Otsingule "imilont" leiti 37 faili

1
doc

Harilik tontsuru

Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kÔige vÀikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rÀndliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on...

Bioloogia - PÔhikool
51 allalaadimist
2
doc

Lapsuliblikas

Lapsuliblikas on metsaliik, aga teda vĂ”ib kohata ka linnades. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja ĂŒle nukustaadiumis, siis mĂ”ned liblikad talvi...

Bioloogia - PÔhikool
16 allalaadimist
1
odt

Putukate seltsid

Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.HÀÀle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid t...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
2
docx

Putukad

Kirjelda putuka vĂ€lisehitust. Keha katavad kitiinist kestad, kaitsevĂ€rvus, pea- 1p liitsilmi+lihtsilmad, suu, 3p suiseid (ĂŒlalĂ”uad, alalĂ”uad, ĂŒla-ja alahuul), 1p tundlaid, rindmik- koosneb 3 lĂŒlist, 3p jalgu, 2p tiibu (katte-ja lennutiivad), tagakeha- koosneb lĂŒlidest, hingamisavad, muneti vĂ”i astel. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on?...

Bioloogia - PÔhikool
34 allalaadimist
3
doc

Liblikad

Liblikaliste selts on ĂŒks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lĂ”ugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursama...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
9
doc

Liblikalised

TĂŒri GĂŒmnaasium Liblikalised Referaat Sisukord TĂŒri GĂŒmnaasium ......................................................................................................................

Bioloogia - PÔhikool
10 allalaadimist
4
docx

Liblikas

Liblikas Liblikaliste selts on ĂŒks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagataks...

LoodusÔpetus - PÔhikool
9 allalaadimist
2
doc

Putukate KT

VĂ€lisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm HĂŒppejalad...

Bioloogia - PÔhikool
23 allalaadimist
22
docx

Zoloogia osa kordamiskĂŒsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega ĂŒherakulised loomad. Nagu kĂ”igil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pĂ€rilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete pĂ”hiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organis...

Vee elustik - Eesti MaaĂŒlikool
46 allalaadimist
8
rtf

Kapsas ja kapsaliblikas referaat

Uthna PĂ”hikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna PĂ”hikool Sissejuhatus LĂŒlijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lĂŒliline keha, lĂŒlilised kehajĂ€tked ning kitiinainest vĂ€lisskelett. LĂŒlijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid vĂ”ib leida meredest, jĂ€rvedest, metsadelt, pĂ”ldudelt, mullast, taimedes jne....

LoodusÔpetus - PÔhikool
17 allalaadimist
4
docx

Putukate vÀlisehitus

Putukate vĂ€lisehitus Hoolimata sellest, et putukad on vĂ€ga liigirikas loomarĂŒhm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja vĂ€ljanĂ€gemisega loomi, on nende kehaehitus ĂŒldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hĂ€sti eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. KĂ”ik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lĂŒlidest. Nagu kĂ”igil lĂŒlijalgsetel, on ka putukate keha kaetud k...

LoodusÔpetus - PÔhikool
8 allalaadimist
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hĂ”redat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ĂŒmbrusesse juba ĂŒle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti vÀÀrtuslikuks teeb puisniidud nende kĂ”rge liigirikkus. Puisniidu lii...

PĂ€randkooslused - Eesti MaaĂŒlikool
105 allalaadimist
2
docx

Bioloogia lĂŒlijalgsed ja liblikad (kordamine)

LĂŒlijalgsed LĂŒlijalgsete loomarĂŒhm on loomadest kĂ”ige arvukam - neid on ĂŒle miljoni liigi. LĂŒlijalgsete hulka kuuluvad vĂ€hid, putukad ja Ă€mblikud. LĂŒlijalgsete loomade ĂŒhine tunnus on lĂŒliliste jalgade olemasolu. LĂŒlijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale vĂ€ljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lĂŒlijalgsetest loomadest peamiselt vĂ€hi...

Bioloogia - PÔhikool
19 allalaadimist
19
doc

Erizooloogia LĂŒhikonspekt

Loomad ei fotosĂŒnteesi, liikumisvĂ”ime, meeleelundid, raku vĂ€liskiht Ă”huke, rakukest puudub, vakuoolid vĂ€ikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja pĂŒsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sĂ”nasĂ”nalises tĂ”lkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ Ă”petus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest EmbrĂŒoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest FĂŒsi...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - EuroĂŒlikool
17 allalaadimist
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

ÜLDBIOLOOGIA Botaanika ­ uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia ­ uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia ­ uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, h...

Bioloogia - PÔhikool
95 allalaadimist
5
ppt

Liblikalised

Liblikaid on maailmas teada ĂŒle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel as...

Bioloogia - PÔhikool
7 allalaadimist
10
ppt

Liblikad

KĂ€tlin Sisukord Tiivad HĂ€marikuliblikad PĂ€evaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad vĂ€rvilised tiivad Tiibu katavad vĂ€ikesed Ă”rnad soomused Soomused on vĂ€ga haprad Liblika tiibu ei tohi kĂ€ega katsuda ega liblikat kĂ€tte vĂ”tta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha kĂŒlge HĂ€marikuliblikad Lendavad öösiti ja hĂ€maras, sellepĂ€ras...

Bioloogia - PÔhikool
8 allalaadimist
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3...

Bioloogia - Tallinna Ülikool
23 allalaadimist
7
xls

Putukate tabel

Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mÀlumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-...

Bioloogia - PÔhikool
7 allalaadimist
14
pptx

Ettekanne teemal "ToakÀrbes"

ToakĂ€rbes Merilyn MĂ”ttus Looma koht sĂŒstemaatikas HĂ”imkond: lĂŒlijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: vĂ€lislĂ”ugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: pĂ€riskĂ€rblased (Muscidae) ToakĂ€rbes (Musca domestica) kuulub pĂ€riskĂ€rblaste sugukonda. PĂ€riskĂ€rblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kĂ€rbseid. PĂ€riskĂ€rblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas vĂ€ga mitmekesine. ToakĂ€rbe...

- Tartu Ülikool
18 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !