Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Riigieksami materjal (43)

Keskkool - Geograafia - Geograafia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega mõõdetakse?
ÜLDMAATEADUS 2
1.Litosfäär 2
2.Pedosfäär 8
3.Atmosfäär 12
4.Hüdrosfäär 15
5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 18
MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 19
6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine 19
7. Rahvastik ja asustus 24
8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus 29
9. Metsamajandus 32
10. Energiamajandus 34
11. Tööstus 36
12. Teenindus 38


ÜLDMAATEADUS


  • Litosfäär


    2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
    Ookeaniline maakoor
    Mandriline maakoor
    Vanus
    Noorem. (kuni 200 miljonit aastat)
    Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana)
    Paksus
    Õhem. (3-10 km)
    Paksem . (20-70 km)
    Tihedus
    Koosneb tihedamatest ja raskematest kivimitest . Tihedus 3,0
    Koosneb vähem tihedamatest ja kergematest kivimitest. Tihedus 2,5
    Millistest kivimitest koosneb?
    Settekivimite kiht ja basaltne kiht.
    Settekivimid , graniidikiht, basaldikiht.
    3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid
    Laamade lahknemine – esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud
    • tekivad riftid ehk murrangulõhed
    • uue maakoore moodustumine
    • pangasmäestike teke
    • kaasnevad vulkaanid ja maavärinad

    Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa
    Laamade nihkumine
    • murrangulõhed
    • vulkaanid ja maavärinad

    Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam
    Laamade põrkumine
    Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga – ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd)
    • tekivad süvikud
    • moodustuvad moondekivimid
    • kurdmäestike teke
    • kaasnevad vulkaanid ja maavärinad

    Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa
    Kaks ookeanilist laamat põrkuvad – üks laam sukeldub (subduktsioon)
    • vulkaanilised saared
    • moondekivimite teke
    • süvikute teke

    Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam
    Kaks mandrilist laamat põrkuvad
    • kurdmäestikud
    • esinevad maavärinad
    • vulkaane EI esine!

    Näide: Himaalaja mäestik
    5. Vulkaanid
    Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    • laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
    • mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid).

    Kilpvulkaanid
    Kihtvulkaanid
    Tekivad räni- ja gaasidevaesest
    väikese viskoossusega hästi liikuvast
    basaltsest magmast.
    Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.
    See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale,
    valgub pikkade laavavooludena laiali
    ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
    Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn
    laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
    Kõik ookeanide vulkaanid on
    kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa)
    Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad
    vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
    Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud ) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad).
    6. Maavärinad
    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle ( fookus ). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-,peale- või allanihke suunaliselt.
    Maavärinate esinemispiirkonnad :
    Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Mõõtmine Richteri skaala abil:
    Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
    Mõõtühik: magnituud
    Skaala ulatu:s 0-8,9 magnituudi
    Millega mõõdetakse? seismograafiga
    7. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimestele, majandustegevusele
    Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused:
    • lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad

    mürgised pilved )
    • vulkaanilised mudavoolud
    • maavärinad, varingud, maalihked jms

    Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele:
    Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele
    Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid
    Kuum vesi on kasutatav energiaallikana
    Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks
    Maavärinatega kaasnevad nähtused:
    • tsunamid

    Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele:
    • hävitab kudusid, ehitisi
    • muudab pinnareljeefi

    8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi , graniit , basalt
    Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma:
  • Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) –
    • purskekivimid – tarduvad maa pinnal (nt. basalt)
    • süvakivimid – tarduvad maakoores (nt. graniit)
  • Moondekivimid
    • ortokivimid – tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss)
    • parakivimid – settekivimite moondumisel (nt. lubjakivi marmor )

  • Settekivimid
    • purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist)
    • kemogeensed
    • biogensed

    Kivimiteringe:
    Liivakivi – punaka värvusega, enamasti kihiline
    Lubjakivi – ( fossiil )
    Graniit – hall, roosakas või punakas jämeda teralise struktuuriga
    Basalt – harilikult musta värvi vulkaaniline kivim , peeneteraline
    9. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid
    MÕISTED
    Litosfäär – astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks
    Astenosfäär – ookeanide all ~ 50km , mandritel ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad
    Maa tuum – 2900 km-st sügavamale jääv nikkel-rauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks
    Vahevöö – ek mantel ; maakoore ja tiima vahele jääv Maa kivimkest
    Mandriline maakoor – mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km, mägede all 60-70 km paksune
    Ookeaniline maakor – ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor
    Kurrutus –kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon
    Murrang – sügav maakoorelõhe
    Magma – Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam
    Laava – vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma
    Maavärin – maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine
    Epitsenter – koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal
    Mineraal – looduslik tahke kemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis
    Kivim – kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores
    Maak – looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid
    Tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivimid
    Settekivimid – setete kivistumisel tekkinud kivimid
    Moondekivimid – kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette-või tardkivim
    Laamtektoonika – õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist
    Maalihe – pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul

  • Pedosfäär


    11. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline ja millistest keemiline murenemine ; murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele
    Füüsikaline murenemine (toimub kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel)
    • aladel kus on temperatuuri suur kõikumine (ööpäevased temp. kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, nt kõrbes)
    • jahedas kliimas, kus temp. ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt tundras), tuleb appi vee külmumine
    • kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur

    Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe)
    • toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse
    • hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused

    Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted , muld , muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
    12. Mullatekketegrid
  • Lähtekivim – annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
  • Kliima – mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
  • Reljeef – tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena
  • Veerežiim – sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine , huumuse kogunemine
  • Taimestik, loomastik – autotroofid annavad mullale orgaanilise aine, loomad segavad mulda, soodustavad õhuga rikastumist, huumuse teket, eritavad mulda jääkaineid – biokeemiline aineringe
  • Mulla vanus – aja jooksul muld areneb (genees). Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida
    noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
  • Inimtegevus – positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
    13. Mullaprotsessid
  • Leetumine – mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel
  • Kamardumine – maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kuskasvab palju rohttaimi
  • Soostumine – pidev liigniiskus
  • Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustuvad mulla alaossahallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi
  • Sooldumine – on tingitud põldude niisutamisest; esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
    15. Mullaviljakuse vähenemise ja mulla hävimise põhjused; mulla kaitsmisvõimalused
    Erosioon – ehk uuristus on tuule ( deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
    Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis.
    Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
    Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas
    kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
    Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste ( happevihmad , väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
    Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon , sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne.
    Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe
    Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas.
    MÕISTED
    füüsikaline murenemine – ehk rabenemine ; kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutumiseta
    keemiline murenemine – ehk porsumine ; kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega
    murend – monoliitse kivimi lagnemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega
    lähtekivim – pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinu muld
    mulla mineraalne osa -
    huumus – organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete komleks
    mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks(CO2,H2O,NH3, oksiidid ). Mineralisatsioonil vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
    mullahorisont – mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid , mis on tekkinud mulla arenemise käigus
    mullaprofiil – mulla püstsuunaline läbilõige (umbes 1m), kus on näha erinevad mullahorisondid
    mulla veerežiim – jaguneb läbiuhteliseks, tasakaalustatuks, auramise ülekaaluga veereziim
    erosioon – uuristumine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
    kõrbestumine – kõrbete tekkimine ja laienemine looduslike tegurite või inimjõu mõjul
    14. Iseloomustab mullatekketingimusi ja –protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas. Tunneb ära joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla
    Kliima
    Mulla veereziim
    Mulla paksus
    Peamised horisondid
    Iseloomulikud mullaprotsessid
    Sobivus kultuuride viljelemiseks
    Tundra-vöönd
    Lähis- arktiline, pikk külm talv, lühike jahe suvi, sademed suvel
    Läbiuhteline,
    liigniisked
    Õhukesed,
    O2- vähe, mulla teke väga aeglane
    AT,B,G,C
    Gleistumine, turvastumine, voolamine
    Ei sobi, vähe viljakad, vegetat-siooni periood lühike
    Okas- metsad
    leet -mullad
    Jahe parasvööde, sademeid mõõdukalt koguaeg , talv külm, suvi jahe,
    Niiske, aurumine väiksem, läbiuhteline
    Alla meetri
    0,A,E,B,C
    Soostumine, leetumine
    Sobiv, aga vajavad väetamist ja lupjamist
    Rohtlad
    must-
    mullad
    Kontinentaalne soe parasvööde, soe suvi
    Sademete hulk tasakaalus auramisega
    Üle meetri
    (0), A, B, C
    Kamardumine
    Maailma viljakamad mullad (erosioonioht, vahel põuad)
    Kõrb
    hall-
    mullad
    Kuiv kliima, troopiline kliimavööde, sademeid vähe
    Aurustumise ülekaaluga
    Väga õhukesed
    A, B, C
    Sooldumine
    Võimalik ainult niisutamisel kraavidega
    Vihma-mets
    puna-kolla-mullad
    Palju sademeid ja aasta läbi soe, ekvatoriaalne kliima
    Läbiuhteline (sademete hulk aurumisest suurem)
    Väga paksud
    6-10m
    (0), (A), (E), B,C
    Ferralisatsioon, keemiline murenemine
    Täiesti sobimatud

  • Atmosfäär


    16. Atmosfääri koostis ja ehitus
    Koostis: lämmastik – 78%; hapnik – 21%; argoon – 0,93%, süsihappegaas – 0,03%
    Ehitus:
    TROPOSFÄÄR – (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine – 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus , kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
    STRATOSFÄÄR – ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustub umbes 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht .
    MESOSFÄÄR – (50-85km); enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on juba üsna hõre.
    Termosfäär – õhk on juba nii hõre, et õhumolekulide suure kineetilise energia tõttu temperatuur kasvab.
    17. Selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi
    Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E R – kiirgusbilanss, Q – kogukiirgus, A – albeedo , E – efektiivne kiirgus
    18. Üldine õhuringlus*
    19. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine sooja ja külma frondi üleminekul
    Tsüklon – madalrõhkkond – keskosas madalrõhk. Madalrõhkkond esinebekvaatoril ja 60o laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed.
    Antitsüklon – kõrgrõhkkond – õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud.
    Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb.
    Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled.
    20. Kliimat kujundavad tegurid
    • Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk
    • Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb

    2) külmad hoovused toovad kaasa külma
    • Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp. langeb ja sademete hulk langeb
    • Valitsevad tuuled
    • Õhurõhk
    • Tsüklonid
    • Õhuniiskus, sademed

    21. Kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele
    • kliima mõju põllumajandusele on väga suur. Ilmast sõltub, milliseid kultuurtaimi saab kasvatada ja milliseid koduloomi pidada.
    • ilmastikutingimused võivad põhjustada jõgede üleujutusi, metsade hävimist ja muid loodusõnnetusi
    • Kliimas sõltub kütteainete vajadus, elamuste ehitusviis, teatud määral inimeste riietus ning kliimaga seotud erinevaid haigusi.
    • Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse. Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad , tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel
    • inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk

    22. Kasvuhooneefekt , osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu – tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele
    • Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse.

    Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus
    Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine
    • Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid , hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid .

    Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi
    • Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks.
    • Sudu- mürgine suits+ udu

    nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus
    nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem
    MÕISTED
    atmosfäär – Maadümbritsev kihilise ehitusega õhkkest
    troposfäär – atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km (polaaraladel) kuni 18 km ekvaatoril) kõrgusele
    ekvaator – põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0- laiuskraadil
    polaarjooned – paralleelid, mis paiknevad 66o33’N ja 66o33’S ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö
    pöörijooned - paralleelid, mis paiknevad 23o27’N (Vähi pöörijoon) ja 23o27’S ( Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis
    kiirgusbilanss – maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat mõjutav tegur
    üldine õhuringlus – suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgitoimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
    õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses
    õhurõhk – rhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asub õhusamba kaal
    tsüklon – madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum; võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärealadel ja õhk liigub väljastpoolt keskele, pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda
    antitsüklon – võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui ääres ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt väljapoole, pöörddes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas
    Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb.
    Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled.
    mussoon – püsivad tuuled mandrie ja ookeanite vahel, kus tule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile
    passaat – 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid)
    kasvuhoonegaas – klimaatiliselt aktiivsed gaasid (kiirguslikult akt., keemiliselt akt.)
    Tähtsamad: Süsihappegaas, Metaan , Dilämmastikoksiid, Osoon
    kasvuhooneefekt – nähtus, kusMaa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb
    osoonikiht – maapinnast 10-50 km kõrgusel paiknev osoonist koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel Maa elu
    happesademed – gaasiliste väävli ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes tekkinud happelise reaktsiooniga sademed
    sudu – suitsuja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu

  • Hüdrosfäär


    23. Vee jaotumine Maal: maailmameri ja siseveed
    ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50%
    Atlandi ookean 25%
    India ookean 21%
    Põhja-Jäämeri 4%
    ~3% sisevesi: liustikud 75%
    põjavesi 24%
    jõed, järved, veeaur 1%
    25. Hoovuste tekkepõhjused ja liikumise seaduspära ning hoovuste roll maa kliima kujunemisel
    Hoovui tkitavad peamiselt mailmamere eri osade temperatuuri ja soolsus erinevus, püsivalt ühesuunalised tuuled ja looded. osa hoovuste kulg on püsiv, osa muudavad suunda.Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu mõjul kalduvad merehoovused põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
    Soojas hoovuses on vesi soojem kui ümbruskonnas. Õhk sellse hoovuse kohal sisaldab rohkem veeauru ja sattudes mandrile, pehmendab see veelgi sealset kliimat. Näiteks on Põhjamaades ja ka meil Eestis palju soojem kui mujal samal laiuskraadil, sest sooja Põhja-Atlandi hoovuse kohalt toovad läänest itta liikuvad tsüklonid meieni niisket õhku ja koos sellega ka soojust.
    Külmas hoovuses on vesi külmem kui ümbruskonnas. Jahedam õhk sisaldab vähe niiskust, on tihedam ja raskem ega soodusta sademete teket. Nõnda põhjustavadki rannalhedased külmad hoovused mandril kuiva ja mõnevõrra jahedamat kliimat.
    26. Mere kuhjuva ja kulutava tegevus järsk-ja laugrannikutel; näited inimtegevuse mõjust rannikutele
    Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunenud kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.
    Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks.
    Kulutusrandadel on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutmine ehk õgvenemine.
    Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lainetel ei ole suur energia, kui nad jõuavad rannajoonele lähedale – neil on vaid setteid liigutav jõud. On kujunenud kuhjerannad. Kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid . Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks hk rannabarrideks
    27. Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimestele, majandustegevusele ja keskkonnale; maailmamere kaitse vajalikkus
    Rannikmere reostumine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri.
    Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
    Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud , mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele ( linnud ); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad – mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävinemine.
    28. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju
    Äravoolu mõjutavad tegurid:
    • Sademete iseloom, vihm mõjub kohe, lumi alles peale sulamist
    • Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus
    • Sademete intensiivsus(mm/h) ja kestvus
    • sademete ruumiline jaotus

    29. Põhjave kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavad tegurid
    • saju kestus
    • saju intensiivsus
    • taimkatte esinemine
    • nõlva kalle
    • pinnase niiskus

    30. Näited põhjavee alanemise ja reostumise põhjustestja tagajärgedest
    Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud . Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel.
    Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike
    on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses.
    Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
    Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse , pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
    MÕISTED
    veerežiim – veekogude, soolade, liustike ja põhjaveekihtide vee hulga ja taseme regulaarne aastaajaline muutumine; veerežiim oleneb ilmaelementide (õhutemp., sademete) aastaajalisest muutumisest
    maailmameri – maakera kattev katkematu veekiht , mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeaniteks ja katab Maa pindalast 70,8%
    rannaprotsessid –
    rannavall – kaarekujulised kuni mõnesaja meetri pikkused ja 1-2 m kõrgused, tormilainetega rannale heidetud liivast , kruusast ja klibust vallid
    järskrannik – järsult süganeva merepõhjaga rannik
    laugrannik – rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega
    jõgede äravool – jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund
    valgla – ehk äravooluala; maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee
    infiltratsioon – vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse

  • Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud


    31. Maa sfäärid( atmo -, hüdro-, lito -, pedo-, biosfäär) kui süsteeme ja näited nende-vahelisestest seostest
    Sfääri nimetus
    Koostis
    Paksus, ulatus
    Tihedus
    Litosfäär
    Maakoor + ülemine vahevöö
    Maapind - 200 km
    Suhteliselt suur
    Astenosfäär
    Õhk
    1000-1200 km
    Väike
    Hüdrosfäär
    Vesi
    11 km
    Keskmisest väiksem
    Biosfäär
    Elusolendid
    Pedosfäär
    Mullastik
    1 cm – 10 m
    Hõredam kui kivid
    32. Näited inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta
    33. Näited looduse ja ühiskonna vastasmõjud kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil
    34. Põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust
    Säästev areng e. jätkusuutlik areng – mõtteviis, mille järgi inimene on saanud Maa laenuks oma lastelt ja peab seetõttu tagama ressursside jätkumise ja keskkonnakvaliteedi ka tulevastele põlvedel, unustamata siiski sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Säästva arengu kohaselt tuleb inimkonnale vähendada tarbimist ja keskkonna saastamist, kasutades selleks keskkonda säästvaid tehnoloogiaid .
    MÕISTED
    Maa sfäärid – erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), mis ümbritsevad Maa tuuma - atmo-, hüdro-, lito-, pedosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest.
    aineringe -
    geoloogiline aineringe – ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel (murenemine) hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri (settimine ja kivistumine)
    bioloogiline aineringe – ehk aineringe looduses; ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires ühest sfäärist teise
    veeringe – vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid
    jätkusuutlik ja säästev areng -

    MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA


  • Ühiskonna areng ja globaliseerumine


    35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond
    • levinud väikestes inimgruppides
    • toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt
    • elatusmajanduslik
    • ei osale maailmamajanduses

    1). Korilus
    2). Varaagraarne – pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus)
    3). Hilisagraarne – tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel
    15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi:
    Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad , Euroopa
    2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond
    • levinud suurtes inimhulkades
    • riigi olemasolu
    • tehnoloogia pidev areng
    • hästi arenenud tööjaotus
    • aktiivne osalemine maailmamajanduses

    1). Varaindustriaalne – N: Holland , Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia
    (15. saj. 1. tehniline murrang)
    • väljavaheldussüsteem
    • uute loomatõugude, taimesortide aretamine
    • vesiveskid
    • uued metalli sulatusviisid
    • leiutati kellad , trükikunst, tulirelvad , uut tüüpi laevad
    • tekkisid pangad , börsid, manufaktuurid , AS-id

    2). Hilisindustriaalne
    2. tehniline murrang: N: Suurbritannia , USA, Lääne-Euroopa
    (2. tehniline murrang 18.-19.saj.)
    • aurumasin , vedur, aurik
    • kivisöe laialdane tarbimine
    • vabrikutööstuse levik
    • masnate valmistamine ja kasutamine

    3. tehniline murrang: N: kogu Euroopa, Venemaa, Balkani, Põhja-Ameerika, Jaapan
    (3. tehniline murrang 19.-20.saj.)
    teras
    elekter
    nafta
    bensiin
    auto
    lennuk
    raadio
    telefoniside
    mineraalväetised
    3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond
    • hästi arenenud geograafiline tööjaotus
    • suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor
    • globaliseerumine – üleilmastumine

    4. tehniline murrang:
      • tuuma- ning kosmosetehnika
      • arvuti ilmumine
      • sidetehnika pööre

    36. Riikide arengu taseme iseloomulikud näitajad:
      • Rahvuslik koguprodukt (kogutoodang) RKP (RKT) – Antud riigiettevõte poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus.
      • Sisemajanduse kogutoodang SKT (SKP) – Antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus.
      • Majanduse struktuur – Hankiv , Töötlev, Teenindav
      • Töö tootlikus – Ühe töötaja poolt valmistatud toodangu kogu
      • Energia tarbimine ühe elaniku kohta
      • Transpordi- ja sidevõrkude tihedus
      • Väliskaubanduse suurus ja struktuur
      • Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad
      • Inimarengu indeks (IAI) – riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal)

    37. Arenenud ja arengumaad
    Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest
    Põhi
    Lõuna
    Iseseisvad riigid – impeeriumid
    Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
    Poolkolooniad
    Industriaalne
    Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud
    Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, kujnes tööjatus ja kapitalivoolud
    Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid emamaaga
    Maavarade leiukohad
    Rohkem arenenud olid hankiva tööstuse-ja istandusepiirkonnad
    Põhja riigid: Kanada , USA, Euroopa, Venemaa, Jaapan, Austraalia .
    Lõuna riigid: ülejäänud
    39. Rahvusvaheliste firmade (RVE) osa kaasaegses maailmamajanduses; näited rahvusvahelistest firmadest
    • RVE-del on juurdepääs loodusvaradele
    • Omatakse kaasaegseid tehnoloogiaid
    • Juurdepääs turgudele
    • Võimalus mõjutada poliitilist situatsiooni
    • Töötoodang on odavam

    Näiteks: Coca -Cola, Satoil, Adidas, Skype , Microsoft, McDonalds , Rimi, Nokia, Samsung, Fazer jne
    40. Majndusorganisatsioonid
    • WTO – World Trade Organisation (Maailma kaubandusorganisatsioon )
    • Riikidevahelise kaubanduse lihtsustamiseks.
    • Eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust
    • Liikmeid üle 140 riigi

    • IMF e. Maailmapank – Rahvyusvaheline Valuutafond
    • Püüab vältida ülemäärajärske, maailmamajandust ohustuvaid valuutakursside kõikumisis ning leevendada eri riikide finantskriise
    • Liikmeid üle 180 riigi

    • NAFTA- Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon
    • kaotada lliikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid.
    • liikmed USA, Kanda Mehhiko

    • ASEAN - Kagu- Aasiamaade Assotsiatsoon
  • Liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja kiirendamine
  • Kagu- Aasia piirkond

    • EL - (EU) Euroopa Liit
  • Majndusliit, ühisturg ja tööjõu vaba liikumine
  • Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Läti Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tšehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari
    41. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine
    - kogues maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm.sidemete laienemine
    Globaliseerumisele aitasid kaasa:
  • uued side-ja infotehnoloogiad
  • transpordi (lennunduse) kiire areng
  • kapitali ja tehnoloogia liikuvus
  • kohanemisvõime, kõrge haridustase
    MÕISTED
    agraarühiskond – ühiskond, mille liikmed tegelevad enamasti põllumajandusega, kalapüügiga jne.
    industriaalühiskond – ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud tööstuses, ehituses, veonduses
    infoühiskond – ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud teenindavates majandusharudes
    arengumaad – vähearenenud riigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest madalam
    arenenud maad – tööstusriigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest kõrgem
    ( rahvamajanduse kogutoodang, tööhõive struktuur, tööviljakus, energia tarbimine inimese kohta aastas, elukvaliteet jne)
    geograafiline tööjaotus – ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh. ka inimtekkelistest eelistest.
    rahvusvaheline firma –ettevõte, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel.
    globaliseerumine – ülemaailmastumine
    SKT – sisemajanduse kogutoodang; riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus
    inimarengu indeks – riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal)
    majanduse struktuur – majandue koosseis; primaar -, sekundaar - ja tertsiaalsektor
    Primaarsektor
    Sekundaarsektor
    Tertsiaarsektor
    Põllumajandus, metsandus , kalandus, jahindus
    Töötlev tööstlus. Tekstiilitööstus, metallurgia , masinatöötus jm.
    Teenindus. Info töötlemine, edastamine , transport jm.
    Kasutatavad ressursid: maa, mets, vesi
    Maavarad
    Informatsioon
    Tegevuspiirkond: maakond, provints
    Riik (kolooniad)
    Kogu maailm (rahvusvahelised firmad)
    Töö iseloom: käsitsitöö
    Masinatöö
    Vaimne töö
    Tootmisüksus: mõis, talu
    Ettevõte, tehas
    Uurimis -või teeninduskeskus
    Osalemine maailmamajanduses: üksikute kaupade osalemine
    Üksteisest isoleeritud majandussüsteemid
    Globaalse ulatusega majandussüsteemid; ühtne maailmamajandus

  • Rahvastik ja asustus


    42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed:
    Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima , koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) – meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.
    Tänapäeval on maailma rahvastku kiire kasv muutunud ülemaailmseks probleemiks. Samas paljudes riikides rahvaarv hoopis väheneb. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga.
    Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
    44. Sündimuse ja suremuse erinevus arenenud ja arengumaades
    Sündivus arenenud maades: abiellumine , seksuaalsuhted ja laste sünd ei ole enam nii selgelt seotud. Osa inimesi ei abiellu üldse ja neil ei ole ka lapsi. Rasedusi ja laste sündi saab planeerida ning laste arv peres on keskmiselt väiksem. Laste kasvatamine nõuab materiaalseid vahendeid ja palju jõupingutusi. Palju sõltubka perekonnapoliitikast. Sündivust ohustab viljakuse langemine tervist kahjustavate eluviiside ja keskkonna saastumise tulemusena.
    Sündivus arengumaades: ei kasutata pereplaneerimisvõtteid. Abiellumine ja laste sünd on omavahel tihedalt seotud. Enamus inimesi abiellub ning sündide koguarvu mõutab abiellumise vanus. Paljudes sellistes ühiskondades on lapsed pere rikkuse märgiks. Normid ja tavad ühiskonnas soosivad paljulapselisi peresid. Laste kasvatamine on odav, sest kulutused haridusele on väikesed.
    Suremus arenenud maades: peamiseks põhjuseks on südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseisust. Surmasid põhjustab ka kiiresti levimas AIDS.
    Suremus arengumaades: Üks suurimaid probleeme on AIDS (eriti Aafrikas). Suremust mõjutab ka vaesus , halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus. Maailma vaesemates riikides sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuue aastaseks saamst. Mõnedes riikdes on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus ja nälg.
    Sündivus on arengumaades suurem ja arenenud maades väiksem.
    Suremus on arengumaades suurem ja arenenud maades väiksem
    45. Demograafilise ülemineku teooria
    Demograafilne üleminek - rahvastiku protsesside areng, kus traditsioonile rahvastiku taas- tootmise tüüp (suur sündimus ja suremus) asendub kaasaegse rahvastiku tüübiga(väike sündimus ja suremus)
  • Traditsiooniline rahvastiku taastootmine
    Sündimus suur ~40‰, Suremus suur ~40‰
    Iive on väike, rahvaarv on stabiilne
    Perre sündis väga palju lapsi, enamus lapsi sureb imikuna, meditsiin puudub, nälg, Keskmine eluiga 20-25a,
    Pragaeu on hõimudes
  • Demograafiline plahvatus
    sündimus suur, suremus väheneb (40‰-15‰)
    iive suureneb, rahvaarv kasvab
    17 või 18 saj, seoses meditsiini arenemise ja inimeste elujärje paranemisega, vähenes suremus, sündimus oli ikka kõrge, rahvaarv kasvas, keskmine eluiga kasvas,
    Praegu näiteks aafrika riikides
  • Rahvastiku vananemine
    sündimus väheneb 40‰-10‰, suremus on väike ~10‰
    iive väheneb, keskmine eluiga suureneb
    Keskmine eluiga kasvab, meditsiin on hea, imikute suremus suhteliselt väike,
    sündimus langeb, sest keskendutakse karjäärile ja lastetuevikule
    Praegu näiteks Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias
  • Kaasaaegne rahvastik
    Sündimus väike ~10‰, Suremus väike ~10‰
    iive on ~0, on stabiilne, võib kahaneda,
    keskmine eluiga kasvab
    Praegu Kõrgeltarenenud riikides nt Lääne-Euroopa
    46. Rahvastikupoliitika
    Rahvstikupoliitika – riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng:majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
    Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
    Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja
    rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
    Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
    47. Tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamised põhjused (tõmbe ja tõuke tegurid) ja suunad:
    Rände põhjused:
    • Majanduslikud Nt arengu tase
    • Poliitilised Nt vaated, tagakiusamised
    • Usulised Nt tagakiusamised
    • Perekondlikud Nt abiellumine, lahutus
    • Looduslikud Nt. Looduskatastroof, õnnetused, maavärin

    Tõuketegurid:
    • Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
    • madal palk
    • halvad elamistingimused
    • inimeste vahelised lahkhelid
    • ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond
    • ebasoodne looduskeskkond , looduskatastroofid
    Tõmbetegurid:
    • Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik
    • kõrge palk
    • head elamistingimused
    • sugulased, sõbrad, tuttavad
    • meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond
    • soodne, tervislik looduskeskkond
    Peamised rände suunad:
    • Lääne- Euroopa
    • Põhja- Ameerika
    • Lähis-Ida naftariikidesse

    48. Rännetega kaasnevad probleemid siht ja lähtemaale.
    Lähteriik +
    Sihtriik +
    Väheneb tööpuudus
    Odav tööjõud
    Tuuakse sisse uusi kultuure, toite, muusikat, harrastusi
    Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada
    Osa välismaal teenitud raha saadetakse tagasi kodumaale
    Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored
    Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab
    -
    Väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv
    Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas
    Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised dispersioonid
    Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega
    Kaotatakse haridusinvesteeringud
    Suurem surve sotsiaalsfääris
    Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal
    50. Linnastumise kulg ning erinevused arenenud ja arengumaades
    Linnastumise etapid:
  • Algab seoses industrialiseerimisega ; langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega. Linnarahvastiku osatähtsus tõuseb ~40%-ni, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 18-19.sajand, Lõunariikides 20. sajandi I pool
  • Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega. Linnarahvastiku osatähtsus kasvab 70%-ni. linnasid eriti enam juurde ei teki. Olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 20.sajandi I pool, Lõunariikides praegu.
  • Langeb kokku postindusriaalse tootmisega ja kaasaegse rahvastiku tüübiga. Linnad eriti ei kasva, minnakse elama linna lähedale maale (vastulinnastumine) või eeslinnadesse. Põhjariigid jõudsid siia 20.sajandi lõpul.
    Linnastumine arenenud riikides
    Linnastumine arengumaades
    Linnarahvastiku
    osatähtsus
    Üldjuhul kõrge, üle 70%
    Madal
    Kasvutempo
    Aeglane
    Kiire
    Kasvutegurid
    Elanike suundumine maalt ja
    väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
    Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu
    linnad, ülelinnastumine
    Regionaalsed
    Erinevused
    Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke
    Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
    Linnastumisega
    kaasnevad
    majanduslikud ja
    sotsiaalsed probleemid
    Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine
    Ülelinnastumine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus , vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides (agulites), suur tööpuudus
    Keskkonnaprobleemid
    Prügimajandus, õhusaaste,
    linnahaljastuse säilitamine
    Õhusaaste, prügi, nakkushaigused,
    transpordiprobleemid
    51. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed-ja keskkonnaprobleemid
    • Reostus. Reostunud vesi võib põhjustada seedehäireid, kõhutüüfust, düsenteeriat, malaariat, hepatiiti.
    • Õhusaastatus. Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid.
    • Sudu.
    • Tööpuudus
    • Kuritegevuse kasv
    • Pole piisavalt elukohti, nälg

    52. Usundid
  • Kristlus
  • Katoliiklus – roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia , Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid
  • Õigeusk – kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia , Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia
  • Protestantism – Põhjariigid, Eesti, Läti, Šveits, Holland, Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA
  • Islam - Põhja-Aafrika, Edela-ja Kesk-Aasia, Indoneesia , Albaania 
  • Budaism – Sise-Aasia, Kagu-Aasia, Jaapan 
  • Judaism – Iisreal 
  • Hinduism - India 
  • Konfutsianism – Ida-Aasia
    Usundite mõju ühiskonnale: palverännakud, terrorism, sõjad
    MÕISTED
    demograafiline üleminek – demograafiline siire ; rahvastiku arengus kõrge sündimue ja suremuse asendumine madala sündimuse ja suremusega läbi demofraafilise plahvatuse, vananemise ja kriisi etappide
    demograafiline plahvatus – demograafilise ülemineku periood, kus rahvaarvkasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi on palju
    sündimus – sündide arv 1000 elaniku kohta (promillides) või 100 inimese kohta (protsentides)
    suremus – surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta või 100 elaniku kohta
    iive – rahvastikuteadus sündide, surmade, sisserände ja väljarände vahe
    rahvastikupoliitika – majanduslikud, poliitilised, juriidilised, meditsiinilised jm meetmed rahvastiku arengus soovitud suuna saavutamiseks
    migratsioon – ränne; inimeste rändamine ühest kohast teise
    linnastumine – linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale
    eeslinnastumine – ehk suburbanisatsioon ; inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja.
    ülelinnastumine – linnade ülekiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus.
    tööhõive struktuur – inimeste kooses, kes osalevad majandustegevuses

  • Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus


    53. Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele
    Looduslikud tegurid
    Majanduslikud tegurid
    Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood
    Kapital : hooned, masinad, seadmed , väetised, seemned, tõuloomad
    Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus ja lõimis
    Tööjõud: tööjõu kvaliteet, traditsioonid
    Reljeef: tasane, mägine, nõlva kalle
    Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika
    54. Tootmise vormid
    Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud
    Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
    Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu
    töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
    Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga
    odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
    Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga.
    Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
    55. Olulisemad kultuurtaimed – kasvatuspiirkonnad ja eksportijad
    Nisu – soe ja mõõduka sademete hulgaga kliima (parasvööde).
    Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA ja Venema .
    Mais – soe kliima, kardab külma, vajab rohkem sademeid kui nisu.
    Suurimad kasvatajad USA, Brasiilia, Hiina
    Riis – soe ja niiske kliima. Suurimad kasvatajad Hiina, India, Bangladesh , Indoneesia, (Euroopa: Itaalia)
    Kohv – Ekvatoriaalne vööde, väga niiske kliima. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Indoneesia.
    Tee –
    Suhkruroog – niiske kliima. Suurimad kasvatajad India, Hiina,Tai
    Puuvill – troopiline agrokliimavööde. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Pakistan
    57. Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad
    Arenenud riikides on ületootmine. Osa saaki hävitatakse. Samas arengumaades on nälg ja inimesed on alatoitunud. Toiduained on Maal jaotunud ebaühtlaselt.
    Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule.
    Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud .
    Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimse kohta vähenenud, eriti terav problem on see Aasias. Paljud riigid peavad nüüd ostma toiduaineid sisse (Põhja- Ameerikast , Kaug-Lõunast ja Vahemere maadelt).
    Arenenud maades on suurim probleem ületootmine. Riigid on sunnitud omapõllumajandust piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat.
    58. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid
    Uute põldude rajamine
    Looduslike ökosüsteemide hävimine
    Maade niisutamine
    Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
    Üleväetamine
    Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
    Mürkkemikaalide
    kasutamine
    Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste , lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
    Monokultuuride
    kasvatamine
    Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine , mullaviljakuse vähenemine
    Raskete põllumajandus-
    masinate kasutamine
    Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
    Ulatuslike põllu-
    massiivide rajamine
    Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
    Põllud nõlvadel
    Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
    Ülekarjatamine
    Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
    59. Maailma tähsamad kalapüügipiirkonnad
    Põhja-Ameerika lääne-ja idarannik; Lõuna-Ameerika läänerannik; Gröönimaa ja Islandi ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus.
    Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean, lähistroopilise, ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnad on kalavaesed.
    60. Kalanduse vormid
    Rannikupüük – kala püütakse väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid
    rannikulähedastel aladel (territoriaalvetes – rannajoonest kuni 12 miili);
    kala töödeldakse rannakülades ja müüakse kohalikul turul; tööstuslikus püügis tähtsust ei oma (Ida -ja Kagu-Aasia)
    Ookeanipüük – kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad; võivad merel olla nädalaid; kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates; püük on kallis; toimub rahvusvaheliste lepeta ja kindlate kvootide abil; (USA, Jaapan, Venemaa)
    Kalakasvatus – kuna vajadus kala järele aina kasvab ja väljapüüki maailmamerest ja sisevetestei saa enam suurendada, siis on kiiresti hakanud arenema kalakasvatus; kalakasvatus väikestes tiikides; merelahtedes ja sumpades (Aasia)
    61. Muutused maailma kalanduses
    Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos ,
    arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport , õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel ).
    Suurimemate püügimahtudega riigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA
    MÕISTED
    vegetatsiooniperiood – ehk taimekasvuperiood; ajavahemik , mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad
    ekstensiivne põllumajandus – põllumajandus, mis toimib küllalt madalal ja vananenud tehnilisel tasemel ning kulutab palju tööjõudu, toorainet, maad, karja või muud ressursse
    intensiivne põllumajandus – põllumajandus, kus toimuvad tootmises kvalitatiivsed muutused ja kasutatakse nüüdisaegseid teadus ja tehnika saavutusi tootmise efektiivsuse suurendamiseks
    ökoloogiline ehk mahepõllundus – vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekasvatusvahendeid kasutav põllumajandus
    omatarbeline põllumajandus –
    kaubaline põllumajandus –
    põllumajanduse spetsialiseerumine –
    rannikupüük – kalapüük algeliste vahenditega ranniku lähedal; kala töödeldakse rannikukülades ja müüakse kohalikul turul
    ookeanipüük - kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad; võivad merel olla nädalaid; kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates
    kalakasvatus – kalade kasvatamine riikides, merelahtedes või sumpades
    ülepüük – kalavaru taastumine on tunduvalt väiksem kui püük

  • Metsamajandus


    63. Maailma metserikkamad piirkonnad/riigid; peamised metsatüübid
    Maailma metsarikkamad piirkonnad/riigid: Venemaa(850mln ha), Brasiilia(54 mln ha), Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha)
    Parasvöötme okasmetsad – külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja-Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3/ha); vähe puuliike , kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna
    Parasvöötme lehtmetsad – soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5-10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid
    Kuiva lähistroopika metsad – Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud
    Niiske lähistroopika metsad – ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa , Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud , kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis
    Ekvatoriaalsed vihmametsad – Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud.
    64. Metsade majandamise põhimõtted ning arenenud ja arengumaade metsamajanduse iseloomustus
    Arengumaad
    Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks ( aletamine ), kütteks.
    Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
    Alepõllunudse käigus, mil iga paari aasta järel võetakse kasutusele uus maalapp, hävitatakse tohutud metsaalad.
    Arengumaade metsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe: üleujutus, muldade hävimist jms.
    Arenenud riigid
    Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
    Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
    Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
    65. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood
    Suurima küttepuidu toodanguga riigid:Hiina 191mln m3 aastas, Brasiilia 133, Etioopia 88,
    Suurima paberipuu toodanguga riigid: USA 164, Brasiilia 46, Venemaa 42mln m3 aastas,
    Suurima ümarpuidu toodanguga riigid:USA 408, Kanada 175, Venemaa 117mln m3 aastas
    66. Metsamajandusega ja puidutööstusega seotud keskkonna probleemid:
    Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat,kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamis võimalusi
    Arengumaade metsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe: üleujutus, muldade hävimist jms.
    Arengumaad vajavad järjest rohkem küttepuitu ja põllumaad toiduainete varumiseks, arengumaades kasvab nõudlus puidutoodetele.
    Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa alasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi.
    Troopikaaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb õhu temperatuur, mullad muutuvad kuivemaks ning tekivad tolmutormid .
    MÕISTED
    Metsatüüp - Metsa jaotamine sõltuvalt kliima oludest ja muldadest.
    Metsamajands - Tegevusala , mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raie küpseks saamiseni.

  • Energiamajandus


    67. Energiressursid ja nende eelised, puudused ning keskkonna probleemid
    Eelised
    Puudused, sh keskkonnaprobleemid
    NAFTA
    taastumatu
    • lai kasutusala (mootor-
    kütuseks, soojuse saamiseks, elektrienergiaks, keemia-
    tööstuse tooraine )
    • suur kütteväärtus
    • lihtne transportida
    • töötlemine keeruline ja kulukas
    • ohtlik (reostus)
    • Puuraukude rajamine merre keeruline
    MAAGAAS
    taastumatu
    • ammutamine naftast lihtsam
    • suur kütteväärtus
    • ei vaja töötlemist
    • lihtne ja odav transport (torud)
    • vähe saasteainet
    • kitsas kasutusala (sooja kütteks, elektri saamiseks)
    • üle mere vedamine keeruline
    KIVISÜSI
    taastumatu
    • keskkonna suur saastaja: CO2, happevihmad
    • ohtlik ja keeruline kaevandamine
    • kallis transport
    • karjäärid rikuvad maastikke
    TUUMAENERGIA ( uraanimaak )
    Taastumatu
    traditsiooniline
    • odav elektrihind
    • saab palju energiat
    • tooraine väike kogus
    • keskkonnasõbralik
    • uraanimaaki on piisavalt
    • kapitualimahukas
    • rikke korral suur reostus
    • üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed
    TUULEENERGIA
    Alternatiivne
    taastuv
    • ei teki saasteaineid
    • tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    • takistab lindude rännet
    • rajamine on kulukas
    • tuulevaiksetel perioodidel on vaja muud energiaallikat
    • tekitavad müra
    PÄIKESEENERGIA
    Alternatiivne
    taastuv
    • vähe saasteainet
    • tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    • kallis, vajab suuri kapitalmahtusid
    • vajalik piisav päikeseenergia hulk
    • vajab kombineerimist teiste energiaallikatega
    GEOTERMAAL-ENERGIA
    Taastuv
    alternatiivne
    • kasutamise mõju keskkonnale minimaalne
    • tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    • jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged
    • väike energia hulk
    • kasutusala piiratud
    BIOMASSI ENERGIA
    Taastuv
    alternatiivne
    • saastainet ei teki
    • tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    • saadav energia hulk küllaltki väike
    HÜDROENERGIA
    Taastuv
    alternatiivne
    • jooksvad kulutused väiksed, seega omahind väike
    • saastainet ei teki
    • veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset
    • ehitamine kallis
    • ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele
    • veehoidlad muudavad ökosüsteemi
    • hõivavad elamisterritooriumi jne

    68. Muutused maailma energiamajanduses
    Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede jms põletamisel.
    Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid.
    Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis lõpuks puidunappuseni. See sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisöe.
    Kivisöe laialdane kasutamine 17.-19.saj ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.
    Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. saj vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalamakütteväärtusega kütuseid – pruunsütt, põlevkivi, turvast . Õpiti veejõu abil elektrit tootm, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenemine tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu.
    Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20. sajandi algul, mis viis sõidukite arvu ülikiire kasvuni ning nafta ulatuslikule kasutamisele.
    69. Maailma tähtsamad energivarade kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad
    NAFTA Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Saudi Araabia, Iraak, Pärsia laht, Araabia ÜE, Kuveit , Iraan, Venezuela , Venemaa. Töötlemispiirkonnad: USA, Saudi Araabia, Venemaa, Iraan
    Peamised ekspordisuunad: Pärsia laht  India, Indoneesia, Jaapan, Euroopa, USA; Nigeeria  Brasiilia, Prantsusmaa; Kanada  USA; Mehiko  USA; Venemaa  Euroopa
    MAAGAAS Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Pärsia laht, Põhja-Aafrika, Venemaa Töötlemispiirkonnad: USA, Venemaa, Kanada Peamised ekspordisuunad: Lääne- Siber  Euroopa; Pärsia laht  Indoneesia, Jaapan; Põhja-Aafrika  Euroopa; Venezuela, Mehhiko, Kanada  USA
    KIVISÜSI Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Apalatšid, Kesk- ja Ida-Siber, Hiina, Austraalia, LAV Töötlemispiirkonnad: Hiina, USA, India Peamised ekspordisuunad: Apalatšid  Brasiilia, Euroopa, Jaapan; Kanada, Austraalia  Jaapan; LAV Jaapan, Euroopa
    70. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad
    Suurimad vee-energia tootjad – Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
    Suurimad tuumaenergia tootjad – USA 110 reaktorit , Prantsusmaa 56 reaktorit, Jaapan 53, Saksamaa 21, Venemaa 29
    MÕISTED
    Energiamajandus – majandusharu , mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise
    Fossiilne kütus – miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunu ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine
    Energiakriis – 1970ndatel aastatel, mis ei olnud tingitud nafta puudusest vaid poliitikast

  • Tööstus


    72. Metallimaakide tähtsamad kaevandamis- ja töötlemispiirkonnad/riigid
    Tähtsamad rauamaagi kaevandamis piirkonnad: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa,
    Tähtsamad rauamaagi töötlemis piirkonnad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa
    Tähtsamad boksiidi kaevandamis piirkonnad: Austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaica
    Tähtsamad boksiidi töötlemis piirkonnad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada
    73. Alumiiniumi- ja rauametallurgia etevõtete paigutust mõjutavad tegurid
    Rauametallurgia ettevõtted: odava elektri piirkonnad ja sadamalinnad .
    Alumiiniumi: kuna alumiiniumi tootmine on väga kallis (veel kallim kui terase tootmine), siis paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. Varasemal ajal koondus Al tootmine mägedesse, kus oli võimalik kasutada odavat hüdroenergiat. Tänapäeval sulatatakse Al ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses.
    74. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus , arengutendentsid ja paigutusnihked
    Igaks juhuks tootmine (fordism)
    Õigeks ajaks tootmine ( toyotism )
    Detailide hankimine
    Juhuslikest erineva suurusega tehastest
    Detailid saabuvad võimalikult lähedalt, kindlad koostööpartnerid
    Laoseisud
    Hiigellaod (just in case)
    Võimalikult väiksed (just in time)
    Kvaliteedi kontroll
    Kontrollitakse detailide saabumisel
    Kvalideeti eest vastutab koostööpartner, kes detaile valmistab
    Juhtimis süsteem
    Palju allüksuste juhte
    Rohkem meeskonnatöö
    Töötajate osalemine arendustöös
    Ei osale
    Töötajate kaasamine
    Allhankijate paiknemine
    Geograafiline lähedu pole oluline
    Lähedal
    Autotööstuses eristatakse tänapäeval viit etappi : tootearendus , osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus.
    Põhiettevõtte pärusmaaks on jäänud valdavalt kaubamärgi turundus ja sellega tihedalt seotud tootearendus. Enamik detaile ostetakse allhanke korras sisse, ka koostöid teevad autotootjad üha rohkem ja ühistööna või ostavad teenusena.
    75. Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid
    • Tööjõu suurus (tööjõu mahukad tööstusharud)
    • Tööjõu maksumus
    • Tootmise lihtsus ja väike kapitalimahutus

    76. Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid
    Kõrgtehnologilises tootmises on kõige tähtsam uurimis- ja arendustöö. See tähendab suurt sõltuvust inimressursidest. Kõrgtehnoloogilised ettevõtted paigutuvad hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. Ei asu mitte suurlinnades vaid hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses.
    On vaja ka teadlaste -tehnikute suurt hulka väikesel territooriumil, et spetsialistid saaksid igapäevaselt kohtuda . Lisaks teadlastele on vaja ka ettevõtlikke inimesi ja struktuure, kes aitaksid teadlastel sukelduda ärimaailma. Tipus püsimiseks on vaja pidevalt uuendada tehnoloogiat ja tõsta töötajate kutseoskusi. Väga tähtis on ettevõtte kollektiivi ja terve piirkonna heakoostöövaim. Paigal seis on tagasiminek.
    MÕISTED
    kõrgtehnoloogiline tootmine (KTT) – tootmine kõrgtehnoloogiaga, arvutite, mikroelektroonikaga; see on keeruline ja laieneb kiiresti;selles sektoris suudavad toimida vaid suured rahvusvahelised firmad.
    teaduspark – koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi.
    tootmise spetsialiseerumine – ainult teatavate toodete toomine või tegevusalaga tegelemine

  • Teenindus


    77. Teenuste liigitamine ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjused
  • Tootja- ehk äriteenused – teenused, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel
  • Isikuteenused – tegemist on lõpptarbimisega: tarbija maksab vahetult saadud teenuse eest
  • Avaliku sektori teenused – teenused, mida korraldavad riik või omavalitsus riigis kogutud maksude eest
    Teenindussektori osatähtsuse kasvu põhjused:
  • järjest suurenev spetsialiseerumine tootmises
  • paljud tootmisprotsessi lülid on iseseisvunud
  • pidevalt tekib juurde uusi teenuseid
  • inimeste sissetulekud suurenevad
    78. Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele
    Eelised
    Puudused
    AUTOTRANSPORT
    Kasutusalad: kauba-vedu ( logistika , laomajandus),
    Reisijate vedu
    • võimalus transportida igale poole, kus on teed
    • pole vaja ümber laadida (väikesed ajakulud; kiire ja mobiilne)
    • privaatsus
    • suur saastatus
    • liiklusummikud
    • autoõnnetused on levinud
    • korraga saab vähe asju vedada
    • ei võimalda mandritevahelist vedu
    RAUDTEETRANSPORT
    Kasutusalad: pikad kaubaveod, reisijate vedu
    • mugav
    • kiire
    • korraga palju kaupa
    • odav
    • tööjõu kulu väike

    TORUTRANSPORT
    Kasutusalad: suurte koguste vedelike ja gaaside transport
    • veo madal omahind
    • väike algkapital
    • täielik automatiseeritus
    • väikesed kaod
    • saab vedada ainult vedelikke ja gaase
    • hooldus
    • ohtlikud
    • rikuvad maapilti

    LENNUTRANSPORT
    Kasutusalad: tsiviillennundus, militaarlennundus
    • veo kiirus
    • veo kaugus
    • ohutu vedu
    • väike mahutavus
    • kallis
    • müra, saastatus
    • ümberlaadimised

    SISEVEETRANSPORT
    Kasutusalad: puistekaupade (maagi ja söe) veedu
    • väga odav
    • suurte kaupade vedu

    • ainult piiratud aladel
    • suhteliselt aeglane
    • siseveteid tuleb hooldada (süvendada, korrastada)

    MERETRANSPORT
    Kasutusalad: reisijate vedu, kaubavedu
    • kõige odavam
    • mahukad veosed
    • laevade kasutusiga pikk
    • laevad kallid
    • aeglased

    Transpordi mõju teistele majandusharudele:
    Investeeringud infrastruktuuri, sõidukitele ja kütuse tootmisse, logistilistesse kettidesse jm.
    80. Maailma peamised kaubanduslikud veosuunad
  • Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised.
  • Kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused.
  • Mandritevahelised veod – võistlevad vaid õhu- ja meretransport. Meretransport on palju odavam (1000 korda), kuid ka tunduvalt aeglasem (50 korda).
    82. Side areng ja selle mõju maailmamajandusele
    Sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Side abil on edenenud ka transprt, eriti logistika.
    83. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega
    Turismi arengu eeldused:
  • majanduslikud – riigiarengu tase; infrastruktuur ; teedevõrk riigis; majutamine; kaupade hinnad
  • vaatamisväärsused – kultuurilised, arhitektuurilised , looduslikud
  • riigi turismipoliitika – valitsuse toetus, koostöö, reklaam, info levik, tutvustus, koolitus jms.
  • looduslikud olud – kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused jm
    Seosed teiste majandussektoritega:
  • transport
  • majutus
  • toitlustus
  • meedia
  • meelelahutustööstus
    85. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõjumassiliselt külastavatele piirkondadele
    Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne.
    Positiivne mõju
    Majanduslikud: suureneb töökohtade valikuvõimalus; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset; elavneb majandus üldiselt; paraneb infrastruktuur
    Keskkonnale: Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine
    Sotsiaal-kultuuriline: Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri
    Negatiivne mõju
    Majanduslikud: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad; töö hooajalisus; kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
    Keskkonnale: Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud; kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond; suureneb reostus
    Sotsiaal-kultuuriline: Suureneb prostitutsioon, narkomaania , salakaubavedu, alkoholism ; kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud; konfliktid kohalike ja turistide vahel
    Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.
    MÕISTED
    logistika – majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali-ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks
    kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele
    kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid transpordiliike
    transiitveod – veod, mis toimuvad ühest riigist teise läbi kolmanda riigi
    mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavadoma laevu viia selliste mugavate lippude alla
    positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss – kaupade sisse-ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus . Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse ki välja.
    40
    • .DOC Laadi alla originaalfail 41 lk · .doc · 1238 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Riigieksami materjal #1 Riigieksami materjal #2 Riigieksami materjal #3 Riigieksami materjal #4 Riigieksami materjal #5 Riigieksami materjal #6 Riigieksami materjal #7 Riigieksami materjal #8 Riigieksami materjal #9 Riigieksami materjal #10 Riigieksami materjal #11 Riigieksami materjal #12 Riigieksami materjal #13 Riigieksami materjal #14 Riigieksami materjal #15 Riigieksami materjal #16 Riigieksami materjal #17 Riigieksami materjal #18 Riigieksami materjal #19 Riigieksami materjal #20 Riigieksami materjal #21 Riigieksami materjal #22 Riigieksami materjal #23 Riigieksami materjal #24 Riigieksami materjal #25 Riigieksami materjal #26 Riigieksami materjal #27 Riigieksami materjal #28 Riigieksami materjal #29 Riigieksami materjal #30 Riigieksami materjal #31 Riigieksami materjal #32 Riigieksami materjal #33 Riigieksami materjal #34 Riigieksami materjal #35 Riigieksami materjal #36 Riigieksami materjal #37 Riigieksami materjal #38 Riigieksami materjal #39 Riigieksami materjal #40 Riigieksami materjal #41
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1238 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 43 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mihkel89 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    ÜLDMAATEADUS
    1. Litosfäär
    2. Pedosfäär
    3. Atmosfäär
    4. Hüdrosfäär
    5. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud
    MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA
    6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine
    7. Rahvastik ja asustus
    8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus
    9. Metsamajandus
    10. Energiamajandus
    11. Tööstus
    12. Teenindus
    geograafia riigieksam

    Sarnased õppematerjalid

    Geograafia eksam
    61
    doc

    Geograafia eksam

    kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised. Kilpvulkaan- Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või mõnekümneaastase vahega. Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud. (Püroklastiline materjal- kivimid ja osakesed, mis paiskuvad laiali). 5. Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga.

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjalid
    29
    doc

    Geograafia eksamimaterjalid

    Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid ­ rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannaribadeks. 30

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele

    Geograafia
    Geograafia materialid
    29
    doc

    Geograafia materialid

    Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjal
    23
    doc

    Geograafia eksamimaterjal

    Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid ­ rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 30

    Geograafia
    Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär
    16
    odt

    Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

    · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. · Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. · Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. · Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. · Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. · Mullahorisont- mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri

    Geograafia
    Geograafia riigieksami konspekt 2010
    0
    pdf

    Geograafia riigieksami konspekt 2010

    GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE .......

    Geograafia
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    97
    pdf

    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

    GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE .......

    Geograafia


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (43)

    onujaar profiilipilt
    onujaar: Vau päris mahukas värk.(30lk) Kõik tähtsam kraam on olemas koos mõistete ja joonistega. Niiet suht hea :)
    22:38 21-04-2009
    katiliis profiilipilt
    katiliis: Laadisin alla, aga failivorming on pisut veider, seetõttu puuduvad minu failis joonised. Muidu tubli töö.
    14:08 12-04-2011
    nyrihaakn6el profiilipilt
    nyrihaakn6el: kõik vastused eksaminandile geograafia riigieksamiks olemas:) mulle väga sobis:D
    16:22 03-05-2009



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun