Geen Pax6 määrab, millisest koest areneb silm. Regulatsioonil osalevad geen Pax6 ja valk Shh. Pax6 on oluline vesiikuli ja läätse tekkeks. Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni, takistades silma teket igale poole. Shh osaleb silma moodustavate struktuuride löömisel kaheks ehk siis tagab, et moodustuks 2 silma. Kui liiga palju Shh, siis ei arene silma. Kui liiga vähe, siis areneb ainult 1 (suur) silm. 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Metamorfoos on arengu hormonaalne taasaktiveerimine. Metamorfoos on vajalik, et vähendada liigisisest konkurentsi (söögile, elupaigale) ja täita paremini erineva elujärgu ülesandeid. Metamorfoosil muutub tihti elupaik, toitumine ja käitumine. Tihti on vastsed teise ülesandega kui täiskasvanud, näiteks kasvamine või levimine vastsetel, paljunemine täiskasvanutel
Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega
Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14
o Näärmeepiteel toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule, mis pakitakse põiekestesse (nim. sekretoorne põieke) Segreteeritav produkt võib olla polüpeptiid (näiteks hüpofüüsi nõre), vaha laadne aine (kõrvavaik), proteiinide, lipiidide ja süsivesikute kombinatsioon (näiteks piimanääre) või lima (karikrakkudest seedesüsteemis). 8. Epiteelide regeneratsioon Füsioloogiline regeneratsioon- uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest epiteeli rakkudest, mitmerealistes ja mitmekihilistes epiteelides on jagunemisvõimelised vaid basaalrakud Reparatiivne regeneratsioon- epiteelid on väga hea reparatiivne regeneratsiooni võime. Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure
(kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine kondroblastideks · Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv) Kõhrkoe kaks kasvuviisi Peri- konder Kondro- 1 blast Kondro- tsüüt 2 Maatriks 1 = apositsionaalse kasvu vöönd 2 = interstitsiaalse kasvu vöönd Kõhrkoe regeneratsioon · Perikondri kondrogeenne aktiivsus piirdub organismi kasvuperioodiga enne täiskasvanuiga · Täiskasvanul toimub regeneratsioon perikondri ja ümbritseva sidekoe arvel, millest vohanud noor sidekude (granulatsioonkude) täidab kõhre defekti · Noore sidekoe rakud võivad muutuda kõhre põhiainet produtseerivateks kondroblastideks- kondrotsüütideks, kuid defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub erineval määral ja väga aeglaselt
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu v...
Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine (Viljastumine) 1. Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organismi. Näiteks: Okasnahksetel ja meritähtedel. Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja ...
HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA õpetus kudedest uurib rakkude, kudee ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed
EMT17 HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased
4. Pealesurmne verehüübimine Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes. 5. Silma sarvkesta hägustumine Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks. 6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. HÜPERTROOFIA hypertrophia Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel. Elundi funktsioon intensiivistub. See on taaspöörduv protsess. morfoloogia: 1. makroskoopilisel: elundi mõõtmete, mahu, kaalu suurenemine. õõneselundites pakseneb sein. 2
voolab läbi kõhuõõne · Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil, kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt Toitumine · Peale koorumist: pistab nahka marjaterade ja köidikute jäänused · vetikaid, seenehüüfe ja samblaid · Vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms · sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud osi, vetikaid, seenehüüfe, väikseid loomi. Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama Taastab: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, ujujalgu, uimi Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levides väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud). Jõgedes levib taud ka vastuvoolu.
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesuguli...
Patoloogiline atroofia: üldine atroofia e kurtmus e kahheksia, kohalik atroofia-piirdub ühe elundiga 15. Millised on kahheksia alavormid? Alimentaarne, vähkkahheksia,tserebraalne,hüpofüsaarne, kahheksia krooniliste nakkushaiguste korral. 16. Millest sõltub rakumuutuste iseloom? Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest. Ja raku tüübist, funktsionaalsest seisundis, adaptatsioonivõimest. 17. Mis on regeneratsioon? Regeneratsioon ehk koedefekti paranemine on elundi või koe kudede hävinud struktuursete elementide taastekkimine. 18. Kuidas klassifitseeritakse regeneratsiooni? Klassifitseeritakse füsioloogiliseks, paranduslikuks e reparatiivseks (täielik, mittetäielik) ja patoloogiliseks (hüperegeneratsioon, hüperregeneratsioon) 19. Mis on hüperegeneratsioon, mis on hüperregeneratsioon? Hüperegeneratsioon on, kui haav ei parane täielikult ning tekib arm. Hüperregeneratsioon on
mi-CK + ATP -> PCr *mis liigub tsutoplasmasse samal ajal ADP+ANT matriksisse hingamine PCr -> muofibrillideni fosforullitakse Häired: PCr sünteesi mehhanismi kahjustunud ATP regeneratsiooni mehhanismi kahjustus (või mõlemad) Põhjus: ATP sünteesi pidurdamine, mi-CK aktiivsuse langus, mi-CK inaktivatsioon, mi-CK vabanemine membraanist, mitokondrite kahjustus ATP regeneratsioon häired: 1. PCr sünteesi langus häirib ADP fosforülimist 2. HVR inhibeerivad CK, mis pidurdab ATPaaside aktiivsust 3. Väheneb ATPaasidega seotud MM-CK ekspressioon Isheemiline/hüpoksiline pöörduv kahjustus verevool peetub lühikeks perioodiks Tunnused: ATP ja PCr ja glükogeeni langus, anaeroobne glükolüüs on suurem, rakuturse, triglütseriidide hulk tsütoplasmas on suur, polüsoomide dissotsiatsioon tsütoplasmas
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
· Luude pikikasv lõpeb epifüüsiplaadi läbimurdmisel · Luud kasvavd jämedamaks pealistumise e. apositsiooni teel perikondraalse ossifikatsiooni arvel Epifüüs Luu Kaltsifitseerunud kõhr Muutusteta kõhr Proliferatsiooni tsoon Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest
3. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? · Vegetatiivne · Eoseline 4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme 5.Nimeta eostega paljunevaid organisme. 6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme 7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid? · Võsunditega · Mugulatega (kartul) · Sibulatega (tulp, sibul, liilia) · Sigitaim · Pungumisega (meritäht, merisiilik) · Risoomidega (kalmus) 8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest? Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad, uusi organisme ei teki. 9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet? · Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine
.................................................................................5 6.4.1 Muna areng............................................................................................................6 6.4.2 Vastkoorunud.........................................................................................................6 6.5 Toitumine .....................................................................................................................6 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon...................................................................................... 7 7. Jõevähi ohustatuse põhjused............................................................................................ 7 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd..........................................................................7 7.2 Reostus........................................................................................................................ 8 7.3 Haigused ja parasiidid
neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Putukate metamorfoosi tüübid, näited Imaginaaldiskid Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Vananemine ja mis seda põhjustab?
diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude diferentseerumisel kondroblastideks 2. Interstitsiaalne e. kõhresisene kasv toimub rakkude jagunemise teel kõhrkoe sees Kõhre regeneratsioon Toimub perikondri ja seda ümbritseva sidekoe arvel. Defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub väga aeglaselt, suure defekti korral ei taastu ja tekib sidekoeline arm. 9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2. Jämedakiuline luukude (textus osseus reticulofibrosus) 3. Tsement (cementum) 4. Dentiin (dentinum) Luukude sisaldab 60-70% mineraaalaineid, 30-40% orgaanilisi aineid ja vett, 15% Ca-sooli
tekke. Seejärel silmavesiikul sopistub uuesti sisse. Lääts tekib pinnaektodermist Võrkkest neuraaltorust. Silma arenguks on vaja transkr faktorit Pax6. Kui nt Shh inhibeerib seda, siis silma ei teki. Samuti ei teki silma siis, kui Shh-d on liiga palju ning kui seda on vähe, siis võib tekkida 1 silm. Järelikult peab Shh hulk olema täpselt õige. 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine · Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Metamorfoos- arengu hormonaalne taasaktiveerimine (reguleeritakse kilpnäärme poolt) Elustiili muutuseks on vajalik ka morfoloogiline muutus: see lubab nt amfiibidel minna üle veeliselt eluviisilt maismaalisele -Vastse vormil on teine ülesanne kui valmikul (liblika rööviku ül on toitumine ja kasvamine, valmiku ül aga paljunemine)
suurenemise teel on hüperplaasia. Füsioloogiline hüpertroofia normaalne nt. lihased suurenevad treenides. Patoloogiline hüpertroofia elundi kahjustuse tagajärjel allesjäänud rakud suurenevad kompenseerimaks funktsiooni kadu. Asendav hüpertroofia nt ühe neeru eemaldamisel suureneb teine neer funktsiooni kompenseerimiseks. Regeneratsioon ehk taasteke hävinud koe taastumine säilinud koeosade paljunemise teel. Füsioloogiline regeneratsioon nt nahaepiteeli pidev uuenemine. Repraratiivne regeneratsioon patoloogiliste protsesside kahjustuste paranemine (täielik regeneratsioon taastuv kude on samasugune; osaline regeneratsioon nt armkoe moodustumine haava paranemisel). Metaplaasia ehk koeteisumine patoloogiliste protsesside tagajärjel muutub teatud kude teiseks koeliigiks nt kõhrkude muutub luukoeks. Aneemia e kehvveresus punaliblede arvu vähenemine või punaliblede hemoglobiinisisalduse vähenemine.
suurenemise teel on hüperplaasia. Füsioloogiline hüpertroofia – normaalne nt. lihased suurenevad treenides. Patoloogiline hüpertroofia – elundi kahjustuse tagajärjel allesjäänud rakud suurenevad kompenseerimaks funktsiooni kadu. Asendav hüpertroofia – nt ühe neeru eemaldamisel suureneb teine neer funktsiooni kompenseerimiseks. Regeneratsioon ehk taasteke – hävinud koe taastumine säilinud koeosade paljunemise teel. Füsioloogiline regeneratsioon nt nahaepiteeli pidev uuenemine. Repraratiivne regeneratsioon – patoloogiliste protsesside kahjustuste paranemine (täielik regeneratsioon – taastuv kude on samasugune; osaline regeneratsioon – nt armkoe moodustumine haava paranemisel). Metaplaasia ehk koeteisumine – patoloogiliste protsesside tagajärjel muutub teatud kude teiseks koeliigiks nt kõhrkude muutub luukoeks. Aneemia e kehvveresus – punaliblede arvu vähenemine või punaliblede hemoglobiinisisalduse vähenemine.
kuidas need toimivad? JH - juveniilhormoon, takistab enneaegselt nuku või valmiku tekkimist 20E - algatab ja koordineerib kestumist Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) epimorfoos - täiskasvanud kudede dediferentseerumine, mis uuesti rediferentseeruvad kindlates koetüüpideks (salamandri jäseme regeneratsioon) morfallaksis - puuduva osa regeneratsioon, mille käigus toimub olemasolevate kudede ümbermodelleerimine (hüdra regeneratsioon) kompenseeriv regeneratsioon - ei kasutata tüvirakke ega rakkude dediferentseerumist, vaid diferentseerunud rakud jagunevad ja säilitavad oma funktsiooni (maks) tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon - kasutatakse kindlaid organi ja koespetsiifilisi tüvirakke, mis taastavad kaotatud koe (vererakkude asendamine) Vananemine ja mis seda põhjustavad?
odontoblastidele (sekreteerivad dentiini) Samad staadiumid teevad läbi ka jäävhambad Mesenhümaalsed rakud toodavad ka hambatsementi Enamus imetajatel esinevad piimahambad ja jäävhambad. Mõlemad alustavad arenemist ennem sündi Täiskasvanul inimesel nt dental lamina laguneb ja regeneratsioon/taastus võimatu Närilistel ja elevantidel kasvavad hambad kogu elu; alligaatoritel osaliselt dental lamina säilinud, seega regeneratsioon võimalik 43 73. Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad? (nt PNS neuronid ja gliia rakud, melanotsüüdid, näo piirkonna kõhred ja luud, keskkõrva luukesed, osaliselt tüümus ja kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein) Neuraalhari on ajutine embrüonaalne struktuur selgroogsetel, mis puudub täiskasvanud organismidel
Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane, sügoot on viljastatud munarakk. Munaraku küpsemisel (ovogeneesil) tekib ühest ovogoonist kolm polotsüüti (väikesed viljastumisvõimetud rakud) ja munarakk. Sprematiid on seotud isas-sugurakkude arenguga. Polotsüüte spermatogeneesil ei moodustu. 7.3. Sügoot on viljastatud munarakk, järelikult selle viljastamist ei saa enam toimuda. 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne regeneratsioonile. Reduktsioon- ehk taandjagunemine on meioosi I jagunemine. Regeneratsioon on kahjustatud kehaosa taastumine, see toimub mitoosi teel. Mitoosis toimub vaid üks nn jagunemine, neljas faasis. Meioosis ehk sugurakkude valmimisel toimub kaks jagunemist, kokku kaheksa faasi. Meioosi ekvatsioonjagunemine järgneb reduktsioonjagunemisele. KÜSIMUS Paljunemine 8. Reastage sündmused õigesse ajalisse järjekorda: a) Toimub ovulatsioon; b) Rebenenud folliikulist tekib kollakeha; c) Moodustub blastotsüst; d) Munajuhas algab sügoodi jagunemine;
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...
kinaaside kaskad - MST1/2 ja LATS1/2 (seriin-treoniin kinaasid); Aktiveeritud LATS1/2 inhibeerivad transkriptsioonilisi koaktivaatoreid TAZ ja YAP,millede aktiveeritud geeniprogrammid peatuvad. Täiskasvanu tüvirakkud, kudede homoöstaas ja regenereerumine.Homoöstaas: kudede uuenemine rakkude väljavahetamise teel. Apoptoos → uued rakud asemele.Regeneratsioon: kudede/organite taastumine pärast kahjustust.Täiskasvanu tüvirakkud: homöostaasi ja regenereerumise põhimehhanism.Imetajate regeneratsioon on piiratud. Inimesel võivad regenereeruda maks, kaotatud sõrmeotsad (lastel paremini), harkelund ja neerude nefronid (teatud määral), nahk, lihased. Täiskasvanute organite-kudede tüvirakkud. Paljud soikeseisundis, rakutsükli G0-faasis, aga vajadusel jagunevad ja diferentseeruvad kiiresti. Eri kudedel erinev turnover rate.Vereloome on kõige kiiremine uuenevaid kudesid. Maks – erandlik kude mis regenereerub hästi. Ainus täiskasvanud imetajate organ mis on võimeline eneseuuenduseks
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
(eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine? Organism ei hakka uuesti ise paljunema. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? On levinud alamates rühmades- käsnad, lame- ja ümarussid, okasnahksed. 4.2. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Mida nimetatakse rakutsükliks? Nimet rakkude jagunemist (ühe raku jagunemine). Millest sõltub rakutsükli kestus? Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist?
Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog. Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine). (põletiku rakulised komponendid: T-lümfotsüüdid (produtseerivad lümfokiine) Põletiku lõpe. Elusorganismidele on omane kaitsekohastuslik võime taastada kudede terviklikkust (reparatsioonivõime); Reparatsioon: 1) regeneratsioon; 2) Organisatsioon. Regeneratsioon: hävinud koe- ja rakuelementide taastekkimine, tänu millele taastatakse organismi koostisosade terviklikkus (+ funktsioon); Organisatsioon: kahjustatud (hävinud) kudede asendumine elusa kiudsidekoega, mille tulemuseks on sidekoelise armi teke; leiab aset tavaliselt: (1) haavade paranemisel; (2) siseelundite põletike paranemisel; (3) nekroosi järgselt elundites/kudedes, mis pole võimelised regenereeruma (närvirakud,kardiomüotsüüdid); (3) võõrkehade ümber. 1
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
o Normaalselt ei jagune, on G0 faasis, · Universaalne transkriptsioonifaktor, mis aktiveerib võivad minna uuesti aktiivsesse S faasis proliferatsiooniks vajalikud geenid rakutsüklisse, proliferatsiooni induktoriks 9. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM- maksas on maksa kasvufaktor, seega CSF. Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja maksa regeneratsioon võib toimuda millised rakud neile reageerivad? olemasolevate rakkude arvel · FGF Fibroblast Growth Factor - toodavad · Pidevalt uuenevad rakud - epidermis, vererakud monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli rakud, o Neis kudedes on olemas tüvirakud, mis aktiveerib tüvirakke, fibroblaste, endoteeli,
LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus ingl. delayed muscle soreness · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine)
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
- Deskvamatsioonifaas – D-faas - piiravad häbemepilu – rima pudendi limaskesta funktsionaalkiht irdub ja väljutatakse -> menstruatsioon - lähevad ees ülal üle häbemekinguks – mons pubis - kingu ja mokkade välispinna nahk on kaetud karvadega, sisaldab higi- ja kohe algab epiteeli regeneratsioon basaalkihi arvel rasunäärmeid - Proliferatsioonifaas - Kõdisti – clitoris funktsionaalkiht regenereerub paikneb häbemepilu eesosas näärmed muutuvad pikaks ja kitsaks koosneb kahest kõdistikorgaskehast
ribuloosbisfosfaat. Tekib kuuesüsinikuline produkt, mis laguneb kohe kaheks kolmesüsinikuliseks. Need ongi elektrone vastuvõtvaks substraadisk, et saada muudetud kolmesüsinikuliseks suhkruks. Ühekaupa ei saa CO2 taandada, mürgise sipelghappe tekkimise pärast. Seetõttu CO2 taandatakse 3-5 süsinikuliste vaheühendite kaudu. CO2 sidumise tsüklit nn Calvini tsükliks. Seda võib jagada kolmeks: CO2 aktseptori karboksüülimine(CO2 sidumine), taandamine (suhkru moodustumine) ja aktseptori regeneratsioon. Lisaks NADPH- le vajatakse ka ATPd, mis valmistab karboküülimise produktid ette taandamiseks ja regenereerib kaks korda fosforüülitud aktseptori. Regeneratsiooniosas tehakse viiest kolmesüsinikulisest kolm viiesüsinikulist suhkrut. Fotohingamine – lisaks CO2-le võib Rubisco abil ribuloosbisfosfaadile liituda ka O2. Tekib viiesüsinikuline produkt, mis laguneb 2 ja 3-süsinikuliseks. 3- süsinikuline taandatakse, 2-süsinikuline viiakse metabolismiahelasse, kus kaks
· Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Ajaliselt ühtib see faas kollakeha taandarengu algusega, kus progesterooni hulk on langenud, östrogeenide sisaldus on aga väike. 2. Regeneratsioonifaas ehk taastekkefaas - algab juba deskvamatsioonifaasis ja lõpeb tsükli 5.- 6. Päeval. Regeneratsioon saab alguse endomeetriumi basaalkihi näärmeepiteelist. Regeneratsiooni põhjustab progresseeeruvalt suurenev östrogeenide hulk seoses uue folliikuli arenemisega munasarjas. 3. Proliferatsioonifaas ehk vohamisfaas - langeb kokku folliikuli valmimisega munasarjas, kestab kuni ovulatsioonini, 28-päevase tsükli korral kuni 14.päevani, võivad esineda ka paaripäevased kõikumised. Östrogeenide toimel endomeetrium vohab - kasvab näärmekude, näärmed
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
vedelat nõret. Valendik on väike ja tuumad on ümarad.Tsütoplasma ei anna PAS-reaktsiooni. Homokriinsed näärmed – lõpposas ainult ühetaolised sekretoorsed rakud(higinäärmed) Heterokriinsed näärmed – lõpposas erinevad sekretoorsed rakud (maopõhja näärmed) Epiteelide regeneratsioon Kui vananenud epiteelirakud asenduvad uutega,siis nimetatakse seda füsioloogiliseks regeneratsiooniks. Uuenemist saab jälgida mitooside loendamise teel. Kui regenereeritakse kahjustunud epiteeliosa, siis nimetatakse seda reparatiivseks regeneratsiooniks. Staadiumid: Põletikustaadium,fibroblastiline staadium, epiteliseerumise staadium
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid parasiidid,
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Päike. b. Vaegused. Toitelised vaegus. Eriti ohtlik mikrotoitainete vaegus. c. Haigustekitajad. Pideva kohaloluga haigustekitajad. Nt. vaikivas olekus viirusnakkused, püsiparasiidid. d. Kliimaolud kuuma kliima. Organismi loomulik kaitse vananemise vastu 1) DNA muutuste otsing, avastamine, kõrvaldamine. Ööpäevas 104 vähikollet. Seda süsteemi nim. reparatsiooniks. 2) Rakkude pidev uuenemine. Vigastuste paranemine. Toimub regeneratsioon. 3) Võõrühendite lagundamine kehas vastutab maks. Võõrsõnaga ksenobiootikumide metabolism. 4) Kahjulike tegurite isolatsioon organismis. a. Hüdrofoobsed keskkonna mürgid paigutatakse rasvkoesse b. Haigustekitaja isoleeritakse lubikapslisse, nt. tuberkuloos, keeritsussi vastsed. 5) Aktiivkaitse terviklikud biobarjäärid, antikehad ja õgirakud, regulaatorvalgud. 6) Antioksüdandid a. Saab toiduga vitamiinid, b
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
mõne tunni jooksul. Sellistel juhtudel areneb ülemäära tugeva stressori mõju tagajärjel neerupeliste koore nekroos. Viimane asjaolu viitab veelkord hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi ja neerupealiste koore erilisele osale stressil. Kasvajad Kasvajad on kudede kasvu muutustega seotud protsessid organismis. Kudede kasvu muutused on siiski laiem mõiste kui kasvajad. Nimelt kudede mahu muutus ehk hüpertroofia ja kudede taastumine ehk regeneratsioon pole veel kasvaja. Kasvajaliseks ehk blastomeerseks kudede kasvuks loetaks sellist protsessi, kus kudede normaalne kasv asendub progresseeruva kontrollimatu kasvuga ja muutub ka kudede funktsioon. Kasvajate üldine jaotus toimub hea- ja pahaloomulisteks, kusjuures nende eristamine toimub kudede kasvu iseloomu järgi. Healoomulised on sellised, kus kasv toimub suhteliselt isoleeritult, ei levi naaberkudedele ega kasva neist läbi, vaid ainult nihutab naaberkudesid
3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
