PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad
ja esmaseid faase. Murenemiseks nimetatakse kivimite purustamist ja keemilist muundumist atmosfääritegurite, pinna- ja põhjavee ning organismide elutegevuse toimel. Murenemise protsesside põhiallikaks on Päikese kiirgusenergiast tulenev kliima. Soojuse ja niiskuse erinev jaotumine Maal mõjutab murenemisprotsessi iseloomu ja kulgemise kiirust piirkonniti. Olenevalt murenemist esile kutsuvatest teguritest eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni.
happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Setendite lõimise skaalad (lõimise klassid) , sorteerituse, ümardatuse ja keskmise terasuuruse mõiste ning geoloogilise interpretatsiooni võimalused. Purdsetete teresuuruse klassifikatsioon/lõimis
Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5. Mis on porsumine? Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. 6. Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad? Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. 7. Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut?
Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muu...
Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine porsumise käigus Leostumine lahustunud soolade ärakanne Leetumine mineraalosa lahustumine happelises keskkonnad ja ärakanne sügavamale Gelistumine liisniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas toimuv protsess, kus mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku raua ühenditest
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise.
KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
-mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd
kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini toimub looduses rabenemine temperatuuri järsul muutumisel, sest siis järgnevad kivimiosakeste kiired paisumised ja kokkutõmbumised üksteisele lühikese ajavahemiku järel. Selline termiline rabenemine toimub eriti intensiivselt kuivas kliimas. Kivimite halva soojusjuhtivuse tõttu soojeneb kivimi väline kiht päevase päikesekiirguse toimel rohkem ja paisub enam kui sügavamal asuvad kihid. Erinevalt soojenenud kivimikihtide vahel tekivad ülipeened kivimipinnaga paralleelsed lõhede süsteemid. Öösel jahtub aga
Tardkivimid võivad moonduda moondekivimiteks ja lagunduda settekivimiteks, settekivimid võivad omakorda moonduda moondekivimiks. Füüsikaline ja keemiline murenemine, nende tähtsus. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Murenemiskoorik Maismaapinna kiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine rabenemine porsumine Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide peenendumine ilma reageerimine vee, hapniku, keemilismineraloogilise koostise süsihappegaasiga ning keemiliste muutusteta, mida põhjustavad saasteainetega.
Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas Mehaaniline peenendumine Keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja saasteainetega Purunemine tükkideks korrosioon Omadused jäävad samaks Omadused muutuvad Füüsikaline murenemine on ülekaalus: Kõrgmäestikes on ülekaalus rabenemine, temperatuuri kõikumine, vee külmnemine, vesi voolab pragudesse ja jäätub seal ning hakkab paisuma Kõrbes - on rabenemine, ööpäevaringne temperatuuri kõikumine väga suur, väike sademete hulk Vihmametsades porsumine, suur sademete hulk ja huumus soodustab elustiku kasvu Lubjakivi mureneb kiiremini kui graniit, sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees
organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima Keemiline murenemine ehk porsumine Vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima Bioloogiline murenemine taimed loomad mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. · Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: 1. mineraalne koostis(toitained) 2. happesus või aluselisus 3
täiustumisega. a) Mulla koostis jaguneb kaheks: · 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) · 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi)), gaasiline (mullaõhk) 2 Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine - on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine.
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
käivitatud jõud (tuul, sademed, temperatuuri muutumine, lained jne.), selle toimel üldiselt maapind madaldub ja tasandub Murenemine · Murenemine on kivimite purunemine, mille käigus muutub kivimite keemiline koostis · Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees Organismide lagundav toime Füüsikaline murenemine · Füüsikaline murenemine e. rabenemine kivimite purunemine on põhjustatud kivimite paisumise ja kokkutõmbumise ning kivimipoorides oleva vee oleku muutusest Füüsikaline murenemine · On ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ning temperatuuri kõikumine suur · Kõrbed, kõrged mäestikud, parasvöötme põhjaosa Keemiline murenemine · Keemiline murenemine e. porsumine kivimite purunemine on põhjustatud vihmavee (ja selles sisalduvate gaaside) lahustavast toimest Keemiline murenemine
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kul...
· Ajavool - kõik see tekitas sellise reljeefivormi tekkevõimaluse.Ja seda on vormitud ligi 10 miljonit aastat Suur Kanjon kuulub õigustatult maailma suurimate imede hulka. Tänapäevase erosiooni kiirus on põhjustatud temperatuuride vaheldumisest. Arizonase kõrgkõrbeline platoo on ligi 2500 meetri kõrgusel merepinnast . Kõrbekliimas sajab vähe, iga päev aastas külmetab öösel ja sulatab päeval, see ongi põhjuseks, miks toimub füüsikaline murenemine ehk rabenemine äärmiselt kiirelt. Suur Kanjon on maailma efektsemaid näidiseid erosioonist, mida jõgi aegade jooksul võib tekitada. Selgitavad mõisted Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.
Antonina Matvejeva YAMM21 28.11.12 2 28.11.12 3 litosfääri füüsikalise (rabenemine) lagunemise produktidest keemilise (porsumine) lagunemise produktidest organismide elutegevuse tulemusena. 28.11.12 4 purdkivimid savikivimid kemo-biogeensed settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 ...
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihma...
PEDOSFÄÄRI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Mulla tähtsus: Taimed kinnutuspinnas Taimede kasvupinnas Loodusfilter Elupaik mullaorganismidele Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont ...
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise tagajärjel on tulnud uued vaatamisväärsused: karstinähtused. karsti
keemiliste protsesside tagajärjel. Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. Toimub ka leostumine ehk vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Porsumist esineb rohkem, kui rabenemist. Tegurid on süsihappegaas, hapnik ja vesi. Soodustab soe ja niiske kliima. Rabenemine – ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Mida peenemateks osakesteks kivimind murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Kivimi keemiline koostis ei muutu.Tegurid: temperatuuri kõikumine, jää, tuul ja vesi. Soodustab kuiv ja külm kliima. Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndites, kõrgmäestikes.
ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur 4. KEEMILINE MURENEMINE EHK PORSUMINE vesi hapnik süsihappegaas soodustab : niiske ja soe kliima FÜÜSIKALINE MURENEMINE EHK RABENEMINE - Külmarabenemine, jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5. nende tekkimise põhjused. MULLA PROFIIL - Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. HORISONDID - Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega
Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine; -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega; -kivimi keemilis-mineraloogiline koostis ei muutu; -muutub kivimi keemilis- mineraloogiline koostis;
Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne.. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne..
· Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi, loomi ja taimi. Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale Happevihmade mõju ehitistele 7. Happesademete kasulikkus? Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele
· lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad murenemise valdavat, kas füüsikalist või keemilist iseloomu. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse kahte murenemise tüüpi: 1. füüsikaline murenemine e. RABENEMINE, 2. keemiline murenemine e. PORSUMINE. Lähtekivim on pudedad setted ja aluspõhikivim, millest ja mille peal on tekkind muld. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus. Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide
Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (mädeges) Vesi, niiskus õhusaaste Kõrb, kõrgmäed, tundra Vihmamets, suurlinn Tekib jämedateraline materjal Tekib peeneteraline materjal/ metallpinnad oksüdeeruvad
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus.
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on
GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste
sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega porsumine c) ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi d) ulatuslikud ööpäevased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi e) protsess on intensiivne vihmametsas f) kivim peenestub ühtlase suurusega osakesteks g) teise nimega rabenemine 6. Millised on aktiivsed mullatekketegurid(3). Miks on neil selline nimetus-aktiivsed? a) Inimtegevus b) Kliima c) Organismid Nende mõjutusi on kiirelt näha, passiivsetel kulub rohkem aega. 7. Selgita kahe näite abil kliima mõju mulla tekkele. a) Sademed ja temperatuur on olulised organismide aktiivsuseks. Niiskes ja soojas-aktiivsus suurem, kuivas ja soojas-aktiivsus väiksem. Organismid on mullatekketegurid. b) Kliima mõjutab murenemisprotsesse. 8
viljakam on muld. leostunud mullad (Lääne-Viru, Järva) Alltüüp 4 Gleistunud leedemullad Lg Mulla huumuse tähtsus seisneb: b)Põltsamaa, Jõgeva allvaldkond leetjad niiskemad, liivadel paiknevad mullad. 1)Huumus parandab mulla füüsikalisi ja mullad valdavalt füüsikaline murenemine e. rabenemine. füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides c)Maidla, Peressaare palju mittetüüpilisi On tingitud peaasjalikult temp. vähendab ja kergetes muldades suurendab ja leetunud muldi kõikumistest. Soojenedes mineraalide sidusust. ruumala suureneb ja jahtudes väheneb,
Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Murenemiskooriku sügavus sõltub: · kivimite mineraalkoostisest (kõvadus) · mullavee omadustest (agressiivne s.t. happeline), · samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Maailma erinevates piirkondades ulatub murenemiskoorik erineva sügavuseni. Näiteks: Lõuna-Eestis võib see ulatuda 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel Aafrikas aga kuni 100 m sügavuseni. · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti kõrged kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), tuleb appi vee külmumine. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. · Keemilise murenemise e
ja moodustab lameda kuhiku.(Leidub Islandil,Hawaiil ja Uus-Meremaal) Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades(Vesuuv,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - toimub ülekaalulukalt neis maakera piirkondades,kus valitseb suhteliselt kuiv suure temperatuuri kõikumisega kliima.Kivimid purunevad neis tingimustes keemilist koostisosa muutmata. Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide
teiste piirkondadega. Miks see nii on? Näiteks Lõuna-Eesti võib see küündida kuni 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel aga kuni 100 m sügavuseni. Murenemiskooriku paksus sõltub kivide mineraalkoostisest ja mulla vee omadustest, samuti ka sellest kaua on murenemine toimunud. 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline murenemine, keemiline murenemine,bioloogiline murenemine. 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste-mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguste suurustega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu.Kõige intesiivsem f. murendemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid. 7. Kirjelda keem. murenemist.
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting
moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil 6. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid. 7
Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Murenemiskoorik Maismaapinna kiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine rabenemine porsumine Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide peenendumine ilma keemilismineraloogilise reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga koostise muutusteta, mida põhjustavad ning keemiliste saasteainetega. temperatuuri kõikumised ja kivimi pragudes Porsumise käigus vabanevad vajalikud
1. Mulla tähtsus - *põllu- ja metsamajandus* võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks* taimede elukeskkond 2. Muula koostis mulla orgaanilisest ainest(kõdunevad taimejäänused, huumus) ja mulla mineraalosast(kivid, kruus, liiv, savi) 3. Füüsikaline ja keemiline murenemine ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega Füüsikaline murenemine e rabenemine- toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist...
Pedosfäär · Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. Temperatuuri, vee, õhu või elusorganismide toimel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. · Füüsikaline murenemine. Ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
