Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80
Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahaksin teada rohkme vähkide kohta. Sellest referaadist saab teada vähkidest üldiselt ja täpsemalt saab teada jõevähist. Vähid Vähillaadseid, näiteks krabisid ja homaare, nimetatakse ka koorikloomadeks, mis kirjeldab üpris hästi nende välimust. Paljude vähiliikide keha katab tugev lubiainest läbiimbunud kitiinkoorik. Vähid kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, mis hõlmad ka putukaid ja ämblikke. Nii nagu teisi lülijalgseid, kaitseb ka vähke nende välisskelett ning nad liiguvad oma lülilistel jalgadel. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Enamik neist elab veekogudes, vaid väike osa asustab maismaad. Kõige väiksemad vähid
õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega. Sigimine ja areng Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad. Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas. Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata. Kõige suuremad krabid on ämblikkrabid. Nende pikkus võib olla kuni 4 meetrit, kui jäsemed on välja sirutatud.
Lülijalgsed 8 klass 2007 Kes on lülijalgsed? LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on
Vähilised Edgar Leht & Vladislav Redkin 8.B 2008 · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast.
Vähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________
peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed. 3. 2. Ülemvähid Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime
Liitsugulisust, mille puhul samal loomad on nii isas- kui emassuguelundid, esineb vähkide hulgas vähem. Paljude vähiliikide emased hoolitsevad pikka aega oma järglaste eest. Munad arenevad emase seljal olevas haudetaskus (vesikirbud), kõhu all paiknevas kambris (kakandid), munakottides suguavade küljes (aerjalalised), jalgade külge kleebitult (kümnejalalised) või mujal. Üksikud vähiliigid munevad munad otse vette (kalatäi). Munast koorunud noored vähid pole tihti veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Hingamine
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris.
Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide
Väga kardetavad on peened orgaanilised setted, mis muudavad veekogu põhja mudaseks ja tarvitavad vees olevat hapnikku. Urgude ja varjepaikade ehitamise suhtes näivad jõevähile sobivat järsud liiva mergli või savisegused kaldaperved. Väga soodsad on puujuurtest läbipõimunud ja suuremate kividega ülekülvatud kaldaservad. Uru ehitab jõevähk kivide, puurontide või veetaimede juurikate alla. Sobivate varjepaikade vähesuse korral võivad vähid peituda ka lihtsalt veetaimestiku vahele või juhuslikult vettesattunud esemete alla [1, 2]. 4. Jõevähk ökosüsteemis Jõevähk toetab veekogu iseregulatsiooni, sest ta töötab ümber suure osa taimsest ja loomsest bioproduktsioonist ning selle lagusaadustest (detriidist). Taimestikku kärpides ja 3 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 )
Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7 Kasv ja kestumine ..................................................7 Suguküpsus..........................................................8 Paaritumine ja kudemine.......................................... 8 Marjaterade ja poegade arv.......
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad?
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Kursuse: "ARVUTI KOOLIS" lõputöö Töö autor: Glaidi Aasrand Kool: Türi Majandusgümnaasium Maakond: Järvamaa Töö teema: lülijalgsed Koht koolielus: bioloogia > loomad > selgrootud Klass: 8 klass Kooliaste: III Koolitaja: L. Aluoja Lühitutvustus: Esitlus on kordav ülevaade lülijalgsetest loomadest ja nende peamistest välisehituslikest erinevustest tund viiakse läbi arvutiklassis. Lõputöö sisaldab esitlust "Lülijalgsed.ppt", õpetaja tunnikava "TKlülijalgsed.doc" ja õpilase töölehte "Lülijalgsed.doc" . LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD (VÄHID) ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Ühised tunnused Lüliline keha Lülilised jalad Kitiinainest välistoes Lülijalgsete mitmekesisus Elavad nii maismaal kui vees Kirjeldatud on umbes 1 miljon liiki Arvatakse, et neid on 1018 liiki Vähid (koorikloomad) Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks Jalgu 3 p...
Vähid Märjamaa Gümnaasium 8-B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Vähid ehk koorikloomad Elavad enamasti vees Keha, jäsemed, kehajätked – koosnevad lülidest Keha jaguneb – pearindmikuks ja tagakehaks Keha katab ja kaitseb kõva kitiinist ja lubiainest koorik Peas on kompimiseks tundlad ja nägemiseks liitsilmad, mis koosnevad paljudest osasilmakestest Pearindmikule kinnituvad käimajalad; esimesel paaril on suured sõrad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Pearindmik Tagakeha Uim Toituvad vetikatest ja väikestest loomadest, võivad süüa ka surnud loomi Lahksugulised; viljastamine on kehaväline; emasloomad kannavad viljastatud mune ja noori vähke tagakeha all Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel) Vereringe on avatud Tagakehal on ujujalad ...
http://www.kalale.ee/galerii/6470 Iseloomustus Jõevähk Signaalvähk (tähnikvähk) 5 paari jalgu eesmine paar on teistest märksa suurem ja tipneb sõrgadega Pikad tundlad lõhna- ja maitseelundeiks Värvus on varieeruv ning oleneb veekogust Sarnaneb harilikule jõevähile, kuid sõrad Vähid vahetavad oma elu jooksul korduvalt on suuremad ja ümaramad kesta Isased vähid emastest suuremad eritunnuseks on sõrgadel paiknev valge Iseloomustus või sinakasroheline ovaalne laik Kasvab jõevähist kiiremini
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust,
Krevetid ja krillid Donatella-Desiree Heido 8.a KREVETID · Krevetid on vähid, kes kuuluvad krevetiliste rühma, loomariiki. · Krevetid on lülijalgsed. · Krevetid on väga laialt levinud. · 6 väga peenikest, habrast käimisjalga kasutavad krevetid mööda merepõhja liikumiseks ning "õrrel istumiseks". · Tagakehale kinnituvad ujujalad. https://www.youtube.com/watch?v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit.
mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja kõhupoolel selvage) Vereringe Avatud vereringe Suletud vereringe Loomad Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed used, ämblikud, limused, okasnahksed 40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed
Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed Insecta - putukad Incertae sedis Crustacea ehk vähid Branchiopoda - lõpusjalgsed Lülijalgsed on traditsiooniliselt Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda, Malacostraca- kõrgemad vähid Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud. Ostracoda - karpvähid Remipedia - mõlajalgsed. Klass Marrellomorpha (väljasurnud) Vähilaadsed Tänapäeval tuntakse Elupaigad on
· Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk · Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt) · Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Siseehitus(2) · Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad rohelist nõret) · Vereringe on avatud (nagu kõigil lülijalgsetel) veri voolab läbi kõhuõõne · Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil, kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt Toitumine · Peale koorumist: pistab nahka marjaterade ja köidikute jäänused · vetikaid, seenehüüfe ja samblaid · Vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms · sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud osi, vetikaid, seenehüüfe, väikseid loomi. Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust
iseloomujooned avalduda rahutuses ja liigses muretsemises. Sodiaagimärkide rühmad ja valitsevad planeedid Vähi tähtkuju all sündinud inimesed on naiselikud ja kardinaalsed. Vähki valitseb ürgelement vesi. Veemärgid on loomult tundlikud, intuitiivsed ja loomingulised, kuid samas emotsionaalsed ja pidevalt kaitsepositsioonil. Jõuliste isiksustega suhtlemisel on nad pigem ettevaatlikud, nende vead tulenevad harilikult liigsest emotsionaalsusest. Vähid on sageli juhtivad ja sõbralikud. Kõige paremini sobib kokku Kaljukitsega. Planeetide mõju Vähi valitsev planeet on Kuu, eksaltatsiooniliselt mõjutab Jupiter, vastasmärk on Saturn, langus märk on Marss. Nii et, kui valitseb Kuu planeet siis on Vähil kõige parem aeg oma suuri otsusi teha, kui aga valitseb Saturn siis see tekitab Vähile segadusi ja kui valitseb Marss siis jäägi Vähk parem oma koju ja ärgu tehtku suuri otsueid, need teevad talle ainult
keetes erepunaseks. On teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Homaari keetmine : · Vähki keedetakse samuti nagu homaari. On hea, kui potis on eraldi metallvõrk või sõel, millega keedetud vähidvõib kiiresti potist välja tõsta. · Kurna keeduleem suurde kaussi ja pane vähid leende ning lisa tilli. Jahuta vähid või homaarid kiiresti selles leemes. · Serveeri kohe pärast valmistamist,sest vähid muutuvad kiiresti maitsetuks. Kui sa ei saa kohe serveerida, siis hoia jahedas. Homaari lõikamine · Homaari lõikamiseks on vaja tugevat, terava otsaga kööginuga ning lõikelauda. · Pane homaar kõhuli lõikelauale nii, et homaarist valguv vedelik kaduma ei läheks. · Lõika homaar piki selga ja lakka kaheks
· Ilmatsalu- Haug, linask · Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha 7. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide suurusjaotus selles on sarnased loodusliku populatsiooni omale. Tiigi tootmispotentsiaali
Kaheksajalad Taavi Kaasik 8.c Hariliku kaheksajala looduslik leviala ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Teda esineb ka Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. Üldine info Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Kaheksajalg ujub tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on vähid ja krabid. Kaheksajalg on hea ujuja ja enamuse oma saagist püüab ta järsku rünnates. Kaheksajalg on varustatud mürginäärmete ja tindipommidega. Tunnused
Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus
Krister Erik Roben 7.A Väike tobias e. nigli · Liiginimi: Väike tobias e. nigli(Ammodytes tobianus) · Suurus: Kala pikkus on 20 cm ja kaal u 50 grammi · Levik: Elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja ka Lääne meres · Toitumine: Peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed · Sigimine: Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg. · Kaitse: Väike tobias EI OLE Eestis looduskaitse all
HIINA VILLKÄPPKRABI Moonika Mäeots 8.A klass KUULUVUS Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Vähid Selts Kümnejalalised Sugukond Varunidae Perekond Villkäppkrabi HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt
1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane 2) neil on 4 paari lihtsilmasid
Vähid Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku
Rahvusköök Kasutatavad Toitude Too välja Joogid toorained maitsestamine vähemalt viis toiduvalmistami se eripära Prantsuse köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad:mug köögi joogid: ulsibul,Kartul,porg üldmaitset: and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. ...
*avatud vereringe *lõpused, kops *liitsugulised KEERISTEOD, LABATEOD, NÄLKJAD KARBID *puudub pea ja sellega seotud meeleelundid *lahksugulised *tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda *haarmed ja lehter *liikumiseks- veejuga ja haarmed *muudavad kiirelt värvi *tindinääre SEEPIAD, KALMAARID, KAHEKSAJALAD Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID *avatud vereringe *lõpustega hingamine *lüliline keha- pearindmik ja tagakeha *sõrajalad *toitub väikestest selgrootutest ja veetaimedest ÄMBLIKULAADSED *pearindmik *lülistumata tagakeha *kitiinkest *4 paari jalgu *välisparasiidid PUTUKAD *pea *rindmik *lüliline tagakeha *3 paari jalgu *kaitset vajavad mesilased ja kiletiivalised Okasnahksed *suure soolasusega vees *lubiplaadikestest toes *peened lubijalad *keha viiekiireline *merisiilik
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus
Bioloogia 8. klassile _____________________________________________________________________ Ebapärlikarp ja tema ökoloogia Selgrootud loomad Tööleht Küsimustele vastamiseks kasuta slaidiprogramme "Ebapärlikarbi ökoloogia", "Karbid ja vähid" ja ning 8. ja 9. klassi bioloogiaõpikut ning teatmeteoseid. Soovitavalt ka Euroopa kaarti. http://www.ebu.ee/esitlus/Ebaparlikarp.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbidteod.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbid.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/teod_ja_karbid_looduses1.ppt 1. Ebapärlikarbi levialal Euroopas on kolm põhilist piirkonda Skandinaavia, Briti saared ja Kesk- Euroopa. Miks on ebapärlikarp arvukas just Kesk Euroopas, mujal aga esineb vähearvukalt või puudub hoopis? ......
Eesti loomastik · http://www.zbi.ee/punane/ · http://bio.edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha.
kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit
3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud · Usse on uuritud
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustav...
eemalehoidvast kombitsast kokku pandud olend. Tegelikult peitub selles kotitaolises kehas hästiarenenud aju ning närvisüsteem, mis teeb temast imetlusväärselt intelligentse looma. Kaheksajalg. Pikkus kuni 3 m Mass kuni 25 kg Paljunemine: lahksuguline, emane muneb munad mis kooruvad 4- 6 nädalaga. Toitumine: peamiselt krabid ja vähid. Esineb kõikjal soojades maailmameredes. Kaheksajalad. Pesa valvav kaheksajalg. Äsjakoorunud kaheksajalad. Kaheksajalg Kalmaar. Tüüpiline peajalgsete esindaja. Kasutab edasiliikumisel reaktiivliikumist. Kaitseb ennast nagu teised peajalgsed nn. "tindinäärmete" abil. Ebakalmaar Ebakalmaar on tüüpiline peajalgsete esindaja. Ebakalmaari välisehitus Silm Kombitsad Iminapad Pulmamäng
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid ...
küüslaugusupp sobrasada (pikantne vorst) sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad) tortilla (omlett) Tuntumad Hispaania toidud Paella Sobrasada Tuntumad Hispaania toidud Sempanadillas Tortilla Hispaania köök Hispaanias pakutakse igas kohvikus ja baaris tapasid ehk erinevatest kergetest suupistetest nagu oliivid jms. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid. Hispaania köök , Hispaania köök Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook). Hispaania köök Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises;
Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni · Kõige peale kallatakse kiht oliiviõli või mõnda muud taimeõli · Purk seotakse pealt seapõiega või pärgamentpaberiga ja asetatakse jahedasse ruumi · Enne söömist leotatakse nii hoiustatud vähilakkasid mõni tund külmas vees Vähi püük · Eestis on jõevähi püük lubatud augustikuus
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
