Facebook Like

Riigieksami materjal (43)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega mõõdetakse ?
 
Säutsu twitteris
ÜLDMAATEADUS 2
1.Litosfäär 2
2.Pedosfäär 8
3.Atmosfäär 12
4.Hüdrosfäär 15
5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 18
MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 19
6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine 19
7. Rahvastik ja asustus 24
8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus 29
9. Metsamajandus 32
10. Energiamajandus 34
11. Tööstus 36
12. Teenindus 38


ÜLDMAATEADUS


  • Litosfäär


    2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
    Ookeaniline maakoor
    Mandriline maakoor
    Vanus
    Noorem. (kuni 200 miljonit aastat)
    Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana)
    Paksus
    Õhem. (3-10 km)
    Paksem . (20-70 km)
    Tihedus
    Koosneb tihedamatest ja raskematest kivimitest . Tihedus 3,0
    Koosneb vähem tihedamatest ja kergematest kivimitest. Tihedus 2,5
    Millistest kivimitest koosneb?
    Settekivimite kiht ja basaltne kiht.
    Settekivimid , graniidikiht, basaldikiht.
    3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid
    Laamade lahknemine – esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud
    • tekivad riftid ehk murrangulõhed
    • uue maakoore moodustumine
    • pangasmäestike teke
    • kaasnevad vulkaanid ja maavärinad

    Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa
    Laamade nihkumine
    • murrangulõhed
    • vulkaanid ja maavärinad

    Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam
    Laamade põrkumine
    Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga – ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd)
    • tekivad süvikud
    • moodustuvad moondekivimid
    • kurdmäestike teke
    • kaasnevad vulkaanid ja maavärinad

    Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa
    Kaks ookeanilist laamat põrkuvad – üks laam sukeldub (subduktsioon)
    • vulkaanilised saared
    • moondekivimite teke
    • süvikute teke

    Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam
    Kaks mandrilist laamat põrkuvad
    • kurdmäestikud
    • esinevad maavärinad
    • vulkaane EI esine!

    Näide: Himaalaja mäestik
    5. Vulkaanid
    Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    • laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
    • mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid).

    Kilpvulkaanid
    Kihtvulkaanid
    Tekivad räni- ja gaasidevaesest
    väikese viskoossusega hästi liikuvast
    basaltsest magmast.
    Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.
    See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale,
    valgub pikkade laavavooludena laiali
    ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
    Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn
    laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
    Kõik ookeanide vulkaanid on
    kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa)
    Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad
    vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
    Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud ) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad).
    6. Maavärinad
    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle ( fookus ). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-,peale- või allanihke suunaliselt.
    Maavärinate esinemispiirkonnad :
    Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Mõõtmine Richteri skaala abil:
    Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
    Mõõtühik: magnituud
    Skaala ulatu:s 0-8,9 magnituudi
    Millega mõõdetakse? seismograafiga
    7. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimestele, majandustegevusele
    Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused:
    • lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad

    mürgised pilved )
    • vulkaanilised mudavoolud
    • maavärinad, varingud, maalihked jms

    Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele:
    Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele
    Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid
    Kuum vesi on kasutatav energiaallikana
    Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks
    Maavärinatega kaasnevad nähtused:
    • tsunamid

    Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele:
    • hävitab kudusid, ehitisi
    • muudab pinnareljeefi


    8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi , graniit , basalt
    Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma:
  • Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) –
    • purskekivimid – tarduvad maa pinnal (nt. basalt)
    • süvakivimid – tarduvad maakoores (nt. graniit)
  • Moondekivimid
    • ortokivimid – tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss)
    • parakivimid – settekivimite moondumisel (nt. lubjakivi marmor )

  • Settekivimid
    • purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist)
    • kemogeensed
    • biogensed

    Kivimiteringe:
    Liivakivi – punaka värvusega, enamasti kihiline
    Lubjakivi – ( fossiil )
    Graniit – hall, roosakas või punakas jämeda teralise struktuuriga
    Basalt – harilikult musta värvi vulkaaniline kivim , peeneteraline
    9. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid
    MÕISTED
    Litosfäär – astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks
    Astenosfäär – ookeanide all ~ 50km , mandritel ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad
    Maa tuum – 2900 km-st sügavamale jääv nikkel-rauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks
    Vahevöö – ek mantel ; maakoore ja tiima vahele jääv Maa kivimkest
    Mandriline maakoor – mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km, mägede all 60-70 km paksune
    Ookeaniline maakor – ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor
    Kurrutus –kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon
    Murrang – sügav maakoorelõhe
    Magma – Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam
    Laava – vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma
    Maavärin – maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine
    Epitsenter – koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal
    Mineraal – looduslik tahke kemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis
    Kivim – kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores
    Maak – looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid
    Tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivimid
    Settekivimid – setete kivistumisel tekkinud kivimid
    Moondekivimid – kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette-või tardkivim
    Laamtektoonika – õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist
    Maalihe – pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul
  • Pedosfäär


    11. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline ja millistest keemiline murenemine ; murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele
    Füüsikaline murenemine (toimub kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel)
    • aladel kus on temperatuuri suur kõikumine (ööpäevased temp. kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, nt kõrbes)
    • jahedas kliimas, kus temp. ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt tundras), tuleb appi vee külmumine
    • kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur

    Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe)
    • toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse
    • hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused

    Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted , muld , muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
    12. Mullatekketegrid
  • Lähtekivim – annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
  • Kliima – mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
  • Reljeef – tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena
  • Veerežiim – sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine , huumuse kogunemine
  • Taimestik, loomastikautotroofid annavad mullale orgaanilise aine, loomad segavad mulda, soodustavad õhuga rikastumist, huumuse teket, eritavad mulda jääkaineid – biokeemiline aineringe
  • Mulla vanus – aja jooksul muld areneb (genees). Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida
    noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
  • Inimtegevus – positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
    13. Mullaprotsessid
  • Leetumine – mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel
  • Kamardumine – maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kuskasvab palju rohttaimi
  • Soostumine – pidev liigniiskus
  • Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi
  • Sooldumine – on tingitud põldude niisutamisest; esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
    15. Mullaviljakuse vähenemise ja mulla hävimise põhjused; mulla kaitsmisvõimalused
    Erosioon – ehk uuristus on tuule ( deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
    Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis.
    Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
    Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas
    kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
    Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste ( happevihmad , väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
    Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon , sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne.
    Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe
    Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas.
    MÕISTED
    füüsikaline murenemine – ehk rabenemine ; kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutumiseta
    keemiline murenemine – ehk porsumine ; kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega
    murend – monoliitse kivimi lagnemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega
    lähtekivim – pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinu muld
    mulla mineraalne osa -
    huumus – organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete komleks
    mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks(CO2,H2O,NH3, oksiidid ). Mineralisatsioonil vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
    mullahorisont – mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid , mis on tekkinud mulla arenemise käigus
    mullaprofiil – mulla püstsuunaline läbilõige (umbes 1m), kus on näha erinevad mullahorisondid
    mulla veerežiim – jaguneb läbiuhteliseks, tasakaalustatuks, auramise ülekaaluga veereziim
    erosioon – uuristumine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
    kõrbestumine – kõrbete tekkimine ja laienemine looduslike tegurite või inimjõu mõjul
    14. Iseloomustab mullatekketingimusi ja –protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas. Tunneb ära joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla
    Kliima
    Mulla veereziim
    Mulla paksus
    Peamised horisondid
    Iseloomulikud mullaprotsessid
    Sobivus kultuuride viljelemiseks
    Tundra-vöönd
    Lähis- arktiline, pikk külm talv, lühike jahe suvi, sademed suvel
    Läbiuhteline,
    liigniisked
    Õhukesed,
    O2- vähe, mulla teke väga aeglane
    AT,B,G,C
    Gleistumine, turvastumine, voolamine
    Ei sobi, vähe viljakad, vegetat-siooni periood lühike
    Okas- metsad
    leet -mullad
    Jahe parasvööde, sademeid mõõdukalt koguaeg , talv külm, suvi jahe,
    Niiske,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Riigieksami materjal #1 Riigieksami materjal #2 Riigieksami materjal #3 Riigieksami materjal #4 Riigieksami materjal #5 Riigieksami materjal #6 Riigieksami materjal #7 Riigieksami materjal #8 Riigieksami materjal #9 Riigieksami materjal #10 Riigieksami materjal #11 Riigieksami materjal #12 Riigieksami materjal #13 Riigieksami materjal #14 Riigieksami materjal #15 Riigieksami materjal #16 Riigieksami materjal #17 Riigieksami materjal #18 Riigieksami materjal #19 Riigieksami materjal #20 Riigieksami materjal #21 Riigieksami materjal #22 Riigieksami materjal #23 Riigieksami materjal #24 Riigieksami materjal #25 Riigieksami materjal #26 Riigieksami materjal #27 Riigieksami materjal #28 Riigieksami materjal #29 Riigieksami materjal #30 Riigieksami materjal #31 Riigieksami materjal #32 Riigieksami materjal #33 Riigieksami materjal #34 Riigieksami materjal #35 Riigieksami materjal #36 Riigieksami materjal #37 Riigieksami materjal #38 Riigieksami materjal #39 Riigieksami materjal #40 Riigieksami materjal #41
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1192 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 43 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mihkel89 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    ÜLDMAATEADUS
    1. Litosfäär
    2. Pedosfäär
    3. Atmosfäär
    4. Hüdrosfäär
    5. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud
    MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA
    6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine
    7. Rahvastik ja asustus
    8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus
    9. Metsamajandus
    10. Energiamajandus
    11. Tööstus
    12. Teenindus


    geograafia , riigieksam

    Mõisted

    laamade lahknemine, tekivad räni, liivakivi, liivakivi, graniit, astenosfäär, vahevöö, magma, laava, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, tardkivimid, settekivimid, moondekivimid, laamtektoonika, maalihe, millistes keskkonnatingimustes, lähtekivim, veerežiim, kaetud alal, mulla vanus, füüsikaline murenemine, keemilis, lähtekivim, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, erosioon, kõrbestumine, leet, kolla, troposfäär, troposfääri kohal, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, kiirgusbilanss, tsüklon, antitsüklon, atmosfäär, troposfäär, ekvaator, polaarjooned, pöörijooned, kiirgusbilanss, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu, soojas hoovuses, külmas hoovuses, kulutusrandadel, rannikmere reostumine, suuremad naftareostused, puhastumine, veerežiim, maailmameri, rannavall, laugrannik, valgla, maapind, säästev areng, maa sfäärid, maa sfäär, aineringe, veeringe, traditsiooniline tootmisviis, varaagraarne, industriaalsed tootmisviisid, varaindustriaalne, postindustriaalne tootmisviis, majanduse struktuur, skaala 0, iseseisvad riigid, rve, wto, imf, nafta, asean, opec, agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond, arengumaad, rahvusvaheline firma, inimarengu indeks, majanduse struktuur, laste kasvatamine, mõnedes riikdes, sündivus, suremus, demograafilne üleminek, rahvstikupoliitika, põhjariikides 18, islam, hinduism, demograafiline üleminek, sündimus, suremus, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, olulisemad kultuurtaimed, riis, puuvill, arenenud maades, ulatuslike põllu, pinnakihid, väljapüük maailmamerest, rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, metsatüüp, metsamajands, geotermaal, madalamakütteväärtusega kütuseid, suurimad vee, energiamajandus, fossiilne kütus, põhiettevõtte pärusmaaks, kõrgtehnologilises tootmises, lisaks teadlastele, tipus püsimiseks, teaduspark, kohalikud veod, kaugveod, mandritevahelised veod, logistika, kaugveod, transiitveod, mugavuslipp

    Meedia

    Kommentaarid (43)

    onujaar profiilipilt
    onujaar: Vau päris mahukas värk.(30lk) Kõik tähtsam kraam on olemas koos mõistete ja joonistega. Niiet suht hea :)
    22:38 21-04-2009
    katiliis profiilipilt
    katiliis: Laadisin alla, aga failivorming on pisut veider, seetõttu puuduvad minu failis joonised. Muidu tubli töö.
    14:08 12-04-2011
    nyrihaakn6el profiilipilt
    nyrihaakn6el: kõik vastused eksaminandile geograafia riigieksamiks olemas:) mulle väga sobis:D
    16:22 03-05-2009


    Sarnased materjalid

    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    61
    doc
    Geograafia eksam
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    29
    doc
    Geograafia materialid
    30
    doc
    Põhikooli geograafia eksamimaterjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun