide alal. Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. SKT-sisemajanduse kogutoodang Inimaregu indeks-riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast:SKTst ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist. Majanduse struktuur-majandusharude erinev vahekord. Kvoot-nendega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang. PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 52. 53.Põllumajanduse tootmise vormid: Segatalud põllumajandustalu - kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu  moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili
Geograafia KT kordamine  4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o  2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid v...
- kasvatakse peamiselt kitsi, kaameleid, laamasid · Intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-,nisu-,hirsitalud, maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu - vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal, väetisi kasutatakse vähe - väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd - saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal - suurem osa toodangust läheb oma söögiks · Kaubanduslik põllumajandus Segatalud - suuremad maavaldused - kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu - kasvatatakse veel mitmeid kultuure, kuid suur osa toodangust läheb müügiks - kapitalimahukas  kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne - saagikus suurem · Spetsialiseeritud suurtalud  tootmise spetsialiseerumine, talude liitmine, agrotööstuskompleksi tekkimine
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut;  Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.  Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid,
naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses o Industriaalajastu o põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele o ajapikku toodeti ka müügiks o toodeti enamasti - teravilja, loomi, linde o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika o esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes o kasvatati ka teravilja loomadele söödaks o suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus-Meremaa
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood  investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind  keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk  hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
