Geograafia
KliimavõõtmedEkvatoriaalses
kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal
alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad
tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on
kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei
saa.
Lähisekvatoriaalne vööde
asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille
põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja
vaheldumine .
Põhjapoolkera suvel, kui päike on
seniidis põhjapöörijoonel,
nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera
lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis
samasugune niiske ja
palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike
seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses
vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob
kaasa kuiva õhku.
Troopiline kliimavööde
on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib
laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad
passaattuuled . Need
tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi
troopiline kliima väga kuiv. Troopilise
kliimaga aladel asuvad
maailma suurimad kõrbed (
Sahara ,
Araabia ja
Mehhiko kõrb jne.).
Lähistroopilise kliimaga
aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal
troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.
Parasvööde on meile
kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese
vöötmena on siin neli
aastaaega . Parasvöötmes on selgesti
eristatavad
mandriline ja
mereline kliima. Mandrilist kliimat
iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad
läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad
sadusid.Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta
temperatuurikõikumised väga suured.
Talved on külmad ja võib
esineda isegi väga käredat pakast (
Siber ) Suved seevastu on väga
palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe.
Taimkate on nii
mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (
metsad ).
Lähispolaarse kliima
puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad
parasvöötme
ilmad , teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad.
Polaarkliima on aasta läbi
külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult
igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel
aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja
taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad
on täiesti
elutud , seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist
nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma
madalaim temperatuur – 89,2°C. Kesk-Antarktikas on näiteks nii
külm, et lumi isegi ei auru.Nii külmas kliimas maha sadanud lumi,
nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb
jääks. Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi.
Litosfäär
Maa
tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest
vahevööst.Mandriline maakoor Ookeaniline maakoorPaksem Õhem
Kergemad kivimid
Raskemad kivimid
Vanem ( u 4 miljrandit aastat)
Noorem (u 200 miljonit aastat)
Väiksema tihedusega
Suurema tihedusega
Sette, Moonde,
tardkivimid (graniit)
Settekivimid ja tardkivimid (basalt)
Kuna
Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on
vulkaanilise päritoluga
võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema
hakanud.
Vulkaanipurske
tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad
maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse
tagajärel jõuab maapinnale
magma , mille tardumisel tekib uus
maapind . Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani
purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada
mudavoolusid, mis matavad ümbritseva.
Vulkaaniline tuhk muudab mulla
väga viljakaks.
Kuidas
liiguvad laamad ?Ookeaniliste laamade eraldumine:
•
ookeanite keskmäestikes,
vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis
põhjustavad
maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks
Vaikse
ookeani
laam ja
Nazca laam.
Ookeaniliste
laamade põrkumine:
• ühe
laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik,
tekivad ka
vulkaanilised
saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared)
•
Näiteks Vaikse ookeani ja
Filipiini laam.
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
• raskem
ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib
sellesse
kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad
magmakolded,
mis omakorda põhjustavad
vulkaane , mandrile tekib vulkaaniline
mäestik.
Tekivad maavärinad ja
vulkaanid .
• Nt.
Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam.
Mandriliste
laamade põrkumine:
•
tekivad kõrged mäestikud,
vulkaane ei esine.
• Nt
Euraasia ja India laam.
Laamade
liikumine küljetsi:
•
tagajärjeks tugevad maavärinad,
nt Põhja-Ameerikas San
Andrease murrang (Põhja-
Ameerika
laam ja Vaikse ookeani laam)
Maavärinad
Maavärinaks nimetatakse maakoore
vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi.
Maavärinaid võivad esile kutsuda väga erinevad nähtused.
Seismograaf on aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna
võngete registreerimiseks.
- Maa vahevöös või maakoores
esinevad sisepinged
- kaasnemine vulkaanipursetega
- suurte
koobaste sissevarisemine
- inimese tegevus, näiteks
pommiplahvatused, lõhketööd jms
- peale selle võivad maavärina
põhjustada suure meteoriidi
langemine , lumelaviin jms
Enamiku
maavärinate põhjusteks on maakoore teatud piirkondades aeglaselt
tekkinud pingete järsk
vabanemine , mis põhjustavad suurte
kivimiplokkide lõhestumist ja
nihkumist .
Maavärinad merede põhjas, nn
merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida
nimetatakse
tsunamideks.
Vulkaanid
- Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades.
- Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
- Kihtvulkaan
- koonusekujuline
- tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast
- laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti
- magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid
- plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad
- esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades
- nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro , Etna, Vesuuv
- Kilpvulkaan
- on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
- tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
- Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens
- Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud .
- Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad.
- Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele
- Lõõmpilved
- Mudavoolud
- Maavärinad
- Geisrid
Kivimiteringe
on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja
murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist
teiseKivimite
liigitamine tekke järgi:
Tardkivimid-
vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.Süvakivimid
graniit(hall,
roosakas või punakas., jämedateraline, kõva ja
hästitöödeldav)
gabro Purkskekivimid-basalt(musta
või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende
suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti
poorse tekstuuriga
tardkivim )tuff, pimss
Settekivimid-
setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt
liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt,
liivakivi (punas või valge (või vahepealne)
settekivim , mis on
tekkinud liiva tsementeerumisel.
Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi)
lubjakivi (hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid:
põlevkivi ja kivisüsi.
Moondekivimid-
sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri
tingimustes tekkinud kivimid (magma)
marmor , gneiss,
kvartsiit Setted -
Sete on kivimite murendist, vulkaanide
purskeainesest, kosmilisest tolmust või organismide jäänustest
koosnev, maismaal või veekogus kuhjunud pude aines.Seteteks on liiv,
savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim
Sete
tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab
ja tekib magma mis omakorda tahkub ja tekib tardkivimid need
murenevad ja tekib uuesti sete...Maalihe
Looduslikud
tegurid mis võivad selle esile kutsuda:
kallakpind
Savikivid pinnases mille peal olevad kihid võivad libiseda .
Jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões.
Tugevad vihmasajud
Ebaühtlane lume sulamine kevadel
Maavärinad
Inimetegevus,
mis võib maalihet esile kutsuda
Hoonete ehitamine oru pervele
Autoliiklusest tulenev vibratsioon
Nõlva järsemaks muutmine
Metsa maha võtmine nõlvadelt.
Nõlvaprotsessid:
• Väga
kiired:
•
Varisemine – eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine.
•
Libisemine – monoliitsed
kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda,
plokis eneses ei toimu muudatusi.
•
Aeglased:
•
Voolamine –
settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat
materjali
liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva
pealmised
kihid
ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
•
Nihkumine – toimub siis
kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete
vahelised
seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
Kuum
Täpp
Kuum
täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde
tõusukoht Maa
pinnale,
nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa
laamatriive. Kui
selle
kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum
täpp pika aja jooksul
sellele
kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab
ta kontinentaalse
rifti,
mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
Pedosfäär
- Muld : 1) elus osa ( bakterid , ussid, putukad, mutid)
- 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa ( huumus )
- Gaasiline osa ( mulla õhk )
Mullatekke tegurid
- Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus , viljakus jne).
- Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske . Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
- Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
- Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
- Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast .
- Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
- Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
Mullas
toimuvad protsessid
- Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont .
- Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine.
- Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi.
- Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on vägamadalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana .
- Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.
- Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks , kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m.
Murenemise valdava iseloomu järgi
eristatakse:
- füüsikalist murenemist e rabenemist,
- keemilist murenemist e porsumist.
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
Keemiline murenemine ehk porsumine
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma
keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta,
mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja
kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri
kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,
hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud
toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada
taimed ja mikroorganismid.
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
Murenemise
tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood . Muld
on elukohaks paljudele organismidele.Tänu mullaviljakusele saavad
kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab
kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis
filtrina, puhastab vett ja
ka
õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine
tootmisvahend.
Mulla
viljakuse vähenemine ja hävitamine:
Vee-erosioon
tekib
vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise
kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad,
nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe
looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt
kandub
Tuule-erosioon
esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria - ja
stepialadel ( tornaadod , suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid.
Kõrbestumine
ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu
(ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse –
pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast
niisutamisest.Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult
lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab
vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis.
Muldade
keemiline reostumine ( degradatsioon ) – esineb
tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid
satuvad mulda.
Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6.
Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi
palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise
käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad
palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist
võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal
väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
Muldade
hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste
( happevihmad , väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata
jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla
mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid,
teed jne)
Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon , sooldumine,
kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne.
Muld
on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest
on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu
Atmosfäär
Atmosfäär
ehk õhkkond on Maad
ümbritsev kihilise ehitusega õhukest,
mis pöörleb
ja tiirleb
koos Maaga.
Maa atmosfääri alumine piir on
maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav.
Hämarikunähtuste
ja kõrgete virmaliste
vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel.
Peamised atmosfääri koostisosad
on dilämmastik
(78% toitaine taimekasvuks ), dihapnik
(21% hingamiseks), argoon
(0,9% ei olegi) ja süsinikdioksiid
(0,04% fotosünteesiks). Veeaur (0.5-4% temperatuuri kõikumised
vähenevad)
Atmosfääri
fäärid
Troposfäär-
kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist.
Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved ,
sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal
langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta.
Tropopaus -
õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei
lange. Paikneb polaaraladel 8-9km kõrguses ja tõuseb 15-16km
kõrgusele ekvaatoril .
Stratosfäär-
ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri
massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna
seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust.
Mesosfäär-
50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.
Termosfäär-
läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on
jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu
temperatuur tõuseb.
Kiirgusbilanss on
maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et
kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on
kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures
ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri.
Konkreetses
kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha
geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja
päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
Passaadid
- aastaringselt 25.–30. laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv
püsiva
suuna
ja kiirusega niiske jahe tuul, põhjapoolkera passaadid
suunatudedelasse,
lõunapoolkera passaadid loodesse.
Ekvaatori juures tõuseb soojenenud õhk üles ja valgub
pooluste poole. Atmosfääri alumises
kihis
asendab seda jahedam õhk kõrgematelt laiustelt. Coriolise jõu
mõjul kaldub see jahedam
õhk
põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. Põhjapoolkera
passaadid puhuvad
kirdest,
lõunapoolkera passaadid kagust.
Tsüklon-
madalõhurõhk .Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja
lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas
osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast,
mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib
alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad
sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja
fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid
võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe
ilm.Tuul puhub vastu kellaosutiliikumise suunda keskpunkti poole.
Antitsüklon-
Kõrge õhurõhk. Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm
pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Tuul puhub kellaosuti liikumise suunas keskpunktist väljapoole.
Soe
front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale
peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv
soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad
pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund
ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk
jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt,
sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees.
Külm
front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.
Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved,
sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult.
Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis.
Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm
front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool . Sajuala on
frondi taga.
Kliimat
kujundavad tegurid:
Geograafiline laius- määrab päikese
kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub
madal või kõrgrõhualal jne.
Kaugus
ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima,
sademete rohkus
Soojade
ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks
ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks
Pinnamood(
kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)-
sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta)
Kasvuhooneefekt-
kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan , naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne- kokku üle 40),
mis neelavad maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust.
Kasvuhooneefekti süvenemist põhjustab kasvuhoonegaaside- eelkõige
süsihappegaasi, metaani ja ka naerugaasi hulga suurenemine
atmosfääris.
Mõju
keskkonnale-
- Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes.
- Maailmamere veetase tõuseb, mis põhjustab madalamate saarte ning rannikualade üleujutamist.
- Järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
- Temperatuuride muutused põhjustavad suuri kliimamuutusi ning torme.
Osoonikihi
hõrenemine- peamisteks osooni lagundavateks aineteks on
freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete ja mitmete
pihustavate ainete balloonide kasutamisel .
Mõju
keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk
ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist,
taimi, mikroorganisme , ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti.
Happesademed -
Põhjustavad: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad
väävli- ja lämmastikuühendid, metallisulatamine, metsatulekahjud,
vulkaaniline tegevus ning äike.
Mõju
keskkonnale-
- Kahjustuvad eelkõige okaspuud : hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
- Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
- Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis.
- Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte.
- Mõjutavad inimeste tervist.
Sudu-
tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits)
segunevad uduga.
Mõju
keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist.
Inimtegevuse
mõju atmosfäärile:
Inimtegevuse
tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste
põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja
lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui
globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku
paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. Jne.
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär hõlmab ookeane
ja meresid,
jõgesid,
järvi
ja muud pinnavett,
põhjavett
ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke ,
lund,
jääd
jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris
oleva vee.
Hüdrosfääri saab jagada
kaheks:
- magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)
- soolased veed ( maailmameri ).
Veeringe:
Aurumine-> kondensatsioon ->sademed->äravool->aurumine
Jõgi on maismaaveekogu,
kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,
kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e
jõeorg
*Ülemjooks
- Suur lang
- Kiiire vool
- Toimub uuristav tegevus(erosioon)
- Settimist ei toimu
* Keskjooks
- Vool rahulikum
- Uuristav tegevus nõrk
- Eelkõige uhtlainete transportiv tegevus
Alamjooks
- Vesi voolab aeglaselt
- Vooluga kohalekantud uhtlained settivad, moodustades jõesette kuhjeid ja delta .
Lähe -koht, kus jõgi saab alguse.
Suue -koht, kuhu jõgi suubub.
Lisajõgi -jõgi, mis toob oma vee peajõkke.
Harujõgi -jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes.
Jõestik -peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku.
Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee.
Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht.
Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites.
Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul.
Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu.
Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab.
Juga - astang , kust vesi vabalt alla kukub.
Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab.
Kaskaad -jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda
KARST
–
nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees
RUHIORG
–
liustiku kulutuse tagajärjel tekkinud U- kujulise
ristlõikega org
UHTORG
- ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org
SÄLKORG
–V
tähe kujulise ristlõikega jõeorg
LAMMORG
- lai lameda põhjaga jõeorg
Hoovus on suure koguse
merevee
horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine,
mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,
soolsuse-
või temperatuurierinevustest.
Eristatakse pinna-, süva-, ja põhjahoovuseid ning hoovuseid
jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused
paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatori poole suunduv hoovus
viib endaga kaasa jahedamat vett ja seetõttu nimetatakse seda
külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole
suunduv hoovus on soojem kui seda ümbritsev ookeanivesi , seda
nimetatakse soojaks hoovuseks.
Hoovustel on suur mõju maailma kliimale. Soe hoovus
tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuvate
maismaa-alade talved tunduvalt pehmemaks kui mujal samadel
laiuskraadidel. Külma hoovuse kohal liigub aga külm õhk, mis
jahutab lähedaste masimaapiirkondade palavust.
Mere soolsus
Tegurid mis mõjutavad:
Soolsus mõjutab mere liigilist
kooseisuelustikku, see on suurem kui mere soolsus on 35-40 promilli ja väiksem kui soolsus on 5-15 promilli.
Puudu on
rannikuprotsessid...
Maailmamerede
reostumise põhjused:
- Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre.
- Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre.
- Intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega).
- Meresügavustesse maetud mürkained.
- Kliima soojenemine
Mõju:
Vee-elustikule-
Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis
kahjustavad loomade ja taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob
kaasa endaga:
- planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine
- vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine
- lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine sügavamates veekihtides
Naftareostus
on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele , ning on
ka mürgine.
Inimesele-
vee reostuse tagajärel koguneb vee- elustikku mürgiseid aineid, mis
ajapikku kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka
inimeste
tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine).
Majandustegevusele -
väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük
väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus
turismipiirkonnana.
Keskkonnale-
Vee- elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu
väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on
naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning
kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine.
Veerežiim-
veetaseme ajaline muutumine
Maailmameri-
katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille
alla ei kuulu järved.
Maa
kui süsteem.
Õhk
e. Atmosfäär
Vesi
e. Hüdrosfäär
Kivimid
e. Litosfäär
Muld
e. Pedosfäär
Elusorganismid e. Biosfäär
Süsteem
on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud
süsteemideks (kus toimub energia ja ainevahetus ümbritseva
keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus
ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on
staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised
süsteemid.
Litosfäär
– maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus ~ 50-200km.
maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite
ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained
jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
Pedosfäär
– mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa
sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus –
mõni cm kuni 10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja
taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär
hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises
olekus – maailmamere, järvede, jõgede, soode , mulla-, põhja-,
atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab
veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta
poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga
ebaühtlase paksusega sfäär.
Atmosfäär
– Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km.
temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
Biosfäär
– Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on
produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.
Ühiskonna
areng ja globaliseerumine
Globaliseerumine
e. Üleilmastumine-maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on
seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse
sagenemisega.
KORILUS
– tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti
vaid elamiseks.
Ajastu
Agraarühiskond
Industriaalühiskond
Infoühiskond
Peamised majandusharud
Põllumajandus
metsandus , kalandus, jahindus
Töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm
Teenindus
info töötlemine, edastamine , transport
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
Käsitsitöö
Masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
Maavarad
Informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik( kolooniad )
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Globaalne maailmamajandus
Põhja riigid – on
arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus -, tervishoiu-, sotsiaalabi - ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses
saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad.
Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem
töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide
tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus.
Lõuna riigid –
arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või
maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus,
meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid)
SKT –
sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta
jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida
rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT
ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene.
Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses.
Skt kolm arvutamisvõimalust:
- Toodangupõhine:antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus.
- Tarbimispõhine:kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind.
- Sissetulekupõhine:antud territooriumil saadud kogutulu.
Riigi arengut saab määrata:
- Kirjaoskuse järgi
- Kaubavahetuse järgi
- Keskmise eluea järgi
- Inimeste elatustaseme järgi
Riikide võrdlemine:
- Pindala
- Rahvaarvu
- Rahvastikutihedusest
- Osalemisest maailmamajanduses
- Sündimus
- Suremus
- Skt
- Iai
Peamised
majandusorganisatsioonid.
WTO – Maailma
Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida
rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid
kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi
riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
Maailmapank
– peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine.
Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab
välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid
projekte.
Euroopa
Liit – Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja
reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
NAFTA
- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada , Ameerika
Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid
kaubandusühendusi.
ASEAN
- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on
liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö
arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC
- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon , kelle eesmärgiks on
kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel .
Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates
kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
Rahvastik ja asutus
Sündimuse ja suremuse vahe
arenenud riikides ja arengumaades.
- Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, soovitakse pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre lapsi vähe. Arengumaades suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
- Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
- Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale.
- Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, suuremad pered. Arengumaades usklike osatähtsus rahvastikus suurem.
- Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid ) – vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades ; kasutavad haritumad inimesed.
- Traditsioonid ühiskonnas – arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajateks, kulutaused haridusele palju väiksemad.
- Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, soovitakse pereloomisele mõeldakse hiljem ja peres lapsi vähe. Arengumaades suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist .
Peamised surma põhjused arenenud maades
Peamised surma põhjused arengumaades
Südame- veresoonkonna haigused, vähk
Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, looduskatastroofid )
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
Toidu- ja veepuudus
Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
Sõjad, ka loodusõnnetused
Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
Lääne Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimub tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida- Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse õpingutele, paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Ladina-Ameerika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused.
Postiivne külg siirdemaale
- Mitmekesistab tööturgu
- Migrandid on nõus töötama raskematel töökohtadel
- Odav tööjõud
Positiivne külg lähtemaale
- Riigis väheneb tööpuudus
- Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem oma kodumaal kasutada
- Suur osa välismaal teenitud rahast saaadetakse kodumaale
Negatiivne külg siirdemaale
- Suureneb tööpuudus oma riigi elanike seas
- Migrandid ei õpi ära riigi tavasid ja sellega tekivad konfliktid
- Suurem surve sotsiaalsfäärile
- Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega ja see tekitab palju jama
Negatiivne külg lähtemaale
- Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv
- Haritud inimeste osakaal väheneb, sest lahkuvad haritumad inimesed
- Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekib sooline disproptsioon
- Tagasi tullakse pensionieas, tekib pensionäride osatähtsus
- Kaotatakse haridusinvesteeringuid
Demograafiline üleminek rahvastiku tüüp-kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge kuid langemas.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp-rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv .
Kaasaegne rahvastiku tüüp-rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive.
Demograafiline plahvatus-üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu iive suur ja rahvaarv kasvab.
Rahvastiku vananemine-vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus.
Sündimus-aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu . väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides)
Suremus-aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu.Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Iive-sündimuse ja suremuse vahe.
Rahvastikupoliitika-riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga.
Migratsioon -Migratsioon on nii majanduslik kui ka poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ka ebaseaduslikult.
Usundid
Buddhism ( budism )
Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama. Budism on Buddha õpetusele rajanev vaadete kogum, mis tekkis Indias 6. sajandil eKr. Budism on levinud Mongoolias , Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal , Vietnamis, Tais , Laoses, Myanmaris , Jaapanis, Tiibetis , Koreas, India,
Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus . Katoliku kiriku pea on paavst , Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele. Katoliiklus on Leedu, Poola, Tsehhi , Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania , Põhja- Iirimaa , Šveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia.
Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil , mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis , Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias
Judaism on usund , mida tunnistavad peamiselt juudid . Judaism on levinud Iisraelis.
Õigeusk
Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh .
Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina , Moldova, Rumeenia , Jugoslaavia, Bulgaaria , Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia.
Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid
Looduslikud tegurid:
- Kliima – temperatuur, kasvuperiood , niiskus
- Mullad – viljakus, paksus, põuakindlus
- Reljeef – tasane /mägine, kalle
Majanduslikud tegurid:
- Tööjõud – kvaliteet, traditsioonid
- Valitsuse poliitika – toetused, tollipoliitika
- Kapital – hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms
Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik
segatalu – industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud . Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust . Tänapäeval esineb vaid arengumaades.
Spetsialiseeritud suurtalu – moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud . Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
Ekstensiivne teraviljatalu – Need on väga suure pindalaga talud , enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte – omanik viibib kohal ainult 2X aastas (külvamine ja korjamine ) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.
Rantšo – väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid . Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas.
Istandus – suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog , puuvili , tee jne. Levinud enamasti arengumaades.
Loomavabrik – kasvatatakse kanu, sigu , veiseid jne. Kõik toimib masinate abil – söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks
Ekvatoriaalne Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse.
Lähisekvatoriaalne
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused.
Troopiline
Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides , seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski.
Lähistroopiline
Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki.
Parasvööde
Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts ) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad.
Lähispolaarne
Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts.
Polaarne
Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu
Regionaalne põllumajanduse ülevaade
Euroopa Maa on maksimaalselt kasutuses. Looduslikud tingimused on väga ebaühtlased. Tootmisvormideks on suurtalud. Euroopa põhjapoolsemas piirkonnas on piimakarjakasvatus , lõunapoolsemas aga taimekasvatus . On ka loomavabrikuid esineb uusistandusi. Ida-Euroopas areneb põllumajanduslikus tootmises üleminek segataludelt suurtaludele ja teistele vormidele .Euroopa põllumajanduslik toodang on kallis, sellepärast see maailmaturule ei lähe, see tarbitakse kohapeal, Euroopas. Euroopas on oht ületootmisele. Oluliseimad toodanguandjad on Taani, Prantsusmaa, Holland; Ungari, Poola.
Põhja-Ameerika
Maad on palju ja need on viljakate muldadega. Kliimatingimused on väga mitmekesised . Levinud on ranšod ja ekstensiivsed teraviljatalud. Ida- ja Läänerannikul on loomavabrikud ning suurtalud. Lõuna pool on ka istandusi. Tootmine on odav ja toodangut müüakse maailmaturule (teravilja, liha).
Kaug-Lõuna
Lõuna-Ameerika lõuna osa, Austraalia , Lõuna-Aafrika Vabariik. Selle piirkonna viljakaid muldi on palju, ka kliima on seal hea (vahel küll kuiv). Tootmine toimub ranšodes, uusistandustes, ekstensiivsetes teraviljataludes. Toodang on odav, seega saavad nad seda eksportida (villa, liha, veini).
Vahemere äärne piirkond
Kliima on väga hea (lähistroopiline), kuid põllumajandusliku maad on vähe (mäed). Kõige vanem kaupa tootev piirkond põllumajanduses. Kõige levinenumad on uusistandused, spetsialiseerunud suurtalud. Omatarbeks toimib ka ekstensiivne loomakasvatus. Vahemere äärses piirkonnas kasvatatakse viinamarju, tsitrused, maitsetaimi. Suurtalud on spetsialiseerunud varajase köögivilja (tomat, kurk , sibulad jne) tootmisele.
Ladina-Ameerika
Maad on palju, kuid ebaühtlase kvaliteediga. Klimaatiliselt on selles piirkonnas väga head tingimused. Esindatud on kõik põllumajandusliku tootmise vormid; ranšod ja istandused põhinevad sageli väliskapitalil. On nii uusi kui traditsioonilisi istandusi. Esineb ka ekstensiivseid teraviljatalusid (toodetakse maisi). Kohaliku toodangu andjad on segatalud ja mõisad (seega pole agraarreform lõpule viidud ). Tootlikus on madal. Ekspordiks kasvatatakse istanduskultuure (kohv, banaanid, suhkruroog, kakao, looduslikud ravimtained). Eksporditakse maisi.
Kariibimere regioon
Lääne-India saarestik . Maad on selles regioonis väga vähe, kliima on aga väga soodne. Valdavalt on seal traditsioonilised istandused, omatarbeks ka segatalusid. Toodang: kohv, suhkruroog, tsitrused, vürtsid; need on kõik eksporidks. Tavalisi toiduaineid tuleb importida.
Must-Aafrika
Selles regioonis on maad piisavalt, kuid selle levik on ebaühtlane ja see pole eriti heade omadustega. Kliima on soodne. Palju on alepõllundust, rändkarjakasvatust (nendega tegelevad põliselanikud). Väliskapitalil põhineb piirkonniti uusistandusi. Ekspordiks kasvatatakse banaane, kakaod , õlikultuure, teed, maapähklit. Endale kasvatatkse hirssi ja juurvilju. Natuke kasvatatkse ka veiseid ja väikeloomi. Selle piirkonna probleemiks on toidunappus, kuna kohalik tootmine o algeline ja sõltub paljuski loodusoludest.
Hommikumaad
Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niiskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli , vill.
Lõuna- ja Kaguaasia
Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest (tee, vürtsid, õli, kookos, suhkruroog, naturaalne kautšuk).
Ida-Aasia
Põllumajadnusliku maad on vähe, inimesi on palju. Kliima on suhteliselt soodne.
Jaapan—industriaalse ühiskonnaga riik, esineb loomavabrikuid, vähesel määral ka suurtalusid. Lõuna-Jaapani saartel on istandusi. Toodetakse piisavalt riisi, ülejäänud iportitakse (loomasööt). Tootlikus on väga kõrge, kuid omahind on kallis. Imporditakse ka valmistoiduaineid.
Hiina—kujunemas on spetsialiseerunud suurtalud. Esmased toiduvarud suudab Hiina endale kasvatada. Siseturg on väga suur, kuid suudetakse ka eksportida.
Sise-Aasia
Põllumajandusliku maad on selles regioonis väga vähe, Põllumajanduslik tootmine agraartasandil. Toiduaineid imporditakse.
Okeaania
Seal on agraarühiskonna tootmisvormid. Palavvöötme kultuuride tootmine ja kogumine.
Oluliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad .
Nisu – Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika
Mais – Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika
Riis – Aasia
Kohv – Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis
Tee – Aasia
Suhkruroog – Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika
Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad probleemid
ekstensiivne põllumajandus – seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
Probleemid:
- tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise)
- ülekarjatamine
- sooldumine
intensiivne põllumajandus – tootmisviis , mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta.
Probleemid:
- sooldumine
- väetamine, mürkkemikaalid
- rasked masinad, mis rikuvad maapinda
KALAMAJANDUS
Kalamajandus tegeleb:
Kalavarude uurimise, hindamise ja säilitamisega Kehtestatakse püügikvoote.
Kalavarude hankimine (kalapüük)
Kala töötlemine
Teenindavad harud, mis võimaldavad kalamajandusel toimida (müük, tehnikahooldus, kutseõpe jne)
Kalavarusid toodetakse järgmistest veealadest:
Siseveekogud—sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed.
Rannikumeri—Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks.
Avaookean—Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku
Kalanduse vormid ja nende levik.
Rannikupüük – kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias
Ookeanipüük – hakkas levima 20.sajandil, suured laevad lähevad võimsa varustusega ookeanidele ja veedavad seal nädalaid kala püüdes, saak töödeldakse laevas ja hoiustatakse külmkambrites, toodang müüakse sadamatesse. Levinud suurtes ja rikastes riikides nagu USA, Jaapan, Venemaa jne.
Kalakasvatus – kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades.
Muutused maailma kalanduses ja muutuste peamised põhjused.
Muutused:
- püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb
- arengumaade osatähtsus kasvab
- väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala
Põhjused:
- massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale
- maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport , majanduselu rannikualadel )
- maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab
Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island , Hispaania, Protugal, Tšiili, Peruu , Jaapan, Kanada.
Metsamajandus tegeleb:
Puidu varumisega
Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote
Puidu töötlemisega
Metsavarude hindamise kriteeriumid:
Metsa pindala
Puidu varu tihumeetrites
Metsa liigiline koostis
Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda).
Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas.
Lähisekvatoriaalsed metsad
Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes vihmametsadega kasvavad puud aeglasemalt. Mida kaugemale ekvaatrorist, seda hõredamaks need metsad muutuvad. Tööstuslikult ei ole need metsad eriti tähtsad, kuigi on tähtsad keskkonnale.
Troopiline ala
Metsad puuduvad tänu liigniiskusele
Lähisekvatoriaalsed metsad
Lähisekvatoriaalsed metsad on paigutunud laiguti. Neid on kahte liiki: niisked ja kuivad. Tiheda asustuse tõttu on selles piirkonnas metsad enamasti maha raiutud, alles on jäänud (istutatud) looduskaitsjate poolt nõutud tuuletaksitusribad (erosioon).
Parasvööde
Parasvöötmes on kolme liiki metsi:
Lehtmetsad —asuvad soojade talvete ja suvedega piirkondades. Enamasti on need maha raiutud ja üles haritud, sest inimasustus on selles piirkonnas tihe.
Segametsad —asuvad lehtmetsavööndi suhetes sisemandri pool. Sealset puitu kasutatakse tarbepuiuduna.
Okasmetsad —need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved. Seda metsa tarvitatakse samuti tarbepuiduna.
Metsamajanduse regionaalne ülevaade.
Euroopa Selle regiooni saab metsade erinevuste alusel jagada kolmeks:
Lääne-Euroopa—mandriosas levinud lehtmetsad on hävitatud, metsavarud on alles jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks.
Vahe-Euroopa—seal on segametsad, sotsialistlikus süsteemis toimus pikka aega metsade ebaõige tarbimine. Metsavarusid on rohkesti Eestis, Lätis, Poolas, Tšehhis, Slovakkias. Metsade kompleksne kasutamine võimaldaks neil riikidel tõusta olulisteks eksportijateks.
Venemaa—Metsade majandamine on suhteliselt mahajääud, kuna põhiliselt toodeti varem siseturule ja seal puudus konkurents . Eksporditakse okasmetsa toorpuitu. Venemaa euroopa osas on varud ammendunud, kuid olgugi et Siberi aladel on metsavarusid palju, on seda raske varuda ja see tõstab metsa hinda.
Vahemeremaad
Ebatasane pinnamood segab tööstusliku metsa arendamist, enamasti on metsad keskkonna otsatarbelised. See piirkond imporidb toorainet ja ekspordib valmistoodangut.
Põhja-Ameerika
Metsavarud on rikkalikud USA-Kanada piirialadel ja lääne osa mäestikus. Ida osa metsad on tiheda inimasustuse tõttu hävinud. USA metsamajandus hakkas arenema peale II maailmasõda ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur ( toor )puidu eksportija , metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale).
Kaug-Lõuna
Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse.
Ladina-Ameerika
Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine).
Must-Aafrika
Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur.
Kagu-Aasia
Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb. Väga palju puitu kasutatakse kütteks.
Ida-Aasia
Jaapanis on metsad keskkonnaotstarbelised, neid majandati pikka aega halvasti. Jaapan on oluline puidu importija.
Hiina metsavarud on koondunud sisealadele ja neid on suhteliselt palju. Metsa varutakse-töödeldakse siseturule. Põhiliselt on seal okasmetsad.
Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus.
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada;). Arenenud riikides on peamine metsade vähenemise põhjus atmosfääri saasta kahjulik mõju metsadele
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid.
Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe – üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi.
Energiamajandus
Energia liik
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid
Nafta
taastumatu
- suure kütteväärtusega.
- hea transportida tankerite ja torujuhtmetega
- kasutatakse mitmeks otstarbeks
- puuraukude rajamine merre keeruline;
- ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks.
- vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas
taastumatu
- suure kütteväärtusega.
- paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused
kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas
Taastumatu
Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
Vesi
taastuv
alternatiivne
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike.
Saastaineid ei teki;
Veehoidlad aitavad ühtlustada vetaset.
Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid
suure languga või veerikastele jõgedele.
Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Tuumaenergia
taastumatu
traditsiooniline
Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaaži oht
Tuul
taastuv
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud.
Päikeseenergia
taastuv
alternatiivne
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalen.
taastuv
Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud.
Biomassi energia
taastuv
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Saadav energiahulk küllaltki väike.
Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad.
Hüdroenergia tootjad – Kanada; USA; Brasiilia; Hiina; Venemaa; Norra
Tuumaenergia tootjad – USA; Prantsusmaa; Jaapan; Saksamaa; Venemaa; Lõuna-Korea
Fordi ja toyotismi võrdlus.
Igaks juhuks tootmine (fordism)
Õigeks ajaks tootmine (toyotism)
Detailide hankimine
Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud
Suured (igaks juhuks ehk “just in case”)
Minimaalsed (õigeks ajaks ehk “just in time”)
Kvaliteedi kontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteem
Hierarhiline, palju allüksuste juhte
Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osale-mine arendustöös
Ei osale
Osalevad
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Geograafiline lähedus on soovitav
Tööstus ja teenindus
Kasutatakse mitmeid teenuste klassifikatsioone:
Isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
Tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
Avaliku sektori teenuseid osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuste) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest).
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
Tootmise spetsialiserumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma ( veondus , tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba aega)
Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid
Kindlasti mõjutab seda nõudlus. Nõudlus riietele sõltub aga inimeste sissetulekust , kliimast, maitsest ja paljudest teistes teguritest. Veel mõjutab tööjõu odavus. Väga palju tekstiili toodangut annavad Aasia riigid, kus on väga odav tööjõud. Riideid on kerge transportida, nii et turu lähedus ei ole nii väga tähtis. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga lääneriikides ei ole tekstiilitööstus päris hääbunud. Selle põhjuseks on võimalus tekstiilitööstust automatiseerida(mitte küll lõpmatuseni aga natukene) ning turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud , sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia.
Tr. liik
Transpordiliigi eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam?
Autotransport
Vedu kiire ja paindlik.
Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudtee-transport
Vedu odav, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge.
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane.
Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid , maavarad.
Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
Mere-transport
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Sisevee-transport
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane.
Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid).
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil.
Õhu-transport
Vedu paindlik ja väga kiire.
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal.
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne jne). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Toru-transport
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Veetavad kaubakogused suured.
Analüüsil tuleb lähtuda eri kaupade jaotusest:
Arenenud riikide ekspordis on tavaliselt ülekaalus valmiskaubad: keemia-, masina-, puidutööstuse jmt tooted, sisse ostetakse kütuseid, toidukaupu ja kergetööstustooteid, masinaid siseturu kaubavaliku rikastamiseks. Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine .
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained ( maagid , kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne.
puhkemajanduse arengutendents ja seos teiste majandussektoritega;
- turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti.
- turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks
- järjest uued piirkonnad just arenggumaades muutuvad turistide reisisihiks;
- globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus)
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus , kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne.
Turisminduse eeliste analüüsimine.
Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest:
Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut.
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine , suusatamine, safari jne)
Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid).
Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne).
Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut).
Enam külastatud turismimaad 2005
Turismi positiivne mõju
Turismi negatiivne mõju
Majandusele:
suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus;
suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset,
rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur
elavneb majandus üldse;
Keskkonnale:
tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine
Sotsiaal-kultuuriline
paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet;
elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet;
paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri,
tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad;
töö hooajalisus,
kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb müra, reostus,
suureneb koormus loodusele , võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud,
Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi
suureneb alkoholism , narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu;
kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet ,
tuuakse sisse võõrtööjõud,
konfliktid kohalike ja turistide vahel,
Äri sektori teenused: teenused, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel.
Avalik sektor - ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille mooduustavad riigi- ja omavalitsuse ettevõtted ning fondid ja nende tegevus.
Logistika- majandusharu , mis juhib, kordineerib ja optimeerib info-,materjali-, ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks ( voogude juhtimine süsteemides).
Kohalikud veod- kaup toimetatakse kuni 500m kaugusele. Nii lühikese maa puhul on kõigek asulikum ekspressvedu( veose toimetamise sihtkohta ümberlaadimata. ) , mis annab suure eelise autotranspordile.
Kaugveod -keskmine kaugus on suurem kui 5oo m ja neis saab autotranspodi kõrval kasutada ka teisi transpordi liike. Eriti oluline on kaugvedudes raudteetransport.
Transiitteenused-teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol.
Mugavuslipp- mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööstusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla.
Kaubandusbilanss -kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus , nt. Aastas. Kui bilanss on negatiivne siis riik veab rohkem sisse kui välja.
Teaduspark -koht või pakkond , kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid ja kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksuseid.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siilit2di
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid