organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad.Ümarussid on enamasti parasiitse eluviisiga, elades taimedes ja loomades ning imedes neist toitu. Nad toituvad ka taimejäänustest, seeneniitidest ja bakteritest.
• A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1.a • Kontrollimised • Õlivahetus • Esituled • Mootoriõli vahetus(spetsaalse • Aknaklaasid, tulede klaasid, masinaga imedes või kartepõjal kork tahavaatepeeglid lahti keerata.) • Signaal • Õlifilter • Klaasipesurite pihustid • Vedelike kontroll, vajadusel lisamine. • Klaasipuhasti harjad • Aku • Mootori ajamirihmadseisupidur • Esi/tagaklaasi pesur • Voolikud, klambrid
Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? • Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40%
Kubemetäid e. Phthirus pubis Sander Toop 9b mis Täid on tibatillukesed putukad, kes toituvad, imedes teie verd. Nad on ebameeldivad, aga täiesti kahjutud. on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt teisele).
Mikroplastik keskkonna saastajana Johanna Tammel 14.12.2017 Mis on mikroplastik? • On mõõtmetega mikromeetri või nanomeetri suurused plastikosakesed (läbimõõduga vähem kui 5 mm). • Mikroplastikut on võimalik eristada : 1. tahtlikult loodud mikroplastilisteks osakesteks 2. osakesteks, mis on tekkinud peale plasttoodete lagunemist. •. Mikroplastik vees käitub kui keemiline käsn, imedes endasse erinevaid kemikaale. Mikroplastikut leitud järvedest Mikroplastik võib sisaldada järgmisi kemikaale : • Aldikarb (temik) • Benseen • Süsiniktetrakloriid • Etüleen dibromiid (EDB) • Polüklooritud bifenüülid (PCB) • Kloroform • Trikloroetüleen (TCE) • Vinüülkloriid • Dioksiin
(a) Kooruvad munast vastsed; (b) Vastsed elavad jõe mudas kuskil 5-6 aastat. Nad filtreerivad orgaanilist detriidi toiduks; (c) Vastsed moonduvad täiskasvanuteks ja rändavad merre; (d) Täiskasvanu elab 4 mere; (e) Täiskasvanud tagasi jõgedesse kudema ja see järel hukkuvad. (Cuddington and Yodzis, 2002) Kudemise ajal kogunevad silmud parvedesse ja ehitavad pesi piklikke ovaalse kujuga lohke. Pesa ehitamist alustab isane. Imedes end suulehtriga kivikese külge, tõstab ta seda tagakehale toetudes üles ja paigutab kõrvale, kaugemale tulevase pesa kohast. Siis, imedes end pesa eesosas mõne suure kivi külge, paiskab ta peenema kiviklibu ja liiva järskude madujate kehaliigutustega eemale (Stoddard et al., 2006). Kogu selle aja teeb emane pesa kohal sujuvaid ringe. Isase kohal laskub ta iga kord natuke allpoole ja puudutab oma kõhuga partneri pead, justkui ergutades teda tööle
1. Ndebele keel 2. Keel kuulub nigeri-kongo keelkonda, benue-kongo harusse, bantoidi perekonda 3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik...
kes paljunevad munedes. Ta on ümmargune krabisarnane nahatäi. Kus elutsevad? Elab tavaliselt kubemekarvades. Kuid samamoodi võib see elutseda ka kaenlaalustes karvades ja mõnikord harva silmaripsmetel. Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest kooruvad nädala pärast uued täid Sümptomid: Täid tekitavad tugevat sügelust ja võivad määrida aluspesu. Sümptomiks on ka täide või munade leidmine. Kuidas ja millal avaldub? Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele. Kuidas levib? Levivad kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal, aga ka muude tihedate kehaliste kontaktide ajal ja ühise voodipesu kaudu. Suurendatud kubemetäid Kuidas ravida? Ravitakse vastavate sampoonidega või linimentidega, mis on saadaval apteegis ilma retseptita.
suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor. Jumalikud imed ei sünni kuskil kaugel, võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku. Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust. Gerda ei vajanud rahamägesid- tema ainus soov oli Kaj tagasi saada, see oli tema ime. Lennart Meri ütles oma raamatus: "Kel puudub usk, see imesid ei vääri." Väike Gerda nuttis kuumi pisaraid, mis langesid Kaj rinnale, tungisid tema südamesse, sulatasid jäätombu üles ning hävitasid seal oleva väikese peeglikillu. Gerda uskus- läbi selle täitus ka tema ime.
kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks
teele nahaga/ limaskestaga kokkupuute ajal, mil viirus on aktiivne s.t kui esinevad villikesed. parasiidid TÄITÕBI (kubemetäid) SÜGELISED Nakatumine lisaks Ühise voodipesu kaudu. Nakatumine voodipesu, sugulisel teel riiete ja esemete kaudu levimisele on võimalik. Mida põhjustavad? Imedes verd põhjustavad Põhjustavad naha täid naha ärritust ja sügelust ja nahale võivad sügelust. tekkida mädavillikesed. Kus elutsevad? Tavaliselt pesitsevad Inimeste nahal.Peamiselt kubemekarvades, kuid peopesades ja talla all. võivad levida ka kehakarvadele,
kolooniates valmis pind selleks, et kodumaisest kultuurist lahtirebitud aafrika neegrid visid prduda muusika, kui neile kige kttesaadavama kunstilise vljenduse poole. Uus- Inglismaa ja lunaosariikide olustikus klav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk tpsemini anglokeldi (iiri, oti, w alesi) pritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle mral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rnnanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja mdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Phja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju vis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli knelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes
Cecil Booth. Ta vaatles, seadet, mis kasutas õhupuhangut, et eemaldada tolm toolidelt rongis. Mõeldes, et kas ta võiks imiteerida vastupidist efekti, veetis ta mõnda aega proovides erinevaid tehnikaid. Ta kirjutas: "Ma tegin eksperimendi imedes oma suuga vastu plüüšist istet restoranis.“ Ta mõistis, et peab välja mõtlema viisi, kuidas filtreerida õhk ja püüda kinni mustus. Ta patenteeris oma imemisega puhastaja aastal 1901, kuid kuna see oli nii suur veeti seda mööda Inglismaad hobusekaarikuga. See tolmuimeja oli valmistatud sisepõlemismootoriga mis kasutas bensiini ja ei sisaldanud harjaseid. Tema leiutis võeti hästi vastu Briti kuningakoja poolt, ning avas ukse teiste leiutajatele, et proovida ja parandada tolmuimejat
Putukad inimeste elus: · Imevad verd, munevad toidule · Paljud on õite kõlastajad ja tolmlejad. · Osad toituvad seentest ja taimeosadest(viljad, lehed) · Lagundavad taimejäänuseid(termiidid) · Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi) · Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele. · Merilastelt saab mett. · Kannavad edasi haiguseid(lutikad ja parmud) Verdimevad putukad(kärvsed, lutikad, parmud, sääsed) kannavad imedes edasi mitmesuguseid haigusetekitajaid. Näiteks unitõbe ja malaariat. Mesilaspere aastaajad: Kevadel- lendavad välja nektarit koguma, mesilasema hakkab munema Suvel-sülemlemine(uue pere loomine) Sügisel- ettevalmistus talveks(sojendavad) Talvel- kogunevad tihedasse kobarasse, toituvad kogutud meest.
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub.
7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma
Need on kaselehekärsakad, kes toituvad lehtedest närides neisse auke. Tihti võib puukeste okstel või lehtedel rohkesti, Lehetäid kolooniatena koos tegutsemas näha väikseid rohekaid, pruunikaid või musti lehetäisid. Lehetäid kurnavad noori puid, imedes taimekudedest mahla ning kandes edasi viirushaigusi. Mõnikord saadakse häid tulemusi ka bioloogiolise tõrjega-lepatriinulaste viimisega puukoolidesse. Tirdid imevad samamoodi kui lehetäid Tidrid taimekudedest taimemahla. Taimedele ei tekita nad kahju mitte niivõrd vee ja toitainelahuste
kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada. Busmanid suudavad seda, mida ei suuda ükski kõrbeloom ega lind. Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks. Busmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada.
· Inbentos põhjasetete sees elavad organismid. · Epibentos põhjapealne bentos. Funktsionaalsed toitumisrühmad Kiskjad- toituvad teistest selgrootutest. Omnivoorid- toituvad nii surnud kui elavast orgaanilisest ainest (näiteks vähid). Kogujad: · filtreerides kogujad (või hõljumist toituja) karbid Kraapijad/grazers- kinnituvad veealusele taimedele, millest ühtlasi nad ka toituvad (teod). Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos..
Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel
samuti mõmiseb üsna riiakalt. 10.12 Karl üritab uuesti kätega pudelit haarata, kuid see ei õnnestu. Ta avastab lutipudeli kaane, ning üritab seda haarata, mõmin muutub vaiksemaks, huvi kasvad kaane vastu. Laps imeb seda natuke ja mõmin kaob üldse. Ta tõstab oma pilgu kaamerale ja vaatab uudishimulikult ringi. Ta lükkab korgi eemale ja seejärel tõmbab kogu käe haardega tagasi enda juurde. Tõstab selle üles ja imeb, paneb selle korraks maha ja kordab oma tegevust, kuid seekord imedes hoiab seda kahe käega kinni. Pilk suunatakse imemise ajal jälle kaamerale. 10.14 Vaadeldav võtab pudelikorgi suust, taob seda paar korda vastu maad, katsub ja imetleb seda. Söögitoa poolt tuli natuke valjumat häält, laps vaatab sinnapoole korraks, siis saab uuesti tähelepanu kork, mille ta suhu uuesti paneb ja siis hakkab uuesti vastu põrandat lööma. 10.15 Korgi löömisega vastu põrandat see põrkab ta käest minema natuke kaugemale,
kus lihatarbimise tase on kõige kõrgem, on ka kõrgeim vähi ja südamehaiguste tase. Lihatoit ei ole inimese loomulik toit. Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka Kui inimene tunneks naudingut, karates Charles Darwin, kes esitas evolutsiooniteooria, linnule kallale ja rebides hammastega on üksmeelel, et muistsed inimesed olid taimetoitlased (toitusid puuviljadest, tema sooja keha, imedes tema verd, siis juurviljadest ja pähklitest). võiks järeldada, et inimene on oma Inimese seedesüsteem, keha organite loomult kiskja. Tegelikkuses kutsub funktsioonid ja füsioloogia on lihatoiduliste sülje eritust esile aga näiteks mahlakas loomade omast absoluutselt erinevad. viinamari, millest ei ütle ära isegi täis Inimesed sarnanevad kõige rohkem loomadega, kes toituvad puuviljadest.
taimed. Teisi rõngusse Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka veel , nt mudatuplased kes on mõne cm pikkused. Nad sarnanevad välimuselt nendega. Neid söövad kalu ja on tähtsad aineringed ning neid saab osta toiduks kaldele. Rõngusside hulka kuluvad ka 2) kaanid ,kes elavad mageveekogudes. Neil on iminapp. Hobukaan seljapoolt must , kõhupoolt hall , esmapilgul vihmaussi sarnene. Väga harva kohtab eestis apteegikaani.ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime
Nahale maandudes tuleb leida sobiv koht, kust ta jaksab oma iminoka mõnda nahaalusesse verekapillaari pista. Kuigi suuri küüniseid ta jalgadel pole, kõdistab ta imemiskohta otsides paratamatult looma nahka ja reedab oma asukoha. Peenikese iminoka nahast läbi pistmist ei märka keegi, kuid imemiskohta eritatav vere hüübimist vältiv sülg tekitab kerge, kiiresti mööduva kiheluse. Alles nüüd saab sääsk vaikselt ja tähelepandamatult veeta järgmised minutid verd imedes. Õnneks on suuri soojaverelisi loomi, kelle vähe kaitstud nahalt on hea verd imeda, looduses üha rohkem. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel210_39.html http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0008/saask.html http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0606saaseemaohtlikelu
neerud, kopsud, seedeelundkond ja närvisüsteem. Haigel peavalud, unetus, ajukelmepõletiku tunnused. Kahjustuvad peamiselt peaaju närvid. Kaasasündinud toksoplasmoos loode haigestub kui ema nakatub esimese kolme raseduskuu jooksul, tagajärjeks raseduse katkeminie, lapsesurnult sündimine või väärareng. Malaaria plasmoodiumid põhjustavad haigust malaaria. Malaaria plasmoodiumide suguline sigimine toimub hallasääse organismis. Malaariahaige verd imedes satuvad sääse seedesüsteemi parasiidi suguliste vormide eellased, temas tekib kuni 1000 nataktamisvõimelist vormi, mis satuvad süljenäärmetesse. Kui sääsk imeb inimese verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega siseelunditesse ja nende rakkudesse. Järgneb mittesuguline sigimine maksarakkudes, nakatunud maksarakud lõhkevad ning liiguvad uuesti verre, järgneb parasiidi mittesuguline paljunemine vere punalibledes. Pärast paljusid mittesugulise
Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti või lillaveega immutatud vatitupse. Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida, harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga imedes. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega ("lillaveega") immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti! Koristamisel vältida elavhõbedaga sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringiliikudes laiali! Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi!
Tallinna Teeninduskool Müüja eriala 011M Eva Reimets Iseseisev töö Käitumine tulekahju korral Tallinn 2007 Tulekahju kiire teatamine - Helista 112 Kiire tulekahjust teavitamine ja õigeaegne jõudmine sündmuskohta säästab inimelusid ja vara. Tulekahjuteate kiire edastus loob tunduvalt suurema kaitstuse lasteasutustele, haiglatele, kaubanduskeskustele, majutusasutustele ja paljudele teistele kõrgendatud riskiastmega hoonetele. Kui põleb auto Raske liiklusõnnetuse või muudel põhjustel süttinud autopõlengu korral helistage kohe hädaabinumbril 112. Ise õnnetuskohast mööduva liiklejana põlevat autot nähes tulge abivajajale oma tulekustutiga appi ning helistage hädaabinumbril 112. Auto põlemist võib põhjustada: · elektrijuhtmestik (on kulunud, ülekoormatud, oskamatult parandatud või täiendatud, kuumeneb üle või tekib lühis); · kütusevoolik (on kulunud, prag...
poolt loodud väärtusest, mida kasutavad ära kapitalistid ning ta kasutas mõistet ,,tootlik töö" selles kontekstis, kus see toodab lisaväärtust kapitalisti jaoks. Tema jaoks põhines kapitalism püsival ,,varastamisel", millega kapitalistid kasutasid ära töötajate loodud tasustamata tööd ning seetõttu kasutas Marx ka nimetusi ,,vampiir" ja ,,libahunt" kapitalisti kohta - ,,Kapital on surnud töö, mis nagu vampiirgi, elab ainult elus tööd endasse imedes ja elab seda kauem, mida rohkem ta tööd endasse imeb" . Teadmiste tööd ja erinevaid klasse puudutavate lähenemiste liigitus Infoühiskonnas saab määratleda seitse lähenemist teadmiste ja klasside kohta: 1. Interneti kasutajad kui uus klass; 2. Teadmiste töö kui uus klass; 3. Teadmiste töö on revolutsiooniline klass; 4. Ebakindel teadmiste töö kui uus klass; 5. Teadmiste töö kui mitteproduktiivne ühendatud töölisklass; 6
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..........
Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks. Ta magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas. Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla. Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab toidust. Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Koaalabeebi jääb emaslooma kukrusse kuueks kuuks, ta areneb seal nisast emapiima imedes. Edasi kannab ema teda aasta jooksul seljas. 20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast. Tänapäeval on see loomaliik kaitse all, kuid on siiski väljasuremise ohus.
Selle asemel soovis Hitler, et rahva ,,kogu elu ja tegevus" oleks pühendatud oma rahvuslike väärtuste teenimisele teiste, võõraste kultuuride arvel. Selle taotluse põhivaenlaseks olid aga juudid, sest just nemad, rassiriigi ,,võimsaim vastukaal", olid läbi ajaloo kujutanud endast natsionaliseerumise vastast tööriista. Juudid, kellel polnud oma kindlat territooriumi ,,juurteta rass" õilmitsesid parasiitidena mitte midagi kahtlustava peremeesrahva kehal, imedes teda kultuurist tühjaks ja mürgitades tema olemust. Põhimõisted · Diktatuur- Seadustega piiramatu õigusvastane seadusvõim riigis · Kantsler- Kõrgem riigiametnik (Saksamaal riigikantsler ja liidukantsler) · Repressioon- Surveavaldus, mahasurumine · NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · SPD- Sotsiaaldemokraatlik Partei · CDU- Kristlik-demokraatlik Liit · Land- Liidumaa
Aastas 2-3 pk. Talvitub valmikuna, vastse või nukuna. Nahktiivalised. Kõrvahark haukamissuised, vaegmoone. Segatoidulised, elav ja surnud taime ja loomne materjal, väiksemad putukad, munad. Emane muneb munakuhja varjatud kohta. Talvitub valmikuna. 1 pk aastas. Teravilja kahjurid Kõrsvilja lehetäi talvitub munana teraviljal. Lehetäi areng! Viljalutikad munad munetakse lehe alumisele poolele pikiridadena. Peamiselt kahjustab vastne imedes pähikutest mahla. Valmik talvitub umbrohul, aastas 1 pk. Teravilja ripslane vastsed ja valmikud imevad taimemahla pähikutest. Valmik talvitub mullas. 1-2 põlvkonda. Kõrsvilja maakirp mardikas närib lehti. Munad munetakse mulda. Vastsed toituvad kõdust. Aastas 1 pk, talvitub noormardikana taimejäänustel. Harilik viljakukk ja sinine viljakukk munevad kõrreliste lehtedele. Vastsed roodavad lehti ja valmikud närivad lehti. Talvitub noormardikas
1. Akvaariumi hooldamine Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega. 7.1. Vee hooldamine Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid, mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale. 7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olem...
3 MIDA TEHA? puhastada pind sinna ladestunud tensiididest jätkata hooldust vee ja mikrokiudlapiga või ainega puhastamisel vältida üledoseerimist Email ei talu karedaid töövahendeid sadestusi emailpinnalt võib eemaldada vedela küürimisainega vältida happelisi puhastusaineid või olla nendega eriti ettevaatlik puhastamisel kasutada neutraalseid või nõrgalt aluselisi puhastusaineid Nahk Puhastamine: lahtine mustus eemaldatakse imedes määrdunud kohad puhastatakse seebilahuses niisutatud koristuslapiga seejärel pind kuivatatakse puhastamise järel võib pinda kaitsta sobiva õli või muu nahahooldusainega Nahka kahjustavad: päikesevalgus kuumad radiaatorid lahusteid sisaldavad ja sünteetilisi tensiite sisaldavad puhastusained, mis kuivatavad nahka ja muudavad selle kõvaks Kunstnahk On oma olemuselt plastik. Talub hõõrumist, kui rebeneb kiiresti ja ajab higistama. On
või punakaspruunid laigud, mille kohal võrse hävib. Haigestunud kohad välja lõigata ja hävitada (põletada) • Uuematel peenraroosidel esineb haigust harva • Vanemaid väänroose on soovitav enne katmist pritsida 8% karbamiidi või 0,1% vasevitrioliga ROOSIDE KAHJURID • Roosi-lehetäi – rohekad väiksed putukad ilmuvad noortele roosinuppudele kevadsuvel ja paljunevad väga kiiresti • Täidega võivad kaetud olla veel roosinupu kael ja võrsete tipud • Imedes mahla põhjustavad lehetäid võrsete moondumist • Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Detsis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG Rooside kahjurid • Kasvuhoone karilane – väikesed heledad kärbsetaolised putukad kolooniatena roosipõõsastel • Eriti aktiivsed kuumal soojal suvel • Võib sattuda aeda üheaastaste suvelilledega • Tõrjeks samad vahendid mis lehetäi puhul • Eriti effektiivne on Danadim Rooside kahjurid
2) õhurõhkude muutumise tekitamisviisi järgi: - pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - glotaalne – kõriõhuvoolu abil. Tekitatakse suruhäälikuid (= ejektiive) – kõri liigub ülespoole, õhk väljapoole –, implosiivne – kõri liigub allapoole, õhk sissepoole. - velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu imedes suhu, pehme suulagi sulgub. Fonatsioonielundid – hääle tekitamine Kõri oma elunditega – alumine hääleallikas. Häälekurdude võnkumine tervikuna tekitab hääle põhisageduse ehk põhitooni (F0): kõrgem sagedus = kõrgem hääl, madalam sagedus = madalam hääl. Häälekurrud liiguvad nii tervikuna kui osadena. Häälekurdude osade võnkumine tekitab hääle ülemsagedused ehk ülemtoonid. Heliliste häälikute hääldamisel häälekurrud võnguvad
Selleks kasutatakse mehhaanilisi, füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi tegureid. diagnostiline dehelmintiseerimine (kr. diagnosis -- ära tundmine; dehelmintiseerimine). Uuritavatele loomadele manustatakse anthelmintikume raviannustes ja organismist eritunud helmintide alusel pannakse diagnoos. Vt. ka dehelmintiseerimine. doonor (pr. donneur -- annetama). Parasitoloogias nimetatakse transmissiivsete parasitooside korral doonoriks invadeeritud looma, kellelt verd imedes nakatub haigust siirutav lülijalgne vektor. ektoparasiidid (kr. ectos -- väljaspool + parasiit) -- välisparasiidid, välisnugilised. Parasiteerivad lühemat või pikemat aega peremehe keha pinnal. Ektoparasiitide hulgas moodustavad erirühma somaatilised ektoparasiidid, kes veedavad kogu elutsükli peremehe nahal. Vt. ka parasiitide liigitelu. endoparasiidid (kr. endo -- sisemine + parasiit) -- sisenugilised. Parasiteerivad peremehe
Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q zD tan v 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter, α -kaldketta nurk.(α = 30°) Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui α = 0 , siis pump ei toimi Aksiaalkolbpumbad annavad rõhku kuni 40 Mpa ja kasutegur on kuni 0,97. Aksiaalkolbpumbad nagu radiaalkolbpumbadki võivad olla vahelduva
kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). 1.3.2. Tiinus ja noored pojad Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Enne paaritumist toimuvad isasrandalite vahel ägedad lahingud ning ainult tugevamad paarituvad emastega. Emasrandalil sünnib üldjuhul 1 poeg, kelle eest ta üksi hoolitseb. Noored pojad on võimelised ujuma ja sukelduma peaaegu kohe pärast sündimist. Poegade kasv on emapiima imedes suhteliselt kiire. 1.3.3. Süstemaatiline kuuluvus: Riik Hõimkond Klass Selts Alamselts Sugukond Perekond Eesti Loomad Keelikloomad Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keeles Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Phoca keeles 11
Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata. Antiik- ja keskajal oli bioloogiliste teadmiste tase väga madal. Uskliku inimese jaoks lahendatakse elu tekkimise küsimus lihtsalt: see on jumala looming, s.t. ime. Keskajal olid kasutusel samad taimsed tuimastusvahendid kas jookidena või taimeekstraktidega immutatud nn. narkoosikäsnadena, mille läbi hingates või neid imedes tundsid haiged kergendust. Seega jäi valutustamine keskajal vanade kultuurrahvaste tasemele. Šveitsi looduseuurija ja arst Paracelsus (1493-1541), kodanikunimega Theophrast Bombast von Hohenheim, oli keskaja väljapaistvamaid teadlasi. Ta kasutas arenevat keemiat meditsiiniliste küsimuste selgitamiseks. Kogenud sõjakirurgina töötas ta välja haavaravi meetodid. Tema ettepanekul kasutati adstringeerivaid sidemeid ja anti haavatule organismi üldseisundi tugevdamiseks
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
Putukad tolmendavad taimi. Enamikul õistaimedel ei areneks seemned, kui putukad taimi ei tolmendaks. Tähtsad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja kärbsed. Paljud putukad on loomade parasiidid. Paljude loomade kehal elavad nt täid ja kirbud, toitudes nende verest. Mõnede kiletiivaliste vastsed arenevad teiste putukate vastsetes, kelle nad lõpuks hävitavad. Putukad on haigustekitajate edasikandjad. Nendeks on peamiselt verdimevad putukad: lutikad, parmud, kärbsed ja sääsed, kes verd imedes kannavad edasi mitmesuguseid haigustekitajaid. Putukad levitavad nt unitõbe ja malaariat. Toakärbes levitab soolehaiguste tekitajaid. Inimestele teevad kahju lisaks mitmesugustele parasiitidele ka mitmed muud putukad: nt rändrohutirsud hävitavad saaki, koiliblika vastsed riiet, paljud putukad ja nende vastsed toiduaineid, termiidid ehitisi. Putukatest on ka palju kasu. Tolmeldajateta jääksime ilma puuvilja- , marja- ja paljude köögiviljade saagist.
Väldi seejuures tõmbetuult. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Sageli alustavad emad lapse kehasoojuse mõõtmist huulte või käeseljaga lapse laupa katsudes. Algul tundub olevat võimatu lapse palavikust aru saada, kuid ajapikku muutuvad nad järjest osavamaks. Kui laps tundub olevat soe, on õige kraadiklaas välja otsida ja temperatuur ära mõõta. Huultega katsumise nipp ei ole usaldusväärne, kui laps on tulnud õuest või võetud välja sooja teki alt või olnud rinda imedes tihedalt ema vastas või on ema ise äsja joonud kuuma jooki. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Haige mudilane võib tunda vastumeelsust kraadimise suhtes. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
mida kaariest põhjustavatel bakteritel on võimatu või keeruline oma ainevahetuses kasutada. Hambasõbralik on ka aluseline või süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbi liikuv vedel või hambapinnale mittekleepuv rasvane toit võib olla hambasõbralik. Suhkrut sisaldavat toitu tuleks hammastega võimalikult lühiaegselt kontaktis hoida. Näiteks magustatud jooki kõrrega imedes see hammastega praktiliselt kontakti ei satugi. Intensiivset mälumist nõudva ja nii süljeeritust stimuleeriva taimset päritolu toortoidu söömine on hambasõbralik, kuni happeliste puuviljadega erosiooniohu tõttu ei liialdata. Piimatooted sisaldavad valke, rasvu, fosfaate ja kaltsiumi, moodustades nii hambasõbralikema toitude rühma. Kaariest peatava toimega on tahke küpsenud juust, mille tekstuur süljeeritust soodustab ning mille koostis suu happelist
tegemiseks ja seisukohavõtuks. Tuleb rõhutada, et selline õnnetu ja mõnikord ka agressiivne amatöörteadus sünnib harilikult siirast ja omakasupüüdmatust huvist teaduse vastu, ning kui tegemist on noorte inimestega, võib kujuneda astmelauaks professionaalsesse teadusesse. Libateadusliku amatöörteaduse iseloomulikuks tunnuseks on selle tõsiasja eiramine, et teadused on tänapäevaks sedavõrd kaugele arenenud, et niisama näpust imedes ja põlve otsas midagi tehes pole võimalik neid vähimalgi määral edendada, rääkimata juba revolutsiooniliste avastuste tegemisest. Püsiteemaks füüsika alal on näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika "ümberlükkamine", uute kõikeseletavate maailma ehituse teooriate väljapakkumine jms. Parimal juhul komistavad need "ümberlükkamised" tuntud ja juba aastakümneid tagasi lahendatud peenetele paradoksidele. Enamikul juhtudel on aga tegemist puudulikult haritud
neegrid võisid pöörduda muusika, kui neile kõige kättesaadavama kunstilise väljenduse poole. Uus-Inglismaa ja lõunaosariikide olustikus kõlav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk täpsemini anglokeldi (iiri,soti,w alesi) päritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle määral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja-Ameerikasse 10-15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli võtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi säilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tõid kaasa rikkumatut folkloori
kindlustavad lapsele juurdepääsu kirjandusele, olenemata sellest, kas ta vanemad on kultuurilembesed või ei.Ellen Key, kes juba aastal 1900 propageeris laste õigusi arendada oma fantaasiat ja olla ümbritsetud ilust, oleks asjade sellise käiguga ilmselt rahul. Ellen Keyl olid kindlad seisukohad ka kultuuri ja pedagoogika küsimuses. Samal aastal kirjutas Ellen Key: "Vaid ümbritsetuna kunstist, vabalt ja rahulikult seda endasse imedes, ärkab kunstiarmastus. Vägivaldne õpetus võib selle kasvu lämmatada siinjuures ei pea ma silmas õpetaja möödaminnes väljendatud imetlust, vaid märkusi ja küsitlusi, mille tulemusel muutub isegi selle elusa allika vesi sogaseks." Ellen Key oli käivitavaks jõuks ka uute pedagoogiliste voolude sissetoomisel Euroopast möödunud sajandi algul. Uute ideede hulgas kõlas lootus, et kultuur valgustaks ka vaeseid kodusid. Põhiseisukoht oli, et iga Rootsi laps satuks kultuurikeskkonda
hooleks või kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima ümbruskonna valgeid kehvikuid. Uus- Inglismaa ja lõunaosariikide olustikus kõlav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk täpsemini anglokeldi (iiri, soti, walesi) päritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle määral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli võtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi säilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tõid kaasa rikkumatut folkloori.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
