kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa 4 tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna. Linnu pesa Pesitsusajal on herilaseviu seotud niiskete leht- ja lehtsegametsadega. Põlgab nõmmemetsi. Herilaseviu pesitsusterritoorium on vägagi suur, mille tingib eelkõige nende toidueelistus...kasutataval alal peab ju kiletiivalisi jätkuma. Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi
Mäesti Himaalaja Andid Alpid k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna. Üle 6000 meetri. 4000 meetrit. ine kõrgus Kõrgei Mount Everest(8848m) Aconcagua(6959m) Mount Blanc(4807m) m tipp
Transpordigeograafia https://www.https://www.theguardian.com/international menti.com/bbccc372 Mis on linn - on protsess AJALUGU Baas teadmised on erinevad. Lääne-Euroopa keskne käsitlemine. London oli tööstusrevolutsiooni häll. Tilk-linnastumine - inimeste konsetreerumine. Linnlaste eluviis kus ollakse koos aga ei olda ka päriselt kuus, ei räägita ega tunta omavahel. street corner society arcades project Linna keskel on pigem äri asutused ja servadel on elumajad. masdar city - ökolinn korbes. chandigarh
Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja kestsid 2 ja pool tundi, ilma vaheajata. Publik oli väga kirju seltskond(lihtrahvast, keskklass, aristokraadid). Pilet maksis 1 penn. Seda lihtrahvas suutis maksta, publik seisis püsti. Rikkamad olid loozides. Nemad maksid 1 sillingi. Inimesed tundsid end väga vabalt, võeti kaasa toidukorvid, einestasid, vaatasid etendust. Kui etendus ei meeldinud võis rahvas teda visata. Turvajateks olid korravalvurid. Eeslava servadel lamasklesid lavastaja/näitlejate sõbrad, kes olid ka turvameeste rollis. Võidi kasutada ka mõõkasid. · 17.saj alguses külastasid teatrit 13% londonlastest. Teosed olid sel ajal värssteosed. Hamlet: · Hamlet ja Ophelia- Hamlet tulevane kuningas, Ophelia kantsleri tütar. Hamleti armastus kipub kaduma
http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/Xq584344L9U/haab-sureb-aegamooda-65933946.jpg http://www.diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. http://images9.fotki
*Rabamurakas Sinikas on mari mis näeb sinakas-lilla välja. * Seda süüakse ja enamasti kasvab see soodes. * Sinikas on saanud oma nime sellest et ta on sinise värvusega. * Sinikas saab sügise poole valmis. *Sinikas * Jõhvikat tulevad sööma nii inimesed kui linnud ja karu ja rebane peavad ka marjadest väga lugu. * Jõhvikat kasvab kõige rohkem siirdesoodel ja soo servadel. * Jõhvika saak oleneb oleneb kuidas jõhvikas õitseb. *Jõhvikas * Sookail on tüüpiline rabataim. * Sookail on kääbuspõõsas ta kasvab kuni 50cm väga harva 120cm *Sookail * Nime on saanud selle järgi, et tema pähik ehk õisik meenutab valget viljatupsu. * Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut
on vesi või maaping (hele või tume). Aluspinna reljeef kujundab aga õhumasside liikumised. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale? V: Päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule ruumilises jaotuses etendab Eestis tähtsamat ona Läänemeri. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. V: Tsüklon on mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, mille keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklon on sarnaselt tsükloniga mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, kuid vastupidiselt tsüklonile on selle keskosas õhurõhk kõrgem kui servadel ning selles valitsevad laskuvad õhuvoolud. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? V: Seal kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel?
Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui
- Amputatatsioon - Diabeet - Võrreldav pahaloomulise haigusega Sümptomid Enamasti varem esinenud klaudikatsioon Rahulolekuvalu lamavas asendis, tavaliselt öösel väike südameminutimaht ja puudub hüdrostaatilise rõhu positiivne toime Saab alguse varvaste piirkonnast Varba tipuosa nekroos Haavand jalalabal Kliiniline uurimine Vaatlus jahe, külm, ebaloomuliku värvusega Diabeedi korral autosümpatektoomia Nekroos varba tipus, haavandid varvastel või jalalaba servadel Palpatsioon puuduvad pulsid Ratschow proov Uuringud Dupleks-uuring Süstoolne vererõhk: - hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg - suurvarba piirkonnas <30 mmHg ABI (ankle/brachial index) < 0,5 kriitiline isheemia >1,2 mediaskleroos Arteriaalse vereringe visualiseerimine - angiograafia - Aitab välja selgitada patsiendid, kellel jäseme revaskulariseerimine on võimalik - Ummistusi võimalik soonesiseselt avada Ravi
vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus
(0,146) K Lh = ¿ a 5) Leida sobiv seaduv SKF liugelaager, kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. Seaduva liugelaagri eelised: Ei vaja täpset joondamist. Puuduvad kõrged kontaktsurved laagri servadel ning sellest johtuvad lisakoormused tapile ning laagrikerele Kompenseerivad võlli deformatsioone. Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid. Puudused: Suur hõõrdumine Kõrged nõuded määrdeaine puhtusele Määrimise halvenemisel või puudumisel kulub laager oluliselt kiiremini.
( )
B-8 Leia parameetri a väärtus mille korral funktsiooni y = cos 2 (a 2 + 2a - 28) x periood on
.
20
B-9 Leia kahekohaline arv ( või nende arvude summa), mille korral numbrite vahetamisel
väheneb arv 28,125 % võrra.
B-10 Püramiidi ABCS põhitahuka on täisnurkne kolmnurk , kaatetitega AB = 3 ja BC = 4.
Külgserva CS pikkus on 5 ja see külgserv on risti põhitahuga ABC. Servadel AC ja BC
2
Tiia Toobal 2008 II osa
Pärnu Koidula Gümnaasium
on valitud vastavalt punktid M ja N nii, et AM = NB = 3. Lõiketasand läheb läbi punktide
M, N ja S. Leia põhitahu ja lõiketasndi vahelise nurga tangens.
B-11 Nelinurgas ABCD on külg AB = 12. sin
· varda ristlõige on vähim; · varda ristlõige väheneb sisejõu maksimumväärtuse lähedal. 3.6 Mis on varda neutraalkiht? Materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru). 3.7 Missuguse kujuga on ristlõike paindepinge epüür? 3.8 Kus paiknevad painutatud detaili ristlõike ohtlikud punktid? Ümarristlõike servadel y-teljel. 3.9 Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge? Tõmbepinge tõmmatavas kohas ja survepinge survestatavas kohas. 2 3.10 Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi M ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust
Keemilise murenemise tagajärgi võib näha näiteks ehitistel. Selle üheks tulemuseks on ka karstinähtused. 10. Suurem osa aktiivsetest vulkaanidest on koondunud litosfäärilaamade servaaladele. Vulkaanide kuju ja suurus sõltub maapinnal tarduva laava keemilisest koostisest. On olemas happeline laava, aluseline laava e basaltne laava. Viimase tulemusena tekivad kilpvulkaanid, mida leidub arvukalt Islandil, Hawaiil ja Uus-Meremaal. 11.Suurimad eeldused maavärinateks on litosfäärilaamade servadel. Maavärinad tekivad Maa sisemuses tekkivatest liikumistest. Mida kiiremad need on, seda purustavamad on maavärinad. Maa sees liikumisi nimetatakse seismilisteks laineteks. Maavärinaid mõõdetakse 2. moel- tugevust pallides ja võimsust magnituudides. Kõige nõrgemaid värinaid suudab mõõta vaid aparaat ja neid toimub aastas tuhandeid. Kõige ohtlikematesse kohtadesse on rajatud seismoloogiajaamad, mis uurivad maavärinate põhjuseid ning on võimelised neid ette ennustama. 12
Ilmjärv. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.htm · Järvi ühendavad voortesse risti lõikunud kitsad ja sügavad põikorud, kus voolavad ojad. · Jõed puuduvad (vaid Pedja läbib loodeosa ning Amme Kuremaa järvest läbi mitmete teiste järvede.) Taimestik · Valdavalt kultuurmaastikud. · Põllumajanduspiirkond on metsavaene. · Suuremad metsamassiivid vaid Vooremaa servadel, mõhnastike aladel. · Taimkate vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad, sood. · On säilinud niidu- ja puisniidulaike · Suurim haruldus - Astelsõnajalg ja pori-nõiakolla. Loomastik · Loomastik omalaadne. · Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid. · Väga liigirikas kalastik ja järvedega seotud linnustik. · Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus · Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka.
3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente- sambad, poolsambad, pilastrid, ehitusviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide sek. Elementide kuhjamine- nt pilaster, poolsammas, sulptuurid katuse servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · I ehitised kirikud · Fassaadi ehitised eenduvad ja taanduvad osad · Mõnik. Fassaadipind kaare kujul. Astmeline või lainel. · 3 korrust ühendas valuut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehiviilud · Uudne- ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega
Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Kunstnik ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Vähesed kunstnikud on suutnud võistelda tema joone väljendusrikkuse, elujõulisuse, ilmekuse ja kirglikkusega. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. See, kuidas tema maalidel figuurid servadel katkevad, on omane just fotole. Ta kasutas sellist tehnikat sageli: see loob juhuslikkuse efekti ning loob mulje, nagu poleks ta enda vabaduslikku ja sundimatuslikku kompositsiooni välja töötanud, aga see oligi täiesti nii läbi mõeldud. Degas kasutas tavapäraseid maavärve. Ta ,,moderniseeris" oma värviskeemi kirkavärviliste aktsentidega vöölehvidel. Tema looming on köitnud paljusid tänapäeva kunstnikke ning tema
Lh = f p fc fd fm = 1 1 1 0,9 = 2586tundi ( pv ) 1.2 Lim ( 0,3445) 1, 2 5) Leida sobiv seaduv SKF liugelaager, kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. Seaduva liugelaagri eelised: · Ei vaja täpset joondamist. · Puuduvad kõrged kontaktsurved laagri servadel ning sellest johtuvad lisakoormused tapile ning laagrikerele · Kompenseerivad võlli deformatsioone. · Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid. _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Keerdunud süü On lubatud määral, On lubatud määral, On lubatud mis ei takista mis ei takista laudade kinnitamist. laudade kinnitamist Oksalõhed On lubatud On lubatud On lubatud üksikuid, kuni 8mm suurused oksalõhed. Laua kasutuskülje servadel ei ole oksalõhed lubatud Oksaaugud Ei ole lubatud On lubatud On lubatud Oksakohad On lubatud oksad, On lubtud oksad, Ol lubatud oksad, mille suurus on mille suurus on mille suurus on maksimaalselt pool maksimaalselt pool maksimaalselt pool laua laiusest. laua laiusesest. laua laiusest. Oksakohad peavad
Eesti · tellijaks kodanlus ühised tunnused: · liikumine · pinge · kontrastid · üksikosade allutamine maalilisele tervikule · kummaline ( it. barocco) Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente - sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid katuste servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · Esim ehitised kirikud · Fassaadi ehtisid eenduvad ja taanduvad osad · Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria
Harilik vesikanep Ladinakeelne nimetus: Eupatorium cannabinum L. Rahvapärased nimetused: jooksjahein, kanepilill, oja-kollad, veeojarohi. Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, soostunud ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja lodumetsades, ka niisketes salumetsades või nende servadel. Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamise teel. Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas. Kirpvähilised ja puudukilbilised Kirpvähilised Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus. 5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees.
ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja
õhumass tõuseb kõrgele mille käigus õhk jahtub ning tekib vihmapilv. Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk madalam kui servadel ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Tsüklon tekib sooja ja külma õhu kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Tsüklonis suvel on vihm ja tuul, talvel sula
ka oma vaikeseaded, mis ongi kasutusel siis, kui inimene ise midagi muuta pole soovinud. Päris tihti aga tuleks leheküljeseadeid muuta ise, selleks ongi Wordis eraldi lehekülgede määramise osa nimega Küljendus (Page Layout). Nagu pildilt näha, on Wordil vaikeseaded näiteks nii lehekülje suuruse, orientatsiooni, veeriste, leheküljenumbrite jaoks. Kõike seda saab aga muuta ka ise. Veeriste (Margins) määrangud Leheveerised on lehe servadel olev vaba ruum. Valida on võimalik mitmete veerisetüüpide seast. Kõige levinum neist on Tavaline (Normal). Selle sätte puhul on nii üleval, all kui ka külgedel vabaks ruumiks sätestatud 2,5 cm. Ka HTG UPT juhend ütleb, et lehekülje servadesse jäetakse 2,5 cm laiune veeris. Soovitud veerisetüübi valimiseks tuleb klõpsata
Litosfäär 1. 13. Mineraal- kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. Maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Kivim- mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. 14.1.Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. 2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel. 3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa ...
ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketerasest või kasutatakse lõikeosas metallkeermisplaate. Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. SKF kataloog: www.skf.com Siin otsin siis laagri mitte D vaid C järgi. C = 2 · 500 kN = 1000 kN Sobib järgnev sfääriline liugelaager: Seaduvate liugelaagrite eelised: Ei vaja täpsed joondamist Puuduvad kõrged kontaktsurvedlaagri servadel (mis muidu põhjustavad lisakoormust tapile ja laagri kerele) Kompenseerivad võlli deformatsioone Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid 8
5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnak...
närbumistõbi või lehepoolel. Avaldub suve teisel poolel või põuaperioodil. Gloeosporium Lehtedel ebakorrapärased pruunikad laigud, Sireli antraknoos syringae algul servadel, hiljem üle kogu lehe. Chondrostereum Lehtedel hõbedane varjund, hiljem võivad lehekoed lõheneda ja Hõbelehisus purpureum servad ning keskroo piirkond pruunistuda. Haigus lööbib suve
Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. AINUÕÕSSED - Ainuõõssete närvisüsteem ja meeleelundid on algelised. Üldse peetakse ainuõõsseid kõige ürgsemateks hulkrakseteks üldse. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Seega saavad loomad ärritusi vastu võtta kogu kehapinnaga. Kõige rohkem on närvirakke suusagaratel ja kombitsatel. Osal meduusidest on sirmi servadel valgustundlikud närvirakud. Meduusidel on sirmi siseserval närvirõngas, mis annab närviimpulsse sirmi kokkutõmbumiseks ja ujumise võimaldamiseks. LIMUSED - Limuste närvirakkude kogumikud on koondunud peapiirkonda ja jala alumisse ossa. Sealt hargnevad kehasse närviväädid. Siin aga peaaju (4); seljaaju (5) ja närvijätked (6).
parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi
20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tulle ruumilises jaotuses etendab Eestis tähtsaimat osa Läänemeri. Selle järgi eristatakse merelist ja mandrilist kliimavaldkonda. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonis valitsevad tõusvad õhuvoolud, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva, keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklonis liigub põhjapoolkeral õhk päripäeva kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Sooja ja külma õhu kokkupuutel tekivad tsüklonid. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Antitsüklonid toovad suvel selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi
Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Ke...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi
e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad colliculi seminalis asub pars prostatica’s, sinna avaneb ductus ejaculatorius c) nimetada mehe lisa- e. abisugunäärmed glandula bulbourethralis, prostata ja vesicula seminalis d) nimetada seemneväädi katted seemneväädi katted – tunica vaginalis testis, fascia spermatica interna, m
põualiblikaid. Tiibade siruulatus on neil 3,3-4 cm. Sinepiliblikas on tasase lennuga valge liblikas, kellel esitiibade tipus on hall laik. Sinepiliblikate tiibade kesksulud on lühemad ning seetõttu nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit. Maikuus meeldivad neile kannikeste õied, augustis härjasilmad ja kesalilled. Röövikud toituvad seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal, nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda.
Lihvlint on kulunud. Töölaua või klotsi kiire ettenihe . Nõrk surve lihvklotsile. 4. Põletusjälg lihvlindi pinnal. Lihvlint on kulunud. Liiga suur surve lihvklotsile. Lailintlihvpingid. 1. Livlindi katkemine. Lihvlint on liigselt painutatud. Lihvlindi servadel on rebestused. Liiga suur survr lihvpingingile. Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. Lindivaltsid on ristunud lihvtolmuga. Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. Lihvlint on madala kvaliteediga. 3
!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1. Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel. 2
· Kasvab inimtegevusest mõjustatud aladel. Varretu ohakas Cirsium acaule · Perekond ohakas · 3-40 cm · Enamasti varretu või kuni 10 cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal. Õisikud on 5-6 cm läbimõõduga, õitsedes päris dekoratiivsed. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel. · Õitseb juuni-september · Kasvab karjamaadel, rannikul, prahipaikadel, hoonete ümbruses. Seaohakas Cirsium oleraceum · Perekond ohakas · 60-170 cm · Õisikud valkjaskollased, mõnekaupa varre ja varreharude tipus, ümbritsetud õisikust pisut suuremate ümarate lehtedega. Lehed pisikeste pehmete ogadega
Põhimõte: Murdekohast üles tõsta ja küljeosadel lasta alla langeda. Tutvuge lähemalt: kõigepealt haara parema käega kinni laudlina parempoolsest keskmisest murdejoonest. Siis haara haraliaetud kätega keskjoonest, mis on laudlina teisest servas, vasaku käega kinni. Tõsta käed üles ja lase lahtistel servadel allapoole langeda. Volditud laudlina aseta nii lauale, et ülemine volt jääb kõige peale. Siis voldi laudlina samal viisil veel kord ja pane nii lauale, et keskmine murdejoon, mis risti on, ülespoole jääb. Keskmise murdejoone, mis risti on, alla lükka mõlemalt
võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks (dual pumping). Peamine erinevus DDR-i ja DDR2-e vahel, on siini seadistatus töötada kaks korda kiiremini kui seda teevad mälupesikud (memory cells), mis tähendab, et ühe mälupesiku tsükli jooksul on võimalik üle kanda 4 bitti andmeid. DDR III DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks tänapäeval kasutusel olevatest dünaamilistest muutmäludest, millel on kiire ülekandekiirusega liides
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Graafika lisamine teksti ja selle töötlemine Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Maire Pruus Vana-Võidu 2010 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Graafika lisamine teksti...............................................................................................................4 Graafika vormindamine tekstis................................................................................................... 4 Pildi suurus.................................................................................................................................
Joonte silumine - punktide lisamine joontele nende kumeraks muutmiseks. Filtreerimine kui generaliseerimise ja analüüsi vahend Filtreid ehk liikuvaid aknaid kasutatakse rasterpõhise andmekäsitluse puhul. Liikuv aken kujutab endast ruutmaatriksit (tavaliselt 3x3 maatriks), mis liikudes mööda kaardikihti genereerib uue kaardikihi mõõdukas silumine, kõik väärtused on ühesugused, summa on 1 nõrk silumine, maatriksi keskel on suurem väärtus kui servadel, summa 1 konaruste võimendamine. Maatriksi keskel on ühest suurem arv ning servadel negatiivsed väärtused. Sellise aknaga liikumine põhjustab konaruste võimendumist. Trigonaalne ebakorrapärane võrgustik Keerukat pinda saab esitada TINi abil väiksemate punktide hulgaga kui vektor-või rastermudeli korral. Arvestab erilisi punkte või jooni. Thiesseni polügoonid – loeng V , slaid 12. Kasutatakse, et genereerida vähima punktikaugusega TIN võrgustikku.
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= rea...
4. Põletusjäljed lihvitud pinnal. ·Lihvlint on kulunud. ·Liiga suur surve lihvklotsile. Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kitsaslintlihvpingid) Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Lailintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lihvlint on liigselt pingutatud. ·Lihvlindi servadel on rebestused. ·Liiga suur surve lihvlindile. ·Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. ·Lihvlint on risustatud lihvtolmuga. ·Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. ·Lihvlint on madala kvaliteediga. 3
Liiga suur surve lihvklotsile. · Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Lailintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lihvlint on liigselt pingutatud. ·Lihvlindi servadel on rebestused. ·Liiga suur surve lihvlindile. ·Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. ·Lihvlint on risustatud lihvtolmuga. ·Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. ·Lihvlint on madala kvaliteediga. 3
4 ühesuurust palli, nii et iga pall puutub karbi põhja, kaant ja külgseina ning kahte naaberpalli (vt joonist). Kui suure osa karbi ruumalast täidavad pallid? V: ligikaudu 46%. 13 19) Riigieksam 2005 (20p) Kuubi ABCDA'B'C'D' servadel BB' ja DD' asetsevad vastavalt punktid B'' ja D'', mis jaotavad need servad alates punktidest B ja D suhtes 1 : 2 (vt joonist). Läbi punktide C' , B'' ja D'' on asetatud tasand γ . Kujutage tekkinud kuubi lõige joonisel. 1. Millises suhtes jaotab lõige kuubi served AD ja AB? 2. Avaldage lõike pindala,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
