Käsitööriistad ja mehhanismid Pintslid Rõngaspintsel- Looduslikud harjased. Sellega on hea värvida pinna õõnsused. Lapikpintsel- Kasutatakse pinna tasandamiseks ja silumiseks. Vars on puust. Harjased tehismaterjalidest. Pintsel Eriotstarbelised pintslid Radiaatoripintslid- Mõeldud ribiradiaatorite värvimiseks, pikk vars. Harjasteks looduslik harjas või tehismaterjal. Joonimispintsel- Joonte värvimiseks. Lamedad ja ümmargused variandid. Joonistuspintse- Vormilt on kirjutuspintsel joonimispintsli moodi ümmargune või lame. Maalriharjad Värvimishari- Kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks, eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel
Käsitööriistad. 1) Pintsel koosneb kolmest osast Vars, harjased, kate(kest) 2) Pintsli harjased tehakse Jõhvidest, loomaharjastest või tehiskiust 3) Pintslite liiguts ja loetelu Eriotstarbelised pintslid ja tavalised pintslid: Rõngaspintsel, lapikpintsel, lakipintsel Eriotstarbelised: Radiaatorpintsel, joonimispintsel, joonistuspintsel, tekstipinstel, šabloonipintsel, piitspintsel, soonpintsel, hajutamispintsel, lohisti. 4) Milleks kasutatakse maalriharju Maalriharju kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks. Eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel.
kummist. Kummiriba peab olema liistust natukene pikem, et too ei kriimustaks puhastatavat pinda. Kuivatajaga töötatakse vertikaalsete liigutustega ülevalt alla või S kujuliselt horisontaalselt. HARJAD Koristamisel pühitakse, harjatakse ja küüritakse pindu erinevate harjadega. Harjaste materjal ja karedus valitakse puhastatava pinna omaduste ja eemaldatava mustuse järgi. Kasutakse valiku lihtsustamiseks ka värvikoode nagu koristuslappide puhulgi. Harjaste materjalid Looduskiust harjased valmistatakse hobusesabajõhvist. Kasutatakse pintslitena aga ka nõudepesuharjadena Taimsetest kiududest harjased valmistatakse kookose, riisi, banaani või kanepikiust Tehiskiust harjased valmistatakse nailonist, polüvinüülkloriidist Sünteeskummist harjased Metallharjased valmistatakse messingist. Kasutatakse eriotstarbel, näit pliidi ja korstnakanalite puhastamisel. 1. Pühkeharjad Tänavahari on lahtise mustuse pühkimiseks ebatasastelt pindadelt. Vars puidust
Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi.Elavad tüüpiliselt
Kus on seinad, astmed ja muud takistused, tunneb tolmuimeja ära sensorite abil. Kui tolmuimeja peaks jõudma tupikusse, siis pöörab ta ennast niikaua kuni leiab tee välja, seega ei ole hirmu, et peaks kontrollima kas robot tööga toime tuleb. Kui nüüd juhuslikult peaks hakkama aku tühjaks saama ja on olemas iselaadija, oskab tolmuimeja selle juurde ise tagasi minna ja äta laadida. Keerlevad harjased on selleks et pühkida vaibal või seinal olev mustus masina alla, et see sisse imetaks. Tolmu imeja imeb igasugust mustust: liiva, tolmu, paberitükke ja muud.
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi
Hambaid peaks pesema täpselt nii kaua, kuni kõik on puhtaks saanud, keskmiselt 2-3 minutit. Harjamist tuleks alustada ülalõua hammaste välispindade puhastamisest, seejärel puhastatakse ülalõua hammaste suulaepoolsed pinnad ning korratakse sama protseduuri alalõua hammastel. Sellisel juhul viiakse miinimumini risk, et mõni hammas jääb kogemata puhastamata. Hambaharja peaks kogu protseduuri käigus hoidma umbes 45kraadise nurga all, et harjased satuksid ka igemevakku. Hambaharja harjased peaksid olema pehmed või keskmise tugevusega, et ei tekitaks liigset traumat suuõõne kõvadele ja pehmetele kudedele. Hambaharjade valik on lai ning endale võib soetada ka elektrilise hambaharja. Siiski tuleb rõhutada, et hambaharja liigist olulisemad on õiged hügieenivõtted ning tehnika. Tähtis on hambad pesemise käigus puhtaks saada. Hambaharja peaks vahetama iga 2-3 kuu tagant, sest selle harjastele kogunevad bakterid, millest ainuüksi kraaniveega lahti ei saa
Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. Eeltöötlusvahendid Köögiviljanoad Koorimiseks ja puhastamiseks
Harjad Ämbrid Kasutusotstarbelt jagunevad harjad: Hea ämber: Kuivpühkimisharjadeks (põranda- ja mööbliharjad) põrandaharjad (pikavarrelised, poolpikavarrelised, lühivarrelised). Kerge mööbliharjad (tugevad harjased pehmele mööblile ja pehmed harjased Ei kolise kõvakattelisele mööblile) riideharjad (üleriiete harjamiseks) Kuum vesi ei muuda pehmeks Küürimis ehk pesuharjadeks (wc-harjad, nõudepesuharjad jne.) pikavarrelised või käepidemega küürimisharjad erinevate pindade põhipesuks Skaalaga
Pestakse käsitsi ja kuivatatakse hoolikalt roostetamise vältimiseks. LÕIKURID – Tainast toodete vormimiseks. Sileda või lainelise lõiketeraga. Lõiketera peab kergesti liikuma ja olema terav, et säilitada tainaste kihiline struktuur. PINTSLID – Naturaalsest kiust, silikoonist või plastmassist. Kasutatakse küpsetiste määrimiseks, vormitoitude ja vormide võidmiseks, grillitava moppimiseks. Pintsli vars peab olema vähemalt 10-15 cm ja harjased vähemalt 3,0-3,5 cm. Munaga määrimiseks kasutatava pintsli harjased peavad olema pehmed ja võidmiseks sobiva pintsli harjased jäigad. POTID/KEEDUNÕUD, KASTRULID – Keetmiseks ja hautamiseks on peamised kuumtöötlusvahendid paksupõhjalised, tavaliselt roostevabast terasest nõud, mille ülaserv on kujundatud mittetilkuvaks, põhja ja väliskülje liitekoht ümardatud. Induktsioonpliitidele sobilike keedunõude põhjas on magnetiseeritud materjal.
v koos koristusrätikuga niisutatud niiske ja märja meetodiga põranda hooldamiseks; v vaha põrandale kandmiseks; v lahtise mustuse pühkimiseks. Akende pesemisel kasutatavad vahendid Akende pesemisel kasutatakse: v aknapesijat, mille ühes servasx võib olla hõõris; v aknakuivatajat; v uretaani või kunstnahka veepiiskade kuivatamiseks. Harjad Hea pikavarrelise põrandaharja omadused on: v harja laius on vastav puhastatavale pinnale; v harjased on piisavalt tugevast või piisavalt pehmest materjalist v vars on töö tegijale ninani v vars on sobiva paksusega (u.pool kämbla laiusest) v varre kinnitusnurk on 60', siis kõik harjased puudutavad põranda pinda v vars on eemaldatav ja kasutatav teiste töövahendite puhul v varre kinnitus on tugev Sodi korjamiseks on sobiv kasutada poopika varrega harja ja kühvlit. Hea poolpika varrega harja omadused: 14
c) 760 mmHg = 1 000 000 Pa 7. Too 3 näidet termodünaamika I seaduse kohta; II seaduse kohta. Termodünaamika I printiip: Keha siseenergia muutumiseks tuleb kehaga teha tööd ja (või) kehale juurde anda soojust. Valem: U = A + Q U siseenergia muut (J) A välisjõudude töö (J) -A keha ise teeb tööd (J) Q saadud soojushulk (J) -Q keha annab soojust ära (J) a) Näide1: Inimene pühib põrandat harjaga. Harja harjased teevad tööd hõõrdumisel ja harjased soojenevad. b) Näide2: Puuhalud pannakse pliidi all põlema. Puuhalud teevad mehaanilist tööd. Töö tegemine väljendub puu söestumises (kuumutamisel/põlemisel). c) Näide3: Inimene hõõrub käsi omavahel. Käte töö väjendub nende hõõrdumisel ja seetõttu käed muutuvad soojemaks ja suureneb nende siseenergia. Termodünaamika II printsiip: 1
tee head tööd halvasti hoitud töövahendi abil. Järgmisena tutvumegi erinevate maalritöös kasutatavate tööriistada ja nende korrashoiuga. Pintslid on maalri põhitöövahendid. Neid valmistatakse tänapäeval väga erinevaid ja vastavalt erinevatele värvidele ning töö eesmärgile. Pintslit hankides on vaja ka teada, et turul on ka palju nö ühekordseid pintsleid. Need on nii halva kvaliteediga, et neid pole mõtet hankida. Pintsli ehitus Pintsel koosneb kolmest osast: vars, harjased ja kate. Pintsli varre traditsioonile materjal on puu. Tänapäeval valmistatakse ka plastmassi pintslivarsi, kuid need hakkavad pikaajalise lahustite mõju tõttu käte külge kleepuma. Pintsli harjased tehakse jõhvidest, loomaharjastest, manillast või tehiskiust ja nende erinevatest seostest. Kattena kasutatakse metallist kilpi, mille abil liimiga ühendatud harjased kinnitatakse varre külge. Pintsli ja harjade liigid: rõngaspintsel, lakipintsel, radiaatoripintsel, joonimispintsel,
Muld ja vihmaussid. Tarvi Langus 6.klass Sisukord Sissejuhatus. Kes nad on? Kehaehitus. Vihmausside ja põllumeeste koostöö. Sissejuhatus. Vihmaussid ehk rahvapäraselt ka limukad on loomad, keda tunnevad kõik ja kelle kasulikkus on üldteada. Sageli jäädakse hätta, kui on tarvis seletada, milles nende kasu seisneb. Kindel, et vihmaussid kobestavad mulda. Just vihmausside kaudu on otstarbekas mitmesuguseid mulla protsesse. Kes nad on? Vihmaussid kuuluvad rõngusside hõimkonda, väheharjasusside klassi. Maailmas tuntakse väheharjasusse kokku umbes 2500 liiki. Euroopas on tavaliselt 19 liiki mullas leiduvaid vihmausse. Meie muldades on neid seni leitud 12 liiki. Kõik nad on eluks pinnases hästi kohastunud. Kehaehitus. Suur hulk naha-näärmeid ja Muutke teksti laade limane niiske nahk. Teine tase Seljaurbed. ...
pritsima ning liiga suure koguse korral voolama. 2 Mida tuleks teada rullidest ja pintslitest Materjal: Akrüül hea vastupidavusega, imav Polüester kõige vastupidavam, aga ei ima hästi Mohäär kallis, ei sobi vesilahustuvate värvide pinnale kandmiseks Kvaliteetrulli tunnused: Kvaliteetpintsli tunnused: - Ei jäta karvu - Harjased on hargnenud - Kõrge vastupidavus - Harjaste kimp on kooniline - Tugev konstruktsioon - Kimbu pikkus peab olema vähemalt - Ühtlasem struktuur pool laiusest - Suurem värvimahutavus - Harjased on tugevalt kinnitatud Pintsli ja rulli puhastamine: Vesialuselise laki ja värviga värvides:
, on tugev hambakivi eemaldaja olles samal ajal õrn suule ja igemetele. Ainulaadses, kitsas harjas on nii pehmeid kui keskmiselt kõvasid harjaseid, millega on hambavahesid hõlbus puhastada. Varre uus ergonoomiline kuju ja mitte libisev kinnihoidmise koht lisavad harjale kasutamismugavust ja juhitavust. Uue harjaosa omadused: 75% rohkem harjaseid kui eelmisel harjal; 46% kitsam ots (tipp); ühendatud on pehmed ja keskmiselt kõvad harjased. Puhastab hambavahesid paremini, eemaldab kivi ja hõõrub igemeid. Omaduste poole pealt tuleb kindlasti lisada, et harjaosa kuju ja kitsas ots (tipp) on ainulaadne ja patenteeritud (patendid:US 5054154 ja EP 0710534 B1). Vahetage hambaharja iga kolme kuu järel, sest nii toimivad harjased kõige paremini! * Hambaharjad lastele ( 9922 ) Komplektis 4 tk. *Glister- suuloputuse konsentraat - suuvesi (9949 50 ml) vähendab hambakivi tekkimist. Üks pudel kestab üle 100 kasutamiskorra
Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole. Eespoolne osa peeneneb ja nihkub ettepoole, siis jämeneb ja tõmbab järgmisi, parasjagu peenenevaid lülisid järele. Tahapoole suunatud harjased ankurdavad paisunud lülisid uru seinte külge. Väga tihedast mullast võib uss end ka tasapisi läbi süüa. Vihmaussid neelavad kõike: huumust, liivateri ning kõdunevaid taimetükke koos seeneniitide, pisiloomade ja bakteritega. ,, Alumise korruse" loomad käivad maapinnalt taimelehti toomas. Seeditakse mitmesuguseid pisioleseid, eriti seeneniite, vetikaid ja ainurakseid. Suurem osa neelatud mineraalsest või orgaanilisest massist tuleb varsti ussi taguotsast välja
Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus Schlumbergera truncata / Zygocactus truncates Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Pärast õitsemist on soovitav anda 6-8 nädalat puhkust ja kasta harvemini. Jälgida tuleks, et võrsed ei hakkaks närbuma. Märt...
hulka. Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi. Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil. Vesikirbu lapik keha on kaetud läbipaistva kojaga, kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on kiivrikujuline. Harjastega rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse aitavad harjased tuua värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on bakterid, ainuraksed, pude ja vetikad. Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi. Emased kannavad mune kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks liiguvad nad veekogus sügavamale, nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad. Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha. Liikumisele ja vees hõljumisele
enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja
rannaäärsetese taimedesse peitu. Enamik iguaanlasi on väga liikuvad. Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus Iguaanlaste pea on tavaliselt kaetud arvukate ebakorrapärase kujuga kilbikestega, selg aga soomustega.Neil on selja peal harjased ja kurgu peal suur lott. Osadel kõrbeliikide varvaste külgedel on sarvjate piidega harjad. Kasvada võib ta heal juhul kuni 2 meetri pikkuseks. Kõige vanemad iguaanid on peaaegu 20 aastased. Täiskasvand iguaanid on suured ja võimsad. Noored iguaanid on enamjaolt rohelised. Isased iguaanid on võimelised värvi muutma vastavalt ümbrusele. Erutuse korral, aga ka temperatuurist ja valgustusest tingituna, võib looma
Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine
nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liikumisviis. (kokku 4p) Elab vees . Liikumisviis , ujub ujulestad ujumiseks. Elab metsas , niisketes paikades. Liikumisviis , liigub on kohmakas , aeglaselt kõnnib.
Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine
keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumata, silmad(näevad koda, kere ja kotikujulised, e. kutiikula, keha, pea pisike, kutiikula ainult valgust), jalg, pole maitsmine, 2 ininappa, puudub, pea ja ajlg, pead, nägemine, lülistumata harjased, kühtjalgsed, 2 kompimine, suured silmad, keha. epiteel paari maitsmine lõuad, millega kombitsaid, purusatavd maitsmine, kalu kompimine
lihtne ja ökonoomne. Töövahend haakub hästi pinnaga ja ei tõsta tolmu õhku. võimalik pühkida seinu ja lagesid. kasutatakse põrandakuivatajaid põrandatelt vee kogumiseks ja põrandate kuivatamiseks g) Harjad - vanim Tolmuharjad. Kuivpühkimisharjad jagunevad: põrandaharjad (pikavarrelised, poolpikavarrelised, lühivarrelised). Kaks viimast võivad olla komplektis prügikühvliga. mööbliharjad (tugevad harjased pehmele mööblile ja pehmed harjased kõvakattelisele mööblile) riideharjad (üleriiete harjamiseks) Küürimisharjad jagunevad: pikavarrelised või käepidemega erinevate pindade põhipesuks wc harjad (hoidikuga põrandale või seinale kinnitamiseks) nõudepesuharjad (erineva kujuga, vahetatavate harjastega) muud harjad (pudeliharjad, hambaharjad jne) 11.pH- rahvusvaheline sümbol, märgib keemilise aine happelisust. 12
Rõngussid Sandra Ivanov Jaotumine: § Rõngussid jaotatakse välisehituse ja eluviisude järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev epiteel § Selle alla paiknevad lihased: ringlihased ja pikilihased § Kokku moodustavad lihased ja epiteel nahklihasmõigu § Ringlihaste kokkutõmbel muutub uss pikaks, aga pikilihaste kokkutõmbel lüheneb § Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: §
Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele, loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule. Kiduussid elavad taime juures- hävitavad juuri (saaki pole suur) Solkmed tekitavad allergiad, kahjustab närvisüsteemi. Inimene võib ilma jääda töövõimest. Naaskelsaba- tekitab isu kaotust, päraku ümbruses kihelust. Keeritsuss- põhjustab mitmesuguseid vaevusi , mõnikord võib lõppeda inimese surmaga. Vihmaussil on harjased, mis aitavad tal edasi liikuda, tema keha katab õhuke ühest rakust koosnev epiteel, mille alla paiknevad lihased( erinevaid lihaseid kokku tõmmates muudab kuju ja liigub edasi, ringlihastel muutub pikaks ja peeneks, pikilihastel lüheneb),kokku moodustavad nad nahklihasmõigu, mis on ussi toeseks.Närvisüsteem- võtab vastu ärritusi.Hingavad naha kaudu.Ussi kehapind peab olema niiske koguaeg. Vihmauss on tähtis mullaviljakuse säilitamisel,lagundab taimi.
Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Olustvere 2012 Metssiga pesitseb
osakeste hulgast. 17.Kuidas käitub vooluga juhe magnetväljas? Hakkab liikuma 18.Mis põhjustab vooluga juhtme liikumise magnetväljas?Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund
Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist. Kõiki tema ärritusi võtab ta vastu nahas asuvate tunderakkudega. Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta. Vihmauss on jalgadeta ja liigub edasi roomates. Roomata saab vihmauss ringlihaste ja pikilihaste koostöö tulemusena. Ringlihased lubavad ussil ennast peenikesena ettepoole välja venitada, pikilihaste toimel uss jämeneb ja tõmbab tagaosa eesmisele järele. Edasiliikumisel on abiks ka harjased, mis asetsevad paariviisi vihmaussi kõhupoolel. Mullas liikumise teeb lihtsamaks vihmaussi limane nahk, mis aitab tal ennast paremini läbi mullaosakeste libistada. Maapinda tungib ta terava koonusetaolise pea abil. Keha kokkutõmbudes pea jämeneb, avaus mullas laieneb ja järk - järgult tungib uss mulda. Kui maapind on kõvem, niisutab ta seda süljega ja neelab mulla alla. Nii "sööb" vihmauss end maasse. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest
kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16. segavad mulda, väöjaheited rikastavad, tassivad teistele toitu maa alla, õhk pääseb paremini, vesi liigub paremini, kaane kasutatakse vere parandamiseks 18.vihmaussid hingavad läbi naha-niiskus-muld niikse-hea hingata 19. iminapp, suu, täppsilmad taga. 20.apteegikaan-selgroogsete veri. 21. hobukaan, aptegikaan, lamekaan, kalakaan, ahaskaan 22. toituvad vetikatest, pikad harjased, on rööveleluviisidega , elavad ka vees. 23.vees kui ka maismaal.vabalt elavad 24. a) rakutu kest mis kaitseb imiussi keha b) epiteel ja lihased moodustavad nahklihasmõigu c)
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
USSID Ussidel on pikk kitsas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on vaheseinte abil jaotunud vedelikuga täidetud kambriteks. Nad elavad veekogudes või mullas. Tuntuim väheharjasuss on vihmauss. Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel.
(Hambaravi blogi) 1000 aastat hiljem tulid egiptlased välja esimese hambapasta laadse suuhooldusvahendiga. Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele kasutades seda sama puuoksast tehtud hambaharja - see oli esimene kord ajaloos, kui hambaharja ja hambapastat hakati koos kasutama. (Ibid) 1498. aastal leiutasid hiinlased hambaharja, mis oma ehituselt meenutab tänapäevast hambaharja. Selle vars oli tehtud bambusest või luust ning harjased sea turja karvadest. Ajal, mil kaupmehed hiinlaste hambaharja läände tõid kasutasid eurooplased hammaste puhastamiseks ikka hõbedast tehtud otsast peenikest pulka. Hambaharja hakati aktsepteerima alles sajandid hiljem. (Ibid) 20. sajandil arendas DuPont nime kandev keemiaettevõtte välja mitmed tänapäevani kasutuses olevad polümeerid, nende seas ka nailoni. Nailon leidis kasutust ka hambaharjas, sellest tehti harjased. Sealt edasi areneski moderne hambahari. (Ibid)
*mõlemasoolised *areng läbi vaheperemehe *ei talvitu, piimjaslamelane põhjamudas *hästi töödeldud toit PAELUSSID, MAKSAKAAN, PIIMJASLAMELANE Ümarussid *keha ristlõikes ümar *toiduks taimede ja loomade jäänused- aineringe *lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline *kinnine vereringe VIHMAUSS Limused (klass: teod, karbid, peajalgsed) TEOD *koda *pea, jalg, kombitsad, silmad *avatud vereringe *lõpused, kops *liitsugulised KEERISTEOD, LABATEOD, NÄLKJAD KARBID *puudub pea ja sellega seotud meeleelundid *lahksugulised *tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI.
METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI.
Kuidas nakatutakse? Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha. Või luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks · Pikilihaste kokkutõmbel aga ussi keha lüheneb · Kehaõõs on täiendatud vedelikikuga ja iga lüli on eraldatud vaheseinaga · Selle tõttu pole 1 keha lüli vigastus vihmaussile eluohtlik SISEHITUS
TURBAKIUD Antibakteriaalne ja kaitseb UV-kiirguse eest. Kerge, poorne, hea soojapidavus (parem kui lambavillal), habras. SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2. LOOMSED LAMBAVILL Villakiu pikkus sõltub lamba tõust ja pügamise sagedusest. Säbarus – kiu kiharate arv pikkusühiku kohta. Tähtis ka säbaruse ühtlus. Märjalt tugevus väheneb. Väga suur elastsus, hea vetruvus. Peenus 10-160 u. Vastupidav bakteritele ja hallitusele. Kahjustavad koiotid ja mardikad. Talub halvasti päikesevalgust.
"Tock" on uus mikroarhitektuuri. Igal aastal on oodata üks tick or tock. 23. Protsessori vahemälu(cache) ülesanne? 4p V: Protsessori vahemälu või ka pikemalt keskprotsessori vahemälu (inglise keeles CPU cache) on vahemälu, mida arvuti keskprotsessor kasutab mälupöördusele keskmiselt kuluva aja vähendamiseks. 24. Mis vahe on LGA ja PGA socketi tüübil? 2p V: LGA-l on ühenduseks mummud aga PGA-l on ühenduseks harjased vms. 25. Mis on modulaarse toiteploki eelis standartse toiteploki ees? 2p V: Modulaarsel saab ise panna vajalikud juhtmed PSU taha aga standartsel on kõik juhtmed korraga väljas ja arvuti sees tekib see peale juhtme segadus. 26. Mida tähendab toiteplokkide juures märge ,,80+"? 3p V: Seda mis säästmis klassi ta kuulub, et kui palju läheb energiat soojendamiseks või siis tööks. 27. Arvuti graafikakaardi peamine ülesanne? 3p
Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased. Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü. Suu peene koonuse tipul; koonuse ümber kaheksa stiletti. Eristunud, sissetõmmatavat pead katavad igas suunas õieli jämedad harjased (skaliidid). Pärak olemas. Lahksoolised. Keraskärssussid: Ruljas kere, eesotsas sissetõmmatav ruljas kärss; tagaotsas võib olla peenem jätke. Kärss sageli ogaline. Kulgevad põhjasettes kärssa paisutades ja sisse tõmmates. Röövloomad või settesööjad. Sool sirge, pärak tagaotsas. Tsöloom ühes tükis, selle vedelikus erütrotsüüte; tsöloteel puudulik. Protonefriidid. Lahksoolised. Ühised jooned: kõik on lahksoolised, kõikidel olemas kidaline kärss (või selle moodi
suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2 millimeetrist parasiitsetel kiletiivalistel kuni 30 sentimeetrini raagritsikatel, tiibade siruulatus mõnest millimeetrist 30 sentimeetrini. Pea koosneb kuuest lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ning moodustavad ühtse ja tugeva peakapsli ehk -kihnu. Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suised on evolutsiooni käigus tekkinud muundunud jäsemetest
Nakatumine toimub vaheperemehe liha süües. Ümarussid Mõned ümarussid on parasiitse eluviisiga. Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, ke...
Kasutada siiski silikoonivaba vaha Värvide pealekandmise viisid- pintseldades, värvirullid,- padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine. Pintslid- lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid oma sõrmede vahel- harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama. Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes. Värvipadjad- hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutusele võttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud. Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine. Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui
kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe. Keha katab rakukihist koosneb epiteel mille all on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju. Ringlihaste kokutõmbel muutub ta pikaks , pikilihaste kokkutõmbel aha lüheneb. See esineb ka lame- sa ümarussidel kuid pole nii täiuslik. Tal on vedelikuga täidetud õõs seega kehalüli vigastus pole eluohtlik sest teistes lülides vedelik säilib
hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed. Nende tuntuimad esindajad on vihmaussid (Eestis 14 liiki). Vihmaussid on maismaalise
Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad) Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
