Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Zooloogia vastused
  • Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad.
    Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks..
    Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus , ärritatavus, liikumine ja sigimine .
    Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid , elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid.
    Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu.
    Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Enamik ainurakseid on liikumisvõimelised. Amööbid kulgevad edasi keha edasi sopistades. Viburloomad liiguvad keerutades ühte või mitut viburit ja justkui kruvides ennast ümbritsevasse vette. Ripsloomad liiguvad edasi keha katvate ripsmete sõudmise teel. Enamik ainurakseid liigub vabalt ringi, vaid vähesed elavad veekogu põhjale kinnitunult. Mõned ainuraksetest viburloomadest on võimelised kasutama päikeseenergiat, et valmistada endale toitaineid süsihappegaasist ja veest. Soojade suveilmadega hakkavad viburloomad veekogudes kiiresti paljunema, põhjustades lühikese aja pärast roheka veepinna teket, mida rahvasuus kutsutakse "vee õitsemiseks". Mõned fotosünteesivad ainuraksed viburloomad, näiteks kerasviburlane, moodustavad kolooniaid . Kerasviburlase koloonia põhimassi moodustab rakukestadest tekkinud sültjas aine, mille pinnal paiknevad koloonia üksikisendid. Koloonias elavad viburloomad sarnanevad ehituselt üksikult elavate viburloomdega, kuid koloonias on loomade tsütoplasmaniidikesed, mis ühendavad üksikuid isendeid. Tänu koloonialisele eluviisile on kerasviburlased võimelised liigutama oma vibureid koordineeritult.
    Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust . Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest.
    Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund , mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad.
  • Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk , limanahk , näärmekoed.
    Sidekude asub organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne. Seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. Palju erinevaid alaliike , rakkudevahelist ainet on palju, rakud paiknevad hõredalt. Jaotatakse: kõhrkude, luukude, kiuline sidekude, kohev sidekude, rasvkude , veri . Kõhrkude on liigestes selgroolülide vahel. Kõhrkude: ovaalsed või ümarad rakud tiheda kiulise rakuvaheaine sees, rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe, kõhrkoerakke nimetatakse kondrotsüütideks. Luukude on skeleti põhikomponent. Luukude: rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, on kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke , luukoe rakud paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes. Kiuline sidekude on kõigis organeis, moodustab sidemeid, kõõluseid, on nahas, rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel. Kohev sidekude on organite vahel, rakud on tähekujulised, rakud paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik . Rasvkude on nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite ümber, rakud on suured ja rasvarikkad. Veri kannab hapniku, toitaineid, jääkaineid, hormoone, rakuvaheaine on vedel ( plasma ), vererakke on kolme tüüpi: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Pärisnahk, luud , kõõlused, sidemed, veri.
    Lihaskude on lihaste koostises, võimaldab organismi ja organismisisest liikumist, rakud on kokkutõmbumisvõimelised , piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki, kasvab pikkus ja läbimõõt. Jaotatakse: silelihaskud, vöötlihaskude ja südamelihaskude. Silelihaskude on siseorganite lihastes, käävjad rakud, rakus 1 tuum ja palju müofibrille, kokku tõmbuvad aeglaselt, võivad kokkutõmbunult olla pikka aega, ei allu organismi tahtele, kulutavad vähe energiat. Vöötlihaskude on skeletilihastes, pikad ja paksud rakud, rakus palju piklikke tuumi, on ristipidi vöödilised, kokkutõmbed on kiired, kulutavad palju energiat, alluvad organismi tahtele. Südamelihaskude on südames, rakud on haralised, müofibrillid erineva suurusega, müofibrillid võivad paikneda tuuma suhtes radiaalselt, on ristipidi vöödilised, ei allu organismi tahtele.
    Närvikude esineb lihaste koostises. Ülessanneteks on: ärrituste vastuvõtt, ärrituste ümbertöötlus, ärrituse edasikanne , organite töö koordineerimine . Omapära: neuronid on tähekujulised, jätketega, 2 tüüpi jätkeid: dendriidid ja neuriidid ehk aksonid , neuronid paiknevad närvikeskustes (peaajus, seljaajus, närvisõlmedes). Närvikudedeks on: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid , aju.
  • Ainevahetus – sellega tegelevad peamiselt seede -, hingamis- ja erituselundid . Sigimine – selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond. Liikumine – selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed . Ärrituvus – seda kannavad meeleelundid , närvid ja aju.
  • Taksonoomilised põhiühikud: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond , perekond, liik
    Näiteks: loomariik , lõugtundlased, ämblikulaadsed, ämblikulised, ämblikud, hiidämblikulised, hiidämblik
  • Seltsil lõpp –lised, Sugukonnal lõpp - lased , -dae, perekonnal nimisõna ainsuses, liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend. Reeglid on kirjas “Zooloogilise nomenklatuuri koodeksis ”. Koodeks on pädev vaid sugukonna, perekonna ja liigi tasemel. Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul. Nime kehtivuse otsustab prioriteet . Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja. Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades –dae. Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend.
  • Monofüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid . Sellisesse rühma kuulumine ei sõltu sellest, kas liigid on omavahel rohkem või vähem sarnased, ainsaks tingimuseks on ühine päritolu.
    Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm
    Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed , kahepaiksetest roomajad , roomajatest imetajad ning linnud . Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena.
  • ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi : stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna . Kivistisi: akritarhid, bakterid , stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad , algas kiskja -saaklooma "võidurelvastumine". Elu leidus ainult meres. Kivistisi: trilobiidid jt lülijalgsed, teod jt molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad . Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid . Toimus selgroogsete kiire evolutsioon , tekkisid primitiivsed käiad. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. Kivistisi: korallid , käsijalgsed, trilobiidid, käiad. Devon Kasvas käiade mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Käiadest evolutsioneerusid neljajalgsed, kes asustasid maismaa. Kivistisi: taimede spoorid , käiad,vanimad neljajalgsed, kärbid, teod ja käsijalgsed. Karbon Taimestik oli lopsakas osjad, kollad , sõnajalad. Taimede mattumisel tekkisid kivisöe-lademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroog- sete jalülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Kiiresti evolutsioneerusid algelised kahepaiksed. Ilmusid roomajad. Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. Kiiresti kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed , okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused . Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid , kärbid, teod, merisiilikud , korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised . Mõned imetajate rühmad - vaalalised ja loivalised - kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. Neogeen Neogeeni kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Laialt hakkasid levima maod , laululinnud, konnad , rotid, hiired ning rohttaimed . Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest. Kvaternaar Kvaternaari alguse loomastikus oli nii nüüdisaegseid kui ka Neogeeni ajastule iseloomulikke loomi (nt mõõkhambuline tiiger). Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud mõistusega inimese - Homo sapiens ’i tekkimiseni. Suri välja palju loomaliike (nt mammut , karvane ninasarvik ). Mitmeid väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvanud mõjuga planeedi elustikule.
    10. Käsnasid nimetatakse ka kõrvalhulkrakseteks, sest neil puuduvad tõelised koed ja organid. Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid ( diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett , mis on väga rabe . Tuntud süvamere liik on veenusekorv . Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad.
    11. Eestis leidub päriskäsnasid – selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn. Käsnadel on viburiskambrid, okised (e.skleriit e. spiikula) ja sisepungad (e.gammula).
    12. Alamriik pärishulkraksed, kiirelised e. kahekihilised, hõimkond ainuõõssed e. kõrveraksed ja hõimkond kammloomad e. kleepraksed. Klassid: hüdraloomad(2 alamklassi – hüdralaadsed, putkloomad), karikmeduusid, täringmeduusid, õisloomad. Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad – soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars .N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad – elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos , merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom – elavad meres, röövloomad. Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat.
    13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad . Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke , kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates), saagi seedimine osalt kehaõõnes, lõplikult rakusiseselt. Sigivad pungudes, suguline sigimine(mageveevormidel!) vastseta. RÖÖVLOOMAD. Hüdraloomad elavad põhiliselt meres, toimub põlvkondade vaheldumine : polüübid(kolooniatena) ja meduusid. Läänemeres elab järvetõlvik, pisike kombitsateta hüdraloom Protohydra leuckarti. Karikmeduus – põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu , meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita)
    14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud?
    15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed , kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised. Peaaegu kõikide kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo -, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad.
    16. Radiaalsümmeetria e kiireline sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi suunata üks kujuteldav kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks poolteks . Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon ja reeglina elavad nad vees v kinnitunult kuskile (lihtsamad organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi paigutada ainult üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #1 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #2 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #3 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #4 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #5 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #6 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #7 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #8 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #9 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #10 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #11 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #12 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #13 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #14 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #15 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #16 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #17 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #18 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #19 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #20 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #21 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kadi köster Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Selles töös on vastatud kordamisküsimustele mis tuleb eksamil Veekogude elustikus
    kordamisküsimuste vastused , vastatud on kõigile küsimustele , sisaldab zoloogia osa ainult , hulkharjasussid , lameussid , vähid , ainupõlvsed , ripsussid , käsnad

    Mõisted

    ainuraksed, ainuraksed, ainuraksetel, enamikul ainuraksetel, eluviisile, mõnedel viburloomadel, ainuraksed, epiteelkoele, kohev sidekude, rasvkude, silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude, ainevahetus, sigimine, monofüleetiline rühm, parafüleetiline rühm, parafüleetiline rühm, arhaikum, proterosoikum, kasvas maismaaselgroog, käsnasid, käsnad, magevetes, käsnadele, käsnadel, putkloomad, õisloomad, kammloom, karikmeduus, kahekülgsete keha, bilateraalsümmeetria, bilateraalsümmeetrial, keha eesotsas, bil, ripsussid, kahepõlvsed, ripsussid, kärssussid, ainupõlvsed, sõrmikketaslane, kahepõlvsed, paelussid, ümarussid, jõhvussid, mõlemail, igas lülis, meelelunditest, täidetud kehaõõs, vereringesüsteem, ringsooned, metanefriidid, sooltoru, lihastik, magu, tavalisemad kaanid, hulkharjasussid, vööussid, väheharjasussid, kaanidele, torbiklimused, vagellimused, kõhtjalgsed, eeslõpuselised, tagalõpuselised, liistaklõpuselised, meres vastsed, lasnjalgsed, peajalgsed, koja ehitus, magevees, kopsteod, eesti maismaal, looted, erituselundid, iseloomulik lülistus, suu kohal, lahk, merelistel pärgvastne, kalatäi, vääneljalalistega, pearindmik, pea jätketest, jõevähi maos, seedelundiks, vereringeelundkond, ülemvähid, emaste tagakeha, lühihännalisi vähkisid, aerjalgsed, silesaba, kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hämmalised, ämblikud, lestad, hiidjalgsed, hulkjalgsed, tiivutuist, siselõugsetel, siselõugsed, välislõugsed, harjashännalised, tugevdamiseks, kahetiivalistel, täismoone, vaegmoone, meenutada valmikut, vastse rindmikul, liidriklased, lutikalised, enamikul liikidel, veelutikalistest, vesijooksiklased, selgsõudurlased, ehmestiivalised, liblikad, algliblikatel, vastsed, osa karvu, võrgendikoilased, aiakahjur, vaksiklased, kahetiivalised, ühiseks tunnuseks, kahetiivaliste hulgas, pikatundlalised, vastsetel, valmikutel, hallasääsk, surusääsklased, valmikud, kihulased, kinnitumiseks, moodustavad lühitundlalised, parmlased, vastsed taim, päriskärblased, valmikute toiduks, maokiinlased, ninakiinlased, tuntumad liigid, lihakärblased, vastsed, surusääsklased, pistesääsklased, klaasiksääsk, pistesääsklased, lutikad, prussakad, termiidid, kiletiivalised, astlalised, emased, loote lõigustumine, karikloote, paljudes rühmades, teissuused, hiljusesüsteem, ambulakraalsüsteem, meriliilia, meritäht, madutäht, merisiilik, aristotelese latern, poolkeelikloomad, neelhingsed, sulgpeased, lõugsuused, kõhrkalad, luukalad, lihasuimsed keda, paarisuimedel, sinigael, põhjaloomastik, veepinna loomastik, nekton, planktoni vähid, mikrobentos, makrobentose loomad, nektobentos, bentos, sügavamal, läänemeri, ponto, läänemerre

    Kommentaarid (1)

    ronaldlaarmaa profiilipilt
    Ronald Laarmaa: kahjuks ei sobinud mulle
    23:06 12-12-2011


    Sarnased materjalid

    33
    doc
    Vee Zooloogia
    86
    docx
    Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
    19
    doc
    Erizooloogia Lühikonspekt
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun