REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi
on juba lõplikult välja arenenud.Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 5-6-st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks. EVULUTSIOON Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivistites suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. SALVAMINE Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga
Referaat Skorpionist Skorpionilised on ürgsed ämblikulaadsete ja maismaa lülijalgsete hulka kuuluv loom.Skorpione on maailma umbes 600 liiki ,mis koosneb 70. perekonnast ja 6. sugukonnast.Skorpionid elvad sooja kliimaga maades kõrbetest vihmametsadeni.Skorpionid on ülimalt vastupidavad kuivusele ja kuumusele.Skorpionid ei joo kunagi,sest nad saavad oma vee toidust.Skorpionid peavad jahti ööpimeduses,sest siis on vee aurumine skorpioni keha pinnalt väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada.Kui skorpionid sünnivad siis kogunevad nad oma ema seljale ...
hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased) kl hiidjalgsed kl odasabalised kl ämblikulaadsed o Skorpionilised o Koibikulised o Ämblikulised o Lestad alamhk Myriapoda (hulkjalgsed) kl sadajalgsed kl tuhatjalgsed alamhk Tetraconata kl lõpusjalgsed kl aerjalgsed kl karpvähid kl mõlajalgsed
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm
Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete hulka kuuluvad lisaks ämblikele veel skorpionid, puugid, lestad, koibikud jt. Enamik elavad maismaal. Mõni liik elaab ka vees. Suurimad kuuluvad tarantlite hulka. Skorpionilised * Lestalised * Puugid Skorpionid on röövtoidulised. Enamike mürk pole inimesele ohtlik. Lestalisi elab kõikjal. Paljud neist on parasiidid. Puugid 90% oma elust veedavad “peremehest” sõltumatult avatud looduses, niitudel ja metsades. Toituvad enamasti
Skorpionid Õpilane:Ester Karuse Õpetaja:Ave Oper Valga 2007 Skorpioniliste seltsi kirjeldus Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksi ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas üldse. Skorpione on umbes 600 liiki, kes kuuluvad 70 perekonda ja 6 sugukonda. Enamik skorpioniliike on väiksesed, mõne sentimeetri pikkused. Suurimate skorpionite keha võib olla üle 20 cm pikk. Kohastumine kõrbelise kliimaga Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Kõrbelistel aladel elavad
85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid 87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised 4. O. Acarina lestalised 91. Kõik ämblikulised koovad saagi püüdmiseks võrgu vale 92. Harilik ristämblik hingab kopsudega, trahheedega 93. Ämblikuliste seedimine on kehaväline õige 94. Missuguse ämblikulise hammustus võib olla inimesele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk" 95. Missuguste ämblikuliste hammustus võib olla hobusele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk"
loomaliikidest. Lülijalgsete kehaehituse iseloomulikumateks tunnusteks on kitiinist välisskelett ja lüliline kehaehitus. Lülijalgsed on jagatud 5 alamhõimkonda. Lülijalgsete suurim klass on putukate klass. 1. Trilobiidid (Trilobita) on tänaseks väljasurnud loomade klass. Nad olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. 2. Lõugtundlased (Chelicerata), kuhu alla kuuluvad ämblikulaadsed (skorpionilised, ämblikulised, lestalised). 3. Heksapoodid (Hexapoda), kuhu alla kuuluvad putukad ja siselõugsed. 4. Hulkjalgsete (Myriapoda) alla kuuluvad sadajalgsed, tuhatjalgsed, harvjalgsed, harusabased. 5. Vähid (Crustacea), kuhu alla kuuluvad lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, kõrgemad vähid. (Vikipeedia1) Putukate klass Kehaehitus Putuka keha koosneb kolmest osast: pea, rindmik ja tagakeha. Pea koosneb 6 lülist
7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida) 8.1. Klass: Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) 8.2. Klass: Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) 8.3. Klass: Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) 8.4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2. Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) Selts: Sadajalgsed (Chilopoda) Selts: Tuhatjalgsed (Diplopoda) 9.3. Klass: Vähilised (Crustacea) Selts: Aerjalalised (Copepoda) Selts: Vääneljalalised (Cirripedia)
KL: ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hiidjalgsed. Ürglõugtundlased meres, suur pearindmikukilp, tagakeha lõpeb pika ogaga, merepõhjas N: odasaba, meriskorpipnid. KL ämblikulaadsed siia kuuluvad ämblikud, lestad, skorpionid jne. maismaal ja magevees, kopsud, õhu hingamiseks osadel trahheed, lõugtundlad, saagi rebimiseks või tühjaksimemiseks, tihti mürginäärmd. 4 paari küünisega jalgu. Paaritumine, otsene areng. N: skorpionilised tagakeha tagaosa pikk ja peenike, lõpeb mürginõelaga.Suured sõrad, kopsud, sünnitavad poegi ja kannavad neid kaasas,kuival pinnal. Eestis raamatuskorpion. Hämmalised karvased ja väledad röövloomad,pole mürgised,emane valvab ja hooldab pesakonda, kõrbes.Ämblikud röövloomad, küüniste tipus mürginääre, seedimine kehaväline, toit imetakse sisse, tagakeha tipul võrgendinäärmed, eritavad valgulise koostisega
sobivaid tingimusi. Samas võib lesti leida puhtaimas kodus. Rohkem leidub neid vanades, niisketes, halva ventilatsiooni ja viletsa soojusisolatsiooniga hoonetes ja madalamatel korrustel. Tekitavad mitmesuguseid allergianähte. Koibikulised näiliselt sarnanevad ämblikega, kuid on neist ehituslikult üsna erinevad (väga pikad jalad, palju jalalülisid, ei koo võrku jne). Suudavad süüa tahket toitu: putukad, maismaateod, lagunev orgaanika. Skorpionilised on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Tänaseks teada vaid maismaaloomadena, algselt olid mereloomad. Nende hammustus ei ole tervele täiskasvanud inimesele surmav, kuid on valus ja 35 põhjustab paistetust ning valu. Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi
annaabi.ee 
