Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- metsa korraldamise juhendiga kehtestatud eeskirjade järgi arvutatud uuendusraiega ühe aasta jooksul raiutav pindala.
Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis
Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. 1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6
külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne
majandusharusid ja äriteenuseid. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutiidete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsade puudumine Liibüa, Saudia Araabia, Egiptus, Alzeeria, Iraan, Iraak, sest seal on kas liiga kuum, kuiv või külm. Metsamaa pindala Euroopas Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa. Metsamaa pindala maailmas Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa, Hiina. Metsavarade hindamisviis kõige täpsem on puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Estis on metsade all umbes 50%, puiduvaru 295 mln m3 ja aastane juurde kasv 5m3/ha.
Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega
See on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne. Kuidas maailma metsad jagunevad? · Mitmeotstarbeline kasutus · Tulundusmetsad- puit, tselluloos, bioenergia · Teadmata kasutus · Puhkemetsad, uuringuteks · Loodusliku mitmekesisuse säilitamine · Kaitsemetsad- mulla ja vee kaitseks Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane
Miks? Atlandi ja Vaikse ookeani loode ja kirde osa, kuna seal on kõige rohkem toitu kaladele (midagi seotud hoovustega). 8) Kes on suurimad kalapüüdjad? Hiina, Peruu, Jaapan 9) Võrdle antud riikide kalandust antud andmete järgi. (kogupüük, maailmamerest/sisevetest, eksport/import) 10) Võrdle antud jõgede hüdrograafe. (vooluhulga muutumine aasta jooksul, vooluhulk suurvee ajal...) 11) Milles seisneb metsade tähtsus? · Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) · Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada
*vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused Näitaja Eestis hindamisviis Metsamaa pindala ha/km2 lihtne mõõta, aga ei anna infot 2.26 mln ha/km2 puude kohta Arvestuslank e. metsa m3a/ha väga täpne, aga töömahukas 5 m3a/ha keskmine juurdekasv Metsasus % lihtne mõõta, aga ei anna infot 52% puude kohta Puiduvaru tm/m3 või väga täpne, aga töömahukas 201 tm/ha tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga,
Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad Metsatööstus puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla
Ogres. Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus on 21,4% riigi tööstusest . · 1994 aastal oli metasndus 16% riigi SKT`st. · Metsandus annab tööd 15% Läti tööjõust. · Metsade pindala riigis tasapisi tõuseb : jooksev aastane juurde kasv on 16,5 miljonit m3 ning lubatud lõikus tase on 8,3 miljonit m3 · Metsad on Läti riigi tähtsaimad loodusvarad. · Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus kasutab kohaliku puiduvaru 573 mln m3 (2004). · Väljaveo kaupadest 30% metsa -, puidu-, tselluloosi- ja paberi tööstuse toodang (sh.mööbel) · Läti kuulub viie oluliseima Eesti kaubandus parkneri hulka .
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu
külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9
METSANDUS JA PUIDUTÖÖSTUS § Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks § Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) § Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas § Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru § Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). § Eestis metsa 48,7% riigi pindalast RIIKIDE METSASUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha)
Inimkond elab loodusega kooskõlas ning seetõttu on looduse säilitamine tähtis, kuid meie mugavuse tõttu ei taha me märgata, et meie tegevuse mõjul loodus hävib. Inimene on tekitanud nii mõnedki ohud keskkonnale, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millised on need probleemid ja kuidas nendega toime tulla? Eesti ühte tähtsamat looduvara, metsa, jääb Eestis üha vähemaks. Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raiesmikud
VALE- VÄIKSEMA 5. Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvarus? (5p) MÕÕTMISVIIS MÕÕTÜHIK SELETUS NÄITAJA EESTIS Metsamaa pindala Ha Näitab metsaga 2,26 mlj ha kaetud ala suurust Metsasus % % territooriumist 51% katab mets Puiduvaru M3 tihumeeter Ülevaade metsavaru 201 tm/ha suurusest Metsa keskmine M3 a ha kohta Eripuulikide 11,7 mlj tm juurdekasv aastas juurdekasv Metsa liigiline puuliik Valdavalt kasvavad Harilikku mändi koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6
5)Suur puidu kasutus: Kõrgelt arenenud riikides Mets ja metsandus parasvöötme metsades,Arengumaades puidukeskne Metsa mõõtmis –ja hindamisviisid – 1)metsamaa pindala energiamajandus ha/km2 – ei anna palju infot, aga lihtne mõõta 2)Metsasus % Matsamajandus- on tegevusala, mis hõlmab kõik tööd - lihtne mõõta 3)puiduvaru m3-tihumeeter- näitab ainult metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni hetkeseisus 4)Metsa juurdekasv (m3/ha aastas) – näitab Metsatööstus – on majandusharu, mis tegeleb puidu palju metsa võib maha võtta 5)Metsa liigiline koosseis – varumise ja töötlemisega oluline metsatööstuses Metsatööstusklaster- on kõik metsa majandamise, puidu
mulla ja vee kaitseks 8% Kasutus Loodusliku teadmata 16% mitmekesisuse säilitamine 12% Muu 7% Puhkemetsad, uuringuteks 4% Ü. Liiberi foto Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha
Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms. Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. puidu juurdekasv - puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank - Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht.
Tänapäeval on tursa, kilttursa ja makrelli varud ülepüüdmise eest kaitse alla võetud. 15)Seal paiknevad põhiliselt segametsad, kus kasvavad peamiselt pöögi-ja tammemetsad. Riigid ostavad suhteliselt odavalt puitu sisse ja säilitavad nii oma puiduvarusid. Samuti toimub Euroopas pidev metsaistutamine ja on välja töötatud kaitsealade võrgustik Natura 2000. 16)Riigi metsavarusid hinnatakse metsamaa pindala(km2), metsasuse(%) ja puiduvaru(tm) alusel. 17)Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 18)Metsamajandus tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. 19)Euroopas on levinud segametsad ja laialehelised metsad(pöök, tamm, valgepöök, pärn, vaher) ja ka okasmetsad. Raiemetsana on tähtsad kuusikud, männikud ja kaasikud. 20)Arenenud maades pööratakse suurt tähelepanu metsaistutamisele, aga nüüd on seda tegema hakatud ka arengumaades
METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. METSAMAJANDUS:kasvatab,valvab,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus. METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha),metsandus(%),puiduvaru ja metsavaru(M) METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud. OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,USA),Venemaal 80% kaetud okasmetsaga.(tselluloos,mööbel,ehitusmaterjal,paberit) LEHTMETS-paras,kui lähistroopilistel aladel,lähis ekvatoriaalses troop,ekvatoriaalses.Kokku65% L- Am(Brasiilias),USA-s,Kanadas 33%,Venemaal 20%,Ladina-Am 98%.(puit,mööbel,muusikariistad) VÄÄRISPUU(mööbel,muusikariistad)
Sisukord 2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30%
* Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus *Milliseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? sotsiaalne: töökohad kaovad, inimesed töötud majanduslikud: inimesed töötud, vähem kala söögiks, majanduse kahju, kalahind tõuseb METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS *Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa *Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv
merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsatööstus- metsa langetamine, puidutööstus. Ekvatoriaalne vihmamets: Brasiilias, Kongos, Indoneesias. Puidu aastane juurdekasv on 50 m³/ha.
- 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all. - Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust. - Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis
METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta
tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie.
kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine- haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine METSANDUS 1. Metsad- metsasus, metsavarud, puiduvarud Metsasus- metsa mõiste on riigiti erinev. Metsavarud- metsavarud vähenevad eriti lõunas, eriti ekvatoriaalses vihmametsas. Puiduvarud- suurim puiduvaru on brasiilias, venemaal, kanadas, üsas. 2. Metsatüübid. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Okasmetsad. Riigid, kus on palju metsa. Ekvatoriaalsed vihmametsad- Keskkonnale olulised ! Ei taastu ! vähenevad väärispuidu valikraie, põldude ja teede rajamise tõttu ( maavarade kaevandamine ) Okasmetsad- Kasvavad ulatuslikul territooriumil, vähenõudlikud ( igikelts, mäed), Maavarade kaevandamine, HEJ, paberitootmine, väikese aastase
eed Lähistroopiline Korgitamm, Kreeka, Metsamaade suurus ≠ metsamaade % 3- 12 kuni 200 miili Avaookean küpress Itaalia, Milles seisneb metsade tähtsus? meremiili territ.vetest Tšiili Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) rannikust edasi Parasvöötme Pöök, tamm Saksamaa •Ökoloogiline (loomade/taimede igasugune vaba laevasõit, vaba lehtmets (sega) , USA elukeskkonnaks) tegevus maavarade laevasõit, Tšehhi, •Metsaannid (marjad, seened jne)
Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafirmad. Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud.
Enamus toodangust läheb ekspordiks Kalakasvatus- kalade kasvatamine kalatiikides, siseveekogudes või rannikuvetes Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui kalavarud jõuavad taastuda Metsamajandus Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal % taetud territooriumil Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu Energiamajandus Energiamajandus- on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani
Püügivahendid. Teatud püügivahenditega kala püüdmiseks peab selleks luba olema. Normide kehtestamine, millest peab kinni pidama. Seadusandlus, millest üleastujaid karistatakse. 22. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Kui riik ei suuda või ei taha temale eraldatud püügimahu ulatuses püüda, müüb ta selle teisele riigile. 23. Kuidas hinnatakse või mõõdetakse riikide metsavarusid? Metsamaade pindala. Metsasus. Keskmine aastane juurdeksav. Puiduvaru. Liigiline koosseis. 24. Millega tegeleb metsamajandus, millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb raie ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsade istutamise, hooldamise ja kaitsmisega. 25. Tunne maailma metsatüüpe ning hinda neis võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. TABEL 26. Nimeta 5 riiki, kes on maailmas puidu varumisega esimeste hulgas. USA, Kanada, Brasiilia, Venemaa ja Hiina. 27
MAKRELL,TUUNIKALA,KREVETID,HEERINGASELISED. LK-60 1.Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid?Millised on erimõõtmis-ja hindamisviiside eelised ja puudused? Mõõtmis-või Mõõtühik Eelised või Näitaja Eestis hindamisviis puudused 1.Metsamaa ha Ei anna ülevaadet 45% metsaga puidust kaetud 2.Puiduvaru - Metsatööstuse 295 mln jaoks on väga tähtis näitaja 3.Puidu aastane tn/ha Raie,valmispuit - juurdekasv 4.Metsasus % Ei näita midagi 45% vanuse,kvaliteedi kohta 5.Liigiline kooslus % Kui palju on Mänd,kask,kuusk
· Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vööndis. 1. Okasmets 2. Sega- ja laialehine mets 3. Lähistroopiline niiske mets 4. Troopiline mets 5. Ekvatoriaalne vihmamets Kuidas maailma metsad jagunevad? 1) Tulundusmetsad- puit, tselluloos, bioenergia 30% 2) Mitmeotstarbeline kasutus 23% 3) Kasutus teadmata 16% 4) Muu 7% 5) Puhkemetsad, uuringuteks 4% 6) Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% 7) Kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks 8% Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv
Aasia lõuna- ja kirdeosa, Austraalia kirde- ja lääneosa, Vahemere piirkond, Lõuna-Ameerika edela- ja kirdeosa, põhja- Ameerika edela- ja kirdeosa, aafrika lääne-, kirde- ja edelaosa. Suurimad kalariigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA Suurimad ekspordi kalariigid: Suurimad impordi kalariigid: Norra, Hiina, Taani Jaapan, Taani, Hispaania Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta
Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb
4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu
Metsasusmetsamaa pindala osatähtsus(%) mingi piirkonna üldpindalas Metsavarudlooduslikud metsad, kust saadakse puitu ja muid vajalikke hüvesid Metsamajandusmajandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsakasvatustaimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Puiduvaru Ökosüsteemlooduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõjutavad. M etsatööstus
· Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega)
5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Puit tööeldakse ise, mitte ei veeta välja toorpuitu. Metsade taasistutamine 1980-ndatel aastatel, kus istutati üle 10 miljardi puu, on suurendanud metsade pindala 38.3 miljoni hektari võrra. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Praegused puiduvarud ei rahulda riigi vajadust, kuna ostetakse puitu palju sisse ja tahetakse oma puiduvaru säilitada. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Hiina ekspordib puidutooteid ja on viies suurima ümarpuidu toodanguga riik. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Peamine probleem on Hiinas lageraiega kaasnev kõrbe suurenemine. 1970. aastast on hakatud puid istutama kõrbete äärealadele, et nende suurenemist piirata.
metsaraie maht endiselt suur - kasvav rahvastik (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). vajab põllumaad ja kütet, riik eksporditulusid puit kasutatakse täielikult ja töödeldakse 80-90 % toodetud puidust läheb kütteks lõpptoodanguni välja, kaasaegne raietehnoloogia suured ümarpuidu eksportijad (vähetulus) - ajutise paljud riigid ostavad tarbepuitu sisse (kas väikese kasu nimel hävitatakse metsi, ökoloogilised puiduvaru tõttu või soovist säilitada oma varusid.) kahjustused jäävad aga endi kanda toodetud puidust kasutatakse 80-90 % puidutööstuses, ülejäänud läheb kütteks peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulus) 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine, veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. METSANDUS 1.Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid. a) metsa pindala järgi (ha) see näitab maa-ala suurust mis on metsa all. Maailmas keskmine on 0,6 ha, Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha, Soomes 4,9 ha. b) metsasus (%) näitab kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. c) puiduvaru (tm) annab parema ülevaate puiduvarudest d) metsa keskmine aastane juurdekasv ( tm aastas ha kohta) eri puuliikide juurdekasv on üsna erinev. 2.Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi. parasvöötme okasmetsad jahedamate alade metsad. Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-3 tm/ha). On suhteliselt hõredad, puulike on vähe ning enamasti kasutatakse tarbepuiduks.
Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · · Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. · · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad
30% mageveest ja 60% vähivastaste ravimite jaoks kasutatavatest taimedest. Vihmametsad endisel kujul tagasi ei kasva või teevad seda kohutavalt aeglaselt, seega asulate, ligipääsmatutesse piirkondadesse teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu,
Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga tähendab, et metsamaa pindala ei anna meile tegelikku ülevaadet puidu hulgast. Näiteks Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha ning Soomes 4,9 ha. Parema ülevaate saame metsavarude suurustest kui vaatame puiduvaru. Seda mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on väga oluline ka arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Aasta jooksul ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Kõige hinnatuimad on ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu,
annaabi.ee 
