Püsisoojased · keha püsib soojana hoolimata välistemperatuurist · keha soojendamiseks toodab keha ise soojusenergiat · kehatemperatuuri reguleerib organism ise · aktiised kogu aeg, hoolimata välistemperatuurirst · vajavad palju energiat ja toitu, et hoida kehatemperatuur soojana. · linnud ja imetajad Püsisoojaste loomade keha jahtumine sõltub kehapinna suurusest. Väikeste loomade keha jahtub kiiresti, sest nende kehapind võrreldes kehamassiga on suurem. Seega polegi väga väikeseid püsisoojaseid loomi, sest väike keha kaotab soojust rohkem, kui toota jõuab. Temperatuur mõjutab enamikku keha talitlust. Keha talitleb kindlal temperatuuri ( u 37 kraadi) kõige paremini. Loomadele on keha liigne jahtumine või ülekuumenemine eluohtlik. Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt: · karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust · värisemine annab ka sooja juurde
Vähilaadsete sõrad- eriline asetus- suur ristlõikepindala. Ämblikud sirutavad hüdraulilise rõhu teel jalgu. 6. Gaasivahetus selgrootutel Loomad, kellel ei ole spetsiaalseid gaasivahetusorganeid organismis – ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse. Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7
Kolmas tase toimiksid normaalselt Neljas tase Viies tase Niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud Kuidas hingavad .... Selgroogsed Selgrootud Kopsud või lõpused Kopsud, lõpused, trahheed või Hapnikku transpordib kindlasti kogu kehapind veri, muidu ei jõuaks hapnik Osadel transpordib veri, osadel kõigi keharakkudeni aga imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse Hingamine kehapinnaga Keha enamasti väike või ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ne tase erilise kujuga Kolmas tase Nad on väheaktiivsed Neljas tase
N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud
Õnnetustekkeline hüpotermia põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused: kõrge temperatuur suur niiskus kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas: infektsiooni toimel põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia Hüpotermia võib tekkida ka tavalise operatsiooni tõttu, kui suur kehapind on paljastatud ning kui patsiendile manustatakse intravenoosselt hulgaliselt verd või muid vedelikke. 7 slaid Hüpotermiale iseloomulikud jooned Hästi kaetud kehaosad tunduvad katsudes äärmiselt külmad Temperatuur langeb, nägu tundub tursuna Ainevahetus aeglustub Vererõhk ning pulss nõrgeneb 8 slaid Õenduse osutamine hüpotermia käes kannatavatele patsientidele
Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist Paljunemine vähendab allergeene
Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline
Keeritsuss- põhjustab mitmesuguseid vaevusi , mõnikord võib lõppeda inimese surmaga. Vihmaussil on harjased, mis aitavad tal edasi liikuda, tema keha katab õhuke ühest rakust koosnev epiteel, mille alla paiknevad lihased( erinevaid lihaseid kokku tõmmates muudab kuju ja liigub edasi, ringlihastel muutub pikaks ja peeneks, pikilihastel lüheneb),kokku moodustavad nad nahklihasmõigu, mis on ussi toeseks.Närvisüsteem- võtab vastu ärritusi.Hingavad naha kaudu.Ussi kehapind peab olema niiske koguaeg. Vihmauss on tähtis mullaviljakuse säilitamisel,lagundab taimi. Seedeelundkond- suuava;söögitoru;pugu;magu;sool;pärak.Erituselundkond-moodustavad eritustorukesed, mille kaudu eritab jääkaineid kehapinnale. Vereringe on suletud. Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal
Kindlasti vali lihasele vastav kinesioteibi laius ja pikkus. Kui kinesioteip on paigaldatud õigesti, tekivad lihase tagasiviimisel normaalasendisse kinesioteibile kurrud. · Ära venita teipi! Õige on asetada teip venitatud lihasele. · Puhasta kehapind, mida tahad teipida! · Kui tunned pärast teipimist sügelust või märkad löövet nahal, eemalda teip kohe! · Kui asetad nahale venitatud teibi, võib see mõjutada nahka, seda kahjustada! Seega ära mingil juhul aseta väljavenitatud teipi nahale! · Eemalda teip nahalt rahulikult, hoides ühe käega nahka ja tõmmates teise käega ettevaatlikult teipi!
JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amadina_erythrocephala_% http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Zebu.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ameiva_fuscata_%28latera Kas kaart iseloomustab kõigusoojase või püsisoojase loomaklassi levikut? Miks? http://amphibiaweb.org/declines/declines.html Mida suurem keha seda parem Püsisoojastel sõltub keha jahtumise kiirus keha suurusest. Väikeste loomade keha jahtub kiirest, sest nende kehapind võrreldes nende kehamassiga on suurem. Kuna püsisoojased vajavad palju energiat, siis peavad väikesed loomad pidevalt toituma. Hiir vs elevant http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Loxodontacyclotis.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Micromys_minutus_01.JPG Äärmuslikud temperatuurid pole kunagi head Loomad ei talu äärmuslikke temperatuure.
Sammalloomad Sammalloomad on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki. Lõugsuud Lõugsuud on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised (0,5...1 mm pikad) meres elavad organismid.Nagu lameussidelgi, on neil kehapind kaetud ripsmetega; erilised on nad seetõttu, et igal rakul on alati üks ripse. Lõugsuudel puudub kehaõõs, hingamis- ja vereringesüsteem.Lõugsuud on hermafrodiitsed. Ehitustüübilt on nad bilateraalse sümmeetriaga. Ürgkeelikloomad Ürgkeelikloomad ehk poolkeelikloomad on teissuuste põhikonda kuuluv mereussi-taoliste loomade hõimkond. Üldiselt peetakse ürgkeelikloomi okasnahksete sõsarrühmaks.Ürgkeelikloomade keha katab ripsmeline limanahk. Nende neelus asub jäik
putukad ja ka roomajad. Vihmaussil on suletud vereringe s.t. , et veri voolab veresoontes.Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Kõige tihedam on veresoonestik nahas. Südant vihmaussil ei ole. Südant asendavad eesnimed ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. Vihmaussile annavad roosaka värvuse veres sisalduv hemoglobiin. Vihmaussid hingavad naha kaudu. Hapnik liigu õhust verre ainult läbi niiske naha, seepärast ei tohi vihmaussi kehapind kuiv olla. Maapinnal käib vihmauss öösel. Ta saab hingata vaid õhurikkas mullas. Vihmaussid peavad vihmase ilmaga tulema maapinnale, sest vihmavesi tõrjub õhu mullast välja ja vihmaussid jäävad hapnikupuudusesse. Siis peavad nad välja tulema isegi päeval. Vihmaussid on liitsugulised. Kaks vihmaussi vahetavad paaritumisel seemnerakke, mis talletatakse seemnehoidlasse. Ta muneb oma munad kookonisse. Kookoni valmistab vihmauss nii et vööpiirkond hakkab lima
vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss
Nendest toituvad konnad , roomajad , paljud linnud , mutid jne. Ertiuselnudkonna moodustavad eritustorukused mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Nende kaudu eritab vedelaid jääkaineid.Vereringe on tal suletud , mis tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes. Veresooni on tihedalt nahas. Südant ei ole ( või on?). Hemoglobiini tõttu on ad roosaka värvusega. Hingamiselundid vihmaussil puuduvad. Nad hingavad naha kaudu , milles paikneb tihe veresoonte võrgustik. Ussi kehapind ei tohi kuiv olla või muidu nad ei saa hingata. Seepärast käib vihmauss maapinnal öösel , kui on niiskem ja päike ei kuivata nahka. Saab hingataa ainult õhurikkas mullas. Vihmaga jäävad ussid õhupuudusesse ja peavad päeval juba mullast välja tulema. Sest et neid näeb alles pärast vihma (kõige tihedamini) siis neid kutsutakse vihmaussideks. Nad on liitsugulised. Sellele vaatamata nad ei viljasta ennast ise. Kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke mis talletatakse seemnehoidlas
(mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav nahaalused kapillaarid laienevad, higieritus suureneb. Kui inimesel on külm nahaalused kapillaarid ahenevad, higieritus lakkab, kehakarvad tõusevad püsti, toimub värisemine. 23. Pruun rasvkude Nimetus: Pruun värvus tuleneb selles olevatest rohketest mitokondritest. Asub: väikelastel abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela ümber. Miks: Vastsündinutel ei ole külmavärinaid. Nende kehapind on võrreldes ruumalaga suurem => soojuskadu suurem Kuidas: Rasv oksüdeerub, vabaneb soojus, mis kantakse vere poolt laiali. 24. Hüpotermia kehatemperatuur langeb alla 35°C, ainevahetus pidurdub. Sellise inimese abistamiseks tuleks eelkõige vähendada ta soojuskadu (mähkida sooja teki sisse), kuid teha seda järkjärgult. 25. Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiirelt ja paljudele patogeenidele (nt kaitse
Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet.
Ühest 30 g salvituubist (Nix 5 %) piisab täiskasvanu ühekordseks raviks, toimeaeg 10 tundi. Permetriinkreemi võib kasutada alates 2- elukuust. Kreemi määramisel tuleb arvestada lapse vanusele vastavat hulka. Kreemi tuleb määrida puhtale, kuivale ja jahedale nahale. Mitte kasutada vahetult pärast soojas vannis käimist. Toimeaeg on 8-12 tundi, pärast seda tuleb kogu keha hoolikalt puhtaks pesta. Lastel vanuses 2- kuud kuni 2- aastat tuleb kreemiga katta kogu kehapind. Vajadusel on lubatud ka nägu, kael, peanahk ja kõrvad sisse määrida. Vältida tuleb ravimi sattumist suhu ja silmadesse. Nixi doseeritakse: 2-kuustele kuni 2-aastastele 1/8 (umbes 4 g) 1-5 aastastele 1/4 (umbes 7g) 5-12 aastastele 1/2 tuubi sisust (15g) üle 12-aastastel lastel ja täiskasvanutel tuleb katta kreemiga kogu keha pind (välja arvatud pea), seejuures võib kasutada kuni 30 g kreemi.
2 võib kasutada ka diklofenakki 0.5-2 mg kg/kk kohta. Ravimeid võib anda iga 4 tunni järel, kui palavik püsib 39-41°C tuleb vahepeal teha ülehõõrumisi. Kuidas õigesti teostada ülehõõrumist? Viin või vesi tuleb soojendada kehatemperatuurini. Oma kätega tuleb patsient kiiresti üle hõõruda,et efekt saabuks rutem tuulutada veel rätikuga nii, et kehapind oleks katsudes jahe. Et õigesti hinnata tuleb katsuda käe seljaga. Palavikus patsienti ei tohi katta uuesti 10 vatitekiga vaid õhukese linaga. Sageli kohkuvad patsiendi vanemad labajalgade ja labakäte jahedusest, siis tuleb kuuma viina või veega jäsemad soojaks ja punaseks hõõruda. Alati tuleb palavikus patsienti joota soojade, leigete jookidega - tee, mineraalvesi või ka mahl, kui patsient keeldub veest ja teest. Hulgaliselt on ravimtaimi, millel on palavikku
Ning kõikide nende helide foonil tunneb laps ära oma ema hääle. Loode magab palju ning tõenäoliselt näeb sama värvikaid unenägusid kui tema emagi. Seda saab järeldada tema pupillide järgi, mis liiguvad kiirele unele iseloomulikult. Ärganult, kuulatab ta helisid ning enda aistinguid. Loote väline aktiivsus võib ilmneda nüüd paari tugeva tõuke näol. Tekib võime fokuseerida silmi kõikides suundades, samuti ka visuaalne tähelepanu. Kogu kehapind on tundlik. Tema süda tuksub koos ema omaga: kui emal on hea ja rahulik, siis on loode rahulik, kui aga ema närveerib tugevasti, olgu need või positiivsed emotsioonid, siis muutub ka loote südametegevus järsult. Üheksas kuu Üheksanda kuu alguseks on loote kaal on umbes üle 2 kg. Ometi võib isegi ultraheli abil kaalumine eksida mõnesaja grammiga. Samal ajal võtab laps ise igal nädalal juurde 200 grammi. Loote pikkus on 45 cm ringis
9 - Jahutamise tagajärjel tuleb põletuskoht katta puhta riidega ja soojalt. - Haav tuleb hoida puhtana. - Haavale võib panna vaid selleks ettenähtud ravimeid! Põletusele EI TOHI panna mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jt). (8) 4.2 Keemiline põletus Keemiline põletus tekib siis, kui kehapind puutub kokku happega või alusega. - Eemalda kiiresti kemikaal nahalt. - Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav reaktsioon. - Happe või leelise sattumisel nahale tuleb loputada eriti hoolikalt ja pikalt, happeid 2 tundi ja leeliseid 12 tundi. Võimalusel ka transportimise ajal haiglasse. - Söövitust ei tohi hakata neutraliseerima.
pimedad Kuulmine (ja tasakaal) Sisekõrv, kuulmekivikesed Karplased ehk otoliidid, Weberi aparaat Haistmine Ninasõõrmed 2 paari (sisse- Angerjas välja), haistmiskotikesed, haistmissagarad Kompimine Küljejooneelund, kehapind, Säga, karpkala, tuur, poised, uimekiired merikukk Maitsmine Maitsmispungad (isegi keha pinnal) "6" meel "kolmas silm" Silmud Elektrilaengute Elektrielundid Elektriangerjas, elektrisäga, tunnetamise ja tekitamise elektrirai võime
kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune
KLASSIDE VÕRDLUS: Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Konuvaglad Kidavaglad Enamus Mullas, magevees Mullas, Ussikujulised Merelise eluviisiga mereloomad magevees Jäsend ehk Vöö Vöö Lihaseline u- Keha + kärss parapood kujuline magu Peapiirkond Iminapad ees ja Kehapind sile või nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora
rakumembraaniga. Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet.
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed
söötmisel. Forellide ebaõige söötmine viib rasvumisele, mis omakorda soodustab küllastumata rasvhapete kogunemist organismi, nende muundumist küllastunuiks ja tseroidi teket. Tseroid on pigment, mis ladestub maksas, rasvkoes, neerudes ja põrnas mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul. Eristatakse ägedat ja kroonilist haiguse kulgu. Ägeda vormi korral kala kehapind tumeneb ja võib muutuda peaaegu mustaks. Kalad loobuvad söödast, hoiduvad kalda äärde ega karda hirmutamist, haiguse ägenedes kaotavad tasakaalu ja hakkavad pöörlema. Lõppemine on tavaliselt massiline. Haigestuvad ja hukkuvad esmajärjekorras suuremad ja paremas toitumuses olevad kalad. Haigetel kaladel täheldatakse sageli punnsilmsust ja lõpuste aneemiat. Haiguse kroonilise vormi korral ei ole kalade naha värvus ja käitumine muutunud. Ainsaks tunnuseks on lõpuste
Kiskja imetaja, kes toitub teistest loomadest või nende laipadest. Segatoiduline imetaja, kes toitub rohelistest taimdesest ja nende viljadest, kuid ka väiksematest loomadest. Putuktoidulised imetajad, kelle põhitoiduks on väikesed loomad, sealhulgas putukad. 47 SELGROOTUD KÄSNAD Kehapind on pooriline, kehas palju eritüübilisi rakke. Elavad enamasti kolooniatena, kolooniad võivad olla eri kujuga. Puuduvad närvisüsteem, meeleelundid ja erituselundid. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult. Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed. Seedimine: kaelusviburrakud ja amööbitaolised rakud. Sigimine: liitsugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Muu: koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi.
Forellide ebaõige söötmine viib rasvumisele, mis omakorda soodustab küllastumata rasvhapete kogunemist organismi, nende muundumist küllastunuiks ja tseroidi teket. Tseroid on pigment, mis ladestub maksas, rasvkoes, neerudes ja põrnas mitmesuguste patoloogiliste protsesside puhul. Eristatakse ägedat ja kroonilist haiguse kulgu. Ägeda vormi korral kala kehapind tumeneb ja võib muutuda peaaegu mustaks. Kalad loobuvad söödast, hoiduvad kalda äärde ega karda hirmutamist, haiguse ägenedes kaotavad tasakaalu ja hakkavad pöörlema. Lõppemine on tavaliselt massiline. Haigestuvad ja hukkuvad esmajärjekorras suuremad ja paremas toitumuses olevad kalad. Haigetel kaladel täheldatakse sageli punnsilmsust ja lõpuste aneemiat. Haiguse kroonilise vormi korral ei ole kalade naha värvus ja käitumine muutunud. Ainsaks tunnuseks on lõpuste tugev aneemia
Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1. * Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna? Selgrootute hingamiselundid (1-4): 1. Kehapind (näiteks vihmaussil); 2. Kopsud (näiteks skorpionil); 3. Trahheed (näiteks putukal); 4. Lõpused (näiteks krabil). Kes hingavad kehapinnaga? Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on pikk ja peenike, mõni lame. Sel juhul on keha pind ruumalaga võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Sedasi hingavad ka mõningad niisugused selgrootud, kes on väheaktiivsed, näiteks ainuõõssed ja käsnad
Põhiasendi omandamise järel minnakse üle järgmiste asendite õppimisele. Tüüpilised vead: põlvist sirged ja kanged jalad, mis ei anna raja konarustest vetruma ega soodusta tasakaalu säilitamist; keppide lohistamine lumel või kepiteravike liiga lai hoie. - Kõrgasend – kasutatakse suurelt kiiruselt hoo vähendamiseks õhutakistust suurendades, kui rajal on takistus, pime kurv või järsk langus. Selleka sirutatakse kere niivõrd, et õhutakistust tekitav kehapind oleks võimalikult suur. - Puhkeasend – kasutatakse pikka maad või pikka laskumist sõites eelkõige selja puhkamiseks. Küünarvarred toetuvad reitele ja leitakse mugav asend, kus enamik lihaseid (eriti selg) oleksid pingevabad. - Aerodünaamiline asend – kasutatakse kiiruse säilitamiseks suure kiirusega või vastutuules laskumisel. Üheaegselt püütakse viia õhutakistus minimaalseks, hoiduda liigsest lihaspingest ja olla valmis ebatasasusi amortiseerima
annaabi.ee 
