Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia materialid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas liiguvad laamad ?
  • Milleks sobib kõige enam ?
 
Säutsu twitteris
Geograafia
Kliimavõõtmed
Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa.
Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine . Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku.
Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled . Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed ( Sahara , Araabia ja Mehhiko kõrb jne.).
Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.
Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega . Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast ( Siber ) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F ( metsad ).
Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad , teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad.
Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad on täiesti elutud , seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur – 89,2°C. Kesk-Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks. Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi.

Litosfäär
Maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst.
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Paksem
Õhem
Kergemad kivimid
Raskemad kivimid
Vanem ( u 4 miljrandit aastat)
Noorem (u 200 miljonit aastat)
Väiksema tihedusega
Suurema tihedusega
Sette, Moonde, tardkivimid (graniit)
Settekivimid ja tardkivimid (basalt)
Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma , mille tardumisel tekib uus maapind . Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks.
Kuidas liiguvad laamad ?
Ookeaniliste laamade eraldumine:
• ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis
põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse
ookeani laam ja Nazca laam.
Ookeaniliste laamade põrkumine:
• ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka
vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared)
• Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam.
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
• raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib
sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad
magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane , mandrile tekib vulkaaniline
mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid .
• Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam.
Mandriliste laamade põrkumine:
• tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine.
• Nt Euraasia ja India laam.
Laamade liikumine küljetsi:
• tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja-
Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam)
Maavärinad
Maavärinaks nimetatakse maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi. Maavärinaid võivad esile kutsuda väga erinevad nähtused. Seismograaf on aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks.
- Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged
- kaasnemine vulkaanipursetega
- suurte koobaste sissevarisemine
- inimese tegevus, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms
- peale selle võivad maavärina põhjustada suure meteoriidi langemine , lumelaviin jms
Enamiku maavärinate põhjusteks on maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkinud pingete järsk vabanemine , mis põhjustavad suurte kivimiplokkide lõhestumist ja nihkumist .
Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks.

Vulkaanid

  • Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades.
  • Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
  • Kihtvulkaan
    • koonusekujuline
    • tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast
    • laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti
    • magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid
    • plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad
    • esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades
    • nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro , Etna, Vesuuv
  • Kilpvulkaan
    • on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
    • tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
  • Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens
  • Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud .
  • Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad.
  • Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele
    • Lõõmpilved
    • Mudavoolud
    • Maavärinad
    • Geisrid

Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise
Kivimite liigitamine tekke järgi:
Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.Süvakivimid graniit(hall, roosakas või punakas., jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav) gabro
Purkskekivimid-basalt(musta või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim )tuff, pimss
Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt, liivakivi (punas või valge (või vahepealne) settekivim , mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi) lubjakivi (hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid: põlevkivi ja kivisüsi.
Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid (magma) marmor , gneiss, kvartsiit
Setted - Sete on kivimite murendist, vulkaanide purskeainesest, kosmilisest tolmust või organismide jäänustest koosnev, maismaal või veekogus kuhjunud pude aines.Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim
Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib magma mis omakorda tahkub ja tekib tardkivimid need murenevad ja tekib uuesti sete...
Maalihe
Looduslikud tegurid mis võivad selle esile kutsuda:
  • kallakpind
  • Savikivid pinnases mille peal olevad kihid võivad libiseda .
  • Jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões.
  • Tugevad vihmasajud
  • Ebaühtlane lume sulamine kevadel
  • Maavärinad
    Inimetegevus, mis võib maalihet esile kutsuda
  • Hoonete ehitamine oru pervele
  • Autoliiklusest tulenev vibratsioon
  • Nõlva järsemaks muutmine
  • Metsa maha võtmine nõlvadelt.
    Nõlvaprotsessid:
    • Väga kiired:
    Varisemineeelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine.
    Libisemine – monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda,
    plokis eneses ei toimu muudatusi.
    • Aeglased:
    Voolamine – settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat
    materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised
    kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
    Nihkumine – toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete
    vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
    Kuum Täpp
    Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa
    pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui
    selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul
    sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse
    rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
    Pedosfäär
    • Muld : 1) elus osa ( bakterid , ussid, putukad, mutid)
    • 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa ( huumus )
    • Gaasiline osa ( mulla õhk )

    Mullatekke tegurid
    • Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus , viljakus jne).
    • Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske . Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
    • Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
    • Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
    • Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast .
    • Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
    • Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.

    Mullas toimuvad protsessid

    • Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont .
    • Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine.
    • Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi.
    • Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on vägamadalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana .
    • Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.
    • Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks , kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m.

    Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse:
    • füüsikalist murenemist e rabenemist,
    • keemilist murenemist e porsumist.

    Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
    Keemiline murenemine ehk porsumine
    -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma
    keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta,
    mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja
    kivimipragudes oleva vee jäätumine.
    -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri
    kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
    -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,
    hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
    -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud
    toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada
    taimed ja mikroorganismid.
    -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
    Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood . Muld on elukohaks paljudele organismidele.Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja
    ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
    Mulla viljakuse vähenemine ja hävitamine:
    Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub
    Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria - ja stepialadel ( tornaadod , suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid.
    Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
    Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest.Niisutusveega kantakse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geograafia materialid #1 Geograafia materialid #2 Geograafia materialid #3 Geograafia materialid #4 Geograafia materialid #5 Geograafia materialid #6 Geograafia materialid #7 Geograafia materialid #8 Geograafia materialid #9 Geograafia materialid #10 Geograafia materialid #11 Geograafia materialid #12 Geograafia materialid #13 Geograafia materialid #14 Geograafia materialid #15 Geograafia materialid #16 Geograafia materialid #17 Geograafia materialid #18 Geograafia materialid #19 Geograafia materialid #20 Geograafia materialid #21 Geograafia materialid #22 Geograafia materialid #23 Geograafia materialid #24 Geograafia materialid #25 Geograafia materialid #26 Geograafia materialid #27 Geograafia materialid #28 Geograafia materialid #29
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor siilit2di Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kliimavõõtmed
    Litosfäär
    Pedosfäär
    Atmosfäär
    Hüdrosfäär
    Maa kui süsteem.
    Ühiskonna areng ja globaliseerumine
    Rahvastik ja asutus
    Usundid
    Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus
    Energiamajandus
    Tööstus ja teenindus

    geograafia , kliimavõõtmed , litosfäär , pedosfäär , atmosfäär , hüdrosfäär , maa , rahvastik , asutus , usundid , põllumajandus , kalandus , toiduainetööstus , energiamajandus , tööstus , teenindus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    61
    doc
    Geograafia eksam
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid
    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    41
    doc
    Riigieksami materjal
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    30
    doc
    Põhikooli geograafia eksamimaterjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun