1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega
kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda. Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: 1) skeletilihased 2)silelihased 3)südame-lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat energiat, mida saadakse rasvade oksüdeerimisel lihastes. Lihaste ülesandeks on: 1) liigutada kehaosi 2)aitavad säilitada temperatuuri 3)annavad kehale kuju.
liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Keraliiges Ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. Keraliigesed on näiteks õla- ja puusaliiges. 5. Kirjelda luid, mis on omavahel painduvalt ühendatud. Nende luude liikuvus ei ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid ühenduskohad ei ole ka jäigad. Painduvalt on omavahel ühendatud näiteks selgroolülid.
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle
Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. Kõige olulisemad orgaanilised ained luudes on valgud ja rasvad. Mineraalained sisaldavad luudes kõige rohkem kaltsiumi-, fosfori ja magneesiumiühendeid. Inimese vananedes luude koostis muutub: luudes suureneb mineraalainete sisaldus ja luude elastsus väheneb. Luuümbris->plinkollus->käsnollus->luuüdi Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Luud katab pealt õhuke luuümbris. Luu sees on luuüdi. Noortel on punast luuüdi e. vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis
Ühel oli kõik ok aga luud hõredad aga siis tuli välja et oli aastaid kasutanaud glükortikoide sisaldavaid ravimeid Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool( sisaldavad glükortikoide) Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem luude funktsioonid 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon ( näiteks koljul peaaju kaitseks, roietel rindkere õõnendite kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks) 3. Bioloogiline funktsioon seisneb sellest,et luud osalevad ja mineraalide ainevahetuses. Eriti kaltsiumi ainevahetus. luud on kaltsiumi depooks. Ja kaltsiumi taset veres üritab organism hoida stabiilsena. 4. Vereloome funktsioon luudes on luuüdi mis tootab vereliblesid
Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning kiired 2)Südamelihased Ehitus sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis südames Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased Ehitus pikad, otstest pikenevad Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena
Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku).
veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas marrasnahk,pindmine osa sarvkiht. Küüs koosneb kumerast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nagast küünevall. Juuksed modustuvad 100 000 juuksekarvast, kastavad 2-3mm nädalas. Luu koosneb luukoest:luurakud+rakuvaheline koostis.min ained annavad elastsuse ja org. ained annavad kõvaduse. Luudel võimaldab kasvada kõhrkude.Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseksuusi luurakke moodustama .Luude hõrenemistsaab vältida,kui sööd tervislikult,liigud rohkem,ei suitseta.Tuleb süüa ja juua asju,mis sisaldavad kaltsiumit piim,keefir ja jogurt. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav, nad kinnitavad lihase luudele; võimaldab luid liigutada. Punane luuüdi paikneb luude keskosas, mis on pehme; luuüdi on
Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks või nad moodustavad mahuteid siseelundite jaoks. Need luud koosnevad seespool asetsevast käsnollusest, mida väljaspool katab õhuke kiht plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist
Nõo Põhikool REFERAAT Haug ja haugitoidud Annika Adder 8b 07.03.07 Haugide bioloogiast. Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel: ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad
Bio Luud Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid ( valgud ; rasvad) 55% mineraal (kaltsium , fosfor , magneesium) ja 20% vett. Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust · Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine, mineraalainete säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid. · Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. · Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges
mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade luude otstes plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Luud katab pealt luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi rakke moodustama. 4. Luude ehitus, tema osade ülesanded Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges.
Luustiku ülesanded : 1. toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid 2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges
-toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida -v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda
orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad. Luud katab pealt õhuke luudümbris, mis ühendab seda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke
- Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe. Luud 1. Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse. - Kõhrkude- võimaldab luudel kasvada. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu. - Luuümbris- ühendab luud kudedega, moodustab uusi rakke, luud muutuvad jämedamaks lastel. - Palju veresooni ja närve- luud on ühenduses teste osadega. All paikneb luukude- pinkollus- sees käsnkollus. - Käsnkollus- vähendavad luude kaalu. Pehme ja käsnjas. - Pinkollus- luu pidamise osa, kaitseb, tugev, luuüdi.
Sissejuhatus HAUG (Esox lucius) on hauglaste (Esocidae; 5 liiki) sugukonda kuuluv lõheline. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. Rahvapäraselt kutsutakse haugi ka vetehundiks. Liigi kirjeldus Haugi keha on omapärase kujuga kere on pikalt ühekõrgune ja ka ühelaiune, pea suhteliselt pikk, pardinokataoliselt lapergune. Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad jagu ka kalamehe õnge tamiilist. Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused. Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kollaste
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi:
Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanud inimesel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude ja luud enam ei kasva. Luu välimine kiht on sidekoeline luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Täiskasvanul
Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks
Sotsiaalne evolutsioon kollektiivi kogunenud informatsiooni edasi andmist ühelt sugupõlvelt teisele. Informatsiooni suurenemise ja selle vahendusmeetodite arenguga on inimese kultuurievolutsioon kiirenenud. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? KOLJU sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määrata suuraju eri osade arengutaset. HAMMASTE ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. LUUDEL olevad kobrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. Mille poolet erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallase ja nüüdisinimese koljuehitus on niivõrd erinev, et seda ei saa seletada liigisisese varieerumisega. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? *KASVUFAKTORIT eritav rakkude tsütoplasma; need kiirendavad või pidurdavad rakkude jagunemist, reguleerides nii rakkude ja organite arengut ning kasvu
13. Mineraalained annava luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 14. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mille puhul luud muutuvad hapraks ja murduvad kergesti. 15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu juuakse hapusid mahlu ja musta kohvi. Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit. 16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas kõhrest kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jaguneemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lastel asendub kõhrkude luukoega, toimub luustumine. Luud kasvavad 20nda eluaastani. 17. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumsoolad ja vitamin D. 18. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus. Sellest seespool paikneb pehmem käsnjas luukude- käsnollus. 19. Osa luid on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks ning tänu
(hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga).
sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel. Luukaladel on enamasti suus hambad, mis võivad paikneda peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel. Millisel alljärgneval pildil on kala luustiku osa? a) b) c) Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku. Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde, kus seedimist aitavad kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu
Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng. 6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid. - kolju sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määratleda suuraju eri osade arengutaset. - hammaste ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. - luudel olevad köbrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. 7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallaste ajumaht oli suurem, käed olid kohmakamad, vaimselt vähem paindlikud ja ilmselt ei leiutanud tööriistu. 8. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad
Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem. Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid. Võimaldavad luudel liikuda, ühendavad luid, aomortiseerivad põrutusi. Luudeühendid jagatakse: liigesteks liidusteks. Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges on liikuvühend mis koosneb liigespinnast mis on kaetud liigeskõhrega. Üks pind on kumer, liigese peand, teine on nõgus. Liigeskihn kilejas, ümbritseb hermeetiliselt luudeotsi. Liigeseõõs luu otsi ja liigesekihnu ümbritsev ruum, sisaldab liigesevõiet
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu
organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks
Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks
Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-, päraku- ja sabauim on punakaspruunid, rinna- ja kõhuuimed kollakaspunased. Haugi keha on suhteliselt pikk, nooljas. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ettepoole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on saaki neelata kerge, kuid kui see püüab lahti pääseda, tõusevad hambad limanahast üles ja tungivad tuhande nõelana ohvrisse. Haugi alalõua kihvad vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Iga kihva juurde kuuluvad 2-4 asendushammast, mis
Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani. (Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5) 2.5 Luukalade toitumine Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad. Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine kasvukatkestus, mis avaldub kala luudel, sealhulgas ka soomustel. Harilikult katkestavad kalad toitumise ka kudemise (sigimise) ajal, kõhnudes sel perioodil tublisti. (Loomade elu, 4 köide) 2.6 Luukalad inimese elus Inimese jaoks on luukaladel väga suur tähtsus. Miljonid inimesed tegelevad kalade püügi, kasvatamise ja ümbertöötlemisega. Mõnedes maades toitub elanikkond peamiselt kalast ja inimeste heaolusõltub eeskätt kalasaagi suurusest. Peale toiduainete saadakse kaladest ka toorainet ravimite
Sellega ei olnud Kolumbuse rännakud sugugi lõppenud – ligi 400 aasta jooksul peale oma surma rändas Kolumbus jätkuvalt maailmas ringi väidetavalt kuni 9 ümbermatmise käigus. Esimene ümbermatmine toimus juba 3 aastat peale Kolumbuse surma, siis viidi säilmed Valladolidist Sevillasse. 1541. aastaks jõudis Kolumbuse põrm Haiti saarele Santo Domingo katedraali, kus tal lasti rahus puhata 254 aastat. Kui 1795. aastal loovutas Hispaania Haiti saare prantslastele, tuli Kolumbuse luudel ette võtta järjekordne „kolimine“. Uueks puhkepaigaks sai Havanna. 1898 jõudis Kolumbus ringiga tagasi Sevillasse. Korduvate ümbermatmiste kronoloogiat järgides võiks arvata, et kuulsa maadeuurija viimaseks puhkepaigaks on Sevilla Hispaanias. Paraku Kolumbuse puhul need asjad nii lihtsalt ei käi. Nii nagu valitseb segadus sünnipaiga osas, käivad vaidlused ka säilmete tegeliku asukoha üle. Nimelt 1877. aastal avastati Santo Domingo kloostris maa seest suur
(hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga)
elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu
4. Luude jaotus Pikad luud e toruluud reieluu, sääreluu, õlavarreluu, künarvarreluud need luud koosnevad võrdselt nii kompaktainest, kui ka käsnainest. Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude © EeeOoo
4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkades luudes kõige paksem.
üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust. 12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena. Eristatakse paksenenud luuotsi e. epifüüse ja luukeha e. diafüüsi, milles esineb üdiõõs. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed. Näiteks randme, kannaluud ja selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste luudega võrreldes väiksem. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitamiseks. 13. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse ja anorgaanilised ained kõvaduse. Täskasvanud veise luud sisaldavad keskm. 50% vett, 15% rasva, 12%osseiini ja 23% mineraalaineid. Matsereeritud luudes mood
(füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 9 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud.
reie kakspealihas kaksik-sääremarjalihase keskmine pea Innerveerib istmikunärvi sääreluunärv 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikuvus. Põlveliiges on nii plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. Abiseadeldised: • meniskid • põlvekeder . Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje. 20. Sääre luude ühendused. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: • sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi. • proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga. • sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21
vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid,
1.6 Elu tunnused Nimeta elu tundemärke. (4) - - - - 12 2 Luud 2.1 Üldmõisted Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a
(mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [1] 4.1 Samblike üldiseloomustus Samblikud kujutavad endast kahe organismi vastastikku kooselu vormi. Need organismid on seened ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise kooselu tõttu on samblikud haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele keskkonnatingimustele. Samas on nad ka erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes
6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Luurakud haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaine sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse. Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude. Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas) Lamellaarne koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid
Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 36. Sääreluude omavaheline seondus: sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 37
Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre- pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud.
NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Mat...
Selle tähendus on teadmata. Peale selle tulid aga nähtavale juba tuntud surnuehted. Näiteks kaheksa kuldset rõngast alakeha, reite ja õlavarre ümber. Kõhu ümber olnud kuldvöö all oli peidus karastatud kullast teraga pistoda. Ning siis eemaldas professor Derry viimase sidemekihi. Juuresolijad jälgisid pingsalt erutavat vaatepilti. Nad nägid vaarao jalgade rabedat hallikasvalget nahka, mis oli kohati rebenenud. Nahk ja sidekoed moodustasid luudel kahe-kolme millimeetri paksuse kihi. Derry puudutas vasakut kederluud. See lasi end koos hapra nahaga eemaldada. Juba jalgade paljastamise järel oli näha, et isegi sidekudede kärbumisprotsessi arvestades oli Tutanhamon olnud kidura kehaehitusega ja oma surma hetkel arvatavasti veel mitte täiskasvanud. Hiljem luustiku põhjal arvestatult oli Tutanhamon 164 sentimeetrit pikk. Inglise professori Karl Pearsoni järgi, kes inimese kehakasvu määrab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
