Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kivim, sfäär, vulkaan, muld, laam, rannik, rahvastik, maak, gaas, atmosfäär, sood, mineraal, sündimus, maakoor, suremus, arengumaa, mullad, aasia, arengumaad, tard, vahevöö, maavärin, soodusta, magma, vihm, saast, tehnoloogia, kiires, laamad, ringe, metsad, reostus, kütus, ökosüsteem, soojus, nafta, lähedus, tagajärel, eksport, tsüklon11 Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Okeaaniline laam, mis on raskem, vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Okeaanilise laama sukeldumisel tekib süvik ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist ning kurdmäestike teket.
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine,
Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid välistuum vedel kihid tuum sisetuum tahke Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID
Millistest Settekivimite kiht ja basaltne kiht.Settekivimid, graniidikiht, kivimitest basaldikiht. koosneb? 3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid Laamade lahknemine esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa Laamade nihkumine · murrangulõhed · vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid · kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa
magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: · raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt
Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi
Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed
nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid). SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla. MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas)
rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus , naiste rakendatus majanduses jne. Pilet 3. 1. Laamtektoonika. Laam, laamide liikumapanev jõud, ookeanide keskahelik, subduktsioonivöönd, kuuma täpi tektoonika, kontinentaalse rifti kujunemine. Laamtektoonika. Maa välimine osa koosneb jäikadest plaatidest litosfääri laamadest, mis on üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning ookeaniline laam surutakse vahevöösse
süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3
Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja 4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär
Ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse,
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu
maapinnale jõudnud magma. eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga struktuuriga mullakiht, mis on mulla vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vertikaalläbilõikes silmaga eristatav vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, kuhjumisel maapinnal millelt on näha mullahorisondid ja Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole alusmaterjal olnud aktiivne väga pikka aega Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt seal olevat vee hulka; seda mõjutavad või perioodiliselt tegutseb mullaosakeste omadused ja Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete paiknemine pingete lahendumisel tekkiv maapinna Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel vibratsioon ja nihkumine
moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik,
Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike-kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mingit pinda. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass. Laava vulkaaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan -valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb. Kustunud vulkaan vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega. maavärin - Laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad. epitsenter maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest kivimitest ja paiknevad tavaliselt laamade lahknemisaladel ning kuuma täpi piirkonnas Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt- mõne(kümne) aastase vahega Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks Maavärin- kivimite liikumisest maakoores tekkiv maapinna vibratsioon Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev ala maapinnal
40. Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53
mis tekivad magma kiirel ladestumisel. nim.fossiilideks e. Kivististeks ja graniit, magma aeglasel jahtumisel N: liivakivi, sinisavi, sisaldab nende jäljendeid, osasid. * Tardkivimid ja tardumisel kaalisool N:põlevkivi, süsi, nafta, lubjakivi, gaas, settekivimid fosforiit murendatakse. Vanimad kivimid maismaal. · osa kivimeid kasutatakse metallide saamiseks ja nim. Maakideks. · Fosiilsed kütused · Ehitustmaterjalid, paekivi Maakoore koostiselemendid: Hapnik 46%, Räni 28%, Alumiinium 8%. Maa koostiselemendid: Raud 35%, Hapnik 30%, Räni 15% 3.2 Laamtektoonika Laam e
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km
karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3. Kirjelda kivimiringet Liikumapanev jõud on laamtetoonika. 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud Aluskord: Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis
Süvikute teke OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE Raske ookeaniline maakoor langeb vahevöösse, kergem mandrilin maakoor jääb peale. Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite kurrutamist ning kurdmäestike teket. MANDRILISTE LAAMADE PÕRKUMINE Üks laam liigub teise peale(mandrilise maakoore topeldumine) Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Vulkaane ei esine maakoore paksuse tõttu. OOKEANILISTE LAAMADE ERALDUMINE Kahe laama eraldumisel tekib lõhe, kust magma voolab pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI tekivad maavärinad
ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Vaadeldes litosfääri elemendilist koostist, näeme, et selle keskkonna mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. Teab geoloogiliste protsesside ( vulkanism, maavärinad, mäestike teke, süvikute teke, kivimite teke, maakoore teke ja hävimine) tekkemehhanisme, levikut ja omavahelisi seoseid) Vulkaanid Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas)
Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Raud, 6000 C Tahke 6370km Nikkel Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on loomulik kristallstruktuur Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak Majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal. Tardkivimid Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite sulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel (graniit) või vulkaani tagajärjel maale purskanud laavast (basalt). Moondekivimi Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,
5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk
Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Õhurõhu ühikud ja normaalõhurõhk 1013 mb ja 760 mm Kasvuhooneefekt: Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli
mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim
suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
annaabi.ee 
