kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import on samuti aastaaastalt suurenenud, kuid selle osatähtsus koguimpordis on väike (2%). Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist,
liigne raie ning vähene kaitse paneb Indoneesia metsade ja seeläbi ka metsatööstuse jätkusuutlikuse küsimärgi alla. Suureks probleemiks on ka illegaalne metsandus, mille piiramiseks ei ole riiklikult suudetud või tahetud midagi olulist ette võtta. Rahvusvaheline huvi ja surve on metsade säästmise koha pealt suurem kui siseriiklik huvi. Käesolevas referaadis räägingi Indoneesia metsadest üldisemalt, seejärel puidutoodete impordist, ekspordist ja illegaalsetest raietest. 1 Ülevaade indoneesia metsadest Indoneesia on saarestik Kagu-Aasias, mille pindala on 1 910 930 km2, sellest 1 811 570 km2 on maismaa. Maismaa on FAO andmetel jagatud kolmeks, põllumaa, metsamaa ja muu maa, nagu võib näha tabelist 1.1. Joonis 1.1 näitab nende alade protsentuaalset jagunemist. Tabel 1.1. Indoneesia maismaa ala jagunemine maa sihtotstarbe järgi 2012 seisuga Liik Pindala km2
Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis. Kunda karjääri savi kasutatakse tsemendi tootmisel, Aseri karjäärist kaevandatavat savi aga telliste, ahjukivide ja lillepottide valmistamiseks. Joosu karjääri savi on kasutatud KaguEesti, peamiselt Võru tellisetehastes. Arumetsa savi kasutatakse kergkruusa valmistamiseks. Pinnakattes leiduvaid savisidvt! kasutavad piiratud koguses kohalikud väiketööstused. Puidutoodete valmistamine Uste, akende ja teiste lihtsamate puidutoodete valmistamine on esindatud paljude väikeste ettevõtetega pea kõikides linnades ja suuremates keskustes. Puitplaatide valmistamiseks kasutatakse puiduhaket, mida saadakse vähemväärtuslikust puidust, saepuru ja teisi puidujäätmeid. Liimpuitplaate valmistatakse Tallinnas nii oma mööblitööstuse jaoks, kui ka ekspordiks. Suurimaks puitkiudplaatide tootjaks on Repo Püssi Vabrikud. Varem valmistati
Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov). 63.Peamised puidu ja puidutoodete kabavood: Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA. Suurtootjad on veel Venemaa, Brasiilia ja Hiina. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. 64.Metsamajanduse ja puidutööstusega kaasnevadkeskkonnaprobleemid: Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise
Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
suured ümarpuidu eksportijad (vähetulus) - ajutise paljud riigid ostavad tarbepuitu sisse (kas väikese kasu nimel hävitatakse metsi, ökoloogilised puiduvaru tõttu või soovist säilitada oma varusid.) kahjustused jäävad aga endi kanda toodetud puidust kasutatakse 80-90 % puidutööstuses, ülejäänud läheb kütteks peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulus) 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; I - väärispuidu väljavedu Mustast Aafrikast, Kagu-Aasiast ja Brasiiliast peamiselt Euroopasse, mingil määral ka USA-sse ja Jaapanisse. On kiiresti kasvanud, kuid ilmselt saavutanud maksimumi ja võib röövmajandamise tõttu väga järsku lõppeda II - töötlemata puidu, enamasti aga valmis või poolvalmis puidutoodete väljavedu Põhja-Euroopast, Kanadast ja Venemaalt peamiselt USA-sse, Jaapanisse
Praegune olukord, kus metsa jääb siiski vajaka, hakkab mõjutama ka sealseid elanike, sest varsti ei suuda varsti enam üha kasvavat ühikskonda piisava hapnikuga varustada. Samuti on leviv probleem Angolas raske pinnase erosioon, suur mudastumine jõgede piirkondades ja kõrbestumine.Angola puiduvarud rahuldavad nende vajadused. Tegeldakse palju metsade taastamisega ja päästmisega, millega üritatakse luua paremaid väljavaateid metsamajandusele tulevikus. Angola tegeleb peamiselt puidutoodete müümisega . Angolas on puit ja sellega kaasnevad tooted paljudele kodanile peamiseks elatusallikaks. Aafrika on maailma üks suuremaid metsatööstuse liidreid (kolmandal kohal). Kasutatud kirjandus 1. http://rainforests.mongabay.com/20angola.htm 2. http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Angola.htm 3. http://forestry.about.com/cs/rainforest/p/angola_rf.htm 4. http://www.angolain.org/Downloads/Parks/Save_a_Forest.pdf Liisa Kusnir
· Saetööstus · Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus · Paberi- ja tselluloositööstus Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam) · Väljakujunenud terviklik metsatööstusklaster Arengumaade metsandus · Üleraie (väärispuit, põllumaaks, kütteks) · Raiskamine, jäägid kasutamata · Ümarpuidu eksport (vähetulus) · Metsatööstusklaster puudub või alles arengujärgus.
maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse alustalad olid metsandus, puidutoodete eksport ja kalandus. • Apelsinide kasvatamine, Shōchū destilleerimine ning turism on hetkel peamised sissetulekuallikad. • Üle poole Yakushima saarel kasutatavast elektrienergiast on saadud hüdroenergiast. Üle jäävat energiat kasutatakse vesiniku tootmiseks väikeses Kagoshima ülikooli katsejaamas. Looduskaitse • Saar on alates 1993 UNESCO maailma looduspärandi nimekirjas, sest seal on säilinud ürgmets, kus kasvab palju
· Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete tootmiseks 200 miljonit tonni puitu aastas. USA paberitootjad kulutavad aastas umbes miljard puud. · Paberpakend võeti kasutusele 1810.a. · Pappkarbid võeti kasutusele 1890.a. · 1910.a võeti kasutusele vahatatud kartong · Tualettpaber leiutati 1857 aastal. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud · 30004000kW elektrienergiat · 30 m3 vett · 25 kg ehk 95% paberi tootmisel tekkivast õhuheitmetest jääb olemata. Kasutatud kirjandus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen, Kaie Soomuste, Geidi Müür ESPAK GRUPI TEENINDUSSTANDARD Rühmatöö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku 2018 Espak Grupi põhilisteks tegevusaladeks on ehitus- ja sisustusmaterjalide ning kodukaupade jae- ja hulgimüük, ehitustegevus, lainepapist pakendi, puidutoodete ja puitmaterjalide ning mööbli tootmine. Espak Grupi eesmärgiks on pakkuda oma klientidele võimalikult täiuslikku ja kvaliteetset kaubavalikut ja teenindust (Espak Eesti ehitusmaterjalikaupluste kett, 2018). Tööpäeva algus: Alustan tööpäeva positiivse hoiakuga ja heatujuliselt; Sean valmis oma töökoha, korrastan kaubariiulid; Minu olek: Austan kliente ja oma kolleege; Olen positiivne ka siis, kui mul on isiklikke probleeme
Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad Metsatööstus puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Tuumaenergia Tuumaenergia kasutamine on pikka aega olnud vastuoluline. Pärast referendumit 1980. aastal otsustas parlament, et kõik tuumajaamad kaoks täielikult aastaks 2010. Pärast aastaid kestnud poliitilisi arutelusid kuulutati
koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Rootsil on ka suured kalavarud. Viimastel aastatel on need aga vähenema hakanud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Tänu külmale kliimale ja nõudlikule elektroenergeetikale on Rootsis kõrge energia tarbimine
taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Mets on üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. KESKKONNAPROBLEEMID- METSARAIE Raiutakse puidu ja küttepuude saamiseks Metsaraiet ergutab ka maailma vajadus puidutoodete järele. Suureneb ka troopiliste metsade raiumine väärtpuidu pärast. Metsavarguste tõttu saab metsaalune ja sealne pinnas rohkem kannatada, kui raiele, mis tehakse seaduslikult. Metsaraiega kaasneb metsloomadel elupaiga kaotus põllumaade kasutuselevõtt metsade arvelt Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ka kasvuhooneefekt VARIMETSANDUS
puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll tootmise üle. 8)Metsade pindala väheneb: rahva arvu kasvust, kütte puude vajadusest, tormikahjustustest, tulekahjudest, kahjurite rünnakust ja puidu ja puidutoodete järele on suur nõudlus, võetakse kasutusele ka uute maavarade leiukohad, ning metsa eksport on tulus vaesele riigile. Kiire metsamaa vähenemine on eriti hoogne vihmametsades: Amazonase madalikul, Indoneesia saarestikus, Kongo jõgikonnas jne…. Ka okasmetsade raie on suur: Venemaal, Kanadas, USA-s ; kuid seal istutatakse uut metsa juurde, nii et üldpindala ei vähene. 9)Metsade majandamisel tuleks juhinduda säästva arengu põhimõtetest:
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas. Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed,tselluloosi saamiseks. Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise. Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse. Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur. Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakarja, kartuli,odra ja rukki kasvatamist
Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult
3. *Kui suurel ,pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %). Kas seda on palju või vähe? 4. *Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? 5. *Kus (millises riigi osas) kasvavad suuremad metsamassiivid ( ühtlaselt igal pool, mägedes jne)? + kaart, kuhu on märgitud metsaga kaetud alad 6. *Milleks metsi kasutatakse? 7. *Kas puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8. Iseloomusta metsamajandust ( puidu ja puidutoodete eksport-import, metsade istutamine) 9. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis? ( röövraie, hävimine tulekahjudes jne) TÖÖ ESITADA STUUDIUMIS 7. VEEBRUARIKS! Kolumbia 1. Paikneb ameerika maailmajaos Lõuna- Ameerika
Majandusharude kirjeldused Puidutööstus on Eestis suhteliselt keskmine.Puidutööstuse suurematest ettevõtetest on mööblitööstused. Puidutoodete valmistajaid leidub ka meil, kuid mitte nii palju kui mööblitööstuseid. Väiksemad on saeveskid, mida on ka Eestis palju.Kõige suurem ettevõttlus toimub muidugi Tallinnas, järgmisena juba Narvas ning Tartus.Siis suurematest tuleb ka neile järgi Pärnu.Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
Norra Kuningriik 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima. · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumaja...
Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu, sest eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. 7) Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 8) Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel Koguse Maksumuse Toote liik osatähtsus osatähtsus ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud
Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Ta on üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Tänapäeval, suure metsade raiumise mahu juures, on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Mets on ju üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada aga suuri globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjusi. Vihmametsade hävimise põhjuseks on nende põletamine, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja ...
isoleerivate omaduste ja kauni välimusega puitu. Termotöötlus aitab neid hinnatud omadusi veelgi parandada, tagades puidu parema vastupidavuse, mädanikukindluse ja mõõtmete püsivuse. Tänapäeval on paljude arhitektuuribüroode jaoks puidu üks olulisemaid omadusi ka selle keskkonnasäästlikkus. Kirjelda metsatööstuse klastrit. Metsatööstuse klastri moodustavad majandustegevused, kus tegeletakse puidu töötlemise ning mitmesuguste puidutoodete, tselluloosi ja paberi tootmisega. Arenenud metsarikastes riikides on metsatööstuse klaster hästi välja arenenud, raiutud puit väärindatakse ja seda kasutatakse mitmekülgselt. Vähem arenenud riikides kasutatakse puitu suures osas kütusena ja maailmaturule müüakse vähe väärindatud puitu (ümarpalki). Tutvu Eesti metsa olukorraga https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/varsked-andmed-eesti-metsadest-mida-me-s eal-naeme https://www.envir.ee/et/metsastatistika
, on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu varumise,töötlemise,mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsamajandus tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, võsa ja harvendusraiega jms. Taimekasvatus Loomakasvatus Teraviljad Nisu,riis,mais,hirss,rukis Veised Piimakari,lihakari,tööloomad
5. Tootlikkus väike Parasvöötme lehtmetsad: 1. Lõunaosas 2. Arvestuslank 5-10 m3/ha aastas 2. Kõva lehtpuu, väheväärtuslikud liigid 3. Parasvöötme metsadest väärtuslikumad, kuid suuresti hävinud Parasvöötme okasmetsad: 1. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas (v.a. Põhja-Ameerika looderannikul kuni 10x suurem). 2. Tarbeokaspuu 3. Suurima levikuga, kuid tootlikkus ja liigiline koosseis väike. 7. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood maailmas (vt. Õpik) Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. 8. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid (liikide kadumine, erosioon, veereziimi muutused jne.) 1. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisevõimalusi.
Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) · Võrdle arenenud ja arengumaade metsatööstust (võib ka nii, et antud diagrammid või muu statistiline materjal) · Loe internetist www.fao.org · Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel (3punkti) Koguse osatähtsus Maksumuse osatähtsus Toote liik ekspordis ekspordis
Hõivatus põllumajanduses on kõikjal väike. Peamiseks hõivealaks kujuneb tulevikus teenindamine ja teabetööstus. Seda protsessi nimetatakse deindustrialiseerimiseks. Lõunas on põllumajandus märksa suurem, kui põhjas. Suur hõivatus see-eest teenuste osutamisel. Lõuna on haridustase palju madalm kui Põhjas. Maakera eri regioonide metsamajandus ja metsatööstus? Euroopa on tähtsal kohal puidutööstuses, paberitööstuses ja maailma puidutoodete eksportimisel. Põhja-Ameerika on suurima töötlemata puidu ja lihtsamate puidutoodete eksportija maailmas. Energiavarade iseloomustus? Taastuv ja taastumatu energiad loodete energiaid – tõus ja mõõn – meretaseme muutumine ööpäeva jooksul. 9. Pilet Linnastumine, selle kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid? Linnastumine on seotud linna kasvu ja arenguga. Linna minnakse elama eesmärgil, et leida tööd või paremaid elutingimusi. Võivad tekkida
Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja hooldus; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus eksport; Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome. Metsatööstus arengumaades: metsade üleraie; röövraie väärispuidu osas; metsade pindala vähenemine alepõllunduse ja puude kütteks kasutamise tõttu; ümarpuidu eksport; Brasiilias, Indoneesias, Kongos.
· Kameruni põhjaosas esinevad savannile iseloomulikud taimed, mis liikudes lõuna poole asenduvad järk-järgult ekvatoriaalsete vihmametsadega. · Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Metsandus · Õli ekspordi kõrvalt riigis, on ta teine väärispuidu eksportija, saades ekspordi tulust 20% ja tööjõud on 55000 inimest. Kamerunil on suur potentsiaal metsasektoris- ta võiks olla üks suuremaid puidu ja muude puidutoodete eksportijaid- kuid seda piirab põhioskuste transpordi infrastruktuur, vihmametsa piirkonnaga riigis. Hiljutised reformide ja valitsuse töötlemata puidu ekspordi keeldu tõttu on suurendanud töödeldud puidu tootmist ja eksporti, kuid ka 30% langus töötlemata puitu. Kamerun oli varem suurim palkide tootja Aafrikas, ligi 60 protsenti kogust metsast on eksporditud. Umbes 80% metsadest on kas registreeritud või jaotatakse raielubasid mitmetele Prantsuse ettevõttetele
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Soome..........................................................................................................................................3 Rootsi..........................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Root...
lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega · 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks · Suurim puidutarbija USA (25%) · Enim palke toodavad USA ja Kanada (50%). Venemaa ekspordib 1/3 oma toodangust · Euroopa paberitööstus Soome ja Rootsi ettevõtete käes Metsatööstus · Enamik paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia, Kanada metsadest · Suurimad paberitootjad on USA,Jaapan, Hiina
12. Mis on metsatööstus? Metsatööstus on tööstusharu,mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise,järkamisega),materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. 13. Nimeta suurimaid metsatööstus piirkondi. Ameerika Ühendriigid,Kanada,Brasiilia,Venemaa ja Hiina 14. Kirjelda metsatööstuse klastrit. Metsatööstuse klastri moodustavad majandustegevused, kus tegeletakse puidu töötlemise ning mitmesuguste puidutoodete, tselluloosi ja paberi tootmisega. Arenenud metsarikastes riikides on metsatööstuse klaster hästi välja arenenud, raiutud puit väärindatakse ja seda kasutatakse mitmekülgselt. Vähem arenenud riikides kasutatakse puitu suures osas kütusena ja maailmaturule müüakse vähe väärindatud puitu (ümarpalki). 15. Mille poolest erineb puidu kasutamine ja metsatööstus arenenud ja arenevates riikides? Rikkalikku metsavaruga on nii areneud kui arengumaid. Mitmekesine ja puitu
metsatööstus- metsandussektori haru- metsa langetamisest puiduni paberi-, mööbli, puidutööstusesse tarbepuit- kütteks , kõige rohkem arengumaades Paberi tarbimine ja tootmine kasvab Väärispuit- eeben, mahagon, sandlipuu Pöök, tamm- mööbel Koor- korgipuu , mahl- kautsuk- kumm viljad- datlid , siirup- kanada vaher keemiatööstuse tooted- tärpentiin, tõrv, eeterlikud õlid 5. Riigi arengutase ja puidutööstus. ( metsa- ja puidutoodete eksport ) Riigi arengutase- Põhjas rohkem töönduslikku , Lõunas tarbepuitu Arenenud riik ekspordib toodangut, mitte ümarpuitu Soome isegi impordib metsa, vihmametsades jm Lõuna riikides müüakse puitu äraelamiseks Mõtle : ( vaata üle ka esitluste vastavad ülesanded ) Eestis on põllumajanduslik tootmine viimastel aastatel vähenenud. Selgita selle ühte positiivset ja ühte negatiivset tagajärge.
fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid kuuluvad Põhjamaade ühisele lennukompaniile SAS. Suurim on Oslo lähedal asuv Fornebus. Väliskaubanduse osa on Norra majanduses suur. Väljaveos väheneb kala, kalasaaduste ja puidutoodete osatähtsus ning suureneb nafta, naftasaaduste, gaasi ja masinate osa. Peamised väljaveokaubad on nafta, maagaas, masinad, seadmed, mitmesugused metallid, paber, tselluloos, väetised ja kala. Väliskaubanduse negatiivse saldo katab välismaid teenindav kaubalaevastik. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Majandusühenduse riigid, eriti Suurbritannia ja Saksamaa.
Metsade hävimisega tulevad kaasa järgnevad kesskkonnaprobleemid: kiirendatud pinnase degradatsioon kõrbestumine puidu kadumine kliima muutused mulla viljakuse vähenemine puidu liigikuse vähenemine paljude looma- ja taimeliikide varjupaikade hävimine 11. Kuidas kasutatakse puitu? Raiutavast puidust ~55% kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puidutoodete valmistamiseks. 12. Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. 13. Milles seisneb metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest
2 Metsamajandus ja metsatööstus lk 18 - 20 Pindala lk 18 Metsa tüübid lk 19 Suuremate metsamassiivide paiknemine lk 19 Kasutusala lk 19 Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus lk 19 Puiduvarud lk 20 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport lk 20 Metsanduse probleemid lk 20 Tööstuse areng lk 20 - 22 Tööstuslikud toorained lk 20 Tööstusharud lk 20 Tööstusettevõtete paiknemine lk 21 Tööstustoodete eksport ja import lk 21 Masinatööstuse arengu iseloomustus lk 21 Kõrgtehnoloogia arengueeldused lk 22
Metsatööstuses on hõivatud pea 900 000 Venemaa elanikku ning tööjõu suhteliselt madala hinna tõttu kasutatakse mitmete tegevuste puhul endiselt käsitööd. Joonis 2.1 näitab lisaväärtust töölise kohta Venemaa erinevates tööstussektorites. Jooniselt on välja jäetud naftatööstus, sest selle sektori ebatavaliselt kõge väärtus (325 865 eurot) ei ole Venemaa tööstuse üldist taset arvestades kindlasti esinduslik. Antud joonise puhul tasub esile tuua puidu ja puidutoodete väga madalat lisaväärtuse taset ning üsna keskmist lisaväärtust puidumassi ja paberi sektoris (sisaldab ka trükkimist ja kirjastamist) võrreldes teiste kapitalimahukate tööstussektoritega nagu masinaehitus, elektroonikatööstus ja transpordivahendite tootmissektor. Joonis 2.1 Lisaväärtus töölise kohta erinevates tööstussektorites (EUR) 6 Allikas: Rosstat, ILO, 2007 1. Toidukaubad, joogid ja tubakas 2
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada. · Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkamad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse. Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on USA, Hiina, Jaapan
60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; MÕISTED METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; MÕISTED ENERGIAMAJANDUS 65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; 66. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis- ja tarbimispiirkondi; 68
Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Metsad kasvavad 206 800 000 ha, mis on 21.9% Hiina kogupindalast ning seda on palju. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Hiinas kasvavad niisked lähistroopika metsad. 3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid asuvad Hiina lõuna- ja idaosas. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse paberi ja puidutoodete valmistamiseks. 5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Puit tööeldakse ise, mitte ei veeta välja toorpuitu. Metsade taasistutamine 1980-ndatel aastatel, kus istutati üle 10 miljardi puu, on suurendanud metsade pindala 38.3 miljoni hektari võrra. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Praegused puiduvarud ei rahulda riigi vajadust, kuna ostetakse puitu palju sisse ja
ja täidavad objektijuhtide käske. Organisatsiooni põhilised tegevusalad on: · Üldehitustööd · Ehitusjärelevalve · Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd · Kaubandus · Betoonitööd, betoontooted · Viimistlustööd: sise- ja välisviimistlus, krohvimine, plaatimistööd · Puusepatööd, katusetööd, fassaaditööd · Montaazitööd, vundamentide ehitus · Tööstushoonete ehitus · Eramute ehitus · Vähesel määral ka puidutoodete ja -detailide valmistamine 2 2. Turundustegevus 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid Peamised tarnijad OÜ Alnusel on : · N&N Invest Grupp OÜ · Triger-E OÜ · Fesma Alu OÜ · Bobonaro OÜ · Temeko OÜ · Vesiroos OÜ · LL Metal OÜ Peamisteks klientideks on Rapla maakonna vallad : Kehtna vald, Rapla vald. Nemad tellivad regulaarselt midagi iga aasta. 2007
· Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada. · Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkamad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse. Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on
nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on lehtmetsad, peamised puidutooted on 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja
Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, ouidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu puidutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA, kes koos Kanadaga annab üle poole maailma toodangust. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse, kus metsade juurdekasv on suurem ja majandamiskulud väiksemad.
Metsade majandamise põhimõtted: Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ekspordiks kui põllumaaks, kütteks (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu raiskamine Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) Puudub metsatööstusklaster Väljakujunenud metsatööstusklaster Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid: o metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne o puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Metsade hävimise põhjused:
Ka odavad metsahinnad aitasid puutööndusele kaasa (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 1966. aatal alustas Avinurmes tegevust Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU", kus valmistati õllekappasid, kaunistustega pööktoole, punutud korvikesi, veimevakkasid, kasetohust karpe, piipe ja muud (Avinurme valla puiduettevõtted, UKU...). Nüüd tegutsed samas hoones Avinurme- puiduettevõte AS E. Strauss. Asutus asutati 1996 aastal, mille põhitegevuseks on puidutöötlemine ja puidutoodete valmistamine. Firma nimistusse kuulub üle 200 puidutoote, mis pidevalt täieneb (Avinurme valla puiduettevõtted, AS E. Strauss...). See traditsioon on ka tänapäeval ausees, mille puhuks korraldatakse iga suvi jaanipäeva Avinurmes laat (Tünnilaat). Laat on ka üks suuremaid sündmusi, mis toob palju inimesi kokku ka väljast poolt Avinurme. Avinurme täna Tänases Avinurmes kirjutaksin lahti Lynchi metoodika alusel. Peamisteks sõlmpunktideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
