Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks
Z-konformatsioon, vasakulepöörduv kaksikheeliks, 12 nukleotiidi pöörde kohta (esineb GC rikaste järjestuste ja negatiivse superspiraali korral ka in vivo) Superspiralisatsioon (superkeerud) on DNA tertsiaarstruktuur ja on vajalik, et DNA-d võimalikult kompaktselt kokku pakkida. Tekib ainult siis kui DNA otsad on fikseeritud. Saab eristada: positiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on samas suunas heeliksi suunaga (paremale), tekib tihedam DNA struktuur. negatiivne spiralisatsioon - kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur Eukarüootne DNA on pakitud kromosoomidesse. Imetaja kromosoom on lineaarne DNA molekul, mis on tihedalt pakitud valkude kompleksis. Genoom on organismi kõigi kromosoomide DNA. Eukarütoosed genoomid: Reeglina suur genoom. Umbes 98% genoomist ei kodeeri valkudeks. Kuid osa sellest
Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni
10. Nimeta süsivesikute ülesanded. struktuurne funktsioon varuainefunktsioon kaitsefunktsioon koehormoonide moodustamine 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Sest lipaasi ensüüm töötab ainult cis-konfiguratsioonis ja inimese keha ei teosta transrasvhappeid tarbides metabolismi. 12. Nimeta valkude struktuurid. (Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud , mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 14. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped on molekulid, mille struktuuri kasutatakse geneetilise info säilitamiseks 15. Võrdle DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid. DNA info kopeerimine rakkudes, 1%rakumassist RNA DNA infot vahendavad molekulid, 5-10% rakumassist
Seepi kasutab inimene igapäevaselt. · Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad taimeõlid muutuvad loomsete rasvade sarnasteks tahketeks rasvadeks. · Rasvad on organismide energia varuained. · Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest. · Valgu struktuurid 1. Primaarstruktuur aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur keerdumine või voltumine 3. Tertsiaarstruktuur gloobulid või fibriilid 4. Kvarternaarstruktuur mitu valku koos. · Valkude omadused - tundlikud keskkonna mõjude suhtes - väga aktiivsed - nii aluste kui ka hapete omadused · Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma.
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
Telofaas sünteesitakse tuumamembraanid. Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS - Rakkude jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis küpsevad sugurakud ning moodustuvad eosed. Haploidne kromosoomistik kaks korda vähenenud kromosoomistik (n); diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik (2n); 2n = 46; n = 23 FAASID: I JAGUNEMINE: Profaas tuumakesed kaovad, kromosoomide keerdumine, moodustuvad kääviniidid. Mitoosiga erineb kromosoomide ristsiirde poolest. Metafaas tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Kromosoomid liiguvad kahekaupa ekvatoriaaltasandile. Anafaas kääviniitide lühenemine, kromosoomide lahknemine. Telofaas tsütoplasma ja tsütokineesi kahestumine. Interfaas võrreldes mitoosiga lühiajalisem, liitub teise jagunemise profaasiga. = KROMOSOOMIDE ARV ON KAKS KORDA VÄHENENUD II JAGUNEMINE:
Lipiidid on organismide energiaallikaks. Koosnevad alkohoolist ja rasvhappe jääkidest. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. funktsioonid:1) energeetiline funktsioon 2)kaitse funktsioon 3)ehituslik funktsioon 4)energia varuaine 5)organismi siseseks vee saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. 1.järgu struktuuris hoiavad peptiidsidemed 2. järgu struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) 3.järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
Somaatilisteks rakkudeks nimetatakse keharakke ja gameetideks sugurakke. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosile eelnevas interfaasis toimub DNA kahekordistumine, rakuorganellide arvu suurenemine, makroergiliste ühendite süntees ja tsentrioolide kahestumine. Esimese jagunemise profaasis toimub tuumamembraanide jagunemine, tuumakeste kadumine, kromosoomide kokku keerdumine, ristsiire (homoloogiliste kromosoomide paarikaupa liibumine ja võrdse pikkusega osade vahetamine, kaasneb geenivahetus; suurendab pärilikku muutlikust) ning tsentrioolide paaride eraldumine ja nende vahele kääviniitide moodustumine. Kromosoommutatsioonid on ristsiirdes esinevate vigadega (vahetatavate kromosoomilõikude pikkused on erinevad) kaasnevad kromosoomide struktuurimuutused. Metafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid ekvatoriaaltasandile, nende
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrr...
VALGUD Valgud koosnevad aminohappejääkidest (mõnikümmend kuni tuhat ) Erinevaid aminohappeid on 20 Nende koostises on : · Asendamatud aminohapped neid on 8 , organism ei tooda neid ise , vaid saame neid söögiga · Osaliselt asendamatud neid on 3 · Asendatavad neid toodab organism ise , neid on 9 Valgustruktuur 1. järku struktuur , so aminohapete järjestus N : A-H-T-L-G 2. Järku struktuur keerdumine heeliksiks . 3.-järku struktuur valgu kokkukeerdumine gloobuli e fibrill 4. järku struktuur mitme valgu ühinemisel , kaks heeliksit kokku . Valgu struktuuri saab muuta : · Denaturatsioon kõrge temp .UV kiirgusel , või keemiliste ühendite toimel . Nt muna kalgendumine keetmisel v praadimisel · Renaturatsioon- toimub vaid siis kui mõju pole olnud liiga suur ja valgustruktuurid
Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed) B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust)
rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat. Neptuuni rõngaste Maapealsed vaatlused näitasid rõngaste asemel ainult õrnu kaari, "Voyager 2" leidis Neptuuni ümbert aga neli nõrga heledusega ja kitsad kuid terviklikud rõngad. Ühel rõngastest avaldus huvitav keerdunud struktuur. Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal rõngastes oli klimpidena koos mis muutusid joonteks ja hakkasid niimoodi Neptuuni ümber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad, aga nende koostis on seni tundmata. 5 Kasutatud Kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html http://www.solarviews.com/eng/neptune.htm http://www.solarviews.com/eng/neptune.htm#darkspot
Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat järku struktuur on gloobul ( nõrgad sidemed) -neljandat järku struktuur on kui ühinevad mitu peptiidsidet (nt. Hemoglobiin) Valgustruktuuride muutumisest. Valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel ) Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine. Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel)
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur ehk esimest järku struktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur ehk teist järku struktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur ehk kolmandat järku struktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur ehk neljandat järku struktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded:
Nukleoproteiidides on lihtvalgud seotud nukleiinhapetega. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis nukleoproteiididena sisalduvad kõigis elusates rakkudes. Valgu molekulide struktuur Valgu uuringutes on erilist tähelepanu pööratud peptiidahelate võimalikele ruumilistele paiknemisviisidele, mille tulemuseks on püsivate konformatsioonide moodustumine. Spiraali olemasolu paljudes polüpeptiidides ja valkudes. Viimase peamiseks iseärasuseks on peptiidahelate keerdumine selliselt, et saad võimalikuks vesiniksidemete tekkimine amiidsete vesinikuaatomite ja karboksüülrühmade vahel iga nelja peptiidsideme järel. (Grandberg, 1979: 357) Sellest lähtuvalt on valgumolekulises kindlaks tehtud nelja struktuuri olemasolu. Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda,
Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub? V: Primaarstruktuur Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid Struktuur 1. Primaarstruktuur valkude aminohappeline järjestus 2. Sekundaarstruktuur polüpeptiidi keerdumine (alfa-heeliks) või ahelate voltimine (beeta- struktuur). Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste küünte valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (ensüümid, antikehad) või fibrill (verehüübimisvalgud). Seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin). Seotud vesiniksidemetega. Denaturatsioon hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Mehaanilisel, keemilisel teel, kuumutades, kiirguse toimel.
Peptiidsideme moodustamine kahe aminohappe ühinemisel. Kõhunääre ei sünteesi enam valku nimega insuliin suhkruhaigus. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Säilib primaarstruktuur. Valkude ülesanded. 1. Ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. 2. Ehituslik funktsioon
kus ta rikastub sissehingatava õhu abil hapnikuga ja suunatakse südame vereinge abil Page 3 organitesse. Vastsündinu hingamine peab olema kiire ja pingutatud hingeldus, et täita kopse ja kindlustada hapnikuvahetus, mis oli sünnimomendil ebaühtlane. Pool tundi peale sündi on varsal südame rütmihäirete olemasolu normaalne. Hingamiselundite probleemina võib esineda hapnikuvaegust näiteks nabanööri pitsumisel või keerdumisel sünnituse käigus. Nabanööri pitsumine või keerdumine toimub siis, kui loode on vääras asendis. See tähendab, kui nabanöör pitsub liiga varakult, hakkab tööle hingamiselundkond kuigi loodet ümbritseb veel platsenta ning selles olev lootevedelik. Juhul, kui on ellujäämisvõimalus, tuleks vastsündinu kohe asetada rinnuliasendisse, nii on märksa kergem hingata ja aju saab vajaliku hapniku. Liikumiselundkond3 Varss peab peale sündi kiiresti jalgadele tõusma, taskaalu saavutama ja liikuma. Kui loode
Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A.Joodilahuse lisamisega lahus muutus tume lillakas-siniseks, kuna toimus tärklise (polüsahhariid) ahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kuumutamisega lahus muutus läbipaistvaks, kuna kompleks pöörduvalt lagunes. Jahutamisel värv jälle ilmus, kuna kompleks taastus. B.Kartuli tärklise terade kuju on suurem kui maisi oma.
lõpetada. Eduka tõrje tagab nädalase intervalliga korduv pritsimine. Keemilisi preparaate kasvuhoones kasutada ei soovita. Kui aga siiski otsustate seda teha, tegutsege hämariku saabudes, kui röövikud on päevastest peidukohtadest tagasi taimedel, või varahommikul, kui nad pole veel peitunud. Haigused Tubaka mosaiikviirus- Nakatunud taimede haigustunnused võivad avalduda mitut moodi. Enamikul juhtudel esinevad need lehtedel (mosaiik, nekroos, rullumine, keerdumine, kortsumine, kimardumine, ahenemine), sagedasti on rikutud ka õis (kroon- ja tupplehtede ebakujusus, kirjuõielisus). Samuti esineb võrsete lühenemist ja kasvusurutist, mis väljendub kääbuskasvus ja kängumises. Viirusest tingitud kasvuhäired võivad muuta õie või vilja kuju ja suurust, tekitada normaalkasvuga viljadele nekroosi- ja värvilaike ning rikkuda nende maitseomadusi. Viirushaiguste tõrje on põhiliselt ennetavat laadi, millega haigestumist vältida ning viiruste
peptiidsidemesse terminatsioon ehk lõpetamine o stop-koodon annab ribosoomile signaali, et mRNA pealt alla hüpata Rubisco ensüümil on 2 domeeni, mida kodeeritakse tuuma ja kloroplastide geenidelt Pärast translatsiooni toimub valgu pakkimine (aitavad abivalgud e tsaperonid) ja transport. Esimest järku struktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Teist järku struktuur on keerdumine või voltimine. Kolmas gloobul (nõrgad sidemed). Neljas: mitme polüpetiidi ühinemine. Valgu struktuuri muutmine: valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (nt kuumutamine) valkude renaturatsioon- kõrgemat järku valkude taastumine valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine (keetmine) Translatsiooni järgselt suunatakse valk kloroplasti.
Nimeta need. Organismis on asendamatuid aminohapped 8. a. isoleutsiin b. leutsiin c. lüsiin d. metioniin e. fenüülalaniin f. treoniin g. trüptofaan h. valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. a. esimest järku struktuur (primaar) on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed b. teist järku struktuur (sekundaar) on keerdumine või voltumine (nõrgad sidemed) c. kolmandat järku struktuur (tertsiaar) on gloobul d. neljandat järku struktuur (kvaternaar) kui ühinevad mitu gloobulit. 27. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon ? Näited. a. denaturatsioon - valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temp, happe, aluse või mehaanilise mõjutamise toimel primaarstruktuuriks. (muna keetmisel muutub muna valkude struktuur
Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html VILJATU ABIELU. Dots Andrei Sõritsa TÜ Naistekliinik Terminoloogia Viljatuse põhjused Uuringute plaan Lastetuse ravi Kunstlik viljastamine Meditsiinilised näidustused Terminoloogia Terminoloogia 1. Viljakus (fertiilsus, fertilitas) - on võime viljastuda ja/või sünnitada lapsi. 2. Üldine fertiilsus - elussündide suhe tuhande 15-45-aastase naise kohta. 3. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanem...
· Valkude süntees toimub ribosoomides ''valguvabrikud'' · Valkude rühmitamine a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest (juuksed, küüned, kõõlused) , b) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele teisi orgaanilisi aineid · Valkude struktuur a) Esimesejärguline (primaarstruktuur) aminohappejääkide järjestus b) Teisejärgustruktuur (sekundaarstruktuur) aminohappejääkide keerdumine biiheeliks(vedru) c) Kolmandajärgu struktuur (tertsiaalstruktuur) biiheeliksi kokkukägardumine kerajaks gloobuliks d) Neljandajärgu struktuur (kvaternaarstruktuur) tekib kahe või enama tertsiaalstruktuuriga ahela liitumisel Valgu struktuuri muutumine ehk dematuratisioon Kõrgema järgu struktuuri hävitamine - Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine · Mehaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel
Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 1.2. Valgu molekulide struktuur Valgu uuringutes on erilist tähelepanu pööratud peptiidahelate võimalikele ruumilistele paiknemisviisidele, mille tulemuseks on püsivate konformatsioonide moodustumine. Spiraali olemasolu paljudes polüpeptiidides ja valkudes. Viimase peamiseks iseärasuseks on peptiidahelate keerdumine selliselt, et saad võimalikuks vesiniksidemete tekkimine amiidsete vesinikuaatomite ja karboksüülrühmade vahel iga nelja peptiidsideme järel. (Grandberg, 1979: 357) Sellest lähtuvalt on valgumolekulises kindlaks tehtud nelja struktuuri olemasolu. Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda,
Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID · primaarstruktuur aminohappeline järjestus · sekundaarstruktuur keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed) · tertsiaarstruktuur gloobulid või fibrillid (histoonid) · kvarternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastatakse. VALGU ÜLESANDED 1. ensümaatiline funktsioon a. ENSÜÜMID on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust
teises katseklaasis glükoosiga varvus ei muutunud. Mida saate siit fruktoosi ja glükoosi kohta järeldada? Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremini ja intensiivsemini, kui glükoosiga.Fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga,sest ketoosiga reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsemi,kui aldoosiga. 7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumine pool veevannil. Tulemus: Pärast ainete segamist lahuse värvus muutus tumesiniseks,tekkis tärklise kompleks joodiga. See reaktsioon joodiga on pöörduv ja kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ning seetõttu kaos
(sünoviaalkile puudub) - Roiete omavahelised ühendused: VIII, IX, X roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva VII roidega sündesmootiliselt. V, VI, VII, VIII roidekõhre nurkade vahel esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris. - Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES - Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges:
ribosoomist. Ribosoom liigub piki mRNA-molekuli edasi ning tekkiva aminohappeahelaga liitub üha uusi aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini. Sellele ei vasta ükski tRNA antikoodon ning aminohappeahela sünteesimine lõppeb. MILLIST ÜL TÄIDAVAD VALGUSÜNTEESIS tRNA-MOLEKULID? tRNA kannab aminohappeid. VALGU KÜPSEMINE *Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Primaarstruktuur- aminohapete järjestus Sekundaarstruktuur- aminohappeahela keerdumine spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimine Tertsiaarstruktuur- ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub Kvaternaarstruktuur- tekib kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappeahela liitumisel. *Valgu kolmemõõtmelise ehituse ja muud omadused määrab aminohapete järjestus. *Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju. *Teised valgud, mis on vaja viia rakust välja või mida tuleb muuta, lisades neile nt
küllastumata rasvhape. Nt nr 4: Milline biomolekul on pildil? Kas tegu on biopolümeeriga? Mitmendat järku struktuuriga on siin tegu ja kuidas sellist molekuli-kuju üldiselt nimetatakse? Mida märgivad lintjad spiraalid, millest see molekul koosneb? Mis on selle aine monomeeriks? Esimesel pildil Tegemist on gloobuliga Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur. Polüpeptiidi keerdumine alfa-heeliksiks Biopolümeer Monomeerideks - peptiidsidemetega aminohapped omavahel seotuna Nt nr 5 (paremal): Milline biomolekul on pildil, põhjendage otsust? Kas tegu on biopolümeeriga? Mitmendat järku struktuuriga on siin tegu? Mis on selle molekuli/aine ülesanne organismides? Viidake joonisel sobivasse kohta mõiste „komplementaarus“. Nukleiinhape Biopolümeer ..........................
rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat. Neptuuni rõngaste Maapealsed vaatlused näitasid rõngaste asemel ainult õrnu kaari, "Voyager 2" leidis Neptuuni ümbert aga neli nõrga heledusega ja kitsad kuid terviklikud rõngad. Ühel rõngastest avaldus huvitav keerdunud struktuur. Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal rõngastes oli klimpidena koos mis muutusid joonteks ja hakkasid niimoodi Neptuuni õmber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad, aga nende koostis on seni tundmata. -5- Distants Laius Rõngas (km) (km) Avastaja ------- -------- ----- ------ Hajutatud 41900 15 Galle Sisemine 53200 15 LeVerrier Platoo 53200 5800 Lassell, Arago Põhiline 62930 < 50 Adams
valk DNA struktuur ja selle tasandid 1. Primaarstruktuur – nukleotiididest moodustunud singletne ahel, moodustudes nukleosiidist, mis on omavahel ühendatud fosfaatrühmaga ning mis sisaldavad desoksüsuhkrut ning lämmastikalust (guaniin, adeniin, tümiin, tsütidiin). 2. Sekundaarstruktuur – biheeliks, keeru kõrgus 34 A, keeru laius 20 A. Vasakukäeline. Biheeliksit hoiavad koos komplementaarsete lämmastikaluste vahelised vesiniksidemet; A=T ja G≡C. 3. Tertsiaarstruktuur – keerdumine (supercoiling). Enne replikatsiooni tuleb lahti harutada. Seda teostavad topoisomeraasid, ensüümid, mistõttu saab neid bakteritel inhibeerida nt tsiprofloksatsiiniga, mis on kinolooni tüüpi antibakteriaalsed ravimid, fluorokinoloonid. 4. Kvateraarstruktuur - kromosoom DNA kui ravimi sihtmärk Interkalaarsed agendid tungivad nukleiinhapete aluspaaride kihtide vahele, moonutades kaksikspiraali kuju, mis takistab DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni.
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
Vähem kui kümnest aminohappejäägist koosnevat ühendit nim. oligopeptiidiks. Valgu struktuurid Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulides. · Esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus Nt: Lys-Phe-Asn-Gly-His-Leu-Cys- On olemas igal valgul, määrab ära valgu omadused. · Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur polüpeptiidi keerdumine kruvikujuliseks -heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel - struktuuriks Juuste ja küüne valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude tase · Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur gloobulid või fibrillid · Kvaternaarstruktuur kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustuv liitvalk nt. hemoglobiin 5 Valkude struktuuri muutus Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuri kaotamine
rakuseina niiskuse küllastuspunkt) 20%-le (õhukuiv). Seega tuleb aastarõngaste suunda arvestades mõõtudele lisada ca 1/3 kahanemisprotsendist. Kaardumine on pikkisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest. Erinevad kujumuutused, mis leiavad aset kuivamisel, on toodud ära joonisel 50 Nagu kaardumine oleneb ka materjali keerdumine aastarõngaste suunast materjalis. Põhjuseks võib-olla ka puu keerdkasv. Joonis 50. Puidu kujumuutused kuivamisel. A- keerdumine; B- Kõmmeldumine; C- Serva pikkikaardumine; D- Pikkikaardumine _____________________________A. Roos______________________________ 36 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lõhede tekkimine kuivamisel on põhjustatud väliskihtide kiiremast kuivamisest materjalis tekivad sisepinged ja puit lõheneb
Bakteritel asub geneetiline informatsioon ühes rõngaskromosoomis, mis esineb rakus kõrgelt struktureeritud kujul alas, mida nimetatakse nukleoidiks. Kromosoom on 1000x lühemaks kokku pakitud, moodustub 50-100 lingu. Ühe lingu moodustavad 40000 aluspaari. DNA kompaktsemaks muutmisel on oluline roll DNA superspiralisatsioonil. Üks DNA ahel on kaksikheeliksis roteerunud fikseeritud ahela suhtes kas parema- või vasakusuunaliselt. Positiivne superspiralisatsioon – keerdumine toimub kaksikheeliksi pöördumise suunas, paremasuunaliselt (DNA tihedamalt kokku keeratud). Negatiivne superspiralisatsioon – vaba ahela vastassuunaline, fikseeritud ahela suhtes vasakule roteerumine (DNA ahelad rohkem lahti keeratud ja võivad eralduda). DNA superspiralisatsiooni tekitavad topoisomeraasid. DNA güraas (topoisomeraas II) tekitab negatiivset superspiralisatsiooni. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Suur osa eukarüootsest DNAst
• Serva pikikaardumine – saematerjali kõverdumine pikkuses tasapinnal, mis on paralleelne küljega. Serva pikikaardumist mõõdetakse pikkuse läbipainde kõrgusega (joonis 9.71, mõõde a4) pikkusemõõduna või sortimendi pikkuse osana. • Põikkaardumine – saematerjali kõverdumine laiuses. Põikkaardumist mõõdetakse laiuses tekkinud kõverdumise paindekõrgusega pikkusmõõduna või väljendatuna sortimendi lause osadena (joonis 9.71, mõõde a5). • Keerdumine – saematerjali spiraalne kõverdumine pikuti. Keerdumist mõõdetakse pealispinna suurima kõrvalekaldumisena sortimendi sirgjoonelisest tasapinnast pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osades (joonis 9.71, mõõde a6). 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt.,
võimalikult kompaktselt kokku pakkida. Tekib ainult siis, kui DNA otsad on fikseeritud topograafiliselt – kas DNA rõngasmolekul või lineaarsed, mille otsad on fikseeritud valguliste struktuuridega. DNA supraspiralisatsioonil osalevad ensüümid, mida nimetatakse topoisomeraasideks (tekitavad DNA kaksikahelasse katkeid; lõdvestavad või pinguldavad DNA kaksikheeliksit). ● Positiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on samas suunas heeliksi suunaga (paremale), tekib tihedam DNA struktuur. ● Negatiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur. 11. Genoomid. Võrdle bakteri ja inimese genoomi Genoom - organismi kõigi kromosoomide DNA. Organismi terviklik kromosoomikomplekt. Geneetilise info terviklik koopia. Bakteri genoom Inimese genoom Suhteliselt väike genoom
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saa...
35. Lülistus ja kahekülgne sümmeetria kadunud, sisused selja pool koja sees, mis on pikitelje ümber spiraalselt keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea. Mantliõõnes 1 lõpus, suus hõõrel, erinevad toitumisviisid. Mõlemasoolised ja lahksoolised, sisemine viljastamine enamasti; meres trohhofoor, purjukvastne; magevees ja maismaal otsene areng. 30 000 liiki, Eestis vees 60.Koja ehitus keerits, tipp, naba, tipp liikumisel taha suunatud, keerdumine paremale või vasakule, sarvkiht, lubjast prismakiht, pärlmutterkiht. Osadel kaas ava sulgemiseks, kaas on jala osa. Al.kl. eeslõpuselised, tagalõpuselise, kopsreod. Eeslõpuselised meres, vähem magevees, koja avaga sulgeb kaanega. Taimesööjad, röövloomad, parasiidid. N:meres - kauri, merikõrv, liudkodalane, rapaan, ranniklane magevees ematigu (jõe, järve ematigu), keeristigu (harilik-, lombi-), sulgtigu (koonusjas-,
8. Mille poolest erineb tuuma impordi mehhanism teistest membraantranspordi mehhanismidest. Tuuma impordi mehhanismil on tuumalokalisatsioonisignaal NLS ja transpordifaktor importiin. Vesikulaartransport on muu membraantransport – molekul mida transporditakse pakitakse vesiikulisse, mis transporditakse mööda aktiinifilamente membraani kaudu välja. 9. Kromatiini pakkimine, mõranenud gloobulid, kromosoomi territooriumid. Kromatiini pakkimises eristatakse mitmeid astmeid: 1) DNA keerdumine ümber histoonide 2) Pärlikee struktuur e 10nm fiiber 3) 30 nm fiibri struktuur 4) Lokaalsed gloobulid 5) Kromosoomid – mitoosi käigus pakkimine Kromosoomi territooriumid – imetajate rakkude tuumade struktuuri aluseks on kromosoomide territooriumid ja kindla struktuuriga kromatiinivaheline ruum, milles asuvad makromolekulide kompleksid juhivad DNA replikatsiooni ja parandamist ning mRNA transkriptsiooni ja splaissingut; homoloogilised kromosoomid ei lokaliseeru samas kohas
Saab kasutada sees ja väljas, kuid pole nii tõhus kui kaks eelmist. (GPS, telefon jne) Passiivmaatriksiga LCD-kuvarid – moodustatud elektroodidest, mis võimaldavad piksleid sisse ja välja lülitada. Elektroodid on paigutatud vedelkristallide alla ning ühendatud mikroskeemiga, mis jagab laenguid vedelkristallidele. Vähendab vajalike liinide arvu. Probleemiks lekked, mille tulemusena langeb ka vedelkristalli naabritele pinge ja seal väheneb molekulide keerdumine, kontrastsus väheneb. Aktiivmaatriksiga LCD-kuvarid – ehituselt sarnased passiivmaatriksiga. Erinevuseks, et iga vedelkristalli juurde on paigutatud transistor, mis töötab lülitina ja juhib pinget. Tulemuseks hea kontrastsus. o OLED kuvarid Üks uuematest võimalustest kuvarite valmistamiseks. Koosneb järgmistest kihtidest: Alus (võib olla painduv plastmass) Anood, mille läbi liiguvad elektronid OLED-i
kromatiidiks. Eukarüootse kromosoomi struktuur Kromatiin - DNA ja valkude kompleks kromosoomis, valku 2x rohkem kui DNA Kaks põhilist valku: Histoonid aluselised valgud, positiivse laenguga, seovad DNA. 5 põhitüüpi: H1, H2A, H2B, H3, H4. Võrdne DNA massiga, evolutsiooniliselt konserveerunud. Mittehistoonsed väga erineva nii struktuurilt kui tüübilt, hulk varieerub tugealt. >> 100% DNA mass, << 50% DNA mass. DNA pakkimine kromosoomis DNA keerdumine histoonide ümber, moodustub nukleosoom. Nukleosoomid on omavahel ühendatud DNAga nagu pärlid omavahel. Nukleosoomid pakitakse 30 nm kromatiinfilamenti. Moodustuvad silmusjad domeenid. DNA struktuurne eristamine genoomis Tsentromeerne DNA (CEN) -Kromosoomi keskkoht, mille funktsioon on mikrotuubulite kinnitumine. Spetsiifilised järjestused. Telomeerne DNA - Kromosoomi terminaalsed otsad, hoiavad kromosoomid stabiilsed, tandemkordused. Oluline kromosoomid replikatsioonis.
KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
