Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"siinuste" - 139 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Laineoptika

Koherentseteks laineteks nimetatakse laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides (selgendavad katted), läätsede kvaliteedi kontrollimiseks (Newtoni rõngad), täppismõõteriistades (interferomeeter), hologrammides, valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre). Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge (pinnanormaal) on ühes tasandis. Absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse...

Füüsika
289 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

levimise seadus Peegeldumisseadus Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. = ­ langemisnurk, ­ peegeldumisnurk Murdumisseadus Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks). sin = n 21 ­ langemisnurk, ­ murdumisnurk sin Murdumisnäitaja Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Murdumine ­ valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumise nurk ­ nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus ­ langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Suhteline murdumisnäitaja ­ n21 Absoluutne murdumisnäitaja ­ n1 sin sin n20 c n n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 = sin sin n10 v n1 Dispersioon ­ on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Spekter ­ on energia jaotus sageduste ( lainepikkuste ) järgi....

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elektromagnetism ja optika

- langemisnurk - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus ­ Langev kiir, peegelduvkiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel ­ tasand, millelt valgus peegeldub. Murdumine ­ Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka murdub ehk muudab oma liikumissuunda. Murdumisseadus ­ Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. v sin ns = 1 = v2 sin - murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja ns näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimesse keskkonda (selle, kust laine tuleb). n2 ns = n1...

Füüsika
207 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

Kiir näitab lainete levimise suunda. 2) Langemisnurk on vôrdne peegeldumisnurgaga. Langemisnurk on langeva kiire ja langemispunktist tômmatud pinnanormaali vahele jääv nurk. Lained murduvad ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumisel muutub nende levimise kiirus ja siht. Kehtib reegel : 1) Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus, mis vôrdub teise keskkonna murdumisnäitajaga esimese suhtes. sin / sin = n2 / n1 = n , kus n1 ja n2 on keskkondade murdumisnäitajad vaakumi suhtes ehk absoluutsed murdumisnäitajad. n = v 1 / v2 = 1 / 2 2) Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tômmatud ristsirge on ühel tasandil. Lainete difraktsiooni nähtus seisneb lainete paindumises tôkete vôi avade taha...

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

t. toimub valguse peegeldumine. Kui teine keskkond on läbipaistev, võib osa valgust läbida keskkondade lahutuspinna, muutes seejuures üldreeglina oma levimissuunda. Seda nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisseadus ­ Murdumisseaduse saab sõnastada järgmiselt: langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. Suhteline murdumisnäitaja ­ Olgu valguse kiirus esimeses keskkonnas v(1) ja kiirus teises keskkonnas levides v(2). Vastavalt murdumisseadusele on nende suhe jääb suurus, mida füüsikas nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. Absoluutne murdumisnäitaja ­ Keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes....

Füüsika
460 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse murdumine

· Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000 Teemant 124 000 3. murdumisseadus: · Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus (ns- suhteline murdumisnäitaja) · Ns = v1/v2 =sina/siny. 4. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja: · Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. · Na = c/v (n1 = c/v1 ja n2 = c/v2) · Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse....

Füüsika
217 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Fermat' printsiip. Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega; levides punktist punkti valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. Fermat' printsiip peegeldumisel: kõigist teedest punktide A ja B vahel on lühim see, kus langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga ....

Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...

Matemaatiline analüüs
807 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker

Digitaalfiltrid: 1 2 Levinson'i algoritm. Seejuures ei ole vaja arvutada käitumist ajas saab siiski kirjeldada statistiliste Kui ülalvaadeldud süsteemi ülekande H(z) paiknevate siinuste lahutamiseks: autokorrelatsioone. Meetod võimaldab sageli parameetritega, mis teatud keskmistena võivad olla avaldises(vt. 3) on kõik kordajad a nullid, siis lahutada lähedaste sagedustega siinussignaale, ka determineeritud suurused. Muutuja x() k...

Digitaalne spektraalanalüüs
83 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Matemaatiline analüüs - konspekt II

Enam huvi pakuvad funktsioonid, mille 3 integreerimine muude meetoditega osutub võimatuks. Näiteks on ainult ositi integreeritavad: 1) hulkliikmete ja siinuste korrutised; 2) hulkliikmete ja koosinuste korrutised; 3) hulkliikmete ja eksponentfunktsioonide korrutised, kusjuures kõigil kolmel juhul ositi integreerimise valemis funktsiooniks u valitakse hulkliige ja diferentsiaaliks dv vastavalt siinuse ja argumendi diferentsiaali korrutis, koosinuse ja argumendi diferentsiaali korrutis või eksponentfunktsiooni ja argumendi diferentsiaali korrutis. 38. Ratsionaalavaldise täisosa eraldamine Ratsionaalavaldiseks nimetatakse kahe hulkliikme jagatist...

Matemaatiline analüüs
349 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sir Isaac Newton

Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast....

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Täisnurkse kolmnurga lahendamise valemid

II I I$ - I $ I$ I$ I I$ I $ - % I I I I I I I I G...

Matemaatika
285 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

Murdumine ­ valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus ­ langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Optiline tugevus D ­ fookuskauguse pöördväärtus. Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte. Optiliselt hõredamaks keskkonnaks nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda. Peafookuseks F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist....

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Automaatika konspekt

Kui lahendite seas on olemas üks positiivne lahend, siis summaarne liige selle lahendiga püüdleb kui t püüdleb ja kogusumma püüdleb ja süsteem on ebastabiilne. pi = i + j i sel juhul b) Kui lahendid on kompleksarvud ci e pt = ci e (i + ji ) t = ci eit * e jit = ci et (cos t + j sin t ) Siit näeme, et kompleks lahendite puhul tekib võnkeprotsess, millest räägib siinuste ja koosinuste olemas olek. Kas võnked sumbuvad oleneb lahendi reaalosa märgist. Sumbumiseks oleks vaja, et oleks negatiivne. Järeldus: stabiilsuse määramiseks diferentsiaalvõrrandi järgi tuleb lahendada karaktervõrrandid ja selle lahendi järgi võib teha järelduse. Selleks, et süsteem oleks stabiilne peavad kõik reaalosa lahendid olema negatiivsed ja kõikidel kompleks lahenditel reaalosad negatiivsed....

Elektriaparaadid
109 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teor. meh esimese kursuse spikker

Jõuhulk koosneb liidetava jõusüsteemi jõududest,mis kantakse vastavalt suunale ja pikkusele nii,et iga järgneva jõu alguspunkt langeb kokku eelmise jõu lõpuga.Lihtsaim tasapinnaline koonduv jõusüsteem koosneb kolmest jõust. 2.1.Ül lahendus graafanalüütiliselt on trigonomeetria ül.kus kolmnurga kahte külge otsitakse ühe külje ja nurkade järgi.Lahendus põhineb siinus teoreemil, mis ütleb, et kolmnurga külgede ,ja vastasnurkade siinuste suhe on konstant.Ül lahendus lihtsustub, kui õnnestub leida jõukolmnurgaga sarnane kolmnurk konstruktsiooni jooniselt.Graafanalüütilisel lahendusel määratakse sisejõu märgi kindlaks jõuhulknurga ja konstruktsioonijoonise üheaegsel vaatlemisel.Toereaktsiooni märk näitab reaktsiooni jõutegeliku suunda ja joonisel oleva suuna vahekorda.Negatiivne märk tähendab seda, et reaktsiooni suund on vastupidine joonisel esitatule. 2.2...

Tugevusõpetus
302 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika konspekt

III valguse peegeldumisseadus- peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktis keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. IV valguse murdumisseadus-Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus n12 ­ teise keskkonna murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes ehk suhteline murdumisnäitaja. Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse teme absoluutseks murdumisnäitajaks ( n1 ja n 2 ). 5) Valguskiire pööratavuse seadus. Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja...

Füüsika
440 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Optika

Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana. Teiste sõnadega, geomeetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus võrdseks nulliga ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Dispersioon on nähtus, mille korral aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest või sagedusest. Valguse murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin= const ( langemisnurk, murdumisnurk) Mehaanilised lained levivad vaid aines, elementaarlained nii aines kui vaakumis, see tähendab, nad ei vaja levimiseks ainet. Fotokeemilised reaktsioonid toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. NT fotosünttes, osooni tekkimine, AgBr lagunemine. Koherentsed laiend ­ lained, mis on tekitatud koherentsete allikate poolt. Tekkimise tingimus: lainete sagedus on sama ja faasinihe on jääv....

Füüsika
133 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun